RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT 1 SISUKORD 1 Kvantitatiivsed meetodid majanduses.........................................................................2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1...
Kursuse Aõ1 tasemetöö 1.Mis otstarve on kõvakettal? Arvuti andmete säilitamis seade, HDD 2.Milles seisneb EXE-faili eripära? EXE fail (inglise k. EXEcutable) on harilikult kasutatav täitefaili vorming (programmid) mida kasutatakse operatsiooni süsteemides. Peale programmi koodi enda sisaldavad paljud EXE failid veel teisigi komponente, nagu pildid & ikoonid, mida programm kasutab enda graafilisel kasutaja liidesel. 3.Milliste suurustega võib iseloomustada protsessori tööjõudlust? MIPS (Million Instructions Per Second) 4.Mis ülesanne on operatsioonisüsteemil? Peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist. 5.Selgitage faili mõistet? Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. 6
asjana märkas inimene loomulikult pealkirja, milleks oli Good Times. Uskudes, et teda ründab ohtlik viirus, kustutas ta selle kirja ilma lugemata. Loomulikult sisaldas see kiri vaid esialgset hoiatust. Pärast sellist pääsemist saatis see inimene arvatavasti veel mõned hoiatused... 4. Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 1. Käivitusfaile pakkivad viirused -pakivad koodi kokku, nii et saadud fail on kas sama suur või väiksem. 2. Kõiki programmifaile (*.EXE, *.COM) nakatavad viirused. 2.1. Ainult EXE-faili nakatavad viirused. 2.2. Ainult COM-faili nakatavad viirused. 2.2.1. COMMAND.COM nakatavad viirused. 1. Boot-sektori viirused. 3.1. Kõvaketta DOS Boot-sektorit nakatavad viirused. 3.2. 360 kB flopiketta viirused. 4. Ülekirjutavad viirused. 5. Parasiitviirused. 6. Mälus mitteresidentselt paiknevad viirused. 7. Mälus residentselt asetsevad viirused. 7.1. Alla 640 kB (segmendis A000). 7.2. Üle 640 kB. 7.2.1
Avab Run programmi. 6. Mida teeb klahvikombinatsioon [Ctrl]+[Alt]+[Del]? Avab tegumihalduri. 7. Mida teeb klahvikombinatsioon [Win]+[L]? Lukustab arvuti. 4. Ava fail Laiendid, mis asub kaustas Materjal. Uuri tabelit. Vasta küsimustele: 1. Mida nim. failiks? Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). 2. Millest koosneb faili nimi? Failinimest ja faililaiendist 3. Kui pikk võib olla faili nimi? 255 täheühikut. 4. Milliseid erinevaid failitüüpe tead? Nimeta. Doc, exe, jpg, gif, mp3, rar, iso, com, hlp, html, zip, txt, pdf, wav, rtf jne. 5. Millest koosneb kaust? Sinna paigaldatud andmetest ja selle allüksustest. 6
Seega saavad nad täieliku kontrolli alla PC katkestused ning võivad modifitseerida katkestuste töötluse mooduleid. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid teateid. Kui viirus laadesektorisse ei mahu, paigutab ta ülejäägi mujale, märkides vastava osa kõlbmatuteks klastriteks (13). Tuntumaid esindajaid: Brain, Form, Mlchelangelo, Stoned (10). Failiviirused ehk parasiitviirused Failiviirused e parasiitviirused nakatavad programmifaile - tavaliselt COM-, EXE- või SYS-faile, kuid mõned viirused ka seadmedraivereid ja (OVL- või OVR-)ülekattefaile (on teada ka OBJ-failide viirus). Seega muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus kasutab ära faili alguses olevat käsku JMP, mida muudetakse nii, et see osutaks kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ja seejärel käivitaks selle. Õige JMP-käsk kopeeritakse aga viiruse koodi lõppu. Pärast seda, kui viirus on nakatanud veel mõned EXE- või COM-failid, pannakse käima õige programm
DOS ja Windows operatsioonisüsteemides kasutatakse faililaiendit tavaliselt selleks, et identifitseerida programmi, millega mingi fail on seotud. (Faililaiendid ja nende seosed 2006) Näiteid faililaienditest · Tekstitöötlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, SXV, ODT · Tabelarvutus: XLS, CSV, SXC, ODS · Andmebaasid, andmefailid: MDP, XML, DAT · Esitlus: PPT, PPS · Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP · Programmid jm. süsteemsemad failid: EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX, BAT, SYS · Video: MPG, AVI, MOV, MPEG, WMV · Heli: WAW, MID, MP3, RAM, WMA · Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG, TIFF · Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR, GZ · Elektrooniline kiri: EML, SNM · Muud: ISO, IMG, PDF (Microsoft Powerpoint esitlus ,, Failihaldus" Birgy Lorenz) Üks kõige populaarsem tekstitöötlusfaililaiend on DOC. DOC on Microsofti kinnine
Tulemuseks on arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine. Programmifaile nakatavad viirused Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks: · Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad neid igakordsel käivitamisel. · Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. Spawing-tüüpi viirused Seda tüüpi viiruste eesmärk on nakatada EXE-fail. Samas jääb fail muutmata. Viirus kasutab ära DOS-i omapära lugeda kõigepealt COM-faili ja seejärel alles EXE-faili, juhul kui mõlemad failid on sama nimelised. Viirus loob samanimelise viiruse koodi sisaldava COM-faili suurusega 8,064 baiti. Parasiitviirused Parasiitviirusteks nimetatakse viiruseid, mis kirjutavad oma koodi peremees-faili otsa (EXE- ja COM-failid). Seetõttu muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Peale veel
xlsx .jpg . 7z .sxw .avi .sxc .tif .gz .doxc .mpg .img .png .rar .pdf .mp4 .svg .mov .flv/wma audiofaili laiend programmifaili l logifaili laiend esitlusfaili l fondifaili l .wav .exe .log .pptx .ttf .ogg .php .sxi .aif .cgi .mid .com .au .msi .wma .vbs .bat
lugeda viirust sisaldavat kirja . Kõik kirjad teemareaga ``Good Times `` kästi kohe ilma lugemata hävitada . Palju kasutajad ei mõista ,et see hoiatus oli nali , üldiselt ei võimalda elektooniline kirjasüsteem kirja lugemise peale programmide hävitamist, ja saatsid jpiatuse sõpradele edasi . Spawning virus ( 1990. aprill ) See oli esimene teadaolev viirus, mis kasutas ,, korrespondeeriva faili tenikat" , nii et nakatatav sihtmärk : EXE fail oli tegelikult muutumata .. Uus fail asetses tavaliselt samanimelise EXE-failuga ühes kataloogis, kuid see ei ole kõikide Spawningute tüüpi viiruste puhul nii . Mõned neist võisid COM faili luua täiesti sulvalisse DOS i phati . Viirus ise levis nii : kui inimene otsustas käivitada mõnd programmi , millel oli juba olemas korresponeeriv COM-fail ,siis käivitas kõigepealt viiruse kooodi sisaldava Com- faili .
Failitbid: Tekstittlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, DOCX, DOCM, DOX, DOTX, DOCTM, Tabelarvutus: XLS, CSV Esitlus: PPT, PPS, PPTX, PPTM, POTX, POTM, POT Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP Programmid jm. ssteemsemad failid: (samas viirused vivad olla ka nendeks maskeerunud) EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX Video: MPG, AVI, MOV, MPEG Heli: WAW, MID, MP3,WMA Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR Elektrooniline kiri: EML, SNM
Viirused võivad levida ka koos internetist alla laaditavate programmidega, või sõpradelt laenatud või isegi poest ostetud ketastega. Taolised viiruste levimise viisid on vähem levinud. Enamasti saadakse viirus tundmatu meilisõnumi manuse avamisel ja käivitamisel. Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 1. Käivitusfaile pakkivad viirused -pakivad koodi kokku, nii et saadud fail on kas sama suur või väiksem. 2. Kõiki programmifaile (*.EXE, *.COM) nakatavad viirused. 2.1. Ainult EXE-faili nakatavad viirused. 2.2. Ainult COM-faili nakatavad viirused. 2.2.1. COMMAND.COM nakatavad viirused. Boot-sektori viirused. 3.1. Kõvaketta DOS Boot-sektorit nakatavad viirused. 3.2. 360 kB flopiketta viirused. 4. Ülekirjutavad viirused. 5. Parasiitviirused. 6. Mälus mitteresidentselt paiknevad viirused. 7. Mälus residentselt asetsevad viirused. 7.1. Alla 640 kB (segmendis A000). 7.2. Üle 640 kB. 7.2.1
käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. 1.3 Programmifaile nakatavad viirused Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks: · Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad neid igakordsel käivitamisel. · Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. 6 1.4 Spawing-tüüpi viirused Seda tüüpi viiruste eesmärk on nakatada EXE-fail. Samas jääb fail muutmata. Viirus kasutab ära DOS-i omapära lugeda kõigepealt COM-faili ja seejärel alles EXE-faili, juhul kui mõlemad failid on sama nimelised. Viirus loob samanimelise viiruse koodi sisaldava COM-faili suurusega 8,064 baiti. 1.5 Parasiitviirused Parasiitviirusteks nimetatakse viiruseid, mis kirjutavad oma koodi peremees-faili otsa (EXE- ja COM-failid). Seetõttu muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Peale veel
või saatmiseks töödelda, siis on Irfanview võimalik ka pilte hulgi töödelda. Võimalused · Pildigalerii loomine · Irfanview abil on sul võimalik luua lihtne pildigalerii, mida saab soovi korral ka veebi ülesse riputada. Võimalused · Slaidiesitluse loomine · Irfanview abil on sul võimalik luua slaidiesitlusi soovitud arvu piltidega, lisada neile taustaks muusikat ning salvestada esitlus iseseisva slaidishow'na (exe-fail) või screensaver'ina (scr-fail). Pildi töötlus IrfanView võimaldab lisada piltidele erinevaid efekte. Saab lisada Lume sadu Vihma sadu Udu Mängida värvidega Võimalusi on vähem kui Gimpis ja Tänan kuulamast
· Igal failil oma nimi,aitab teda arvutist üles leida · Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi koosneb · Vabalt valitud faili nimest · Faililaiendis tavaliselt 3 märki(2-4) · Nimi ja laiend eraldatakse üksteisest punktiga Tekstifail Pildifail Tabelid Videofail Helifail Süsteemi... Arhiivifail Muud DOC JPG,JPEG XLS AVI WAV EXE TAR HTM,HTML DOCX BMP XSLX MPG,MPEG MP3 COM ZIP PHP TXT GIF SXC MOV RAM BAT GZ VBS,WSH STW TIFF ODS WMV AU SYS RAR XML
Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida. Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi. Nii süsteemsed kui kasutaja poolt loodud failid on erinevat tüüpi: · Programmifail · Tekstifail · Pildifail · Muusikafail Faililaiendid Tekstifailid: DOC, DOCX, TXT, SXW, ODT , RTF Pildifailid: JPG, JPEG, BMP, GIF, PNG, TIFF Tabelid: XLS, XLSX, SXC, ODS Videofailid: AVI, MPG, MPEG, MOV WMV Helifailid: WAV, MP3, RAM, AU, WMA Käivitatavad failid ja süsteemifailid: EXE, COM, BAT, SYS Arhiivifailid:TAR, ZIP, GZ, RAR Muud: HTM, HTML, PHP,XML, DAT, ISO, IMG, PDF VIIRUSED: VBS ja WSH
• Inimeste harjumuste muutmine Pilt 7 Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/Valgusreostus (30.03.2014) • http://en.wikipedia.org/wiki/Light_pollution (30.03.2014) • (2007) „Light pollution“ http:// www.lrc.rpi.edu/programs/nlpip/lightinganswers/lightpollution/abstract.asp (30.03.2014) • Valgusreostuse mõõtmised ja tulemuste analüüs http:// www.astro.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=valgusreostuse_mootmised-v _v_pustonski.pdf (30.03.2014) • Valgusreostus http://www.envir.ee/1172217 (30.03.2014) • (2007) Types of light pollution https:// www.windows2universe.org/the_universe/light_pollution_types.html (30.03.2014) • (2009) Three types of light pollution http://old.nightwise.org/3types.htm (30.03.2014) Kasutatud allikad 1. http:// www.lrc.rpi.edu/programs/nlpip/lightinganswers/lightpollution/img/figure1.
Failid ja kaustad 1. Mis on fail? 2. Miks on failil nimi ja nimelaiend? 3. Milliseid sümboleid ei tohi kasutada failide nimedes? 4. Mis tüüpi failidega on tegemist kui faili laiendiks on ..... a. Trüki faililaiendi taha sulgudesse, mis programmiga seda faili avada. .doc .bmp .exe .jpg .txt .odt .ai .dwg 5. Tihti on Windows keskkond seadistatud nii, et failide laiendeid ei näidata. Missugused ,,elemendid" aitavad meil siis aru saada, mis tüüpi failiga on tegemist? 6. Mis on käivitatavad failid ja mis on andmefailid? Kuidas nad on omavahel seotud? 7. Mis on kaust? 8. Milleks kasutatakse kaustasid? 9. Millest tuleks lähtuda kausta nime valimisel? 10. Kas failid nimedega Orav.gif ja ORAV.GIF saavad asuda ühes ja samas kaustas
Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse)
mallifaile kõigil ta platvormidel. Nakatatud dokumendi avamisel installeerib viirus end globaalsesse makroteeki mis harilikult asub failis NORMAL.DOT. Pärast seda nakatatakse iga dokument või mall, mis salvestatakse käsuga Save As. AIDS II kui inimene käivitas mõnd programmi, millel oli olemas korrespondeeriv COMfail, siis käivitus kõigepealt viiruse koodi sisaldav COMfail. Viirus lõi veel nakatamata EXE failidele samanimelised aga viiruse koodi sisaldavad korrespondeerivad COMfailid. Seejärel käivitas viirus EXEfaili ning programm käivitus probleemideta. Starship Starship loob naka tamisel uue DBR sektori, säilitades endise ja säilitades ka programmikoodi MBR sektoris, kuid muutes MBRis viita nii, et kõigepealt käitatakse viiruse DBR ja alles seejärel algne DBR. Stealthviirus
Tulemuseks on arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine. 1.3 Programmifaile nakatavad viirused Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks: · Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad neid igakordsel käivitamisel. · Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. 6 1.4 Spawing-tüüpi viirused Seda tüüpi viiruste eesmärk on nakatada EXE-fail. Samas jääb fail muutmata. Viirus kasutab ära DOS-i omapära lugeda kõigepealt COM-faili ja seejärel alles EXE-faili, juhul kui mõlemad failid on sama nimelised. Viirus loob samanimelise viiruse koodi sisaldava COM-faili suurusega 8,064 baiti. 1.5 Parasiitviirused Parasiitviirusteks nimetatakse viiruseid, mis kirjutavad oma koodi peremees-faili otsa (EXE- ja COM-failid). Seetõttu muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Peale veel
4. BMP Bitmap Adobe Photoshop, GIMP, Paint Shop Pro, operatsioonisüsteem rastergraafika kasutajaliidese graafika, kujundusprogrammid 5. COM Command file operatsioonisüsteem, programm programm või käsufail endine, kuid siiani kasutatav täitefaili vorming 6. DOC Document OpenOffice.org Writer, MS Word, WordPad, WordPerfect, FrameMaker dokumendifail 7. DXF AutoCAD Drawing Exchange Format Paljud CAD jt. joonestusprogrammid vektorgraafika ainult 2D 8. EXE Executable operatsioonisüsteem, programm programme või käske sisaldav täitefail, näiteks iselahtipakkiv fail. 9. FH5 Freehand 5 FreeHand 5 vektorgraafika levinud peamiselt disainerite ja küljendajate hulgas 10. GIF Graphic Interchange Format Adobe Photoshop, GIMP, Paint Shop Pro rastergraafika pildid ja GIF-animatsioonid veebilehtedel 11. HLP Help paljud programmid abiteabefail 12. INDD Adobe InDesign Document Adobe InDesign küljendus Levinud peamiselt disainerite
6. Vajutades Control+A või valida faili kaustas ülevalt Edit ning see järel Select All. 7. Vajutades Control+C. 8. Vajutades Control+V. 9. Vajutades Control+C/Alt. 10. Klikkides parema klõpsuga failile ning sealt Rename. 11. Klikkides parema hiireklõpsuga faili peale ning valida avanevast menüüst Delete. 12. Ei tohi kasutada: / : * ? ,, ><| 13. Näitab faili tüüpi ning tähistatakse punktiga (.) , mis pannakse nime laiendaja ette. 14. Programm Failidel on tavaliselt .exe , failidel, aga .doc , .jpg, .pdf jne. 15. Neid võib olla mitu kui nende faililaiendid on kõik erinevad. 16. Tähistatakse näiteks C:/, D:/. Lisaks on ka võimalik tekitada enda virtuaalne ketas 17. Nimest ja nimelaiendajast 18. Klikkides My Computerile ning sealt valida Explorer. Kasutatakse failide haldamiseks. 19. Klikkides Failile ning avada sealt Properties 20. Klikkides parema hiireklõpsuga andmekandja kettale C:/ ning avada sealt Properties 21. Avada startmenüü ning sealt Search 22
PRESENT CONTINUOUS Klaarika Kaljula 9a Use 1.Present actions 2.Temporary actions 3.Longer actions in progress 4.Future (personal) arrangements and plans 5.Trends 6.Irritation 1.Present Actions Happening at the moment of speaking Most often, we use the Present Continuous tense to talk about actions happening at the moment of speaking. Ex. He is eating a dinner. Mary is talking with her friends. They are swimming in the pool. Stative Verbs There is a certain group of verbs that usually does not appear in the Continuous form. They are called Stative Verbs, and if used in the Continuous form, they have a different meaning. Ex. I think you look pretty today. Meaning: Opinion I'm thinking of moving to San Francisco. Meaning: Act of thinking 2.Temporary Actions Activities continuing only for a limited period of time This tense is also used fo...
Failitüüp näitab, mis tüüpi on fail. Levinumate failitüüpide laienditeks on näiteks: · tekstifailid .doc, .txt, .rtf · pildifailid .jpg, .gif, .bmp, .png · audiofailid .wav, .mp3, .ogg · videofailid .avi, .mpg, .wmv, .mov · käivitusfailid (programmid, skriptid) .exe, .com, .bat, .vbs Faile saab jaotada ehk struktureerida nende tüübi või kasutusvaldkonna või mõne muu tunnuse abil. Struktureerimiseks pannakse failid kaustadesse (ehk kataloogidesse). Näiteks pildifailid on kaustas Pildid, tekstifailid on kaustas Dokumendid. Shortcut ehk otsetee on fail, mis viitab kas kaustale või mõnele teisele failile. Otseteed on mõeldud eelkõige failide ja kaustade kiiremaks avamiseks. Otsetee tunneb ära ikoonile lisatud väikese noolekese järgi
odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info avatava programmi kohta Näited: Ilus_kass.txt ilus_kass.avi ilus_kass.jpg ilus_kass.htm Ilus_kass.xls ilus_kass.doc ilus_kass.ppt ilus_kass.exe Failinimi ei või sisaldada: / < > : ? * | , Lisaks: ( ) ä ö ü õ (vanema süsteemiga arvutid) • Faililaiend koosneb 3mest märgist • Nimi ja laiend eraldatakse “punktiga” Ülesanne 1 Milline on hea faili/kataloogi nimi ja milline mitte? Operatsioonisüsteem oletab faili laiendi järgi, millise programmiga antud faili avada Faililaiendid: Tekstivailid DOC Microsoft Wordi dokument DOCX Microsfot Word 2007 dokument
saavutada residentsus ja juhtimine alglaadeprotsessiga; saavutada residentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega; saavutada residentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega. 4 Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile; muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda. Nakatada teisi programme: programmi sisendpunkti muutes ja viidates programmikoodi lõppu lisatud viiruse koodile; programmikoodi osalise ülekirjutusega; omaenda koodi lisamisega alglaadesektorisse. Vältida avastamist: eeldades turvavahendite ja kasutaja tähelepanu puudumist; maskeeritud protseduuride ning kodeerimis- ja krüpteerimismeetodite kasutamine. 1.2.1
saavutada residentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega; saavutada residentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega. 2 Nakatamissüsteem on kolmest loetletud komponendist viiruse kõige olulisem osa. Ülejäänud osad võivad isegi puududa. 4 Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile; muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda (1.5). Nakatada teisi programme: programmi sisendpunkti muutes ja viidates programmikoodi lõppu lisatud viiruse koodile; programmikoodi osalise ülekirjutusega; omaenda koodi lisamisega alglaadesektorisse. Vältida avastamist: eeldades turvavahendite ja kasutaja tähelepanu puudumist; maskeeritud protseduuride ning kodeerimis- ja krüpteerimismeetodite kasutamine. 1.1.2
models, chemistry and Earth system components. Kasutatud allikad http://www.ilmateenistus.ee/definition/hirlam/ http://www.shmu.sk/sk/?page=1&id=meteo_num_tep http://www.chmi.cz/files/portal/docs/meteo/ov/aladin/results/ala.html#T2m,prec,v10mms lp,nebul,nebuldet,RH2m,veind? http://www.met.hu/doc/tevekenyseg/ecmwf/Szintai_Ihasz_2006_Idojaras.pdf http://www.cnrm.meteo.fr/aladin-old/ http://www.meteo.physik.uni- muenchen.de/DokuWiki_en/lib/exe/fetch.php?media=lscraig:herz:l95:lectures:ws_cosmo_i i_reich_en.pdf http://www.met.hu/en/omsz/tevekenysegek/idojarasmodellezes/modellek/ http://www.metoffice.gov.uk/research/modelling-systems/unified-model http://www.met.hu/en/omsz/tevekenysegek/idojarasmodellezes/modellek/ http://www.met.hu/doc/tevekenyseg/ecmwf/Szintai_Ihasz_2006_Idojaras.pdf
Nakatamissüsteem on viiruse kõige olulisem osa, ülejäänud osad võivad isegi puududa. Ta peamised ülesanded on järgmised: 1. Saada sissepääs rünnatavasse süsteemi · nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja · algladeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne 2. Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale · operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile · muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda 3. Nakatada teisi programme · omaenda koodi lisamise teel 4. Vältida avastamist · tänu kasutaja tähelepanematusele ning turvavahendite ja -menetluste puudumisele arvestatuna · maskeerivate protseduuride ning kodeerimis- ja krüpteerimismeetoditega 1.3.2.Päästikumehhanism
1987. tulnud Lehigh viirus on kõige paremini tuntud oma suure kahju tekitamise poolest, kirjutas kettal olevad failid üle. Kui viirus kirjutati kettale, kontrolliti mitu nakatunud faili on, kui neid oli neli siis kirjutati ketas üle. Koos sellega hävis ka ise. Samal aastal ilmunud Win32.Worm.Suriv.A(tuntud ka nime all Jerusalem ja BlackBox) oli rohkem kurb kokkusattumus, kui plaan teha suurt kahju. Nimelt üks Israeli programeerija püüdis muuta .exe-de instaleerimise protsessi, aga tegi hoopis viiruse, mis hävitas kõik .exe-d ning näitas musta kasti. Käivitus ta alati 13. reedel, väljaarvatud aastal 1987. Palju seda tüüpi viiruseid liikus ka hiljem, aga Windows ei ole enam ohutstatud, sest viirus toetus DOSile. 1987. aasta lõpus tekkinud viirus Cascade.1701 tõi kaasa selle, et hakkati tõsiselt mõtlema antiviruse tegemisele. See on sellepärast tähtis, et krüpteeris selle, mida ta teeb ning seetõttu
Aga programmifaili? Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis lisaks tekstile salvestatud ka teksti vormindamise kirjeldus. Pilte hoitakse tavaliselt failides laienditega .jpg, .gif, .tif või .bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html. Programme käivitatakse, andmefaile aga töödeldakse programmide abil. Programmifaili laiend on harilikult .exe. 15. Mitu ühenimelist faili võib ühes kaustas olla? Ühes kaustas ei saa olla kahte faili, millel oleks ühesugune nimi ja nimelaiend (ära unusta, et näiteks nimed aivar ja Aivar loetakse ühesugusteks). See-eest võivad samanimelised failid asuda kahes erinevas kaustas. Erinevates kaustades võivad asuda ka ühe ja sama faili täpsed koopiad. 16. Kuidas tähistatakse andmekandjaid (kettaid)? Too näiteid. Andmekandjaid (kettaid) tähistatakse tähestiku esimeste tähtede ja kooloni abil
ja kõvaketas täitub "mitte millegi arvelt". Kuid on ka väga kahjulikke viiruseid, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajalikku infot. Pärast seda tuleb uuesti installeerida operatsioonisüsteem. Üldiselt on viirus omaette tegutsev programm ja seega on tal enamasti ka programmile omane faililaiend: EXE, COM, BAT, VBS (Visual Basicu laiend), JS või PIF (Program Info laiend). Lisaks sellele võib viiruse kirjutada juba olemasolevate süsteemifailide sisse, mille tulemusel ta levibki ainult teiste programmifailide sees. Kontoritarkvara võib nakatuda lisaks ka makroviirustega, mis levivad Wordi dokumentide (DOC-laiend) sees. ANTIVIIRUS Viirusetõrjeprogrammid on enamasti tasulised, kuid neile kulutatud raha on seda väärt, sest
kasutaja saaks omad failid tagasi.(8) Bad Rabbit Bad Rabbit on krüpteeriv lunavara, võttis aset aastal 2017 , mis kõige levinud lunavara liik. See sattub seadmetes kasutajate abil, kes teadmata laevad nakatanu veebilehelt alla pahavara. Sellisteks veebilehtedeks on langenud mõned meedia- ja uudistelehed. Ohvrid paigaldavad ja käivitavad Adobe Flashi võltsprogrammi, mis on .exe failina. Bad Rabbit on sanrnane WannaCry-iga sellepoolest, et kasutab sama meetodi arvutisse tungimiseks nimelt Windowsi haavatavust. Kui seade on nakatatud, siis ilmub juba ekraanile maksmise nõue, mis on 240 eurot ning ajaviitamisel summa suureneb. (9) Petya/notPetya Petya on krüpteeriv ja ülemkäivituskirje lunavara, mis levis aastal 2016 manustega e- mailides. Petya ja ka 2017 uusim versioon notPetya, krüpteerivad master boot recordi
ajal · Saavutada resistentsus ja juhtimine alglaadimisprotsessiga; · Saavutada resistentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega · Saavutada resistentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega 3. Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale · operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile · muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda 4. Nakatada teisi programme · omaenda koodi lisamise teel, tavaliselt lõppu, muutes vastavalt programmi sisendpunkti (nt Friday 13th) · programmikoodi osalise ülekirjutusega (nt Lehigh) · omaenda koodi lisamisega alglaadimissektorisse (nt Brain) 5. Vältida avastamist
Aeglased residentsed viirused paljunevad aga harva, näiteks ainult failide kopeerimisel. Selliste programmide eesmärgiks on jääda madalat profiili hoides tabamatuks: arvuti aeglustumise võimalus on väiksem ning halvimal juhul esineb tõrjeprogrammide poolt väheseid viiruse jälgede tuvastamisi. Faililaiendid ja viirused Viirused on suunatud erinevatele failidele ja meediumitele, näiteks: · Binaarsed käivitatavad failid (nagu COM ja EXE failid MS-DOS'is, kaasaskantavad käivitatavad failid Microsoft Windowsis, Mach-O formaat OSX'is ja ELF failid Linux'is). · Sketsiooni alglaadekirjed floppy ketastel ja kõvaketastel. Kõvaketaste peabuutsektorid. - Üldotstarbelised skript-failid nagu batch failid MS-DOS'is ning ka Microsoft Windowsis, VBScript failid ning kest-skript (shell script) failid Unix'i platvormides. · Programmipõhised skriptfailid (nagu Telix-skriptid).
Firma informatsioon ASUSTeK Computer Inc on rahvusvaheline firma, mille peakorter asub Taipeis, Taiwanis. Asus toodab emaplaate, lauaarvuteid, sülearvuteid, monitore, taskuarvuteid, mobiiltelefone, GPS seadmeid jms. Asus toodab komponente ka teistele suurtele firmadele nagu Dell, Falcon, Northwest, Hewlett-Packpard, Apple Inc., Sony, Alienware. Asus on London Stock Exchange väärtpaberibörsil ja ka Taiwan Stock Exchange väärtpaberibörsil. Wall Street Journal Asia asetas Asuse klienditeeninduse ja tootekvaliteedi poolest esimesele kohale. Asuse võidu võtmeks turul on kiirus, tugiteenused ja tootehind. Asus kombineeris neid omadusi mitmeid aastaid oma eesmärkidega. Tänu sellele saavutas suure edumaa toodete disainis, tehnoloogias, kvaliteedis ja hinna-kvaliteedi suhtes võrreldes konkurentidega. 2009. aastal olid Asuse tootmisvabrikud järgmistes asukohtades: Taiwan (Gueishan, Lujhu, Nankah, Tapei) Mehhiko (Juarez) Tseh...
omakorda alamkataloog Pildid). Faili pärisnimi on lill ja laiendiks bmp (bitmap bittkaart, ruutpunktikestest koosnev pilt). Failide liigitamine Failid võib jagada järgmistesse klassidesse: Andmefailid ehk dokumendid (document) need sisaldavad andmeid: teksti, numbreid, pilte jms. Programmifailid ehk programmid (program) nendes on kirjas kodeeritud juhised arvuti jaoks. Programmifailide nimelaiendiks on .com, .exe, .bat, .pif. Süsteemifailid - vajalikud arvutiga töötamiseks. Faili suurust (pikkust) mõõdetakse baitides (vt. ka eestpoolt `Mäluühikud'). .Ikoon (icon) on pildi ja teksti kombinatsioon, mis esindab mingit programmi, faili või kataloogi. Ikoonid, kus pildi alumises vasakus nurgas on valge ruut musta kõverjoonega, on kiirikoonid (shortcut icons) ja annavad võimaluse sellest kohast faili käivitada või avada. Fail ise asub kuskil mujal
piirangud. Kasutaja mode konsoolid saab täieliku juurdepääsu kasutaja igast muudatusest, või nad võivad anda piiratud juurdepääs, takistades kasutajatel lisades snapins et konsool kuigi nad saavad vaadata mitu aknad konsooli. Teise kasutajatele saab anda piiratud juurdepääs, mis takistab nende lisades konsooli ja peatumine neid vaatamise mitme akna ühes konsooli. Windows 2000 on kaasas kaks utiliiti, et muuta Windowsi registri, Regedit.exe ja Regedt32.exe. Käsk regedit on otseselt porditud alates Windows 98, ning seetõttu ei toeta kaameras registriõigused. Regedt32 on vanemad mitme dokumendi (MDI) ja saab muuta registriõigused samal viisil, et Windows NT's Regedt32 programm võiks. Käsk regedit on vasakpoolne puuvaates Windowsi registri, kõik koormatud tarud ja esindab kolme komponenti väärtus (selle nimi, tüüp ja andmed) eraldi veergu tabelis
tegu pole täidetava failiga. Windowsi arvutitel kuuluvad nende hulka: ADE Microsoft Access Project Extension ADP Microsoft Access Project BAS Visual Basic Class Module BAT Batch File CHM Compiled HTML Help File CMD Windows NT Command Script COM MS-DOS Application CPL Control Panel Extension CRT Security Certificate DLL Dynamic Link Library DO* Word Documents and Templates EXE Application HLP Windows Help File HTA HTML Applications INF Setup Information File INS Internet Communication Settings ISP Internet Communication Settings JS JScript File JSE JScript Encoded Script File LNK Shortcut MDB Microsoft Access Application MDE Microsoft Access MDE Database MSC Microsoft Common Console Document MSI Windows Installer Package MSP Windows Installer Patch MST Visual Test Source File OCX ActiveX Objects
all), on vaja ühte neist veebilehitsejatest: Internet Explorer 6 või uuem, Mozilla Firefox 1 või uuem, Netscape 7 või uuem, Safari 1 või uuem, Opera 7.54u2 või uuem. 6 4. VMware Workstation 9 installeerimine NB! Nagu juba mainitud on VMware Workstation 9 tasuline programm. Toode tuleb osta, et kasutada selle täisfunktsioone. See programm saadaval ka demo versioonina! 4.1. Avage "VMware-workstation-full-9.0.0-812388.exe", mis saab allalaadida leheküljelt https://my.vmware.com/web/vmware/details?downloadGroup=WKST-900- WIN&productId=293&rPId=2920 või kuskilt mujalt hangitud installer. NB! Kui teil on Windows Vista, Windows 7 või Windows 8, tehke programmi avamiseks parempoolne hiireklõps failile ja valige menüüst: "Run as administrator" inglise keelses Windowsis või "Käivita administraatorina" eestikeelses Windowsis. 7 4.2
8) Wilby, R. L. "Adaptation: Wells of wisdom" (2011) 9) National Geographic/BBC. „How the Earth was made. Great Lakes“ (2008) 10) [WWW] http://geo.msu.edu/extra/geogmich/drumlins.html 11) [WWW] http://www.maritimehistoryofthegreatlakes.ca/GreatLakes/Documents/HGL/figur es.asp?ID=f156 12) United States Environmental Protection Agency, Government of Canada. The Great Lakes. An environmental Atlas and Recourse Book. [WWW] https://nepis.epa.gov/Exe/ZyPDF.cgi/P1004ICU.PDF?Dockey=P1004ICU.PDF 13) [WWW] http://www.great-lakes.net/tourism/circletour/ 14) [WWW] https://www.epa.gov/greatlakes/lakewide-action-and-management-plans 13
loo Windows 95/98 laadimisdiskett ja lae oma kompuuter sellelt laadimisdisketilt ning kopeeri SAM ja SYSTEM failid teise kausta või siis disketile. * Kui Sul on NTFS failisüsteem, siis kasuta näiteks NTFSDos Pro poolt loodud disketti, et saada ligi registrifailidele. Kuna SYSTEM registrifailid ei mahu disketile ära, siis tuleb kasutada mingit DOS'ile baseeruvat arhiveerimisutiliiti, näiteks HA. Et lisada SYSTEM registrifaile disketile, selleks tipi käsk: a:ha.exe a a:system.ha C:WINDOWSSystem32Configsystem Et neid faile disketilt hiljem kätte saada, selleks tipi: ha.exe e system.ha SYSKEY: SYSKEY (süsteemivõti)--see on 16 baiti, mida Windows kasutab hash'ide täiendavaks krüpteerimiseks. Ka seda võtit hoitakse registris, et talle ligi saada: * Kasuta SYSKEY.EXE utiliiti, et panna ta disketile, mida peab seejärel kasutama igal Windows'i alglaadimisel. Seda faili, mis asub disketil, tuleb nimetada StartKey.key'ks.
2-nädalase vahega viirusetõrjeprogrammi uuendada. NB! Viimasel ajal põhjustavad palju pahandust e-maili teel levivad viirused. Selliste viiruste levik on nii kiire, et tihti ei suuda viirusetõrjeprogrammid nende vastu kaitset pakkuda. Sellisel juhul tuleb ikkagi kasutajal tark olla ning kõik e-maili manusena (attachment) tulnud failid enne avamist viirusetõrjeprogrammiga üle kontrollida või need lihtsalt käivitamata jätta. E-mailiga saadetud exe, com ja bat laiendiga failid on eriti ohtlikud ning kui nende sisu ja otstarve väga kindlalt teada ei ole, siis kindlam on neid mitte käivitada. Samuti ei tasu usaldada ühtegi e-mailiga saabunud faili lihtsalt selle pärast, et see on tulnud mõnelt healt tuttavalt. Nõuandeid arvuti tõrgeteta töö tagamiseks · Installeerige arvutisse ainult selliseid programme, mida Teil tõesti tarvis on. Kõik üleliigne kulutab Teie arvuti ressursse ning muudab teie arvuti aeglaseks
Nii kohandatakse olemasolevaid operatsioonisüsteeme erinevatele riistvaraplatvormidele ning luuakse uusi distributsioone. Linux'i versioone on tuhandeid, Windows on vaid üks ja ainus Windows. See on üks omadus, mis põliseid Windows'i kasutajaid Linux'ite puhul häirib. Kõik distributsioonid on uued, kuid vahet teha oskab vaid professionaalne silm ning oma kogemus. Tulles Windows'i maailmast, kus enamik kasutaja poolt installitavaid programme on kujul .exe, tuleb Linux operatsioonisüsteemi kasutades nendest loobuda. Spetsiaalsed ühilduvusprogrammid nagu Wine on küll olemas installimaks Linux'i peale Windows'i programme, kuid nende töökindlus ei pruugi siis enam sõltuda niivõrd programmist endast, kui programmi jooksutavas ühilduvusprogrammist. Seega enamik ostetud Windows'i programme on Linux'i peal kasutud. Ühilduvusprobleemid on ka draiveritega. Elementaarsed draiverid on küll
suhtleb keskkonnaga ROM (jätkub...) .text piirkond märgendite asukohad mälus ja loob programmi ressursid, Riistvaralised andmetüübid bit, main() ... mälukujutise (täidetav fail - .com/.exe/a.out/...) sõltuvused, piir-ajad mitmeväärtuseline loogika rakendusprogrammid OS määrab mälu kaardi Planeerimist tuleb teostada süsteemi loomise Silumise käigus on ligipääs riistvarale keeruline kompileeritult või teekidest .o-failidena programm (code) aadressist 0 (ainult loetav) käigus SpecC sys
mis võimaldab tõlgendada semantilisi tähendusi. Semantilist andmebaasi saab intregeerida, kui nad kasutavad sama standard tüüpi. See tähendab seda, et üldiselt on neil laiem kohaldatavus kui relatsioonilisel või objektorienteeritud andmebaasil. Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Lae alla programm Xampp. (http://www.apachefriends.org/en/xampp.html) Kui valisin .zip faili, paki Xampp lahti või kui valisid .exe, siis installeeri Xampp. Käivita Xampp Control Panel ja sealt käivita Apache ja Mysql. Seejärel kirjuta veebilehitseja aadressiribale localhost. Kui leht on lahti, vali sealt phpMyadmin. Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Kirjuta veebilehitseja aadressiribale localhost, vali Tools alt phpMyadmin ja avaneb leht, kus on võimalik uut andmebaasi luua. Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. Olemasoleva andmebaasi kopeerimiseks tuleb vajutada "Ekspordi".
!!! Nime järele on soovitav kirjutada ka laiend (tüübitunnus) .pas (näiteks pindala.pas). klõpsata hiirega Shell Tool- aknasse. käivitada Pascali translaator (programm, mis muudab meie kirjutatud Pascal-keelse programmi arvutile arusaadavaks): pc < programmi nimi > < väljundprogrammi nimi > N: pc pindala.pas pindala.out !!! Soovitav on panna väljund- ehk tööprogrammi nime laiendiks mingi kindel kolmetäheline kombinatsioon. Kasutada võib ka .EXE -laiendit nagu PC-del, kuid kinnitamata andmetel võib põhjustada probleeme (arvuti tõlgendab seda PC-failina!). Väljundprogrammi nime võib ka ära jätta - arvuti paneb väljundi nimeks a.out. EI SOOVITA, kuna nimi ei ütle midagi ja iga järgmine samasugune transleerimine kirjutab selle üle. Programminäide 1. program Tervitus; (* see asi siin on kommentaar - arvuti jätab sellised read *) (* vahele, aga inimene saab nii programmi sisse märkusi teha. *) var nimi : string;
saamisel. C# programmi kood salvestatakse laiendiga cs. Faili nime võib panna loodud programmi klassiga samasuguseks, kuigi otsest kohustust ei ole. Aga nõnda on kataloogist omi programme ehk kergem üles leida, kui klass ja fail on sama nimega. Käsureale pääsemiseks on tarvilik see avada. Tavaliseks mooduseks on Start -> run ja sinna sisse käsklus cmd. Et sealtkaudu kompilaatorile ligi pääseda, on lisaks vaja panna otsinguteesse kompilaatori csc.exe kataloogi aadress, mis ühe konkreetse installatsiooni puhul on näiteks C:WINDOWSMicrosoft.NETFrameworkv2.0.50727. Lihtsam moodus on kasutada Microsoft .NET Framework SDK-ga kaasa tulevat SDK Command Prompt'i, kus vastav seadistus juba paigas. Edasi tuleb käsuaknaga liikuda kataloogi, kuhu programmikoodifail salvestatud sai. Siinpuhul on selleks C ketta Projects kataloogi alamkataloogi oma alamkataloog naited. Käsureal
Lihtsustatult võib seega öelda, et kasutaja andmed on tihti operatsioonisüsteemi poolt kaitstud kasutades riistvaralisi vahendeid. 4 C2.1.3 Failihaldus Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). et.wikipedia.org Operatsioonisüsteem vastutab failide loomise, kustutamise ja muutmise eest. Tavaliselt on selleks operatsioonisüsteemis realiseeritud ühe või rohkema failisüsteemi tugi. Failisüsteem määrab ära hulga andmete salvestamiseks, kustutamiseks ja muutmiseks vajalikke parameetreid: millisteks loogilisteks osadeks on kõvaketas jaotatud, kuidas andmeid
ekseplar ning kirjeldatakse faktid. · reeglite (kokku 33 tk) tekstid, mis kujutavad endast tegelikult Hannes Pahapilli reeglimootori klassist IfThenElseRule pärinevaid klasse (iga reegel on eraldi klass) · klass Question, mis evib meetodeid küsimuste tekstide väljastamiseks konsooli ning kasutaja sisestatud vastuste kokku korjamiseks sealt. Programmi laademoodul asub internetis aadressil: http://www.tud.ttu.ee/~t010636/ExSys/KT2.exe Programmi klassifailid jm Visual Studio poolt arendusel loodav materjal aadressil: http://www.tud.ttu.ee/~t010636/ExSys/KT2.zip Nõuded programmi käivitamiseks: Programm töötab kõigil MS Windows operatsioonisüsteemiga arvutitel, millele on installeeritud .NET Framework (see on ühine runtime fail ja klasside teegid microsoft .NET arendusvahenditega loodud programmide käivitamiseks). Windows XP operatsioonisüsteemiga arvutitel on .NET raamistik võimalik
annaabi.ee 
