Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Evolutsiooniteooria kujunemine ja isikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
evolutsiooniteooria, muutlikus, cuvier, 1769, 1832, leiud, teadlane, arvas, baptiste, lamarck, 1829, järglased, liigisisene, hinnas, keskkonnamõju, darwin, kuulsaks, darvinism, austraalia, meremaa, põhiseisukoht, olelusvõitlus, sõltuvus, loodulik, eelispaljunemine, ellujäämine, liigitekeEvolutsiooni teooriad Aire Bormann 2008 JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Esimese tervikliku evolutsiooniteooria looja Prantsuse vaesunud aadliku pere 9. laps Noorukina oli sõjaväes ohvitseriks Õppis arstiteadust ja botaanikat Suurema osa elust töötas Pariisi botaanikaaias 1793. a sai zooloogiaprofessoriks Huvid: meteoroloogia, keemia, füüsika, paleontoloogia, geoloogia JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane Evolutsiooniidee populariseerija Esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja Lamarck'i teooria põhiseisukohad: 1. Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele 2. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt 3. Algelisest olestest arenesid järk- järgult täiuslikumad organismid JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829)
Evolutsioon Georges Cuvier (1769-1832): · Paleontoloogia rajaja · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organimidest · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud · Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud · Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest Jean Baptiste Lamarck (1744-1829): · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele · Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt · Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele
Rudimendid inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (kolmas silmalaug, silmhambad ja tarkusehambad, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik) Taimeriigi evolutsioon · Vetikad o 500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes o Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga · Ürgraikad o · Sõnajalad · Seemnetaimed Georges Cuvier (1769-1832) Väitis, et vanad elusorganismid on välja surnud. Põhjendas seda sügavatest kihtidest ilmuvate eriliste skelettide ja jäänustega. Palentoloogia rajaja. Siiski jäi Cuvier üldtuntud seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutmatud. Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. Jean Babtiste Lamarck (1744-1829) Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele.
mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. - I füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest kujunesid aatomid ja molekulid. - II keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest tekkisid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. - III bioloogiline evolutsioon elu areng esmastest elusolenditest tänapäevaste organismideni. - IV sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele b) elu tekkis isetärkamise teel. Spontaanselt. c) uskus, et algelistest olestest arenesid järk-järguliselt täiuslikumad organismid. d) uskus, et liigid pürgivad täiuslikkuse poole.
Varieerides lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. 7) Miks ei saaks tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik põletaks ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 8) Millised leiud on viinud mõned teadlased arusaamani, et elu saabus Maale kosmosest? Mitmetest Maalt leitud meteoriitidest on eraldatud erinevaid orgaanilisi molekule. Tähtsaimaks on 1969ndal aastal Austraaliasse kukkunud Murchoni meteoriit, mille koostisest on eraldatd 92 aminohapet, süsivesinikke ja hapnikku sisaldavaid süsinikuühendeid. 9) Mis on mikrokerad ning milles seisneb nende evolutsiooniline tähtsus ja kes neid kirjeldas? 1960. a
keskkonnaga kooslus - ühesuguste keskkonnatingumustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid ökosüsteem - elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik abiootilised tegurid - organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta eluta looduse tegurid biootilised tegurid - organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Isikud: Georges Cuvier (1769-1832) - prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks, fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise, kuid uskus siiski, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. Alfred Russel Wallace (1823-1913) - 25-aastasena 4 aasta pikkune ekspeditsioon Amazonases, kogus 15000 liigi näidist, 8000 neist seni tundmatud, tagasiteel puhkes
Maal võisid toimuda reaktsioonid, mille käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid orgaanilisteks molekulideks. Tänapäeval ei oleks algeilse elu tekkimine elutust ainest võimalik, sest: Hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale Maal elavad organismid kasutaksid toiduks ,,ise tekkinud" orgaaniliseid aineid ja esimesi algelisi elusolendeid J. B. Lamarck avaldas oma evolutsiooniteooria 1809 aastal raamatus ,,Zooloogia filosoofia". Ta arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt ning et algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Kuid ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismis sisemist püüdu täiustumisele. C. Darwin avaldas oma evolutsiooniteooria 1759 aastal raamatus ,,Liikide tekkimine". Talle pakkusid huvi Galapagose saarel elavad isendid, sh vintide sugukonda kuuluvad linnud, kel kõigil on erineva kujuga nokk. Darwini
molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. (4,5) Bioloogiline evol.- elu areng Maal esimestest elusorgan. tänapäevaste eluvormideni. Kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonnaga; liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organ. anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine. (4) Sotsiaalne evol- inimüh. Areng, s.o kultuuri ja tsivilisatsiooni areng. (2) GEORGES CUVIER Prantsuse loodusteadlane. Ta tegi 19. sajandi alguses kindlaks, et erinevates maakihtides on erisuguste loomade kivistised. Siiski jäi teadlane seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistised on hukkunud organismide jäänused. JEAN BAPTISTE LAMARCK Prantsuse loodusteadlane. Tema arvates tekkis elu Maal isetärkamise teel. Esimestest algelistest olestest arenesid aste-astmelt järjest täiuslikumad organismitüübid. 1809. aastal ilmus "Zooloogia filosoofia"
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta:
1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus
prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus. 20. Mitmetest Maalt leitud meteoriitidest on eraldatud erinevaid orgaanilisi molekule. Kuna Maad tabas peale teket tihe meteoriidisadu, on mitmed teadlased seisukohal, et orgaanilised ained on Maale saabunud kosmosest. 21. Lamarck- Tema arvas, et elu jooksul omandatud tunnused kanduvad edasi ka järeltulevatele põlvedele. Samuti arvas ta, et elu on tekkinud isetärkamise teel, algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid. Tema teooria ilmus aastal 1809. Darwin- ta sai kuulsaks loodusliku valiku teooriaga, mida nimetatakse darwinismiks. ¤ muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast ¤ oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus
miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega prokarüoodid (ainuraksed, ilma tuumata - bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut Georges Cuvier (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. ,,Zooloogia filosoofia" esimene terviklik evolutsiooni käsitlus. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku
4.............................................................................................................................................4 3.1 Aegkonnad...................................................................................................................................................4 Muutused.......................................................................................................................................................4 4. Evolutsiooniteooria........................................................................................................................................... 5 4.1 Georges Cuvier............................................................................................................................................5 4.2 Karl Ernst von Baer.....................................................................................................................................5 4
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria
4. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. 5. Peaaegu kõikide loomahõimkondade algsed esindajad tekkisid Kambriumis, üle 500 mln a. tagasi. 6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. 8. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 9. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. 10. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks looduslik valik. 11. Esimesed elusolendid ilmusid Maale u: a) 500 mln b) 1 mld c) 3 mld d) 10 mld a. tagasi? 12. Esimesed maismaataimed olid sõnajalgtaimed. 13. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 14. Linnud põlvnevad : kahepaiksetest; krokodillidest; dinosaurustest; imetajatest? 15. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. 16
jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud Charles Darwin ja Albert Wallace - Liigitekke teaduslikud alused: olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). 3
Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- Inimühiskonna areng 2.Nimeta tähtsamad evolutsioonitreooriate kujundajad ja nende teooriate põhiseisukohad. Teadlaste arvamused: Georges Cuvier: · Kõik liigid on algselt loodid ja muutumatud. · Mida sügavama kihid, seda erinevamad on kivistised võrreldes elavate organismidega. Oli seisukohal, et varem elanud organismid on hukkunud üleilmsete katastroofide tõttu. Babtiste de Lamarck: "Zooloogia filosoofia" 1809 · Elu tekib korduvate iseärkamiste teel ja on pidevas aeglases arengus. · Kõigil organismidel on kaks suundumust: 1. sisemine tund täiuslikkusele, 2. kohanedes
........................................................4 1.1 Mõiste ,,evolutsioon''...........................................................4 1.2 Kohastumine.....................................................................4 1.3 Looduslik valik..................................................................4 1.4 Evolutsiooni arusaam läbi aegade.............................................5 2. Kuulsamad teadlased..............................................................6 2.1 Jean Baptiste de Lemarck.....................................................6 2.2 Georges Cuvier...................................................................6 2.3 Charles Darwin...................................................................7 3.Muutused evolutsioonis............................................................8 3.1 Massilised väljasuremised.......................................................8 3.2 Erinevate liikide kadumine......................................................8 4
sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine - liikide mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. · S o t s i a a l n e e v o l u t s i o o n- inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev
talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine - liikide mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. · S o t s i a a l n e e v o l u t s i o o n- inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev
k s r kr P: AABB x aabb F1: AaBb F1: AaBb x AaBb F2: A_B_ -9osa: kollane ja sile A_bb -3osa: kollane ja krobeline aa B_ - 3osa: roheline ja sile aa bb - 1osa: roheline ja krobeline Mendeli III seadus:Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt Fenotüübiline lahknemissuhe 9:3:3:1 T. H.Morgan USA teadlane, geneetik. Uuris äädikakärbseid. Leidis, et ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos ühes aheldusrühmas. *kromosoomis (ühes DNA ahelas) paiknevad geenid on aheldunud ning ei ole võimelised meioosis sõltumatult lahknema. *Mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis, seda sagedamini nad koos päranduvad. * Ristsiire võib aheldatust muuta. SUGUKROMOSOOMID JA SUGULIITELISED PUUDED: lk 163-166 * Inimesel on 46 kromosoomi. * Need jagunevad paaridesse 23 paari.
anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Toimub pidevalt edasi. 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng Evolutsiooniteooria Teadlane Liikide tekkimine Kuidas toimub Tähtsus täiustamine Georges Cuvier Loodud liigid nii Liigid on Hakkas uurima nagu on muutumatud; eitas kivistisi, arengut paleontoloogia rajaja Jean Baptisti Elu Maal tekkis Esimestest algelistest Esimene terviklik Lamarck isetärkamise teel, olestest arenesid aste evolutsiooni käsitlus
Märksõnad: aatomid, makromolekulid, mikromolekulid. Bioloogiline evolutsioon — elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine. Märksõnad: prokarüoodid, eukarüoodid, hulkrakne. Sotsiaalne evolutsioon — inimühiskonna areng, s.o. kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogia areng. 13. Millega seostuvad evolutsioonibioloogias järgmised teadlased: Georges Cuvier, Jean-Baptiste de Lamarck, Charles Darwin Georges Cuvier — tegi oma uuringutega kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest. Uskus siiski, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean-Baptiste de Lamarck — esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria teoses ,,Zooloogia filosoofia’’ (1809)
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele
molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud). 3. Jean-Baptiste Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia" 1. terviklik teooria. Elu tekkis isetärkamise teel ning on pidevas arengus. Organismidele on omane sisemine täiustumistung ja kohanemine. Lamarkism: keskkonnatingimuste mõjul toimunud muutused (omandatud) on pärilikud. 4
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. See määrab suurema osa
kaugete alade liigid. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab organismide sugulust ja ühiseid eellasi (sarnasused molekulaartasandil). Kultuurtaimede ning koduloomade aretus- ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Cuvieri oli paleontoloogia rajaja. Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta loodukatastroofides hukkunud organismide jäänusteks. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed- samblad ja algelised sõnajalgtaimed. 11.2
väärtuse üle ei tohtinud kahelda - evolutsiooniline mõtlemine jäi sajanditeks ,,ootele" - 18.saj G.Buffon 44 köiteline loodusloo entsüklopeedia. Suhtus kriitiliselt piiblis väidetule, et Maa on 6000 aastat vana. - Carl von Linne tunnistavad, et liigid võivad omavahel ristuda, luues nii uusi liike. Liikide muutused on ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. - Jean Bapiste Lamarck. 19.saj algus - teooria liikide muutumisest: *Lihtsaid eluvorme tekib looduded kogu aeg juurde ja neist arenevad üha keerukamad eluvormid. *Organismid on kohastunud elama konkreetsetes keskkondades. *Lamarkism organismis elu jooksul toimunud muutused päranduvad edasi järglastele?! - Georges Cuvier tõestas liikide väljasuremist fossiilsete leidude alusel - James Hutton, Charles Lyell maa on palju vanem kui piiblis kirjas ja
· Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4,5 milj tagasitekkis Maa, ,,Suure paugu" teooria · Keemiline evolutsioon : lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid, energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused Bioloogiline areng elu areng esimestest elusolenditest inimeseni Evolutsioon · Georges Cuvier : palentoloogia rajaja, arvas et liigid võivad välja surra, liigid on algselt loodud ning muutumatud · Jean Baptise Lamark : elu jooksul omandatud tunnused, kael arenes välja kuna oli vaja kaela sirutada kõrgemal olevate puulehtede poole, esimene terviklik evolutsiooniteooria · Charles Darwin Sai kuulsaks evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga darvinism, muutlikus ; olelusvõitlus;looduslik vali;liigiteke Evolutsiooni tõendid · Evolutsiooni võrdlusmetoodika
6. Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda (toidu- ja elupaiga nappus, ohustatus vaenlastest). Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. 7. Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. 8. Võrrelge Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid seisukohti. Darwini evolutsiooniteooria oli teaduslikult põhjendatud läbi erinevate katsetusmeetodite, Lamarcki õpetus põhines seevastu väheveenvatel argumentidel.
tagasi). Mõnedest roomajatest arenesid imetajad (~200 miljonit aastat tagasi) ja linnud (~150 miljonit aastat tagasi). Ø Evolutsiooni teooriad 1. Georges Cuvier(1769-1832)-...................................................................................................... ......................................................................................................................................................... 2. Jean Baptiste Lamarck(1744-1829)-.......................................................................................... ......................................................................................................................................................... 3. Charles Darwin (1809-1882)...................................................................................................... ............................................................................................
annaabi.ee 
