Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Evolutsioon - sarnased materjalid

inimahvid, kolju, sapiens, ajukolju, matsid, australopithecus, aasiasse, troopiliste, neanderthalensis, tuld, nendest, ivaid, stine, kehaehitus, neljal, himad, elavate, tansaania, fossiilid, hine, iskasvanud, ikese, iksemad, fotol
thumbnail
8
doc

Evolutsioon

· Sisalikud · Kilpkonnad · Krokodillid · Kärsspealised (Tuataaria) · Siiani täpselt teada olevatel põhjustel surid 65 miljonit aastat tagasi hiidsisalikud välja. Linnud · 200 miljonit aastat tagasi, arenesid roomajatest püsisoojased organismid: · Linnud · Imetajad · Lindude põlvemist roomajatest on tõestatud ürglinnu Archaeoteryx kivistise leidmisega Võrdlus · Linnu tunnused · Linnu kolju · Tiivaluud · Sulestik · Linnu jalaluud 5 · Roomaja tunnused · Lõualuud hammastega · Kolm vaba sõrme küünistega · Pikk sabalülisammas imetajad · Roomajate välja suremisega said imetajatest valitsev loomarühm Maal · Nende eelised · Osavamad liikujad · Parem isolatsioon karvkatte näol · Püsisoojasus · Kohe välja arenenud poegade sünnitamine

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Evolutsioon

Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. 47) Millised liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka Eestis ja millised maailmas? Eestis ­ ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, habekakk, siniraag, merikotkas. Maailmas ­ panda, Euroopa naarits, Ibeeria ilves, Baieri uruhiir, Vahemere munkhüljes, polaarrebane, 48) Nimeta ja kirjelda inimahve (millal toimus lahknemine inimese liinist, elupiak, toitumine. Inimahvid (Hominoidae) jaguneb kaheks sugukonnaks: Gibbonlased (Hylobatidae) ja inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla, simpans, inimene. Arvatav lahknemine inimahvide sugupuu ja gibbonlaste vahel toimus umbes 24 miljonit aastat tagasi. Gibonid elavad Aasia vihmametsades, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, putukatest, selgroogsetest ja linnumunadest. 49) Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest. Millistel põhjustel võisid

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Evolutsioon

1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju ­ need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis ­ arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega ­ näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimestel tume nahavärv (kas p�

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon

Aegkond: 1)ürgaegkond 2)aguaegkond 3)vanaaegkond 4)keskaegkond 5)uusaegkond Loomariigi evolutsioon: 1)4 mrd a.t. -bakter 2)700 mln a.t. ­hulkraksed algloomad,amööb,silmviburlane 3)600 mln a.t. ­ selgrootud veeloomad- meduusid,käsnad,korallid 4)500 mln a.t. ­selgroogsed kalad 5)400 mln a.t. ­ maismaaloomad-kopskalad->kahepaiksed 6)200 mln a.t. ­roomajad-saurused- >linnud&imetajad 7)70 mln a.t. ­imetajad+linnud 8)2 mln a.t. ­inimene Inimese evolutsioon: tänapäeva tark inimene-homo sapiens sapiens Inimene: kõnd 2 jalal, liikuv käelaba,kohmakas jalalaba, suur kolju, kõne Inimahv:kõnd 4 jalal,kohmakas käsi,liikuv jalalaba, väike kolju, häälitsused 1)5mln ­ahvinimene -austrolopiteek, Aafrikast -puu otsas -2jalal 2)2 mln-Osav inimene -luust ja kivist tööriistad 3)1,5 mln ­Püstine inimene -1,5m, tuli, keele areng, Euroopa 4)300 000 a.t. ­Tark inimene-ühiskonnakorraldus 5)300 000 a.t. ­neandertallane ­ehitas muldonne,matused,head jahipidajad,surid välja 5)30 000 a.t

Bioloogia
115 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Evolutsioon

tehnoloogia ja meditsiin võimaldavad ellu jääda ka neil, kes muidu looduslikes tingimustes hukuksid. Tänu rasside vabale ristumisele toimub inimkonna geneetiline ühtlustumine, mis on vastupidine suund populatsioonide divergeerumisele. Tänu sotsiaalsele evolutsioonile on inimene ise muutunud evolutsiooniteguriks teistele liikidele. Tänu temale on suur osa liike välja surnud või nende arvukus vähenenud, muutunud on atmosfääri koostis, reostunud mered ja maapind. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks. Maapinnal olid eelistatud liikuvamad, osavamad ja taibukamad.

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Evolutsioon

eksisteerinud liike.Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv(4-2 miljonit at tagasi):Väike aju,Pikad rippuvad käed,Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalalOsav inimene Homo habilis (2,4 ­ 1,5 miljonit at tagasi):Suurem aju,Kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega,primitiivsed tööriistad.Püstine inimene Homo erects:Jahipidamine,Tööriistade ja tule kasutamine,Taandarenev karvkateHomo neandertalensis (200 000-30 000 at tagasi):Kasut tuld ja tööriistu,Elasid koobastes.Pärisinimene e. tark inimene:Kõnevõime,Sümbolitega kirjutamie,Peenemad tööriistadTänapäeva inimene Homo sapiens sapiens (1500 at tagasi):Kuj inimrassid,Kultuuri teke,Inimeste populatsioonide kiire kasv.

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Evolutsioon

EVOLUTSIOON Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest ­ uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid. Teadusliku maailmavaate kohaselt jõuab oma arengu lõpuni kunagi ka päikesesüsteem ning inimene kui bioloogiline liik. See ei pruugi ilmtingimata tähendada millegi/kellegi lõppu, vaid asendumist uute süsteemide/liikidega. Eristatakse järgmisi evolutsiooni vorme: Füüsikaline (kosmiline) evolutsioon: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke, Universumi (tähede ja galaktikate) ja planeetide (Maa) teke. Belgia astronoomi G. Lemaitre´i ,,suure paugu" hüpoteesi kohaselt sai Universum alguse üliväikese

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Evolutsioon

Iseloomustada inimese evolutsioonietappe Esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut (u 4,2-1,1 mln a. tagasi), kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks. Inimese evolutsiooni seostatakse eelkõige sireda australopiteekusega. Järgmisena tuli homo habilis ehk osav inimene (2-2,5 mln a. tagasi), kes oskas valmistada juba lihtsamaid kivist tööriistu. Järgneb homo erectus ehk püstine inimene (1,9 mln a. tagasi), kes valmistas juba keerukmaid tööriistu, tundis tuld ja rändas esimesena Aafrikast välja. Siis tuli homo sapiens ehk tark inimene (u 200-250 000 a. tagasi). Neil oli oma algeline keel, koopamaalingud. Nendega samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased, kuid neid ei seotsata perekonda homo. Homo sapiens pani aluse tänapäeva inimesele, keda nimetatakse ka homo sapiens sapiens ehk mõtlev inimene. Selgitage endosümbioosi hüpoteesi?

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioon

1. ainuraksete vetikate teke 2. hulkraksete vetikate teke 3. esimeste maismaataimede ürgraigaste teke 4. sõnajalgtaimede teke 5. paljasseemnetaimede teke 6. katteseemnetaimede e. õistaimede teke Loomariik: 1. hulkraksuse teke 2. selgroo kujunemine 3. kopsude kujunemine 4. loomaraku teke 5. järglase arenemine maismaal kaitsva kestaga munas 6. püsisoojasuse teke 10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale. Tänapäeva inimeste lähimad sugulased tänapäeva loomariigis on inimahvid. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi tööriistu. Esimesed inimeste eellased kujunesid Aafrikas. Kõik inimrassid kuuluvad ühte ja samasse liiki. Samal ajal tänapäeva inimese eellastega elasid Maal ka neandertallased. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu. Püstine inimene (homo erectus) levis Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse. Inimesed ja inimahvlased on arenenud samadest eellastest.

Bioloogia
189 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Evolutsioon

keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Mikro ­ ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: 1)elu üldhulk maal on suurenenud 2) liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud 3) evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal4)evolutsiooniline progress on teinud võimaluikuks sotsiaalse evolutsiooni. Inimese evlutsioon: inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Kõige enam eristab inimest inimahvidest mõtlemis-ja kõnevõime. Australopiteek ehk lõunaahv.2,3 ­ 2,5 mln aasta eest osav inimene (homo habilis); umbes 1,5 mln aasta eest püstine inimene(homo erectus); 300 000 a tagasi pürisinimene ehk tark inimene (homo sapiens) . varasemad tulijad- nendertallased surid välja 30 tuhande aasta eest, hilisemast rändest

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
8
docx

EVOLUTSIOON

tänapäeva inimest. Australopiteeke e lõunaahv: elasid 4-2 milj. a tagasi, elati gruppides, väike aju, pikkavad käed, kõndisid kahel jalal, lühikesed jalad, toit: marjad, pahklid, juurikad, seemned, linnumunad Osav inimene e homohabilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu Püstine inimene e homo ereitus: Jahipidamine, suurem aju(850-1100 cm3) kasutas tööriistu ja tuld, pikem keha, lühemad käed, keha lihaseline,lühem nägu, suurem lõualuu Tark Inimene e homo sapiens: ajusuurenemine(1200-1700cm3), luude/ hamaste nõrgenemine, kõnevõime, sümboolidega kirjutamine, toidu ja vee varumine, peenemad tööriistad 17. Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse? Põhirasse: Ekvoriaatne rass e neegrid, Mongoliidne rass, Europiidide rass e valge rass Põhirasse jaotavad omakorda kuni 22 rassi. Eristatakse: Esimene

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Evolutsioon

Keksaegkonnas kujunesid esimesed katteseemnetaimed ehk õistaimed. Uusaegkonnas jätkus õistaimede areng, säilisid samblad , vähesed paljasseemnetaimed ja väiksemad sõnajalgtaimed. 15.Kuidas algas inimese areng? 60-70 miljonit aastat tagasi esimesed primaadid. 6milj. a tagasi eraldusid inimeste ja inimashvide arengu liinid 4milj a tagasi astralapoiteekused, 2milj a tagasi osavinimene, 1.8milj a tagasi püstiinimene, 100-200tuh. a tagasi neandertaalane, 4tuh a tagasi homo sapiens 16.Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. Australopiteek-4milj a tagasi, kujunesid Aafrikas, kõndisid püsti maapinnal,elasid suurte karjadena,toitusid taimsest toidust, tohutu suured hambad ja lõuad,natukene üle meetri pikad , suhtlesid zhestidega.Osav inimene-2milj a tagasi, hakkas kasutama ja valmistama tööriistu. Püstine inimene-1,8

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Evolutsioon

Inimese evolutsiooniline rida Inimlased lahknesid inimahvidest 5-7milj aastat tagasi. Oli ahvikari, mis lahknes inimlasteks ja inimahvidest(simpans, gorilla, orangutan). Inimlastest arenes välja perekond australopitecus. Neist eristusid robustsed ja siredad australopiteegid. Siredatest arenes välja perekond homo (2-4 milj aastat tagasi): Homo habilis: põsesarnad taandarenenud, koljumaht suurem, käeline osavus Homo ergaster Homo erectus: püstine selgroog, tugev vaagnavööde Homo neanderthalensis: võime valmistada tööriistu ja riideid, euroopa liiki inimene Homo sapiens- 230 tuhat aastat tagasi kuni tänapäevani Inimese evolutsioonilised tegurid Inimlaste evolutsiooni suurimad muutused on seotud kahejalgususe ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega infovahetuse arengus. Klimaatiliste ja ökoloogiliste tingimuste muutumine on inimlaste tekke algsed põhjused. Kahejalgsus võis

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioon

Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muutlikus.Looduslikule valikule

Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
8
doc

EVOLUTSIOON

- Karvad - Toidab piimaga Kõigusoojased Püsisoojased Süda 3-osaline Süda 4-osaline VIII. Perm – vee elustiku välja suremine IX. Hiidsisalike ajastu •väikesed imetajad – ööloomad •lindude teke ÜRGLIND: Lind Roomaja Imetaja Kolju Lõualuu hammastega Piim Tiivaluud Lõliline saba Püsisoojasus Sulestik Roided konksjätketega Areng emakas Jalaluud 3 vaba sõrme Karvkate küünistega •valdavalt paljasseemne taimed (käbidega) •õistaimede teke X. Uusaegkond •imetajate mitmekesistumine •õistaimede mitmekesistumine Selgroogsed:

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Evolutsioon

Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM ­ JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi on

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon

Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ­ kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas silmalaug.BIOGENEETILINE REEG

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Evolutsioon

Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) ­ tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) ­ 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) ­ 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Liikide

Bioloogia
130 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Evolutsioon

EVOLUTSIOON 1. Süsteemiühikud, inimese asukoht loomariigi süsteemis. Taksonid - 1)Riik 2)Hõimkond 3)Klass 4)Selts 5)Sugukond) 6)Perekond 7)Liik Inimese asukoht - Riik: loomad, Hõimkond: keelikloomad, Klass: imetajad, Selts: primaadid ehk esikloomalised, Sugukond: inimlased, Perekond: inimesed, Liik: tänapäeva inimene 2. Mõisted  Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest  Kohastumused – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise  Ristumisbarjäär – organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega  Bioloogiline evolutsioon – eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu  Liik – rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tu

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Evolutsioon

Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatud liik on sarnane mõne teise l

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioonid

Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaaris arnesid esimesed inimese eelkäijad u. 500 000a. tagasi. Tänapäeva inimene Homo Sapiens kujunes välja u. 200 000 a. tagasi. Suure Paugu projekti käigus sain ma palju targemaks kogudes uusi teadmisi universumi ja maailma tekkest füüsika ja keemia vallas. Geoloogilist ja biloogilst evolutsiooni oleme me osaliselt juba varasemalt õppinud. Tänu sellele uurimustööle on mu silmaring poole ja laiem ja ma mõistan maailma enda ümber palju paremini.

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Inimese evolutsioon

Referaat Maardu 2014 Sisukord Orgaanilise maailma arengu põhisuunad......................................................lk 3 Liikumapanevaid jõude anthropogenesis......................................................lk 4 Inimkond............................................................................................lk 5 Gorillad ja simpansid on inimestele lähedaseimad inimahvid..............................lk 6 Kasutatud allikad ................................................................................lk 11 Orgaanilise maailma arengu põhisuunad: Aromorfoz suur, rängad kohandamine kaasa grupi arogeneza koloniseerida uus adaptiivne tsooni teele. Aromorfoz iseloomulikud järgmised tunnused on: keerukuse organisatsioonis; Elupaik; pindala laienemine Suurendada energia elu; Suurem sõltumatus keskkonnast omandamine.

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

EVOLUTSIOON I

EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon​ (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon​ - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon ​- inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck​ (prants.) 19. saj. - Väitis, et​ elu on ise maale tekkinud​, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutus → eluviisi muut

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Evolutsioon III

kasutamise. Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane ­ osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu. Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2...1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld. Neandertaali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 ­ 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid ­ piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina.

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Evolutsioon II

Evolutsioon II Olelusvõitlus - põhjused, vormid, tagajärjed Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest OLELUSVÕITLUSE PÕHJUSED: - Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus​ - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus​ - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus​ - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal te

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

INIMESE EVOLUTSIOON

INIMESE EVOLUTSIOON Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta on Homo sapiens. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.Tänapäeval on kõik arenenud nüüdisaegsete inimahvide ja inimesega ühisest eellasest. Esimesed inimeste esindajad elasid Aafrikas ja neid kutsuti australopiteekusNeist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus)

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Inimese evolutsioon

Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 ­ 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 1960. a. leiti skeleti jäänused Tansaaniast, mis 1964. a. nimetati Homo habilis, kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo.

Bioloogia
79 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Makroevolutsioonist

ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens PEREKOND inimene Homo SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata RIIK loomad Animalia LIIK kurdlehine roos PEREKOND roos SUGUKOND roosõielised KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid:

Bioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Evolutsiooniõpetus

Inimese evolutsioon Seisukoha, et inimene pärineb loomariigist võlgneme Charles Darwinile. Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis püstine, kahel jalal peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused S-kujuline selgroog, selgroog ei ole S-kujuline

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Inimese evolutsioon

· Australopiteegid o Elasid Aafrika vihmametsades o Esialgu elasid puudel, hiljem asusid maapinnale o Liikusid rühmadena o Püstine kehaasend o Sarnane aju praeguste inimahvidega · Osav inimene o Oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu · Püstine inimene o Päris suured ­ 1,5m pikkused o Suurem aju o Tundsid tule tegemist o Hakkas kujunema kõnekeel o Levis Aafrikast kaugemale Euroopasse ja Aasiasse · Tark inimene o Kolju oli sarnane tänaäeva inimese omaga o Arvatavasti ühiskonnakorraldus o Kunst · Nendertallased o Moodustavad inimese sugupuus üks kõrvalharu o Jässakas kehaehitus o Kohmakas kõnnak o Tugevad kulmukaared ja jüuline alalõualuu o Osavad küttid o Matsid surnuid · Tänapäeva inimene o Pikem ja sihvakam o Füüsilise ja vaimse töö tegemise võime o Kõne abil suhtlemine o Sümboliline keel

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogiline evolutsioon

Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad. Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad liikujad, karvkate, püsisoojus, kaitstumad järglased). Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest. Aafrikas (1-5) elanud inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks (esialgu elasid puudel, hiljem maismaal, liikusid rühmadena, püstine asend, aju ahvi aju suurune). Seejärel kujunesid (1,6-2) suurema ajumahuga inimeste eellased, algul osav inimene (Homo habilis; oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu), seejärel püstine inimene (Homo erectus; 1,5 m, aju suurem kui

Bioloogia
302 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimene/evolutsioon

Primaadid on esikloomalised(imetajad). Hõlmab ahve ja poolahve. Pa hulka kuuluvad ka inimlaadsete olevuste ülemsugukond, kuhu kuuluvad inimesed. P seltsis on 3 sugukonda: gibonlased(20mln), inimavlased ja inimlased. Inimene(kahel jalal, kolju suur ümar, s-kuj selrog, laienen rinnakorv, eesjäs lüh taga pik, mitte nii karvane, laps taandar, aren aegl, suhtl kõne kiri sots mälu). Simp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded zestid). Arukas inimene (homo sapiens)e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250- 200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 ­ 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Inimese evolutsioon

........................................4 Püstine ja neandertaali inimene.............................................5 Päris inimene.........................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................7 Sissejuhatus. Inimene on arenenud välja ahvist. Inimese arenguetappe on kokku 5: *Australopiteekused *Osav inimene e. Homo habilis *Püstine inimene e. Homo erectus *Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis * Pärisinimene e. Homo sapiens Selles töös räägingi natukene pikemalt sellest kuidas arenes inimene. *Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti

Bioloogia
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun