nähtus ( polaaralad , jäävöönd, tundravöönd ) Polaarpäev on ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore peamine osa (polaaralad , tundravöönd ) Poro Euraasias kutsutakse nii põhjapõtru ( tundravöönd ) Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus,
liiki mände ja seedreid Tüüpilisemad puud Mänd Kuusk Seeder Kanada tsuuga Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata väikseid tamme ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka ammust aega väga hinnatakse. Veel asustavad Kanada metsi ameerika karud baribal ja grisli, ilves, koiott, rebane, skunk, karibu ja urson. Avamaastikul saab imetleda tundrakaribut, põtra, piisoni Levinuimad loomad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Atlantis ning tekib uus üleilmne veeuputus. Atlantis asus India veerel, aga uus uputus tekib Gröönimaa jääliustike vettekukkumise tagajärjel. Hamburg täitub veega, nii et vaid kõrghoonete antennid ulatuvad sealt välja. 1984. aastal ühines Eesti Põhja-Euroopa ja Gröönimaa merikotka kaitse programmiga. LISA: Valdavalt elavad siinsetel aladel ka saare taimtoidulised loomad, kellest levinumad on Põhja- Ameerikast pärit musksusveis ja karibu. Gröönimaal elutsevad ka väike näriline lemming, valgejänes, kärp, polaarrebane ning loomulikult ka jääkaru.
4 2. ELUVIIS 2.1 Riietus Nende igapäevane riietuson lihtne. Riietus sõltus ilmastikuoludest. Suvel ja soojaga käidi poolpaljalt, rõivad olid avarad. Meestel vööpõlled, särgid, sõbad ja säärised. Naistel: pikad särgid ja säärised. Talvel kanti karvaseid sõbasid, tekke ja mitmekordseid rõivaid. Põlisameeriklased valmistasid riideid ümbusest leiduvast taimsest ja loomsest materjalist. Karibu, hüljes, jääkaru karusnahad; hirv ja piison rõivaste materjal; puuvill, nahk ja taimsed kiud smauti rõivad. Veel valmistati riideid/riiet jänesenahkadest, taimekiududest, nõgestest ja elupuu koortest. Niidi asemel kasutati kõõluseid ja soolikaid. Nööpide asemel oli luust või pidust kiile. Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega.
saada 3.FÜSIOLOOGILINE - lumekirp, kellel on ''antifriis'' ehk verevedelik muudetakse glütserooliks, et ta saaks tegutseda ka külmal temperatuuril 8. Liigitekke barjäärid Liigiteke on on loodusliku valiku tagajärg, mis kujuneb välja lõpuks ristumisbarjääri tagajärjel 1.)Geograafiline maastikutõke või pinnavorm. Nt: Suure Kanjoni eriservadel põhja pool Kaibabi orav, lõunas Aberti orav. Põhjapõdrad: Karibu ja poro 2.) Bioloogiline barjäär - ökoloogiline nt erinev tolmlemisaeg eri puudel -käituvuslik nt armastavad eri elupaiku (valge ja must toonekurg) -spetsiifilised signaaltunnused nt mõjutavad mingit kindalt rühma (nt putukate feromoonid) -pulmatantsud nt tedremäng, konnade kisakoorid -geneetika sobimatus nt kalad
palsaminulg. Atlandi rannikul kasvavad segametsad, kohati (Ontario järve ääres) on säilinud lehtmetsa. Iseloomulik lehtpuu on punane vaher, selle leht on Kanada rahvussümbol. Lääneranniku merelises kliimas kasvavad puud ligi 3 korda kiiremini kui mujal Kanadas. Suurtasandiku must- ja kastanmuldadega preeriad on valdavalt põllustatud. Maa põhjaosa hõlmab tundra, Kanada Arktika saarestikus on ka külmakõrbi. Metsa- ja tundraloomastik on liigirohke (karibu, grisli, baribal hunt, kobras siidisaba, rabakana). Loodusvarade poolest kuulub Kanada maailma rikkaimate maade hulka: leidub naftat, maagaasi, kivisütt, raua-, nikli-, vase-, tsingi-, plii- ja uraanimaaki, väärismetalle, asbesti, kaalisoola jm. (ENE 4, 1989) Loodusrikkuste jõudus hõlvamine on suurendanud looduse kaitsmise vajadust. Esimene rahvuspark (Banff) asutati 1885. Nüüdisajal on Kanadas 36 suurt rahvusparki. Neist suurim on Wood Buffalo rahvuspark, umbes 45 000 ruutkilomeetrit
annaabi.ee 
