Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Evolutsioon, kordamisküsimused 12.klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
evolutsioonopulatsioon, evolutsiooniteooria, suunav, isolatsioon, divergents, tendentsi, olelusvõitlus, liigiteke, milleri, teadlane, atmosfäär, geenivool, alleelid, geenid, geenitriiv, algsel, jäsemed, ristumisbarjäär, seotus, cuvier, uuringuid, kivistised, tänapäevased, baptiste, lamarck, zooloogia, toimumist, esiteks, kohanemisvõime, darwinCuvier oma uuringutes tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised, mida sügavamad kihid seda erinevamad on kivistised elavane tuntud organismidest. Ta seletas asja ülemaailmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid tänapäevased jäid ellu. Lamarck tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tendentsi. Esiteks sisemine täiustumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitusega organismid. Nüüdisajal olevad lihtsama ehitusega organismid on lihtsalt hiljem tekkinud. Teiseks tendentsiks on kohanemisvõime elutingimustega. Kohanemine elutingimustega seisneb elutegevuse muutustes, mida põhjustavad need tingimused. Muutused on alati otstarbekohased ja põhjustavad muutusi organismida ehitsuses ja pärilikes omadustes.
Analoogiline organ ühesugune funktsioon erineva ehitusega (nt nägemine) 6. Mandunud elund Ehk rudimendid elundid, mis pole väljaarenenud ja vaja enam ei ole. 7. Selgita bioloogilist evolutsiooni Pärinevate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Selle käigus tekivad uued liigid ning organismid kohastuvad keskkonna muutustega. Toimub looduslik valik. Väga populaarne on Darvini evolutsiooniteooria. 8. Eluteke, mitu miljonit aastat tagasi? 3 põhiseisukohta: Elu algne loomine; elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt; elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Tekkis 4 miljardit aastat tagasi. 9. Taimede evolutsiooni etapid 10. Loomade evolutsiooni etapid 11. Nimeta 4 evolutsiooni geneetilist alust ja selgita Mutatsioonid Kombinatiivne muutlikkus Geenivool Geneetline triiv 12. Selgita looduslikku valikut, joonis lk 73 13
4. Charles Darwin (darvinism): ,,Liikide tekkimisest" (1859) - 1. teaduslikult põhjendatud teooria. Liikide muutumine toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Muutuse põhjuseks on looduslik valik, mis tuleneb järglaste arvust (rohkem, kui saab ellu jääda), olelusvõitlusest (isenditevaheline võitlus elamistingimuste pärast) ja sigimisvõimelisemad isendid. Nim. sünteetiline evolutsiooniteooria. 2.2 Evolutsiooni tõendid: uurimiseks kasutatakse ajaloolist, võrdlevat ja eksperimentaalset meetodit. Paleontoloogia andmed: teadus möödunud aegadel elanud organismidest (elu ajalugu Maal). Erinevates kihtides asuvad fossiilid (kivistised) näitavad organismivormide asendumist ja muutumist Maa ajaloos. Fülogenees: üleminek tänapäevasele vormile (evolutsiooniline põlvnemine); organismitüübi vahevorm. Määratakse organismivormide ajalooline vanus:
eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend mida võib leida maakoore erineva vanusega kivimite seest. Kasutatakseevolutsiooni tõendina ning infoallikana iidsete organismide uurimises. 7. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut.Kirjuta igale näitele loodusliku valiku vormi nimi! a) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid – stabiliseeriv ehk säilitav valik b) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonades – suunav valik c) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine – lõhestav valik d) Algselt ühe liigi lahknemine mitmeks liigiks – lõhestav valik e) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu – stabiliseeriv valik f) Antibiootikumide suhtes vastupidava bakteri kujunemine – suunav valik g) suureneb fenotüübiline muutlikkus- lõhestav valik h) toimub mitmekesiste tingimustega keskkonnas- stabiliseeriv valik 8
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku.
Amazonases, kogus 15000 liigi näidist, 8000 neist seni tundmatud, tagasiteel puhkes laeval tulekahju ning ta kaotas enamuse oma näidistest. 2 aastat hiljem 8-aastane reis Malai saarestikku, kus sai ideid loodusliku valiku teooria rajamiseks (erinevatel saartel erinevalt arenenud versioonid samast linnust). Darwin-Wallace loodusliku valiku teooria rajaja. Jean-Baptiste de Lamarck (1744-1829) - lamarkismi rajaja ning kuigi tema teooria osutus valeks, oli tema siiski üks evolutsiooniteooria algatajatest. ● Teooria positiivsed küljed: Esimene terviklik evolutsiooniteooria. ● Negatiivsed küljed: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele; hindas üle keskkonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüdu täiustumisele. Charles Darwin (1809-1882) - Darwin-Wallace’ loodusliku valiku loojana üks tänapäevase evolutsiooniteooria rajajaid. 1. Evolutsiooni mõiste – bioloogiline, füüsikaline, keemiline ja sotsiaalne evolutsioon?
atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 5) Kirjelda keemilise evolutsiooni etappe? Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. (Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV- kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist.) 6) Milles seisneb Stanley Milleri katseaparatuuri tähtsus, oska seda jooniselt ära tunda. Selle abil tõestas ta, et nt N2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Ta stimuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. Varieerides lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. 7) Miks ei saaks tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik
Tingitud statilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. (nt: looduslik katastroof ja pudelikaelaefekt) 8. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt? Pudelikaelaefekt vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, kuid suurendab erinevusi liigi erinevate populatsioonide vahel. Õpik lk. 75 1. Milles seisneb olelusvõitlus? Olelusvõitlus seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsa temperatuuri, niiskuse, soolsuse, valguse ja muude selliste tingimuste talumisega. 2. Milles väljendub looduslik valik? Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.
struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav valik- kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi(toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine kuid samal ajal leiavad toetust sellised mutatsioonid, mis aitavad neid tunnuseid stabiliseerida). *Suunav valik-seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises(see erinevus võib olla kvalitatiivne(teistsugune
toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jääkmoodustis (pimesool, õndraluu, silmhammas) Paleontoloogia - teadus möödunud aegade organismidest, uuritakse fossiile Pseudogeen - geen mis mingi struktuurivea tõttu ei avaldu Ribosüüm - ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul RNA-maailm - elutekke arvatav etapp, kus eksisteerisid vaid ribosüümid Bioloogiline isolatsioon - Ökoloogiline eraldatus (must ja valge toonekurg), ajaline isolatsioon (tolknemisaeg) Geograafiline isolatsioon - Ruumiline eraldumine, ristumisbarjäär Erimaine liigiteke - protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest ja geograafilises isolatsioonis Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel Geneetiline triiv - alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine põlvkondades
molekulid, ribosüümid. ADAPTATSIOON- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. ASUTAJAEFEKT- ehk rajajaefekt on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. BIOLOOGILINE ISOLATSIOON- ehk ristumisbarjäär on mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukt ristumist ühel alal elavate liikide vahel. ERIMAINE LIIGITEKE- ehk allopatriline ehk geograafiline liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. GEENIVOOL- ehk geenisiire on erinevate populatsioonide omavahelisel ristumisel toimuv geenivahetus, mille tulemusena tulevad suurema geneetilise muutlikkusega organismid. GENEETILINE TRIIV- ehk geenitriiv on alleelide j genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine põlvest põlve, statistilistel põhjustel.
(organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? Maismaal pidi olema piisavalt taimi, et fotosünteesi tulemusena oleks atmosfääris piisavalt hapnikku. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 9.Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 10.Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Paljud mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.
kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogia areng. 13. Millega seostuvad evolutsioonibioloogias järgmised teadlased: Georges Cuvier, Jean-Baptiste de Lamarck, Charles Darwin Georges Cuvier — tegi oma uuringutega kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest. Uskus siiski, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean-Baptiste de Lamarck — esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria teoses ,,Zooloogia filosoofia’’ (1809). Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Charles Darwin — lõi esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria, mis on kirja pandud teoses ‘’Liikide tekkimine’’ (1859). Darwin tõestas rohke faktilise materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendatavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamiseks
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
Suguline valik kujundab sugupooltevahelisi erinevusi. Võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valik mingite vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Muus mõttes ebaolulised tunnused võivad areneda äärmuseni, tihti välistab ristumise võõra liigi isenditega. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes.
tingimustes. Hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskonnas. Vahel ei saavutata ka täuslikkust. Näiteks kui mõni kaitsevärvi putukas satub valele taustale. Mesilase astel on talle kaitseks, kuid kui ta sellega kedagi nõelab, siis ta rebib endalt tagumise otsa ära ja sureb. 23. Selgita liigi mõistet? Liik on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 24.Milles seisneb bioloogiline isolatsioon? Ristumist võib takistada: erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, erisugused suguelundid, sugurakkude biokeemiline sobimatus, hübriidide eluvõimetus. 25.Milles seisneb geograafiline isolatsioon? Liikidel taistab ristumist ruumiline eraldatus. Näiteks Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid on tekkinud Lõuna-Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. 26
Maal võisid toimuda reaktsioonid, mille käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid orgaanilisteks molekulideks. Tänapäeval ei oleks algeilse elu tekkimine elutust ainest võimalik, sest: Hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale Maal elavad organismid kasutaksid toiduks ,,ise tekkinud" orgaaniliseid aineid ja esimesi algelisi elusolendeid J. B. Lamarck avaldas oma evolutsiooniteooria 1809 aastal raamatus ,,Zooloogia filosoofia". Ta arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt ning et algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Kuid ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismis sisemist püüdu täiustumisele. C. Darwin avaldas oma evolutsiooniteooria 1759 aastal raamatus ,,Liikide tekkimine". Talle pakkusid huvi Galapagose saarel elavad isendid, sh vintide sugukonda kuuluvad linnud, kel kõigil on erineva kujuga nokk. Darwini
3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund taandarenenud elund 11) Paleontoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud fossiilide kaudu. 12) Pseudogeen genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse geeniga kuid ei avaldu kuna on vigane. 13) Ribosüüm katalüütilise aktiivsusega RNA molekul
temp, niiskus, valgus.. suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest. Sõltuvalt valikutegurite iseloomust eristatakse kolme põhilist loodusliku valiku vormi ehk tüüpi: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik.stabiliseeriv (säilitav)valik seisneb keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi nim mikroevolutsiooniks. Liigist kõrgemate organismirühmade teket ja arengut makroevolutsiooniks.
mõni liik hääbub kas konkurentsi või abiootiliste tingimuste tõttu. Massilisi väljasuremisi on toimunud ka, st, et lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest. Takson on süstemaatiline rühmitus nt: perekond, sugukond, selts, hõimkond, riik. Riigid: protistid, bakterid, seened, taimed, loomad Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Nt:Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, taimedel vahakiht, lihakad varred jne vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. ainevahetus
· kohastumine. Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega, siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem. Seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. Kui pop. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil: 1. Stabiliseeriv valik 2. Suunav valik 3. Lõhestav valik Stabiliseeriv valik. Suunav valik Lõhestav valik Keskkonnatingimused on Elutingimuste kindlasuunaline Levilas on erinevate suhteliselt püsivad. muutumine. Asumine uude keskkonda. elutingimustega piirkonnad. · Kõrvaldatakse · Keskmisest teatud suunas · Kahe või enama erandid. erinevate organismide keskmisest erinevate
4.............................................................................................................................................4 3.1 Aegkonnad...................................................................................................................................................4 Muutused.......................................................................................................................................................4 4. Evolutsiooniteooria........................................................................................................................................... 5 4.1 Georges Cuvier............................................................................................................................................5 4.2 Karl Ernst von Baer.....................................................................................................................................5 4
- Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt OLELUSVÕITLUSE TAGAJÄRJED: - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei saa järglasi - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides
populatsioonide isendite ristumine. o Geenitriiv – järsk geegi või alleeli sageduse muutus populatsioonis. Olelusvõitlus* On organismide sõltumine ellujäämist ja paljuneist takistavatest teguritest. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Põhjused: 1. Organismidel on väga palju järglasi. 2. Ressursside piiratus Vormid: 1. Abiootiline olelusvõitlus – põhjustatud eluta looduse teguritest (valgus, temperatuur, vesi) 2. Biootiline olelusvõitlus – põhjustavad teist liiku organismid (konkurents) Tagajärjed: 1. Hukkub palju erinevas vanuses isendeid 2. Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi Looduslik valik* On evolutsiooni põhiline suunav jõud. Organismide ebavõrdne paljunemine vastavalt nende indivuaalsetele iseärasustele. Põhjused 1. Individuaalne ehk pärilik muutlikus. 2
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus
toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Liigid võivad asetseda laiali üle Maa, populatsioon asub ühes piirkonnas. 5. Mis tagab looduses liikide suhtelise püsivuse? Populatsiooni sisene ristumine. 6.Nimetage neli evolutsioonitegurit, mis viivad uute liikide tekkele. · Mutatsioonid · Alleelide kombineerumine · Geenitriiv ja geenisiire · Looduslik valik 7. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistete ja protsesside vahel: liik, isolatsioon, looduslik valik, geneetilise materjali muutus, ristumisbarjäär Liigiteke võib alguse saada isenditerühma eraldumisega lähteliigist ja sattudes isolatsiooni. Põhjuseks näiteks maapinna kerkimine, saarte kujunemine aga ka liigi arvukuse tõus. Eraldusse sattunud organismirühm hakkab kohanema uute keskkonnatingimustega. Tänu looduslikule valikule annavad uutes tingimustes rohkem järglasi need isendid, kelle kohastumused on antud tingimustega kõige sobivamad
vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Välistab ristumise võõra liigi isendiga. Looduslik valik avaldub kolmel viisil: 1) stabiliseeriv valik e. Säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Peamine tähendus seisneb populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises. Seda peetakse peamiseks valikuvormiks kõigis liikides. Hoiab populatsiooni isendeid ühetaolistena. Stabiliseeriva valiku näited: latimeeria ja hõlmikpuu 2) suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. See valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutmisekorral või kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku kaudu arenesid kalauimedest maismaaselgroogsetele jäsemed ja vastupidi. 3) lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Saab toimuda juhul kui populatsiooni asuala jaotub
Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik, kõik elus pärineb elusast. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV-
4. Nimeta kolm loodusliku valiku vormi ja selgita nende erinevusi? o Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. o Suunav valik – seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline muutumine või populatsiooni asumine uude keskkonda. Tingimuste püsimisel geno- ja fenotüüp asenduvad uutega, tekivad uued kohastumused. Sisalikud ja vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades.
Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon, kromosoommutatsioon, genoommutatsioon) 7
suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve pärast kaudne oleluvõitlus isendid konkureerivad sama ressursi nimel nt. Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest LOODUSLIK VALIK POPULATSIOONIDES Populatsiooni moodustavad isendid erinevad üksteisest nii välimuse, elutegevuse kui ka käitumise poolest. Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Põhjuseks on organismide
Babtiste de Lamarck: "Zooloogia filosoofia" 1809 · Elu tekib korduvate iseärkamiste teel ja on pidevas aeglases arengus. · Kõigil organismidel on kaks suundumust: 1. sisemine tund täiuslikkusele, 2. kohanedes keskkonnatingimustega tekivad organismides muutused, mis on alati otstarbekohased. · Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad vähemalt osaliselt järglastele Tema esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria. Charles Darwin: 1859 "Liikide tekkimisest" · Liigid muutuvad- peamiseks põhjuseks looduslik valik. · Organismid paljunevad ja järglasi tekib rohkem kui saab ellu jääda. · Need isendid, kellel on pärilikult mingeid eeliseid, jäävad ellu ja annavad paljunemisvõimelisi järglasi. Esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. darvinism- Darwini teooria
annaabi.ee 
