TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad ............................................................................8 1.3. Tööturu põhikomponendid ..............................................................
..................................................................4 1.analüütiline raamistik............................................................................................................5 1.1 Organisatsioonilised piirid................................................................................................5 1.2 Kaasamine.........................................................................................................................5 1.3 Hariduse ja tööturu vahelised seosed................................................................................8 2.Probleemi analüüs................................................................................................................10 2.1 Probleemi põhjused.........................................................................................................10 2.2 Probleem................................................................................................................
õigus mõne teise ELi liikmesriigi saatkonna diplomaatilisele ja konsulaarabile välisriigis, juhul kui selles riigis puudub Eesti saatkond; õigus pöörduda petitsioonidega Euroopa Parlamendi poole ning esitada kaebus Euroopa ombudsmanile; õigus kirjutada ükskõik millisele ELi institutsioonile ükskõik millises ELi ametlikus keeles, sealhulgas eesti keeles õigus pääseda ligi ELi ametlikele dokumentidele Euroopaliiduga liitumise plussid: Tööturu avanemine Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsi avasid oma tööturu 1. maist 2004. 1. maiks 2006 pidid ülejäänud liikmesriigid komisjonile ametlikult teatama, kas nad kavatsevad jätkata siseriiklike meetmete kohaldamist maksimaalselt veel kolme aasta jooksul (sel juhul nõutakse tööluba) või hakkavad nad kohaldama ühenduse korda, mis tähendab, et kõik ELi kodanikud võivad sellesse liikmesriiki vabalt tööle asuda. 1
Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste................................................................................................. 3 Kellest ja millest koosneb tööturg....................................................................3 Tööpuudus ja tööjõupuudus.................................................................................... 5 Tööpuudus........................................................................................................ 5
Turvaline paindlikkus- flexicurity. Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks. Turvalise paindlikuse põhikomponendid on: Aktiivne tööpoliitika Paindlik tööseadusandlus Sotsiaalkaitsesüsteem Elukestev õpe Turvalise paindlikkuse mõiste hõlmab mitme sotsiaalsüsteemi elemente ja kajastab nende võimet tulla nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil toime meie ühiskonna ja majanduse ees seisvate ülesannetega. Valitsused ja tööandjad määravad peamiselt
Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid ja missugused on teie ettepanekud tööturu stabiliseerimiseks? Eesti tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Võttes arvesse hariduse ja tööturu valdkonna olukorra peamisi probleeme ja kitsaskohti, peitub arenguvajadus just nende kahe valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on
Veidi on lisandunud neid, kes usuvad, et kõik jääb nagu on ja seda ennekõike olukorra paranemisse uskujate arvelt. Väike osa kodanikest kardab, et koos tööhõive olukorra halvenemisega võiks midagi muutuda ka nende tööalases staatuses. Euroopas tervikuna on üldhinnangud sarnased Eestile: 61 protsenti kodanikest ei usu lähitulevikus muutustesse oma tööalases elus, viiendik loodavad paranemist ja vaid 10 protsenti kardab olukorra halvenemist. Sealjuures vaid Türgis kardetakse nii tööturu olukorra kui enda seisundi halvenemist, ülejäänud riikides usuvad kodanikud siiski stabiilsusesse. Mullu Euroopa Liidus tööhõive veel kasvas Euroopa statistikaameti esialgsetel andmetel langes mullu neljandas kvartalis tööhõive määr varasema kvartaliga võrreldes nii euroalal kui ka kogu Euroopa Liidus 0,3 protsenti. Euroopa liidus suurenes töötute arv 672 000 võrra. Võrreldes varasema aasta sama kvartaliga neljandas kvartalis töötus siiski ei suurenenud.
Kordamisküsimused 1.Mis on palgatöö, mis vabatahtlik töö? Palgatöö- palga eest tehtav töö. Vabatahtlik töö- palgata tehtav töö, tööd tehakse vabatahtlikult, et kedagi aidata. 2. Mis on tööturg? Nimeta tööturu iseloomulikud jooned. Tööturg-süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised aga töökohti. Tööturu põhijooned on: Tööturul on 2 osapoolt- ostjad ja müüjad, Tööturul kujuneb konkurents, Nõudmine ja pakkumine tööturul on vastastikuses seoses. Tööturu osapoolte huvid on omavahel seotud. 3. Mis reguleerib töötaja ja tööandja suhteid? Tööleping. 4. Millised kohustused on tööandjal? Tööandjal on kohustus: järgida seadusi ja lepinguid kohelda töötajaid võrdselt töötajate päritolust, usutunnistusest, soost, vanusest või poliitilistest vaadetest olenemata
Ja seni, kuni seda oleme, on odav tööjõud meile eelis. Meie palgad määrab ära positsioon rahvusvahelises tööjaotuses. Kuivõrd meil täna pole ühtki piisavalt võimsat arenduskeskust ja müügiorganisatsiooni ning pole näha nende peatset tekkimist, on meie teine valik väärikama koha võitmisel tõsta samm-sammult tööjõu kvaliteeti ja suurendada Eesti usaldusväärsust. See eeldab paremat haridussüsteemi ning paremat mainet. Tööturu olukorra paranemine peab algama haridus- ja kutseharidustaseme tõusust, mille osas on viimasel ajal märgata positiivset suhtumise muutumist. EKI poolt koostatud ja EAS-i tellitud Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamat põhineb Sveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel. Selle kohaselt oli Eesti majandus mullu maailma riikide ja arenguregioonide seas konkurentsivõimelt 26. kohal, olles varasema aastaga võrreldes kerkinud kahe koha võrra
töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud, millel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine. Hõivatu Isik, kes
Kuni pakkumise kõver nihkub väljapoole kiiremini kui nõudluse kõver sissepoole, siis võib olla majandus j isereguleeruv. g W/p Ls Ls1 LD1 LD2 LD L 5. Kas tööturu neoklassikaline mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? Kui töötud on ratsionaalsed, ratsionaalsed siis nad peaks aru saama saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga. Kui u nadd nõustuvad õus uv d p palga g vvähendamisega, e d seg , ssiiss hinnad
Seetõttu tõi Eesti Vabariigi taaskehtestamine kaasa suured ja järsud struktuurimuutused majanduses. Seoses sellega, et Eesti lakkas olemast suure Nõukogude majandusruumi osa, kuivasid tööjõu- ja toorainemahukad tööstusharud kokku või kadusid hoopis. Samuti langes oluliselt põllumajanduse osatähtsus majanduses. Tööturul tekitas see inimeste jaoks täiesti uue olukorra ning sellest okist ei ole toibutud tänaseni. Tööhõive suurele langusele järgnes küll tööturu suhteline stabiliseerumine, kuid maailmamajandus ei jätnud ka Eestit puutumata. Nii mõjutasid meidki 1998. aasta Aasia finantskriisi ning eriti Venemaa kriisi tagajärjed. Kuigi eksport Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidesse oli selleks ajaks oluliselt vähenenud, mõjutas see siiski tugevasti teatud majandussektoreid, eelkõige toiduainetetööstust ning seeläbi omakorda põllumajandust. *Töötuse määr 1999. aasta II kvartalis **Töötuse määr 2000
3. Võistluslik reguleerimine kasu madalatest sisenemispalkadest, lühiajaline kasu töövõtjatest, USA 4. Selektiivne välja jätmine ja võistustlik reguleerimine PRANTSUSMAA, ROOTSI, SOOME Reguleerituse järgi Vähene Austraalia, Kanada, Taani, UusMeremaa, Sveits, Suurbritannia, USA Keskmine Jaapan, Iirimaa, Holland, Soome, Norra, Rootsi Tugev Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Belgia, Itaalia, Portugal, Hispaania Tööturu tüübid Liberaalne Sotsiaaldemokraatlik Konservatiivne Fragmenteeritud Eesti Töötur Väga paindlik, Kordineeritud, Jäik, tugev sees ja Jäik, tugev sees Tugev sees ja g väike riskide riiklik kõrge väljasolijate ja väljasolijate väljasolijate kompenseerimine sekkumine segmentatsioon segmentatsioon segmentatsioon
Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu ööjõ palkamise lk i korral k l ja j ... 2. ...firmad palkavad töölisi niikaua,
6 2007 65.7 62.6 2008 66.6 63.0 2009 66.5 57.4 ·Töötuse määr näitab töötute osatähtsust tööjõus. 13,8% - Eesti 2009 ·Tööhõive määr näitab tööga hõivatute ostähtsust tööealises rahvastikus. 57,4% - Eesti 2009 ·Tööjõus osalemise määr näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus. 66,5% - Eesti 2009 · Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine · Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta · Peamine teke ettevõtted vähendavad tootmismahtu · Taas tööturule sisenemine võib olla keeruline · Vormid: struktuurne, tsükliline, siirde-, varjatud, vabatahtlik ja mittevabatahtlik, klassikaline jm. Tööpuuduse liigid
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16
Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse. Igas kvartalis on uuringusse kaasatud umbes 2200 leibkonda. Töötuks (unemployed) loetakse isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: · on ilma tööta (ei tööta hetkel mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); · on töö leidmisel valmis kohe (2 nädala jooksul) tööd alustama; · otsib aktiivselt tööd. Tööpuudse põhjused: Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid küll töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Ka on viimasel ajal langenud rahvastiku majanduslik aktiivsus tervikuna, s.t. järjest suureneb majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna hulk, kuhu kuuluvad pensioniealised inimesed, haiged ja invaliidid, isikud, kes on õppimas
sobiva töökoha kiiremini. Majanduskriisi tingimustes venivad aga tööotsingud sobivate töökohtade vähesuse tõttu pikemaks ka kõrgema haridustasemega inimestel, ehkki võrreldes madalama haridustasemega töötutega on nende olukord tööturul tunduvalt parem. Võrreldes töötajate ning lühi- ja pikaajaliste töötute haridustaset kriisieelsel (2008) ja kriisiaastal (2009), 3 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 4 Sotsiaalministeerium (2006). Tööturu riskirühmad: pikaajalised töötud. võib märgata mitut erinevust.5 2008. aastal oli nii hõivatute kui ka töötute seas suhteliselt rohkem madalama haridustasemega inimesi. Tööjõupuudus oli suur ning töökoha saamiseks piisas sageli ka ainult põhiharidusest. Võrreldes töötajatega on pikaajaliste töötute seas põhiharidusega inimeste osatähtsus ligikaudu kolm korda suurem ning kõrgharidusega inimeste osatähtsus üle kahe korra väiksem
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine pensionisüsteemide finantsaluse tugevdamine, sh tööhõive suurendamise, varajase pensionile siirdumise võimaluste vähendamise kaudu, säilitades tasakaalu majanduslikult aktiivse põlvkonna finantseerimiskoormuse ja pensioniealise põlvkonna pensionide taseme vahel Pensionisüsteemide kaasajastamine pensionisüsteemi reformimine nii, et see oleks läbipaistvam, tagaks M ja N võrdse kohtlemise ning kohanduks demograafilise, tööturu ja majandusolukorra muutustega EL ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile Praxis, 2004 · Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimine · Elatustaseme säilitamine · Tööhõive tõstmine · Tööelu pikendamine · Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus usaldusväärse fiskaalpoliitika kontekstis Rahvastiku vähenemine ja vananemine (Eurostat'i prognoos 2050) · Rahvastiku vähenemine ja vananemine on eriti tuntav KIE-s
võiks olla bürokraatia vähendamine ümberõppe süsteemis või töötuskindlustusmaksu kaotamine. 23.oktoobril Riigikogus toimunud Eesti ettevõtluskeskkonna arengu arutelul rõhutas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata tööjõu- ja tööhõivepoliitikale ning teadus-arendustegevusele ja innovatsiooni edendamisele. Senisest rohkem on vajalik tähelepanu pöörata hariduse ja tööturu seostele.Tööandjad vajavad rohkem eriettevalmistusega töötajaid. Tööhõivepoliitika peaks olema orienteeritud täiend ja ümberõppele. 3 Eesti ja UK noorte tööhõivepoliitika analüüs Toon välja Eesti ja UK tööhõivepoliitika arengu erinevused. Statistika näitab ,et töötuse määr Eestis ja UK-s on kõige kõrgemal 15-24.aasta vanuste noorte hulgas võrreldes üldise töötuse määraga
Eesti tööturu olukord Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika, kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eesti majanduse jätkusuutliku arengu aluseks peaks olema tööealise elanikkonna maksimaalne rakendamine. Kahjuks on tööturuindikaatorite tendentsid Eesti puhul võrreldes Euroopaga pigem vastupidised. Kui Euroopa Liidus on enamjaolt trend (eriti naiste puhul) suurenev tööhõive, siis Eestis on töötavate inimeste hulk pidevalt vähenenud. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate teguritena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Rohke...
1. TÖÖTURU TEOORIA 1. Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: a. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat b. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule c. ei ole täpselt määratletav (ÕIGE) d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut 2. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 3. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 4. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. tõstes liikmete töövilj...
.................................................12.lk. 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks.
Töötuse tagajärgedeks indiviidi tasandil on teenimata sissetulek, elukvaliteedi langus, tarbimisharjumuste muutused, psühholoogilised mõjud, stress. Töötuse tagajärjeks riigi tasandil on tootmata jäänud toodang, teenimata sissetulek, saamata maksutulu, nappide ressursside raiskamine. Ideaaliks oleks rakendada tööle kõik tööotsijad neile kõige sobivamal ametil sellisel viisil kujuneb majanduse kogutoodang kõige suuremaks. 3) Tööturu olulisus majandusteoorias (1) tööturul toimuv mõjutab otseselt majanduses valitsevat hinnataset (ja vastupidi) (2) läbi tööturu toimub majanduse kohanemine sokkidega (3) tööturu seisund on oluliseks komponendiks majanduse pikaajalises kasvus Majanduse kriisiga kohanemine saab peamiselt toimuda kas läbi hindade (sh palkade) või tööturu. Hinnataseme kiirel langemisel on võimalik tööturgu säästa, vastasel juhul toimuvad sügavad muutused ,,tööturu numbrites".
4. Tööjõu tootlikkus, hõivatute arvu järgi 249,6 4,9 -2,0 -0,2 3,3 4,6 5,0 116 935 2) 25,8 14,1 1,6 4,6 8,4 8,5 6. Hüvitised töötajatele 7. Hüvitis töötaja kohta (6./1.) 178,4 3) 24,1 14,4 5,1 5,3 8,2 8,5 1) Tuhat inimest. 2) Mln EEK. 3) Tuhat EEK Joonis 2 Tööturu prognoos 2007-2012. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet Eesti majanduse lähiaastatel aeglustub majanduskasv kuni -5,3%ni, tänu sisenõudluse vähenemisele ning investeeringute negatiivse kasvu tõttu. Inflastiooni kõrge tase, mis saavutas 2008. aasta kevadel oma tipu hakkab tasapisi lanegma, mida ka näitavad hinnad toidupoodides ning 2010. aastaks langeb prognoositult 2,8%ni, mis on hea näitaja. Kahjuks,
seaduslikul alusel. Vaadates Reformierakonna 2011. aasta valimisplatvormi ja teades, millised on puhta liberalismi peamised eesmärgid, võib öelda, et Reformierakond toetub suuresti liberalismi üldpõhimõtetele. Seda näitab kas või see, et riik sekkub majandusse minimaalselt, iga indiviid on oluline, samas ka indiviidivabadused, mis peavad olema tagatud kõigile. 3. SUHTUMINE RAHVUSLUSSE Reformierakonna tööturu- ja sotsiaalpoliitika eesmärk on inimeste sissetulekute, elukvaliteedi ning sotsiaalse turvalisuse kasv.Reformierakond on alati väärtustanud riigi hea majandusarenguga kaasnevaid kõrgemaid sissetulekuid, tegelikele vajadustele vastavaid inimväärseid toetusi ja väärikat vananemist. Reformierakond viib ellu poliitikaid ja struktuurseid reforme, mis lähtuvad järgmistest põhimõtetest: 1.Stabiilne pensionitõus, pensionide langetamise välistamine
See on elu- ja töökogemuste seeria. Sama tähtis, kui on töö, on ka elukestev õppimine, hobid, elustiil, suhted lähedaste ning suhe iseendaga. Inimesed ei teadvusta tihti oma infovajadust ning ei oska seda õigetest allikatest hankida. Tihti saadakse karjääriinfot sõpradelt, internetist ja avalikust meediast. Selline teave tundub usaldustäratav, kuid pahatihti on ebakorrektne. Samas korrektne ja hästi leitav info iseendast, õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturu nõudlusest on karjääriotsuste tegemise seisukohalt asendamatu. 3 Raplamaa karjääriteenused Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus asutati 2009 aastal. Keskus on avatud kõigile, kes soovivad saada karjäärinõustamist, vajavad abi õppetöös, tunnevad huvi erinevate töötamis- ja
Töötukassa analüüside ja prognooside põhjal pidanuks kogutud summast jätkuma, et üle elada majanduskriis. Eesmärgiks oli säilitada madal töötuskindlustuse maksumäär, sest majanduslanguse korral on ka ettevõtetel raske end majandada ning lisakulutused muudavad kriisiga toimetulemise ning sellest väljumise märksa raskemaks. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Nagu eelnevalt mainitud, siis töötuskindlustusmakse määrad sõltuvad majanduslikust ja tööturu olukorrast. Kuna tegemist oli tugeva kriisi perioodiga ning analüütikud ei näinud ette, et mõõnaaeg tabab Eestit nii pea, siis vastavalt sellele reageeris ka töötuskindlustus. Kuigi majanduskriis oli alanud varem, hoidsid töötukassa reservid maksemäärasid madalana, kuid 2009. a. mai alguseks süvenes finantsiline puudujääk 600 miljoni kroonini. Ühest küljest oli see tingitud sellest, et ei oldud
vaid vajavad selleks kõrvalist abi ja nõu. Kui kodune toetus ja huvi lapse õpingute vastu puudub, järgneb ka sellele koolist väljalangemine. (4) Koolist väljalangenud noorte tööleidmise võimalused on hariduse omandanud noortega võrreldes viletsamad ning kuritegelikule teele sattumise risk kõrgem. Suurim oht töötuks jääda on just noortel põhihariduseta isikutel kellel puudub eriala ja töökogemus. (4) 2.2 Omandatud haridustaseme mittevastavus tööturu nõudlusele Töötuse probleemiga ei puutu kokku mitte ainult koolist väljalangenud või kutseoskuseta noored viimastel aastatel on ka kõrgharidusega noorte hulgas töötus kasvanud. (4) Tuleb tunnistada, et kõrgharidus ei taga kellelegi kindlat töökohta ning see probleem tuleneb tööturu nõudluse ja pakkumise mittevastavusest. See tähendab, et tööandjate poolt on nõudmine mingi konkreetse ettevalmistuseta töötajate järele ning samal ajal
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3. Õppija ei pinguta piisavalt, kogub vaid vajaliku koguse punktisummast, et saada kätte diplom
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3. Õppija ei pinguta piisavalt, kogub vaid vajaliku koguse punktisummast, et saada kätte diplom
5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD Tööturg Tööturg on süsteem, kus pakutakse tööjõudu ja töökohti. Tööturu osapoolteks on tööandja ja töövõtja. Tööpuudus tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui töökohti. Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, milles on fikseeritud töö sisu, palga suurus, töö-ja vaheaja pikkus. Tööandja peamised kohustused on · anda töötajale puhkust · tagada töökoha soojuse ja valguse · hoolitseda töövahendite korrasoleku eest · pidada kinni töönõuetest. Tööandja õigused on · võib karistada
ka demograafilised näitajad Eesti statistikaameti poolt, kus tööjõu hulk väheneb kiiremini kui rahvas. Tööealist rahvast on aina vähem, sest rahvas vananeb, ja paljud noored rändavad välismaale. Seoses tööealiste arvu vähenemisega 0,9%, kahanes 2014. aasta esimesel poolel ka hõivatute arv 1%, mis on aasta kohta 62,1%. Võrreldes hõivet kvartalite kaupa kahanemine kiirenes veidi ning kui esimeses kvartalis ulatus langus 0,7%ni, siis teises kvartalis juba 1,2%ni. (Tööturu… 2014) Tabelis 1 on toodud ka prognoos 2060. aastani, kus arvuliselt on prognoositud tööealise elanikkonna vähenemist. Tabelist on näha, et järjest suurem on elanikkonna kahanemine. Tabel 1. Tööealise elanikkonna vähenemine kuni 2060. aastani Tööealine Tööealiste inimeste Tööealise elanikkond (15- vähenemine võrreldes elanikkonna 64) 2008. Aastaga vähenemine, %
mida lahendada on ühine see, et kui ei suudeta olla innovaatiline, jäädakse konkurentidest maha, kaotatakse väärtusliku tööjõudu või tegutsetakse ebaefektiivselt. (Liedtka 2012 Forbes). Innovatsioonist on saanud ettevõtteid edasiviiv jõud, millel ei ole piire. Ainult uuenduste läbi on võimalik tagada edu. Minu uurimuslik referaadi eesmärk on anda ülevaade innovatsiooni arengust Eestis ja Ida-Euroopas lähtudes tööturu ja elukesvale õppele. Kuidas Eesti ettevõtete koostöö mudelid erinevad teistest Ida- Euroopa riikidest ja mida on Eesil õppida. Majandusareng, innovatsioon ja tehnoloogilis-majanduslik paradigma: väljakutse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. (Kattel ja Kalvet, ajakiri Riigikogu Toimetised nr. 5, 2002) Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on viimase kümnendi jooksul pidanud hakkama saama nii majandusliku, poliitilise kui ka sotsiaalse elu radikaalse ümberkorraldamisega. Ülesanne vabaneda
Kool peab olema võimeline vastu võtma ja õpetama ka neid haigeid ja tugiõpet vajavaid lapsi, kelle suunamine erikoolidesse ei ole soovitav ega otstarbekas. Koolihoones peab saama liikuda ka ratastoolis istudes. Liikumispuuetega ja muude kehaliste puuetega laste peredele tuleb tagada abivahendid lapse koolitamiseks kohalikus koolis või kodus. Kutsealane nõustamine peab olema varakult kättesaadav igale õpilasele. 3.Kutseharidus peab vastama tööturu nõudmistele ja tööandjate ootustele. Kutsehariduse pedagoogilisse ja halduslikku korraldamisse tuleb kaasata kõik tööturu osapooled. Kutseharidussüsteem peab lisaks kitsale erialasele koolitusele pakkuma ka laiemat kutsealast ettevalmistust. Toetame kutseõppeasutustes erialakoolitusele lisanduvat keskharidust. Üks suuremaid kõrghariduse probleeme on see, et Eesti õlikoolid ei võistle mitte
langenud 35% -le. Samal ajal suurenes 451600 eurost palka ootavate töötute osakaal 9 protsenti ja üle 601 eurost palka soovivate oma 3 protsenti (vt joonis 11). Majandusolukorra paranemist arvestades on reservatsioonipalga suurenemine ootuspärane, kuid samas võib turuolukorraga mittekooskõlaline palgaootus vähendada oluliselt töökoha leidmise võimalust. 6 Kasutatud materjalid Viilmann, N. Soosaar, O. 2012. Tööturu ülevaade. Eesti pank, lk 4-14. Kättesaadav: http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade 21.11.2014 7
inimeste suhtes. Eakate avahooldus – sotsiaalteenus, eesmärgiga parandada klientide tervist ja heaolu, toetada nende toimetulekut kodudes ja kogukondades. Rehabilitatsioon – sotsiaalteenus ja meditsiiline protsess harilikult arstlikule ravile järgnev inimese tervise või töövõime taastumine. Tugipere – pakub asenduskodu lastekodulapsele ajutist peres elamise võimalust. Heitumus – kohkumus või hirm millegi või kellegi ees. Tööturu teenus, selle liigid – teenus, mida osutatakse töötule ja töötajale töö leidmiseks. Tööturuteenuste liigid on: 1) teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest; 2) töövahendus; 3) tööturukoolitus; 4) karjäärinõustamine; 5) tööpraktika; 6) avalik töö; 7) tööharjutus; 8) palgatoetus; 9) ettevõtluse alustamise toetus; 10) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 11) töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine;
Tööturuteenust osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja Tööturuteenus tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Töötu on isik, kes ei tööta, on tööturuametis arvele võetud ja otsib tööd (täidab tööotsimiskava, on valmis vastu võtma sobiva töö ning on valmis kohe tööle asuma). Tööturuamet pakub ennast töötuna arvele võtnud inimesele järgmisi teenuseid: * teave tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest; * töövahendus: * tööturukoolitus; * karjäärinõustamine: * tööpraktika; * avalik töö; * toetus ettevõtluse alustamiseks; * tööharjutusi * palgatoetus; * tööruumide ja -vahendite kohandamine; * töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; * abistamine tööintervjuul; * tugiisikuga töötamine. Tööturuteenused puudega inimestele
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega
Kas riigid oleksid saavutanud üldse iseseisvust, kui poleks olnud inimesi, kes mõtlevad selgelt ning arukalt? 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus olime me majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid erinevad poliitilised jõud Eestis leidsid üksmeele ning osati ära kasutada välisriikide abivalmidust ning majandus ehitati üles välisriikide abiga. 2008. aastal algas Ameerikast alguse saanud ülemaailmne majanduskriis. Majanduslangus pani proovile Eesti tööturu kui ka eelarvepoliitika suutlikkuse reageerida õigeaegselt. Siiani oleme suutnud majanduskriisist toibuda väga edukalt. Kolm aastat tagasi alustas valitsus reservimäärade suurendamist. See kõik tulenes tervest mõistusest. Meie poliitikud suutsid ette näha, et tulemas on langus ning abimeetodeid sellest välja tulemiseks on vaja rakendama hakata kohe. Paljud kriitikud pidasid sellist poliitikat kasutuks ning arvasid et tuleks hoopiski
Põhjustatud ajast, mis kulub töö otsimisele. ● Ilmneb ka siis, kui palgad on paindlikud ja on piisavalt vabu töökohti. ● Miks esineb? ○ Geograafiline mobiilsus võtab aega ○ Informatsioon vakantside olemasolu ja tööotsijate kohta ei ole perfektne Mida rohkem on aega selleks et tööd otsima seda on tõenäosem et leiab sobiva palgaga tööd. Struktuurne töötus- see mis ei ole vabatahtlik, on oskused ja teadmised aga tööturu vajadused ja inimese oskused ei lange kokku ● Struktuurne tööpuudus: tööjõu kvaliteet(võimed, haridustase kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku tööturu vajadustega. ● Miks esineb? ○ Töötajatel on erinevad võimed, erinevad eelistused ○ Töökohtadel on erinevad nõudmised oskustele ● Tsükliline tööpuudus ○ Tööpuudus, mis tekib majandusliku languse ajal Töötuse kestus ● Andmed:
Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Väär Test 4.1 ettevõtteteooria 1. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle
Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Väär Test 4.1 – ettevõtteteooria 1. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle
selleks praktika osakaalu õppekavades. Täiendavad vahendid kutse- ja kõrghariduse arendamiseks tuleb eraldada eelkõige praktikavajaduste katteks. Käivitame õpipoisikoolituse programmi, mille eesmärk on, et iga kutseõppur ja tudeng saaks õppeaja jooksul osaleda vähemalt ühel erialasel praktikal Eestis, mis viib ta kokku võimalike tulevaste tööandjatega; • kõrgkoolide riiklikul rahastamisel arvestame rohkem õpetamise kvaliteeti, sh tööturu tagasisidet; • ühitame tööturu kvalifikatsiooninõuded ja haridussüsteemi õppekavade õpiväljundid ning tagame selleks vajaliku valdkondliku koostöö, tuginedes moodustatavatele kutsenõukogudele. Kvaliteetne ja Eesti huvidele vastav teadus • tugevdame riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määratlemisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele; • toetame täiendavalt ülikoolide ja ettevõtete koostööd, sh suurendades selleks ülikoolide
TÖÖTUSKINDLUSTUS Töötuskindlustushüvitise eesmärk on tagada kindlustatule töö kaotamise korral sissetulek, mis võimaldaks tal uue töö otsimise ajal toime tulla. Hüvitise saamiseks on kolm põhitingimust. 1. Töötuna arvele võtmine. Töötuskindlustusthüvitist saavad taodelda ainult need töötud, kes on töötuna arvele võetud tööturu ameti piirkondlikus osakonnas 2. Nõutav töötuskindlustusstaaz. Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isik olema töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Üks kuu töötuskindlustusstaazi arvestatakse ia kalendrikuu eest millal isikule makstud tasud on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaaz loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse
saad õppida ametit millega soovid edasi tegeleda. Kui aga ei kavatsegi veel kooli minna, siis on võiamlus hiljem minna täiskasvanute kooli. Minu arvates on elus raske toime tulla,kui sa peale põhikooli ei astu vähemalt isegi ametikooli. Kuna kui astud kohe tööle , siis hiljem võid selle kaotada, ning siis pole enam midagi edasi teha. Põhikoolis pööratakse ka tähelepanu õpilaste teadlikkuse tõstmisele tööturu võimalustest, majandusalustest ning demokraatliku riigi toimimise põhimõtetest, millega igapäevaelus tihedalt kokku puutume. Minu arvates on põhikooli läbimine väga tähtis, kuna sealt sa saad põhilise hariduse, millega elus edasi minna.
vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 15. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab Töö-ökonoomika arvestustest a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 16. Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium a. Segmenteerimine b. Paindlikkus c. orienteeritus sisemisele tööturule d. orienteeritus välisele tööturule 17. Inimese võimet tekitada oma tegevusega tulu tähistatakse mõistega: a. Inimkapital b. Töövõime c. töine kapital d. tööpotentsiaal 18. Kui tööandja on monopson, siis: a. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul b
tulude ebavõrdsuse suurenemine 3. MIX c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 9. Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Bulgaaria c. Taani d. Rumeenia 10. Ajanormi alanemisel 16% tootlusnorm suureneks: a. 19,4 % b. 19,4 % c. 18,6 % d. 19 % 11. Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium a. Segmenteerimine b. Paindlikkus c. orienteeritus sisemisele tööturule d. orienteeritus välisele tööturule 12. Kõige kallim töötund EL-s on: a. Rumeenia b. Luxemburg c. Norra d. Bulgaaria 13. Töö tootlikkuse näitajat iseloomustab a. valmistoodangu väljalase materiaalse kulu ühiku kohta b
tööandjal õigus maksta. Keskmine palk-töötajate poolt perioodil väljateenitud töötasu summa jagatud tööandjate koguarvuga. Töövõtja-isik, kes müüb oma tööjõudu ja saab selle eest tasu palja näol. Tööandja-üksik-või juriidiline isik, kes ostab tööjõudu ja maksab selle eest palka. Ebavõrdsuse tegurid töötuludes (palga erinevuse põhjused) inimeste oskused, teadmised, võimed ja eeldused on erinevad, juhus, õnn, vanus, sugu, inimeste enda valikud, tahe. Tööturu (firmad) tegurid: firmade majanduslik aktiivsus, riiklik ettevõtluspoliitika, regionaalsus, riiklik sotsiaalabipoliitika, riiklik hariduspoliitika. Tööjõuturu (töötaja) tegurid: haridustase, kutsealane ettevalmistus,
Mina isiklikult arvan, et kooli kõrvalt töötamine on väga väsitav ja see ei lase õppimisele keskenduda. Ühest küljest annab tööl käimine ju hea kogemuse, kuid teiselt poolt võib see mõjutada õppimise halvenemist. Paljud tööandjad soovivad eelnevat töökogemust ja ei võtagi tööle inimest, kes on alles algaja. Kuid kuidas saab see algaja noor töökogemuse, kui keegi teda tööle võtta ei taha? Kokkuvõtvalt võib öelda , et väga tähtsal kohal on haridus, mis peab vastama tööturu nõuetele. Kõrgharidus üksi ei kindlusta töökohta, kuid kindlasti on vähemharitute ees eeliseks. Selleks, et noor jõuaks tööturule ja seal püsiks oleks vaja riigi ja ettevõtjate toetust.
annaabi.ee 
