Leibnisi metafüüsikasüsteem on substantspluralislm, mis sai nimeks monodoloogia. Monaat on ühtne objekt. Leibnize järgi on olemasolevate nähtuste aluseks monaadid. Kõik monaadid on lihtsad ega sisalda osi ning neid on lõpmatult palju. Monaadidel on kvaliteedid, mis eristavad neid üksteisest- kaht absoluutselt samasugust monaati pole olemas. Monaadid on ka inimeste sees. Hinged on Leibnizi arust ''Universumi elavad peeglid'' ent mõistusega hinged on Jumala kujutised. Jumal ja ettemääratud harmoonia Loodust tõlgendas Leibniz Jumala harjumusena. Jumal on algmonaad ja kõik teised monaadid kiirguvad temast. Jumal on Maailma ettemääratud harmoonia ja Maailma täiuslikkuse alus. Ettemääratud harmoonia on seisukoht, kus keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka vaimsed sündmused on Jumala poolt määratud ning kooskõlastatud. Ruum ja aeg Ruum ja aeg on subjektiivsed. Ruum ja aeg ei ole iseenesest olemasolevad reaalsused vaid
See kehtib aatomite ning algosakesteni välja, osakesteni mis moodustavad kogu meie maailma. Kõik mõjutab kõike. See tähendab, et saatus on olemas, mitte küll mingi müstiline või kõrgem jõud, vaid lihtne loogiline järeldus lähtudes tänapäeva teadusest. Mida rohkem selle teooria peale mõelda, seda kaugemale me jõuame eelnevalt püstitatud küsimustele. Inimese tekkimine ei olnud seega juhuslik, vaid lõpmatute üksteist mõjutavate sündmuste ettemääratud tulemus. Nüüd, kus teame, et inimese tekkimine polnud juhuslik, saame edasi mõelda kes või mis see inimene siis ikkagi on. Täpselt samamoodi nagu ülejäänud asjades, mõjutab ka inimkehas olevad kõige väiksemad osakesed üksteist. Selle järgi on võimalik seletada, kuidas inimene suudab kätt liigutada, soe püsida, näha, haista ning ka seda, kuidas inimene suudab mõelda. Teadlased on juba tõestanud, et mõistus asub inimajus, ning inimaju koosneb täpselt
nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas. Zenoni ideed olid edasi arendatud küünikute omadest. Hilisemad rooma stoikud keskendusid rohkem arvama, et elu tuleb elada harmoonias universumiga, ning et inimesel ei ole oma elu üle kontrolli. Kaldun isiklikult rohkem Epikuurlaste poole. Kui elus ei oleks rõõme, ning kõik oleks ettemääratud, siis poleks inimeste olemasolul mitte mingit mõtet. Ei tohiks unarusse jätta oma kohustusi, kuna kui keskenduda ainult rõõmudele ja kohustusi eirata, saavad ühel hetkel rõõmud lihtsalt otsa, ent elus on rõõmud tähtsad, kuna ilma nendeta on elu trööstitu ja kurb. Samas stoikude väide, et kõik on ettemääratud, ning inimene ei saa saatuse vastu, meeldib mulle samuti. Mulle meeldib mõelda, et palju
" see on üks rida Paul Erik Rummo luuletusest ja tuntuks saanud Eesti oma filmis ,,Viimne reliikvia." Saatust tõlgendavad paljud inimesed väga erinevalt näiteks minu jaoks on saatus miski mis mind ees ootab. Saatus võib olla hea võib halb, aga kindlasti on sel põhjus, miks asjad just nii läksid.. Mis on saatus? Täpselt ei oska ma seda defineerida. Aga arvan, et saatus on asjade ettemääratud kulg, millest osad inimesed on rohkem teadlikud kui teised. Näiteks kui sa oled raskesti haige ja sulle öeldakse, et sul pole enam palju elada on sinu saatus sulle juba selge. Sa vaid loodad, et miski muudab seda saatust või üritad ise selle nimel midagi teha, et saatus muutuks Osad inimesed usuvad saatusesse. Nad arvavad, et saatus on miski mida ei saa muuta ja et see on juba ära otsustatud jumala poolt
Kriitika: Kuidas toimub keha ja vaimu vastastik mõju? Suhtlemine toimub käbinäärme kaudu ajus. Oksionalism- Malebranche. Seisukoht: Kehaliste ja vaimsete protsesside vahel puudub põhjalik seos. Need protsessid on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab. Kriitika: Miks Jumal lubab kurjal sündida? Kuidas saab mittemateriaalne jumal mõjutada keha. Ettemääratud harmoonia- Leibriz- Seisukoht: Kehalised ja vaimsed protsessid on Jumala poolt ettemääratud ja kooskõlastatud. Kriitika: Kuidas mittemateriaalne Jumal saab keha mõjutada? Epifenomenalism- Huxley- Seisukoht: Inimene on teadvust omav masin.Kehalised protsessid mõjutavad vaimseid. Vaimu protsessid kutsuvad ajus esile molekulaarseid protsesse. Molekulaarsed protsessid alluvad seaduspärasusele ning põhjustavad kehalist aktiivsust. St Vaimsed protsessid kaasnevad kehalistega. Ühed kehalised protsessid põhjustavad teisi, tunded on vaid kaasnähtus.
Otsida, kahelda, leida! Seda, et kõigil meil on ettemääratud saatus, teab ilmselt igaüks. Kuid iseasi on see, kui paljud meist seda usuvad ja tõsiselt võtavad. On suur hulk inimesi, kes peavad saatust lihtsalt üheks osaks ennustamisest ja muust ebausust. Samas, teine osa inimestest aga on kindel, et kõiki elusolendeid saadab kogu elutee jooksul ettemääratud saatus. Saatuse mõjutamise ja muutmise üle on vaieldud kaua ja vaieldakse ilmselt ka edaspidi. Võibolla ongi saatuse ülesandeks jääda alatiseks mõistatuseks. Arvan, et saatus on meile kujundatud kõrgemalt poolt ja seda muuta on väga raske, kui mitte öelda et võimatu. Kõige mõistlikum on elada päev korraga ja leppida infoga, mis on vajalik vaid praguseks eluetapiks. Raamatus ,, Kuningas Oidipus " kandsid sarnast suurt viga
emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker)
Sub etteantud(A(), m, n, x, prk1 As Range) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, etteantud arv, massiivi A piirkond. Leiab massiivist kõik etteantud arvust väiksemad arvud ja väljastab need nihkega. Moodulite protseduurid Sub Loe_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Loeb tabeli töölehelt VBA massiivi. Sub Kir_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Kirjutab maatriksi A töölehele ettemääratud piirkonda. Sub Tee_massiiv() Kutsub protseduuri Kustuta. Küsib veergude ja ridade sisendeid, kui tegu on ruutmaatriksiga, siis k Loob juhuslike arvudega maatriksi ja vektori etteantud kohale. Väljastab kontrolli tulemusena lahtris Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Loeb tabeli töölehelt VBA massiivi. Sub Kir_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Kirjutab maatriksi A töölehele ettemääratud piirkonda. Sub Tee_massiiv()
Mitmetes Euroopa arenenud riikides on legaalne eutanaasia. Näiteks Sveitsis arsti nõusolekuga võib saada mürgisüsti ja patsient ainult iseseivalt peab sisse viia endasse mürki. Kuid eutanaasia vastuseisjad arvavad, et arst peab ravima ja päästma elusid mitte tapma. ,,Arst- ei ole jumal!", räägivad nad. Ta peab otsustama kuidas ravida, mitte kellele elada ja kellele mitte. Aga samas kui inimene on surmavalt haige. Talle on tehtud mitu operatsiooni ning olukord ainult halveneb. Ta on ettemääratud elada sõltlasena. Ta vajab päevaringset hooldust. Ning tema piin on nii suur, et ta tahab ära surra. Tema lähedased vaevlevad nähes, kuidas ta kannatab oma haigust. Mis siis teha? Tänapäeval päris palju Ameerika arste aitavad surra oma surmavalt haigetele patsientidele, varjates nendest uued ravimid, mis ainult pikendavad piinatusi aga parandada seisundid ei saa. Surmavalt haigete soov ära surra leiab arusaamist ja kaastunnet aina suurema arstide arvu, kes
1.Millistest komponentidest koosneb arvutisüsteem? * teeninduse juhtimisseadmed * tarkvara ehk programmid * andmesisestusseadmed * sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahu...
Rene Descartes ja Gottfried Wilhelm Leibniz Rene Descartes Gottfried Wilhelm Leibniz Teooria Dualistlik interaktsionism Ettemääratud harmoonia teooria Kas keha ja Keha ja vaim mõjutavad teineteist Keha ja vaim ei mõjuta teineteist. Nii vaim on vastastikku. Vastavalt meie kehalised kui ka mentaalsed omavahel organismis oleva väikese näärme protsessid on Jumala poolt seotud? erinevatele liikumistele, mis on esile kooskõlastatud. Ta võrdles neid
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Eg...
Mis määrab inimese saatuse? Saatus on vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust on võimalik kirjeldada ka ettemääratud tulevikuna. Saatus, kui elutee on kindlasti olemas, kuid ta ei pea olema ilmtingimata ettemääratud. Mõned meist on võimelised kujundama oma saatust ise, mõned see eest näivad olevat, kui rakmeteis. Saatus on igale inimesele niivõrd enesestmõistetav, et neil ei tule pähegi mõtiskleda selle üle, mis ikkagi tegelikult toimub. Seepärast ei teadvustata endale üldse ka selles peituvaid rangeid seadusi. Seadused, mis meie saatust mõjutavad ja määravad on loodusseadused
pöörlevaks jõuks (pöördemomendiks), mis seejärel kantakse üle jõuülekandele Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist Väntvõlli asetus karteris Väntvõll paigaldatakse karterisse liugelaagritele ja suletakse laagrikaantega. Kõik laagrikaaned tuleb asetada oma kohta ja kindlas suunas see tähendab et laagrikaant ei tohi ringi keerata ja teisega asendada, kuna laagrikaas on töödeldud koos vastaspoolega Kinnituspoldid keeratakse kinni ettemääratud jõuga. Keps Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keps on kolbi ja väntvõlli ühendav detail. Kepsu ülemine pea (5) , ülemise pea puks (4) Kepsu alumine pea (3) , alumise pea kaas (1) Kepsu säär (6) ; liugelaagrid (2)
Väärikalt läbi elu Sellest hetkest kui me siia maailma sünnime on meile kõigile ettemääratud pikk ja vaevarohke teekond, kellele pikem ja kellele lühem. Me teeme selleks kõik, et see teekond oleks täis rõõmu, seiklusi, headust ja palju saavutusi. Kuid kõigi tegude ja ütlemiste juures on peamine jääda väärikaks. Väärikus on see, kui inimene omab enda tegude ja ütlemiste üle kontrolli ja suudab jääda viiskaks igas olukorras. Tihipeale on raske ennast vaos hoida, kui sulle tehaks, kas haiget või
kaasas 24/7. Äritegevus sõltub paljuski ümbritsevast majandusolukorrast. Ettevõtja olla on ka emotsionaalselt väga raske. Palgatöölise põhiplussideks on kindel töö ja kindel palk, tulemusliku töö korral ka preemia ning firma poolt pakutavad soodustused, tänapäeval sageli ka auto. Palgatöötaja asub tööle juba töötavasse ettevõttesse, muutub mutrikeseks suures(või väikeses) masinavärgis ja hakkab saama lepingus ettemääratud töötasu. Plussiks on väike vastutus, tuleb hoolt kanda ainult lepingus määratud tööülesannete eest. Palgatöölise eesmärk on tõusta karjääriredelil ja saada kõrgemat palka. Rikastumise võimalus on väike. Enamasti on fikseeritud palk ning palganumbriga kasvab ka riigile makstav maksusumma. Seega ainult palgatööga rikastuda ning finantsilist vabadust saavutada on küllaltki keerukas. Ausalt öeldes ei oskagi kohe kindlalt ennast kumbagi valdkonda sobitada. Mõlemal
Kohtupsühhiaatriaeksperte kutsutakse tihti kohtumenetlusse tunnistajatena. Eksperdid annavad oma erialase erapooliku arvamuse spetsiifilise teema kohta. Sageli on kohtupsühhiaatritle koostatud üksikasjaline aruanne, mis toetab nende arvamuse legitiimsust. Enamasti saavad kohtupsühhiaatriaeksperdid tunnitasu töötades advokaatide ja kohtutega. Vahel töötatakse ka lepinug alusel kohtus või mõnes teises riigiasutuses. Tulemustasu, mis sõltub juhtumi resultaadist ja ettemääratud töötundidega eskperte sellisel elukutsel ei leia. Seda peetakse väga ebaeetiliseks. Uuring USA-s näitab ,et 2014. aasta jaanuari seisuga teenib kohtupsühhiaatriaeksperdid aastas 34 448 kuni 111 580 eurot, mis teeb kuupalgaks 2870 kuni 9298 eurot.Eestis Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud tervishoiu töötajate palgauuringu andmetel oli täistööajaga töötajate arstide keskmine burtopalk 2013. aastal 1941 eurot. Meditsiinialaste ametite palk ongi
Inimene ja saatus Saatus on vääramatu jõud, mis määrab ära meie inimeste elud. See on ettemääratud tulevik, mis on meil kõigil erinev. Ühed arvavad, et saame oma saatust muuta, tehes elus erinevaid valikuid. Teine grupp aga on arvamusel, et saatus on paratamatus ja mitte ühegi inimese tegu ja valik seda muuta ei saa. Vanasõna ütleb, et iga inimene on oma saatuse sepp.Seda väidet võib võtta tõena ja samuti on asjaolusid, mis räägivad sellele täiesti vastu. Inimestele on atnud väga palju valikuvõimalusi. Mis saab peale kooli, kas valin
Kõrgushüppes asuvad postid 4-4,04 meetri kaugusel. Kui latt on asetatud postide vahele, peab see olema täiesti sirge see ei tohi keskelt vajuda rohkem kui 2 cm. Iga kõrguse tõstmine peab olema vähemalt 2 cm, mitmevõistlustes on lubatud tõsta latti 3 cm kaupa. Võistleja peab tõukama ära ühelt jalalt ning kui latt kukub võistleja süül maha, ei loeta katset õnnestunuks. Teivashüppes peab jooksurada olema vähemalt 40 meetrit. Hoojooksu lõpus peab võistleja viima teiba ettemääratud auku. Võistlejad kasutavad enda teibad, mille pikkused ja läbimõõdud pole ettemääratud, kuid kindlasti peab olema teiba pind sile. Teivashüppes tõstetakse latti alati vähemalt 5 cm kaupa. Niisamuti kui kõrgushüppes, ei loeta katset sooritatuks, kui latt kukub võistleja süül postide vahelt maha. Sportlastel on lubatud kasutada sobivat määret kätel või teibal, et saada parem haare, ent keelatud on kasutada teipi kätel või sõrmedel.
Võimalusterohke tulevik peitub inimeses endas. Võimalusterohke tulevik peitub inimeses endas. Kas see väide ikka vastab tõele. On inimesi, kes on nõus selle väitega ja on ka neid, kes arvavad, et see on täiesti võimatu. Mina aga võin vabalt väita, et tulevik on valikuterohke ainult osadele inimestele ja osadele mitte. Osadele on nende tulevik juba ettemääratud. Tulevik on väga võimalusterohke inimestele, kes teevad oma tuleviku heaks kõik, mis võimalik. Käivad koolis, õivad palju ja saavad häid indeid. Inimesed, kellel on hea suhtlemisoskus ja saavad kõigiga hästi läbi. Imiesed, kes tegelevad väga paljude kooliväliste tegevustega (õpilasesindus, erinevad trennid, näite-ja muusikaringid jne), inimesed, kellel on head vanemad, kellel on kontakte tähtsate inimestega tähtsates asutustes ja koolides
huvitav teada, mis ta peast toimub ja mis on see, mis tekitab temas tapahimu. Paralleelina võiks näiteks tuua ka inimese, kes abistab nii lapsi kui ka noori, kes ei ole temaga kuidagi seotud, kus tekib temas soov aidata, võiks isegi öelda vajaduse aidata. Kindlasti ta saab sellest mingi rahulolu, kuid miks ta on otsustanud sellele teele minna? Ema Teresa oleks ideaalne näide, ta abistas sadu võibolla isegi tuhandeid lapsi, naisi ja mehi. Ta ise on öelnud, et see oli tema saatus, kõik oli ettemääratud ja tema järgis vaid Jumala tahet. Kuid siiski, inimese keerukusest ei olegi tihti lihtne aru saada. Kõige köitvavam on inimese juures siiski tema iseloom, emotsioonid. Minu arust on huvitav lihtsalt vaadata mööduvaid inimesi ja neid jälgida ning näha, mis põhjustab neil silmadesära, naeratusi, mossitamist ja lihtsalt sidet, mis on inimeste vahel. Ma nõustun A. H. Tammsaare tsitaadiga, sest tõepoolest ei ole midagi huvitavamat, kui inimene
analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. 8) Analoogia- on bioloogias elundite funktsionaalne sarnasus. Evolutsiooni kujunemine: · Aristoteles-Universum pole asjade ja sündmuste müstiline kaos, selles valitseb mingi seaduspärane kord, mida võib mõistusega tunnetada. Eluvormide kolm tüüpi: taimed, loomad, inimene. · Newtoni seadusd. · Gottfried Leibniz-maailm on ettemääratud süsteem. Tema kolm printsiipi: küllus, pidevus ja lineaarne gradatsioon. · Carl Linne-jagas organismid liikideks, perekondadeks, sugukondadeks, seltsideks, klassideks, hõimkondadeks ja riikideks. · Erasmus Darwin-Organismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest. · Charles Robert Darwin-"Liikide põlvnemine" 1859. Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest.Põlvnemine on toimunud läbi muutuste.Looduslik valik tuleneb
tehtud tööga, on ebaviisakas ning lahendab konflikte vaid süüdistamise ning karjumise teel ,mitte ei otsi lahendusi on kindlasti väga suur stressiallikas. 4) Mittemotiveeriv palk- Töötaja on sunnitud töötama palga eest ,mis teda ei motiveeri, see tekitab temas omakorda vastumeelsust ning töö kvaliteet kannatab. 5) Ületunnid – Töötaja on sunnitud tegema ületunde ning ei saa oma vaba aega kasutada puhkamiseks vaid peab viibima ettemääratud kellaaegadest kauem tööl. 6) Vähene tunnustamine - Töötajat ei tunnustata tema tehtud töö eest, vaid võetakse kõike tehtut loomuliku panusena. 3 Konfliktiolukorda 1) Klient tuleb salongi hooldusele, kuid kogemata on talle teatamata jäänud, et tema kosmeetik on haige. See on kliendile äärmiselt ebameeldiv, sest tema aeg on see, mis kannatab, ta võib olla küsinud endale hoolduse jaoks töölt vaba päeva või teinud enda
Minategelane seikleb ainult ühe öö majas ringi ent siiski jõuab temaga juhtuda rohkem kui paljudel inimestel kuuga. Baroklikule romaanile iseloomulikult on teoses kasutatud viiteid teistele raamatutele, need on kõik inglise keeles ja annavad vaikselt aimu, millest juttu tuleb. Majas toimuvat kujutatakse just kui unenäona, kus puudub selge arusaam kas asjad on olemuslikud või näilised, juhuslikud või ettemääratud. Tänu osutustele teistele tekstidele on lugejail lihtsam mõista, mis raamatus toimub. Väga palju on Ristikivi kasutanud oma romaanis sümbolkujundeid, millega ta lõhub aja-, ruumi- ja põhjussuhteid. Majas kus minategelane uusaastaööl seikleb on loendamatu hulk uksi, treppe ja koridore, mis viivad ettearvamatutesse kohtadesse. Isegi inimesed, kes seal majas pikalt juba olnud on ei tunne maja piisavalt ja eksivad tihti. Nii selgub näiteks
Üleüldiselt kehtivad kõigile siin maailmas võrdsed kohustused ja reeglid, millest tuleb kinnipidada hoolimata sellest, kas tahta või ei. On iseenesest mõistetav ja loomulik, et poes öeldakse müüjale ,,tere", liikluses täidetakse liikluseeskirju või õues ei visata prügi maha. Kuigi kõik inimesed ehk ei tahaks nendest tavadest kinni pidada, mitte olla viisakas, ületada kiirust või visata siiski prügi maha, siis on siiski meile ettemääratud kohustused ja reeglid kõige õigemad. Vastasel juhul polegi maailmas üksteisega arvestamist ega hoolivust. Juhtuvad õnnetused, ollakse õelad ja endasse tõmbunud ja reostatakse loodust. Kohustused ja reeglid ei ole alati halvad. Kõik inimesed on küll igapäevaselt ,,trellide" taga oma kohustuste ja eesmärkide tõttu, kuid nii peabki olema. Oluline on, et maailmas ei valitseks korralagedust ning et inimesed mõistaksid oma ,,trellide" taga olemise vajalikkust. Birgit Loune
Vanurid Nende eest hoolitsedes saab hingeliselt kasvada Nende suhtes peab käituma kaastundlikult, sest nad kasvatasid ka meid üles Austatakse, koheldakse armuliselt ja omakasupüüdmatusega Sunniidid ja siiidid Lõhenemine pärast Muhamedi surma Abu Bakr- Muhamedi äi (sunniidid) Ali- Muhamedi onupoeg (siiidid) ja väimees siiitide diskrimineerimine Siiidid ehk Ali partei Vaba tahe Vastutab enda tegude eest Kõik ei sünni vaid Allahi tahtel Ettemääratud saatus Mutah- ajutine abielu Saaria ja koraan arenevad koos ühiskonnaga Iraagis jõhkralt rõhutud Saddam Husseini ajal Iraan ja Aserbaidzaan Sunniidid 10.sajandist pärit seaduses, mida ei tohi muuta saaria Allumine Poliitiliselt mõjukamad ja rikkamad 90% moslemitest Kasutatud kirjandus www.islam.pri www.wikipedia.org www.islam-guide.com/ee/ http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/piibel.php http://islamivp.ifastnet.com/art5.htm http://www.kool.ee/?1542
Kas vanarahva arvamustel on tõepõhi taga? Arvatakse, et saades hea hariduse, saab tulevikus kohe kindlasti hea töökoha suure sissetulekuga. Juba lapsest peale on mulle vanemad öelnud: "Tee koolis tööd ja tulevikus saad rikkaks." Kas nii kerge ongi edukuse valem, et jälgides sõna-sõnalt oma elus vanasõnu kulgeb su elu täpselt nii nagu vanarahvas seda öelnud on? Elu on ebaõiglane. Ning paljude inimeste püstitatud väited on minu arvates valed. Õnn jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt. Mõnel just kui kukub kõik sülle, teine peab rabama tööd ja ikka ei jõua teisele järgi. Nii näeme ka A.H.Tammsaare "Tõde ja Õiguse" 1.osas kuidas justkui kaks võdset peremeest Andrus ja Pearu on oma edukuselt niivõrd erinevad. Kui võtta selle raamatu peateema, milleks on võitlus maaga, võib järeldada, et mõlemal peremehel oli raske oma maad harida ning ka saak sellelt maalt oli kehv. Kuid tegelikkuses oli Tagapere rahv...
hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küpsemine • keskkond - 1. sünnieelsed keskkonna mõjud 2. toitumine 3. praktiseerimisvõimalused 4. elustiil ( liikumisaktiivsus) arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • peast-jalgade suunas e. Kefalokaudaalne • keha-tüvest-väljapoole e. Proksimodistaalne • lihtsamast keerulisemale • iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • iseloomulik järgnevus ( inimlasele) ARENGU PERIOODID 1. PRENATAALNE • kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid • kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2
Töö osa inimese elust Täiskasvanud inimese arengus tõusevad esile kaks läbivat joont - töö ja perekond. Sellest tulenevalt on töise eluteega seonduvad otsustused ühed olulisimad, mida meil elus teha tuleb. Oma töise elutee valimine pole tänapäeval nii lihtne ja ettemääratud kui see oli minevikus, ning arusaam töö mõistest on muutunud. Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on keeruline toime tulla ilma hariduseta. Et elus hakkama saada,peavad inimesel olema kindlad teadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavaliselt elus vaja ei lähe,kuid mis samas aitavad maailma asjadest paremini aru saada.Ajaloo tundmine aitab paremini mõista tänapäeva
ainult sellised sportlased ja klubid, kellel on paksem rahakott. Kahjuks praegu ongi rahast sõltuv spordivagun kraavis, nagu A. Tsehhovi novellis "Palat nr 6" doktor Ragini elu. August väljapääs ei näi küll võimatuna, ent väga raskesti teostatavana. Isiklikult pean parimaks lahenduseks rahaga ümberkäimise piiramist. Jalgpalli puhul ei tohiks mängija üleminekusumma ega palganumber ületada suurimate vutijõudude poolt ettemääratud arvu. Samuti piiraksin võõrleegionäride pallimist jalgpalliklubides. E. M. Remarque on öelnud: "Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud". Seetõttu tuleks klubistruktuurid oma kasvandike peale ülesse ehitada ning naabertiimist võimalikult vähe lisajõudu osta.276 Omamoodi nähtuseks on kujunenud spordielu aktiviseerumine Pärsia lahe ümber asuvates naftariikides. Praeguse majandusmõõna ajal, kus sponsoreid on raske
Squeezing Pigistada 107. Persuade Veenma 134. Standardized Standardiseeritud 108. Pixels Pikslit 135. Streams Voolud 109. Platters Vaagnad 136. String rida 110. Pollutant Saasteaine 137. Subroutines Alamfunktsioonid 111. Precision Täpsus 138. Surplus Ülejääk 112. Predecessor Eelkäija 139. Syllabus Õppekava 113. Predetermined Ettemääratud 140. Through Läbi 114. Presumably Eeldatavasti 141. Transfer ülekanne 115. Principle Põhimõte 142. Underlying Aluseks 116. Pristine Algeline 143. Utilized Kasutatud 117. Proficient Vilunud 144. Vaguely Ähmaselt 118. Quantities Kogused 145. Vice-Versa Vastupidi 119. Quantum Kvant 146. Vital Elutähtis 120
eraklikuks ja kurvaks. Ilmselt mõjutas see ka ta ees olevat tulevikku. Kui ta vanemaks kasvas oskas ta prantsuse keelt, tantsida ja oli kauni välimusega,oskas sobivas kohas midagi täpset öelda, oli hea näitleja daamidega suheldes, suutis nad ära võluda. Päevad olid pungil täis tegevusi, ta käis restoranides, balletti vaatamas ning edasi suundus peole. ole. Tal viskasid need peod üle, daamid olid truudusetud ning sõbrad terava keelega. Kõik oli võlts ja pealiskaudne, ettemääratud ja ebahuvitav. Loogiline ju on, et inimene langeb masendusse ja otsib väljapääsu, selle ka ta leidis oma onult pärandatud mõisas. Vähemalt mõneks ajaks. Onegin oli pealtnäha elurõõmus meesterahvas, kuid uskuda võib, et tugeva iseloomu all oli peidus üks õnnetu inimloom. Nimelt hakkas lõpuks mõistma seda, et ehk on ta oma zansid maha mänginud näiteks pere loomisega, tal polnud selleks aega, sest päevagraafik oli nii tihedalt sisustatud nö. eneselõbustamisega
kultuurilise identiteedi kujunemist jne Ära on toodud mõlemas seaduses laste üldisemad oskused ja pädevused ning ka eraldi ainevaldkonniti arengu tulemused. Nii lasteaia- kui kooli seaduses on mõlemas ära toodud ainevaldkondade nimekiri, eesmärgid ja sisu. Mõlemas seaduses on juhised erivajadustega laste määratlemiseks, toetamiseks jne Ka koostöö vanematega on mõlemas seaduses kirjeldatud ettemääratud juhistega. Kokkuvõtteks võin öelda, et arvasin olevat rohkem erinevusi kui sarnasusi, aga endalegi üllatusena tuli pigem vastupidi. Seega olgugi, et need kaks asutust – kool ja lasteaed võivad tunduda väliselt väga erinevad, võime sisult leida päris palju sarnast: on need ju mõlemad siiski haridusasutused, mille „klientideks“ on lapsed ja suunajateks õpetajad.
Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. majanduse toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi – plaanimajandus 5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin Külma sõja kriisid: 1. Kriis külma sõja alguses, mil taheti poliitilist ülemvõimu saavutada inimeste ähvardamisel nälja ja külmaga – Berliini blokaad 2. Kriis Euroopas 1956. a, mil sai selgeks, et Lääs ei tule Ida-Euroopale appi – Ungari ülestõus 3
INIMENE JA SAATUS Saatus on mingi vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevikku, kas siis ühele inimesele või hoopis paljudele inimestele korraga ja seda olenemata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatus on tegelikult uskumus, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära, mis on ette määratud meile kõigile, kuid mis on igale inimesele jällegi erinev. Arvatakse, et saatust on võimalik suunata tehes elus erinevaid valikuid. Öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp. Arvan, et tegelikult päris nii see ei ole
Tüli või mitte , paarilise omavaheline mõistetavus ning usaldus on see ,mis neid ikka koos hoiab. Elujooksul saavad nad omavahel nii kalliks , et andestada üksteisele on kerge. Kaaslane on kallimale saatuseks , aidates ning toetades teineteist terve kordaläinud elu. Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ette määratud. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevik, kas siis seda ühele indiviidile või siis hoopis paljudele inimestele korraga, ja seda olenevata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatust võib näha ka kui vältimatu ja muutmatuna, kuid seda on jällegi võimalik suunata, kui indiviidid valivad erinevaid eluteid. Selleks ,et saatuse suunda mitte muuta jäävad kaaslased kokku. Nende elu oleks justkui üks. Inimene võib olla teisele saatuseks , kui armastatu heidab hinge , võib kaaslase süda murduda
a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta.
Neid iseloomustab algatus võime.Otsuste langetamisel on nad uurivad ja kaalutlevad,seetõttu on nende seisukohti raske muuta.Eksternaalse kontrollkesksed inimesed:mõtlevad,et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest vähem eneseomadustest ja eelnevatest kogemustest.Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvalt kompententsetest isikutest ning alluvad üsna kergesti.Mis puutub enda üldisesse käekäiku,siis usuvad väliskontrollkesksed inimesed,et tulevik on ettemääratud ja nad ei suuda seda mõjutama.Järelikult pole mõtted planeerida oma karjääri ega pingutada eesmärkide saavutamise nimel.Siiski võib inimese kontrollkese muutuda näiteks vanuse ja positsiooniga seaotud põhjustel.Enesehinnang on inimese emotsionaalne hinnang enda kohta, mis ilmneb tavaliselt rahulolu või rahulolematuse kujul. Inimese enesehinnnag koosneb kolmest osast 1) hinnang sellele, mis me teeme, kuidas käitume; 2) sellele, kuidas end väärtustame ehk
patulunastuskirjade müügikeeld ning kirikuametite müügikeeld, sest need tõid suuri kasumeid kirikule. Samuti reformeerija Ulrich Zwingli õpetuses olev liigkasuvõtmise keeld pidi piirama kiriku maist rikkust. Samas võib reformatsioon majandusliku nähtusena hoopiski just tähendada liigkasuvõtmise lubamist kristluses. Näiteks kuulus reformeerija Johann Calvin üritas teha liigkasuvõtmise lubatavaks öeldes oma õpetuses, et inimese äravalitus on eelnevalt ettemääratud ning et maine rikkus ei riku võimalust taevasse pääsemiseks. Tema motiiviks luua sedasorti õpetus olid tõenäoliselt Euroopas kiiresti levivad kapitalistlik-majandussuhted, mis olid takistatud mingil määral arenemast ja levimast, kuna kristlus keelas liigkasuvõtmist. Reformatsiooni tagajärjel kiriku sissetulek vähenes indulgentside ja kirikuametite müügi vähenemise tõttu ning kapitalistlik-majandussuhted levisid kiiremini seal, kus oli ka kalvinism levinud.
● Kuupsatelliitide standard näeb ette massi ülempiiriks 1U mõõtudega 1300 grammi (ESTCube-1 kaalub 1048 grammi) ESTCube-1 alamsüsteemid Elektritoite alamsüsteem (lühend EPS) ● Satelliidi töö seisukohast üks olulisemaid süsteeme, ülesandega oguda päikesepaneelidelt elektrienergiat, seda salvestada ja jagada teistele alamsüsteemidele. ● Kui satelliit orbiidile toimetamise järel kanderaketilt eemale tõugatakse, käivitub esimesena just EPS, avab ettemääratud aja pärast raadioantennid ning alustab teiste alamsüsteemide sisselülitamisega. ESTCube-1 alamsüsteemid Kommunikatsiooni alamsüsteem (lühend COM) ● Võimaldab suhtlust satelliidiga. ● ESTCube-1 puhul töötab ainult teiste alamsüsteemide jaoks. ● Suudab edastada ligikaudu 62 kilobaiti andmeid minutis. ESTCube-1 alamsüsteemid Käsu- ja andmehalduse alamsüsteem (lühend CDHS) ● Koordineerib satelliidi normaalset tööd. Selles
Kordamisküsimused kontrolltööks 1.Mis on dualistlik interaktsionalism? Nimeta esindajad. On olemas keha, vaim ja nad vastandavad teineteist.Nt:külma tunnen tekib protsess, panen end soojemalt riide.Rene Descartes. 2.Mis on okasionalism? Nimeta esindajad. Keha ja vaimu vahel ei ole seoseid.Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet.N.Malebronche. 3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad. Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi.Thomas Henry Huxby. 5.Mis on vabadus? On võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 6.Mis on tahtevabadus? On võimalus valida oma tahtmisi. 7.Jäik determinism.Esindajad. Ütleb vabadus on ainult illusioon.Benedictus Spineza,Paul Holbach. 8.Indeterminism
Seejärel tekib küsimus milleks ma elasin, kui tegelikkuses olin kogu see aeg surnud olnud? Kas igahommikuse ärkamisega ja õhtul silmade sulgemisega elu vaid piirduski? Vastust võibki pimeduses kobama jääda, seda leidmata. Äkki on meile kõigile kõrgemalt poolt antud misioon, mida teame vaid alateadvuses. Võib olla on see saatus, mis määrab meie tuleviku. Kas homme ootab meid ees surm või eluarmastus, seda ei tea keegi. Kuid mis siis, kui elu mõte ongi elada ettemääratud süzeed? Kõik mida teeme ning muuta üritame on juba kuhugi kirja pandud. Kas saame üldse olla milleski kindel või elamegi ühes suures valedevõrgustikus ning pettekujutelmis? Äkki meie maailm polegi selline nagu arvame seda olevat ning elame mullis, mis on täidetud illusiooniga. Järsku meie eesmärk silmitsebki meie nina all ning meie ülesandeks on tunda mõnu kõigest sellest, mida tegelikuses ei eksisteeri. Kui see nii ongi, siis kas see, et me lihtsalt elame, polegi juba elu mõte?
*armulaud on sümboolne *armulaua tõlgendus-armulaud *Jumal võis inimese maises elus tähendus on osasaamine Kristuse ihust ja märku anda, et too on õndsaks verest saamiseks välja valitud *eitas inimese tahtevabadust, *elukorraldus on karmim sest oli vastuolus *arvab, et elu on ettemääratud Jumalateenistusega SARNASUS: *algkristlusesse tagasipöördumine-kaks sakramenti *piibel on autoriteet *paavst ei ole ülemuslik *töö väärtustamine *pühakute kultuse eitamine USUSÕJAD 1. MADALMAAD *Felipe II hakkab reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi, algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. *ülestõusnud ehk göösid(kerjused) *1581.a Ühendatud Provintside Vabariigi loomine(Holland)
Need on küsimused, mida ei tohiks tekkida. Paratamatult kool aga tekitab sarnaseid küsimusi ning seda võib defineerida kui asjaolu, mida kool meilt võtab. Kool vähendab samuti ka vabadust. Kooliskäimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest. Kõik on täpselt paigas millal algab esimene tund, millal vahetund ning mis kell saab koolipäev läbi. Sellest lähtuvalt pole võimalik endale ise koostada tunniplaani, vaid peab kinni pidama ettemääratud kavast, kellaaegadest ning teistest kohustustest. Stress ning väsimus on käesoleval sajandil oluline probleem. See on kerge tulema, eriti siis, kui elustiil on kiire ning väsitav. Stress ei kaasne ainult täiskasvanud inimestel, vaid ka kooliealistel lastel. Peale pikka koolipäeva on vajalik lahendada veel koduseid ülesandeid, et tunnis käsitletud teemaga täielikult kursis olla. Pole aega puhata, tegeleda meelelahutusega, sõpradega kokku saada ning kaua üleval olla, sest
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka
inimesed ta tihti ära. Ta küll teadis, et seisusevahe on tähtis ja annab inimestele palju eeliseid, kuid sellegipoolest ei mõistnud ta miks see seisab sul teepeal just siis ees kui sa tahaksid end õnnelikuna tunda. Näide teosest Teatavast seisusest inimesed hoiduvad lihtrahvast jahedalt eemale, otsekui kardaksid nad lähenemisega oma tähtsusest midagi kaotada. Näide2 Mis mind kõige rohkem ärritab, on need ettemääratud kodanlikud vahekorrad. Ma tean küll niisama hästi kui iga teine, kui vajalik on seisusevahe, kui palju eeliseid see mulle eneselegi annab, ainult et see ei tohiks mul teel ees seista just siis, kui võiksin maitsta veel raasikese rõõmu. Werther ja loodus Suhe loodusega oli tal alguses väga hea. Kuna ta oli väga tundeline inimene, siis armastas ta ülekõige viibida looduses. Talle meeldisid kõik looduse hääled ning iga kord kui ta oli
Kosmopoliit – segakultuur Idamaadest võetakse üle valitsemisvorm – Monarhia (riik oli demokraatiaks liiga suur) ja kultuurisaavutused Areneb teadus Muutub filosoofia kodanikuteemat ei ole, selle asemel saatusele alistumine Filosoofid: Emotsionaalsete tundmuste tundmaõppimine Epikuurlased Stroikude koolkond -> pole vaja tunda surmahirmu -> stroikude koolkond ->Kõik on ettemääratud, pead alistuma -> hingerahu saavutamine Teadlased: Archimedes – pani aluse hüdrostaatika seadustele Erastosthenes – arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu Eukleides – pani paika elementaarglomeetria põhiseadused Aristarchos tõestas et maa tiirleb ümber päikese - heliotsentriline maailmavaade. Enne seda oli usuti et kõik keerleb ümber maa – geotsentriline maailmavaade
Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5.) Identsusteooria Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ja tema omadused. Keha on olemas, vaimu pole. On mõistus ja materiaalsed asjad. Pooldajad: H.Heigl, D.Armstrog. 6.) Monism- eksisteerib üks alge. Tunnistab kas ainult keha või ainult vaimu. 7.) Ettemääratud harmoonia teooria- teooria, mida pooldas G.W.Leibniz, kes väitis, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on Jumala poolt ette määratud ning kooslõlastatud. 8.) Materialism- J.J.C. Smart'i seisukohalt on materialism teooria, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid olemusi kui need, mida postuleerib füüsika. [filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus............................................................................................................................. 2 mis on müüt?............................................................................................................................ 3 Arhailine eepos......................................................................................................................... 3 Jumalik sekkumine............................................................................................................... 4 Kangelane eeposes.............................................................................................................. 4 Homeros ja Hesiodos.................................................................
Gottfried Wilhelm Leibniz`i monaadi teooria Kujutlusest, et iga asja täiuslik kirjeldus on ühtlasi kogu maailma kirjeldus tekib Leibnizi kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud kõigist argielu tõsiasjadest o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
