Inimene ja saatus
Saatus on vääramatu jõud, mis määrab ära meie inimeste elud .
See on ettemääratud tulevik, mis on meil kõigil erinev. Ühed arvavad , et saame oma saatust muuta, tehes elus erinevaid valikuid .
Teine grupp aga on arvamusel, et saatus on paratamatus ja mitte ühegi
inimese tegu ja valik seda muuta ei saa.
Vanasõna
ütleb, et iga inimene on oma saatuse sepp .Seda väidet võib võtta
tõena ja samuti on asjaolusid, mis räägivad sellele täiesti
vastu. Inimestele on atnud väga palju valikuvõimalusi. Mis saab
peale kooli, kas valin ülikooli tee või tööturu, millised
inimesed on minu kõrval ja käivad minuga ühte rada. Neid
valikuvõimalusi on veelgi ning see jätab mulje, et sellise elu
oleme me endale ise määranud. Kuid kas see ikka on nii? Inimesed
meie ellu on tulnud põhjusega. ühed suhted jäävad kestma, teised
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
trunuu
Õppematerjali autor
Mis määrab inimese saatuse? Saatus on vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust on võimalik kirjeldada ka ettemääratud tulevikuna. Saatus, kui elutee on kindlasti olemas, kuid ta ei pea olema ilmtingimata ettemääratud. Mõned meist on võimelised kujundama oma saatust ise, mõned see eest näivad olevat, kui rakmeteis. Saatus on igale inimesele niivõrd enesestmõistetav, et neil ei tule pähegi mõtiskleda selle üle, mis ikkagi tegelikult toimub. Seepärast ei teadvustata endale üldse ka selles peituvaid rangeid seadusi. Seadused, mis meie saatust mõjutavad ja määravad on loodusseadused. Loodusseadus on võimalik näha, kui neid näha soovitakse. On arvamusi, et loodusseadused ongi Looja ehk Jumala tahe. Ollakse veendunud, et Jumal määrab saatusi just loodusseadusi kasutades. Kogu nähtavas ja nähtamatus
INIMENE JA SAATUS Saatus on mingi vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevikku, kas siis ühele inimesele või hoopis paljudele inimestele korraga ja seda olenemata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatus on tegelikult uskumus, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära, mis on ette määratud meile kõigile, kuid mis on igale inimesele jällegi erinev. Arvatakse, et saatust on võimalik suunata tehes elus erinevaid valikuid. Öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp. Arvan, et tegelikult päris nii see ei ole. Igale inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides. On palju lapsi, kelle
või surm on tema enda kätes? Või on kuskil mingisugused kosmilised jõud või tõesti saatus ise, kelle jaoks on kõik asjad juba paika pandud ja inimesel ei ole selle muutmiseks sõnaõigust? Kindlasti on erineva arvamusega inimesi. Ühed on need, kes ei usu saatusesse, kes arvavad, et kõik on enda teha, kõik oleneb enda tegudest ja otsustest, ning mingisugust saatusenimelist meest ei eksisteeri. Ja teised, kes arvavad, et saatus on inimeste elu pannud juba sündides paika. Kes peab surema 20. aastaselt, kes 120. aastaselt. Kuid kas ei ole see viimane vaid ettekääne ja vabandus enda eluga ebaõnnestumisel ja mitte hakkama saamisel? On see paljude jaoks põhjendus, miks looder olla või vabandus elus tehtud vigadele? Kui kõik oleks enda teha ja saatus ei mängiks meie eludega, kas juhtuks vahest kokkusattumusi, mille võimalus on 1 miljardist või mida paljud kutsuvad imedeks
Nende uskumus jumalatesse oli liiga tugevalt põlvest põlve edasi kandunud. Tänapäeval ei usuta enam nii palju otseselt jumalatesse. Jumalaid austatakse edasi, aga nende usu järgijaid on jäänud vähemaks. Nüüdisajal, ehk siis meie 20.sajandil on hakatud aina rohkem ja rohkem uskuma kosmilisi jõude ja sellest on saanud tänapäeva inimese ,,jumalik maailm". Aina enam üritatakse aga ikkagi mõelda vanade ugride moodi: ,,Igaüks on oma õnne sepp". On rumal mõelda, et sinu saatus on juba sündimisest alates ette määratud. Kõik tahavad ise oma elutee valida ja selle järgi käia. Ka Laios ja Oidipus teadsid enda saatust ette, aga üritasid seda muuta. Saatus võib küll ette määratud olla, aga seda ei peaks teadma ja elu tuleks elada võimalikult "olevikus". Isegi kui Oidipus sai teada oma saatuse, kas see muutis midagi? Ei. Kõik läks nii nagu minema pidi. Kas jumalik maailm juhibki meie elu ja kas meie saatus on ette määratud? Inimese saatus
Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. (4) Mõni ütleb: "Mis kasu on mul filosoofiast, kui on saatus? Mis kasu on temast, kui jumal valitseb maailma? Mis kasu on temast, kui juhus käsutab? Sest seda, mis teoks peab saama, ei saa muuta, ja mitte midagi ei saa ette võtta ettenähtamatu ärahoidmiseks; jumal kas ennetab minu otsust ning määrab ära, mida pean tegema, või ei luba saatus minul üldse midagi otsustada." (5) Mis sellest õige ka oleks, Lucilius, või olgu ka kõik õige, filosofeerida tuleb; pidagu halastamatu saatuse seadused meid oma
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima?
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Mitu riiki on maailmas? Mis temperatuuril vesi külmub? Mitu tundi on ühes ööpäevas? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima?
,,Ometi olete alati uskunud ja usute edasi." ,,Te eksite: ma tean, et ma elan paradiisis, ma olen Piiblit lugenud ja ma ei kavatse teha sama viga, mis Eeva, kes ei olnud rahul sellega, mis tal on." Mehe kogevad kummalist naudingut sellest, kui saavad end naisest kõrgemal tunda, mõistmata, et enamikul juhtudel käituvad nad täiesti ettearvatavalt. ,,Tõde inimloomuse kohta. Ma leidsin, et kui meil on vähegi võimalust kiusatusse langeda, siis me ka langeme. Kui olukord sedanõuab, on iga inimene maa pealvalmis kurja tegema." Ühe inimese lugu on kõigi inimeste lugu. Just äsja oli ta taibanud, et on kaks põhjust, mis takistavad inimesel oma unistusi täide viia: see, kui ta arvab, et need on võimatud, või see, kui ta on tänu õnnerattaootamatule pöördele näeb neid muutuvat võimalikuks just siis, kui ta seda kõige vähem oodata oskab. Sest samal hetkel tärkab hirm tee ees, mille sihti ei tea; elu ees, mis on tulvil tundmatuid väljakutseid; võimaluste ees, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid