Illüürlased Etapid: Kuningate aeg Roomas(753-509 a. eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I PS: meri ja Sitsiilia, Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. · II PS: Hannibal purustas Rooma sõjaväe. Uus sõjavägi sundis Hannibali Itaaliast lahkuma.
ROOMA PÕHIPERIOODID · Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja
Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui PUUNIA SÕDADENA. 146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia 133.a
· Sõitsid rohkem mööda maismaad · Itaalia polnud etniliselt ühtne itaalikud, -latiinikud. +KAART 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Itaalia põhjaosas, asustatud piirkond Etruuria. Päritolu tundmatu. Hauakambrid, usk hauatagusesse ellu, ennustuskunst, linnade planeerimise kunst. On olnud ka kõige mõjuvõimsam rahvus Itaalias. Kunst ja teise eluvaldkonnad on etruskidega väga tihedalt seotud. 3. Legendid ja lendlaused. Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" tähendab seda, kui miski päästab sind päästmatust olukorrast, antud juhul äratasid haned oma kisaga gallialaste sissetungi ajal roomlasi ja nii linnud päästsid magavaid roomlasi. b) Legend Romulusest ja Remusest c) "Pyrrhose võit" võit, mis võrdub kaotusega, Pyrrhos võitis, kuid kaotas
510. ekr kunnide võim võisid kons asendada, kor kukutati.tek vabariik. Varane õigusmõistmist. Tsensorid end kons hulgast 5a, kod loend ja senaatorite vabar- nimekir koost. Diktaator määr am kons Riiki valit senat ja iga aast riigiam., ja senati kokkuleppel kui R valit oht kõrg olid 2 kõnsulit. 5saj võim riik 0,5a , piiramatu võim.rahvatribunid10 latiumi mk. Al sõj etruskidega. Laiend kaitsma lihtrahva huve, õigus panna võimu it. Suur tagasilöök tbas 390.a kui veto riigiorgani otsusele. Senat koos it tung gallid, room said lüüa ja maks u300 in, kuul ex ja tegelevad suur lunaraha. Aga taast oma võimu ja magistraadid, eluaeg ametis, kuj R sise val kogu it 265.a ekr kogu it rooma ja välis polit, juht sõjaväge ja rahaasju. tõuseb vahem võimu all. Rahvakoos valit magistraate, otsustati
seotud kolmas; relvadeta Rooma sõdurid pidid ükshaaval minema odade vahelt läbi vaenlase pilkerahe all. Sel ajajärgul olid roomlased seda raskemas seisundis seetõttu, et nende vastu tõusid üles nii etruskid kui ka gallid. Kuid need suguharud polnud liitunud ja Rooma väljus lõppude- lõpuks võitjana. 296 aastal e.m.a. saavutasid roomlased otsustava võidu Sentiumi lahingus, mille tulemusena sõlmiti etruskidega rahu, samniidi riigid aga liideti rooma juurde. Suurem osa samniite muudeti Rooma liitlasteks. Hiljem alistas Rooma endale ka Põhja-Etruuria. Pärast neid sõdu oli kogu Kesk-Itaalia ja osa Põhja-Itaaliastki roomlaste käes. Itaalia alistamine. Lõuna- Itaalias asuvaist kreeka linnadest oli tugevaim rikas Tarentum. See oli auahne inimene???, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Roomlaste tegevus
Vana-Rooma Rooma riigi teke ja areng · 753 eKr 21 aprill Rooma linna asutamine legendi järgi, roomlaste ajaarvamise algus · Tegelikult kujunes linn X - VII saj eKr seitsmel künkal · 510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik · V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega · V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad
Rooma vabariigi kronoloogia Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr · Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1
Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) Varane keisririik aastatel 30 ekr-235 pkr[Augusutus(Ocatavianus); pikk rahuperiood; Nero; 2.Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Itaalikud; etruskid elasid itaalia loodeosas Etruuria maakonnas; nende päritolu ei ole teada; kujundasid kreeka
1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärjel peeti maha 3 sõda, mida tuntakse Puunia sõdadena (3.sõjas hävitasid roomlased
Itaalias. I kuningas Roomas- Romulus, kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased kolm neist olid etruskid, nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. Rooma kuningavõim kukutati. Varane vabariik 509-265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. Rooma oli võimsaim riik Latikumi maakonnas. Algasid sõjad etruskidega. 390. aastal tungisid Itaaliasse gallid (nii nim keldi hõime), roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Roomlased ei andnud alla, oli palju sõdu ja 265. Aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas.
Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia Rooma all. 3.Rooma Vahemeres suurvõimul 264-133eKr: *Rooma konflikt Kartaago riigiga P-Aafrikas* 3 sõda omavahel( Esimene Puunia sõda 264- 241eKr-merel ja sitsiilias,roomlased tegid laevastiku ja võitsid,Kartaago palus rahu; Teine Puunia sõda 218-201eKr-kartaago väepealik
· etruskid o Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku o meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad o 12 linnriiki o hauakambrid, usk surmajärgsesse ellu o palju jumalaid, head ja kurjad vaimud o ennustuskunst · Rooma riigi kujunemine o 753.a asutati Rooma linn Latiumi maakonnas o etruskid tugevaim rahvas Itaalias o võitlus etruskidega o viimased kuningad olid etruskid · Puunia sõjad o Kartaago ja Rooma vahel o peeti kolmel korral o purustati Kartaago, vallutati Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Hispaania rannik · Kodusõjad o Kujunesid erinevad poliitilised rühmitused: Optimaadid, kes kaitsesid endiselt senati õigusi Populaarid, kes tuginesid pigem lihtrahva soovidele o 1
Romulus. Kokku oli valitseijaid üksteise järel seitse. Rooma alla kuuluvasse Tiberi suudmesse rajati Ostia sadam. Viimased kolm Rooma kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Kuid siiski Rooma kuningavõim kukutati ja sellest sai vabariik. Varane Vabariik (509-265 a. eKr) Rooma riigi eesotsas olid senat ja valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist olid kaks konsulit. Viiendal sajandil oli Rooma võimsaim riik Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas oma võimu Itaalias. Kuid järsku tuli Roomale suur tagasilöök, kui Itaaliasse tungisid ka gallid. Nad pidid neile suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata läbi pikkade sõdade võitis Rooma Itaaliat. Lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 a. eKr) Peale edukat Itaalia vallutamist sattus Rooma konflikti Põhja-Aafrika ühe tugevaima riigiga - Kartaagoga
sadam.Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati.Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik. Varane vabariik 509-265a eKr Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud,kelle seast kõrgeimad on 2 konsulit. V saj eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi mk Kesk Itaalias.Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias.Suur tagasilöök tabas Roomat 390.a,kui Itaaliasse tungisid sisse gallid,roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma.Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult.265aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti
III. VIII-V sajandil eKr oli enamus Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskide linnriikide võimu all. IV. 753-509 aastat eKr kuningate aeg Roomas. Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Roomas. Kokku valitse 7 kuningat. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati ja kuulutati välja vabariik. V. Varane vabariik 509-265 aastat eKr. Riiki juhtis senat. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias, algasid sõjad etruskidega. 390. aastal tungisid gallid Itaaliasse ja roomlased said lüüa, kui roomlased taastasid oma võimuse ja peagi vallutasid Itaalia lõplikult. VI. Rooma on Vahemere maade suurvõim, Puunia sõjad, 264-133 aastat eKr. Itaalia vallutamise järel läksid Kartaago ja Rooma omavahel tülli. Omavahel peeti kolm Puunia sõda. Esimene Puunia sõda toimus aastatel 264-241, peeti peamiselt merel ja Sitsiilia saartel
suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam.Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati.Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik. Varane vabariik 509-265a eKr Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud,kelle seast kõrgeimad on 2 konsulit. V saj eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi mk Kesk Itaalias.Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias.Suur tagasilöök tabas Roomat 390.a,kui Itaaliasse tungisid sisse gallid,roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma.Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult.265aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma
Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10. Romaniseerimise mõiste (romaniseerimine ja latiniseerimine) Romaniseerumine- Rooma riigi keeleline, majanduslik ja poliitiline laienemine, mis oli aluseks ladina keele levikule. 11. Romaniseerimise põhilised etapid a) Itaalia (4.-1.saj eKr) „latiini sõjad“ Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud) ja etruskidega. 265.a võit etruskide üle. Liguuria ja Gallia cisalpina 1.saj eKr b) Vahemere lääneosa (alates 3.saj eKr) väga oluline strateegiline piirkond. Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga. Sõjad Kartaagoga: I Puunia sõda (264- 241), II Puunia sõda (218-201), III Puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146) Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik- ’) (167),
all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264 133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti Kartaago riigiga Põhja-Afrikas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda, mis on ajaloos tuntud Puunia sõdadena. 1)Esimene Puunia sõda (aastatel 264 241 eKr)
Hellenistlikus maailmas kujunes ka välja kunstiturg, väikeste meisterlike kujukeste, medalite ning keraamika müügiks. 13. Rooma arhitektuuri süsteem. (õp. Lk 77-81) 8. Sajandil eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Rooma linna asutas 753. a Romulus. Roomast sai aegade suurim linn. Asus kolmel mandril: aafrika, Aasia ja Euroopa. Rooma kultuur on seotud palju hellenistliku kultuuriga. Samuti ka etruskidega. Oma jumalad võtsid üle nad kreeklastelt, vahetades ära ainult nende nimed. Roomlaste elulaad oli lihtne. Oluliseks peeti riigi teenimist sõjaväes või ametnikuna. Kõige tähtsam mida roomlased arhitektuuris arendasid oli sidematejal - lubimört, 2. saj. e.Kr. See oli tugev materjal. Roomlsed võtsid kasutusele ka põletatud telliskivid (40x50cm). Varem sellist asja ei tuntud. Võtsid ka algelise betooni kasutusele, kus kasutati vulkaanilist tuhka.
8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Roo asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia Rooma all. 3.Rooma Vahemeres suurvõimul 264-133eKr: *Rooma konflikt Kartaago riigiga P-Aafrikas* 3 sõda omavahel( Esimene Puunia sõda 264-241eKr-merel ja sitsiilias,roomlased tegid laevastiku ja võitsid,Kartaago palus rahu; Teine Puunia sõda 218-201eKr-kartaago väepealik Hannibal tungis läbi Gallia üle Alpide ja
509 - 31 e. Kr. Rooma vabariik- algas laienemine 31 e. Kr. - 476 p. Kr. Rooma impeerium- 476 viimase keisri kukutamine, imp lagunemine 6 sajandiga toimus ekspansioon impeeriumiks. Romaniseerimise etapid: Romaniseerimine hõlmas nii poliitilist, majanduslikku kui ka keelelist Rooma riigi laienemist, mis oli aluseks ladina keele levikule. a) Itaalia romaniseerimine (4. - 1. saj. e. Kr.) "latiini sõjad", sõjad Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud) ja etruskidega. 265. a. võit etruskide üle. Liguuria ja Gallia cisalpina 1. saj. e. Kr. b) Vahemere lääneosa romanisatsioon (algab 3. saj. e. Kr.) väga oluline strateegiline piirkond Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga Sõjad Kartaagoga: I puunia sõda (264-241), II puunia sõda (218-201), III puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146). Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik- ') (167), Kartaago - Aafrika provints
Makedoonia kuningriik likvideeriti. 148 muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. 146 surusid roomalsed maha Ahhaia liidu vastuhaku ja hävitasid Korintose. Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. VAHEMERE LÄÄNEROSA JA ROOMA Kartaago Tüürose koloonia, asutati kreeka allikate järgi 814, arheoloogia andmetel 8. sajandi keskpaiku. 6. sajandiks oli Kartaago võimu all Sitsiilia lääneosa ja nende mõju ulatus Korsikale, Sardiiniale ja Liibüasse: U 540 ajasid kartaagolased, liidus etruskidega, Korsikalt välja kreeka kolonistid. 507 sõlmisid kartaagolased lepingu Roomaga, mille kohaselt lubas roomlastel kaubelda Sardiinias ja Liibüas. Kartaagol olid järgnevatel sajanditel küllalt head suhted Roomaga. 480 tungisid Kartaago väed kreeklaste aladele Sitsiilias, sekkudes kreeka türannide tülidesse, kuid said Himera lahingus Sürakuusa Gelonilt ja Akragase Hieronilt hävitavalt lüüa. 409 algasid kartaagolaste rünnakud Sitsiilia kreeklaste aladele uuesti ja kestsid, lühikeste
selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus) Ristiusu teke - I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis,et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud.Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis
visata Romuluse ja tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool aga uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla, ja kui see oli neid mõnda aega imetanud, kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki linn Rooma nime Probleemid Gallia ja Etruskidega ja Pyrrhus likvideerib Rooma Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõige kõrgemad olid kaks konsulit. 5. saj lõpuks eKr oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Gallid olid juba varem elama asunud Po tasandikele ja tungisid nüüd lõunasse. Linna rüüstavatest ja põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid
kuningavõimu kukutamistki. 509 eKr Rooma kuningavõim kukutati – viimane kuningas Tarquinius Superbus (Uhke) oli sunnitud tema vastu puhkenud ülestõusu tagajärjel maapakku minema. Kehtestati vabariik. ROOMA VABARIIK 509 – 30 eKr Varane vabariik 509 – 265 Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil oli Rooma võimsaim riigik Laatsiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. 390 eKr andis Rooma tugevnemisele tagasilöögi gallide sissetung Itaaliasse (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime). Gallid olid juba varem asunud Po jõe tasandikule tänapäeva Põhja-Itaalias ja vallutasid ning põletasid nüüd lõunasse tungides Rooma linna. Sissetungiaist vabanemiseks pidid roomlased maksma suure lunaraha. IV sajandi teisest poolest alates vallutasid roomlased vähem kui sajandi jooksul terve Itaalia.
annaabi.ee 
