niisutussüsteemid, ökoloogiline mitmekesisus, kaubateed, rahvastiku kasv, sõjapidamine, keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse
· puhastamine · pildistamine/joonistamine · kirjeldamine · konserveerimine · võrdlemine varemleitutega · dateerimine arheolooge abistavad: · loodusteadlased aitavad luude põhjal tuvastada loomi, seemnete põhjal taimi · antropoloogid inimluude põhjal määravad rassilist kuuluvust, vanust, põetud haigusi jne · numismaatikud määravad müntide ja leitud aarete põhjal kaubandussühteid jms · etnoloogid rahvaluule, keele, ehitisete, esemete, töövõtete põhjal määratakse inimeste ränded ja kokkupuuted teiste keelkondade esindajatega. II Kirjalikud ajalooallikad Eesti ajalooline aeg, mis kajastub kirjapandud kujul, on suhteliselt lühike. Selle alguseks on peetud kas mõne · Rooma autori, · Skandinaavia saaga · Vene letopissi fragmenti mis arvatakse olevat kirja pandud kas siis Eesti või eestlaste kohta, kuid ei ole siiski üheselt tõlgendatavad.
järgi. Lauri Honko on kirjutanud: ,,Enesega rahulolek ja naabrite halvustamine on läbi kultuuriajaloo olnud rahvusliku iseteadvuse jõuallikas, aga see on olnud ka tõsine takistus kultuuridevahelisele vastastikusele mõjule ja sellest lähtuvale arengule" (Honko 1970: 12). Võõra kultuuriga saab kohtuda välismaal. Keeruline oleks hinnata võõrast kultuuri ilma sinna reisimata. Seetõttu käivad nii antropoloogid kui ka etnoloogid ekspeditsioonidel. Paljud inimesed asuvad uude kultuuriümbrusse kas tööle, õppima või elama. Võõras kultuuris kohanemine koosneb mitmest etapist. Eelnevalt on võimalik teha ettevalmistusi, et uues keskkonnas edukalt hakkama saada. Alguses on võimalik teadmisi hankida raamatutest või ajakirjadest. Alles uues kultuuris elades on võimalik läbi reaalsete situatsioonide õppida. Võõras kultuuris tuleb meeles pidada, et eri
seotud ühiskondliku kihistumisega. Kultuuripärand kui ressurss. Esindamine keegi on pidanud oluliseks pildistada, dokumenteerida koguda ja esitada. Eliit Pärandi tööstus üks majandusharu globaalselt. Ilmnevad omandisuhted kelle on õigus teatud praktikale, neid esindada, neid rahaks teha. Samamoodi võib see olla sotsiaalne ressurss ja ka poliitiline kapital. Teadmuse tekitamise protsess - millised on elemendid, mida kehtestada pärandina, see on valdkond, kus on olulised etnoloogid ja folkloristid, on kogunud elemente eelkõige maaelanike argipäevast, et neid jäädvustada. Valitud on neid, mida on peetud atraktiivsemateks, loomingulistemaks. Võimalik konfliktisituatsioon kes klassifitseerib, korraldab mingi nähtuse, praktika jagamise pärandina. Kelle initsiatiiv. Kellele kuulub vaimne pärand? Negatiivsed tagajärjed praktiseerijatele. Eksperdid ja eliit. Need, kes on oma huvidelt ja ideedelt seotud kultuurpärandiga ja kujundavad seda
b) Kirjalikud allikad: - Riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, loendid nende silmapaistvatest tegudest. - Raidkirjad ja ürikud. - Seadustekogud ja pühakirjad. - Riikide või inimeste vahelised lepingud. - Eeposed, kroonikad ja kirjad jm. Etnoloogia e rahvateadus uurib rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, esemeid jm). Etnoloogid on oma uurimistöös pööranud palju tähelepanu loodusrahvastele ning vähearenenud ühiskondadele, et sealt eeskujusid Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 2 otsides rekonstrueerida varaste ühiskondade elukorraldust. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 3
Kurgja mesilakuusk kasvab Vändra vallas Kurgja külas C. R. Jakobsoni talumuuseumi õuel. Puu asub väikese taluhoone juures, mille lähedal oli varem mesila ja kus hoiti mesindustarbeid. Seepärast tunneb kohalik rahvas teda mesilakuuse nime all. Suurel ja uhkel puul on tihe ja laiuv võra. Alumised oksad kaarduvad maani, nii et jämeda tüve ümber moodustub nagu avar ja hämar püstkoda. Selle kuuse juures seistes saad aru, miks mitmed maailma etnoloogid on oletanud, et Põhjala metsavööndi rahvad võisid esimese inimelamu - püstkoja tegemisel saada eeskuju just põliskuusest. 2000. a. mõõtsin Kurgja mesilakuuse kõrguseks 32 m ja tüve rinnasümbermõõduks 304 cm. Kui asusin ümbruse inimeste käest uurima rahvajutte kuuse kohta, jõudsin viimaks välja talumuuseumi vanima töömehe juurde. 82-aastane Eduard Hiis ütles, et on sündinud endises popsikohas siit mõnesaja meetri kaugusel ja elanud selles kandis kogu elu. Ka tema isa
toimivad nii materiaalsete kui ka vaimsete nähtuste vallas. Tekkis erinevaid teooriad. Mis on inimene 6 Nietzche kuulutas tahte jõudu, Freud teadvustas seksuaalseid instinkte, Marx seadis troonile majandusliku instinkti. Ühesõnaga uusaegne inimeseteooria kaotas oma intellektuaalse keskme. Mõtlemises tekkis anarhia. Teoloogid, täppisteadlased, sotsioloogid, bioloogid, psühholoogid, etnoloogid ja majandusteadlased kõik lähenesid probleemile oma vaatepunktist. Puudus üldtunnustatud käsitlusviis. Max Scheler (1874-1928) on öelnud , et mitte ühelgi teisel inimtunnetuse perioodil ei ole inimene olnud enese suhtes kahtlevamal seisukohal kui meie päevil. Meil on teaduslik, filosoofiline ja teoloogiline antropoloogia, mis üksteisest midagi ei tea. Seetõttu puudub meil selge ja konsistentne inimese idee. Üha kasvav hulk eriteadusi, mis kõik inimese
Poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, ei kaota prestiizi kadudes võimu. Asustus on tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. Ühiskond on hierarhiliselt organiseeritud, suunatud tsentraliseerimise poole. Sugukondlikel sidemetel on endiselt suur roll, ühiskondlik kokkukuuluvus sugusprintsiibi alusel. Riik (antropoloogid ning etnoloogid ei uuri) keskne valitsus, formaalne, ei põhine sugulussidemetel. On õigus seadusi kõigile peale suruda. Vägivallamonopol sõjalist jõudu on õigus kasutada vaid valitsusel. Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus. Ideoloogia et inimesed oleksid lojaalsed. Abielu on inimühiskondade universaalne nähtus, valdav arvamus on, et abielu on normaalne kooseluvorm
algselt kristlikud terminid, siis neid arendati nende usundi põhjal, nende ettekujutuse abil, põhjal. Hoida ära mõttetuid arusaamatusi. Uurisid ka väga materjaalseid asju. Nt kristlik tegevus on põlluharimine ja püüdsid seda igale poole juurutada. Osa esimesi antropolooge olid ka koloniaalametnikud ja misjonärid. Etnograafid on eelkõige pühendunud oma rahva uurimisele, antropoloogid üldiselt mingi kauge rahva uurimisele. Eksootikahõng. Etnoloogid on aga lihtsamad. Tänapäeval on see asi kokku sulandunud. Lihtsalt meetodid on teised. 2 Laias laastus tegeletakse samade asjadega. Enam ei ole algset motivatsiooni, et peab nt oma rahvust elu eest promoma. Mis ühendab kõiki inimesi maailmas? Miks kõik inimesed võivad olla uurimisobjekt? Kuni 19.sajandini polnud selge, kust läheb piir inimeste ja mingite muude olendite (põliselanikud) vahel. Inimkonda ühendab:
uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. *Aineliste ajalooallikate leidmiseks tehakse palju väljakaevamisi, puhtastamisi, pildisitamisi/ joonistamisi, kirjeldamisi, võrdlemisi varemleituga jne. *Arhelooge allikate leidmisel abistavad ka teised teadlased nagu näiteks loodusteadlased, antropoloogid (uurivad luid), etnoloogid jm. *Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast. Tänapäeval arvatakse üldiselt, et see on esimene märk sellest, et Eestis olid asuald ja käis elu. See on esimene teadanne sellest, et Eestis olid asulad. *Vanim säilinud Eesti kirjalik mälestis on paavsti Modena Wilhelmi poolt Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik.
Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vastuta
Kultuuri püsimise ja muutuste vahekord on segane. Suurte tsivilisatsiooniliste arengute teooriate väljatöötajad Toynbee, Schpengler, Gumiljov, Huntington jätavad üldjuhul kõrvale neljanda maailma. Suured tsivilisatsioon määravad kõik, primitiivsed inimesed sörgivad kusagil sabas. Pole üldist kultuurimuutuste teooriat Rakendus ja eetika Rakenduslik külg: Rakendusetnoloogia ja antropoloogia all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille abil etnoloogid ja antropoloogid saavad mõjutada praktiliste probleemide lahendamist eri ühiskondades. Koostöö võib toimuda praktiliselt kõigiga. Ühiskond peab olema valmis, et aktsepteerida seda, mida tavaliste kultuuri uurijatel pakkuda on. Kui distsipliinid on väga rakenduslikult alguse saanud. Pärast II ms on domineerinud akadeemiline suund, et me teeme rohkem teadust. 1990-ndatest rakenduslikud sfäärid tulevad aina rohkem esile. Millised siis võivad
kommunismini · Levi-Strauss muutused on tühised; see, muutub on ainult kultuuri pindmine osa, sisemised jooned jäävad püsima. · Suurte tsivilisatsiooniliste arengute teooriate väljatöötajate Toynbee, Schpengler, Gumiljov, Huntington jätavad üldjuhul kõrvale neljanda maailma. 12. loeng Rakendus ja eetika Rakendusetnoloogia ja antropoloogia all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille abil etnoloogid ja antropoloogid saavad mõjutada praktiliste probleemide lahendamist eri ühiskondades. Rakendusvaldkonna teadlased ei tegutse iseseisvalt, vaid koostöös valitsusasutuste, erafirmade, üksikisikute või ühiskonnagruppidega. Rakenduslik valdkond on muutumas järjest tähtsamaks. Antropoloogia ja etnoloogia rakendusvaldkonnad on ette nähtud kohalike kogukondade abistamiseks nende sotsiaalsete ja kultuuriliste eesmärkide saavutamisel. Selle asemel, et uurida kogukonda,
(охранители) vahel ei saanud olla mingit kompromissi. Küll aga mahtus nende äärmuste vahele kirju diapasoon eri žanrites kirjapandud seisukohti. 1990. aastail avaldasid oma memuaarid paljud perestroikaaja juhtivad tegelased, kes nagu poliitikud alati ja kõikjal õigustavad oma tegusid, süüdistavad kunagisi vastaseid ning oponente ja võitlevad nii oma koha eest ajaloos. Teaduskirjanduses tegelesid Liidu lagunemise temaatikaga lisaks ajaloolastele ka sotsioloogid, etnoloogid, poliitikateadlased jt humanitaaria-sotsiaalia esindajad, kelle visioonid kandusid edasi 21. sajandisse. Siingi etendas oma osa võimu poolt kultiveeritud poliitiline konjunktuur. Jeltsini võimuloleku ajal polnud terav krii- tika Liidu “lagundajate” aadressil ametlikult soositud. Võimulähedastes ja sellega seotud akadeemilistes ringkondades serveeriti Liidu lõppu ebameeldiva parata- matusena, mis tulenes kommunistliku süsteemi kriisist, kuna see ei kannatanud
asulakohtade kaevamised, põhirõhk mitte esemetel, vaid struktuuridel ja tervikutel. Ameerika muistsed tsivilisatsioonid, tõusid nüüd uurimuste esirinda. Hakkasid mõjutama tsivilisatsioonide arutelu(seni justkui tagaplaanil ja neid ei osatud eriti hästi kuhugi paigutada). Teaduse kiire areng mõjutas ka humanitaarteadlaste maailmapilti-nad püüdsid ka olla"teadlased"ja sõnastada reegleid. 20 saj keskpaiku hakkasid Ameerika etnoloogid, arheloogid uuesti sõnastama arenguid ja sealt uus neoevolutsionism. Alusepanijateks kaks suurkuju. L. White? ja J. Steward? White rääkis universaalsest st üldisest evolutsioonist ja Steward aga multilineaarsest. Mõlemad tegelesid indiaanlaste uurimisega. Seisukohad. White rõhutas, et maailmakultuur on kompleksne süsteem ehk siis vaja uurida tervikut kui süsteemi. Jaguneb alasüsteemideks ehk kohalikeks kultuurideks. Tõi esile ka kultuuri komponente,
Üks projekt, mida mitme aasta jookusl tegi, oli Sigui (1967-78) rituaalsest tsükilist (iga 60 a tagant toimuv rituaalüritus, kestab seitse aasta erinevates külades. Mingisugune initsiatsiooni värk: noorte poste vastuvõtmine kultuuri, dogonite saladuste õpetamine, maailma kohta teadoleva info edasiandmine. 50ndate alguses oli katse tema filme filmiteadusesse tuua, asutati Saksamaal insituut, mis andis ekspeditsioonidele kaasa varustust ja filme arhiivi kokku koguma (seal ei olnud ainult etnoloogid, olid ka loodusteaduste esindajaid). Pandi alus arhiivile Entsüklopeediline cinematographica, seal olid erinevad sektsioonid. Arhiivid olid viies riigis ja osades riikides olid väiksemad arhiivid (ambitsioonikas projekt), kogunes tuhandeid filme ja eesmärk oli dokumenteerida liikuvat maailma. Palju oli antropoloogilise sisuga filme. Instituudis (töötas kuni 90ndate keskpaigani, ressurssid puudusid, tuli
Sigui tseremooniatest on tal terve seeria filme. Aasta 1952. Oli aktiivne etnoloogilise-antropoloogilise filmi kasutaja, tegija. Konverentsil moodustati etnograafiline, antropoloogiline komitee, ta sai selle esimeseks presidendiks ja eesmärk oli muuta sellised filmid teaduslikuks. Saksamaal asutati Teadusfilmide instituut (Göttingenis), filmikursused teadlastele. Neid filme hakati ühte arhiivi kokku koguma, seal ei olnud ainult etnoloogid, vaid ka loodus/loomadefilmid jne. Arhiivi taheti kokku koguda kõik teadusfilmid, olid erinevad sektsioonid, filmid olid enamjaolt lühikesed kuni 2 min pikad. Arhiivid olid viies riigis: Saksamaal, Usas, Jaapanis, Austrias...ja mõned väiksemad arhiivid osades riikides. Kogunes tuhandeid filme, eemärk dokumenteerida liikuvat maailma. Töötati välja selged reeglid, kuidas tuleb dokumenteerida. Teadusfilmide Instituut töötas 90ndate keskpaigani, sest see
publitseerida. TA loomisega tuli päeva korral ka nende publikatsioonide ilmumine ning tegelikult kavad olis olemas juba 40. lõpus, aga regulaarselt ilmuvad publikatsiooni hakkavad ilmuma 1952. aastal - Eesti NSV TA toimetused. Ja selle all olid omad allsarjad, matemaatikutel oma ja ajaloo puhul polnud ajaloo sari, vaid selleks olid ühiskonna teaduste seeria. Hakkas ilmuma 4 korda aastas ja seal said avaldada nii ajaloolased, arheoloogid, kunstiajaloolased ja etnoloogid. Kõige olulisemaks perioodiliseks väljaandeks kuni 1980. aastate keskpaigani. Seal ilmus teadustegevuste ülevaateid, teaduskonverentside ülevaateid jne. Al 1950. aastate lõpust oli avaldamise probleem Eesti ajaloolasel tõsine probleem. Tollal oli teadusartikli avaldamine suur asi, eriti noorele. Partei Ajaloo Instituut, asutati 1947. aastal, aga see ei kuulunud Eesti NSV TA süsteemi, vaid ta oli hoopis ühe teise asutuse allasutas, nimelt Moskvas tegeles instituut
Näiteks alguses oli põlluharijate ja karjakasvatajate kogukonnad väikesed ja varanduslikult tasemelt ning ühiskondlikult positsioonilt peaaegu võrdsed. Kuid inimühiskonna arenemisel muutus ühiskond varanduslikult kihistunuks. Hakati elama paikades, kus on rohkem rahvast ja rohkem jõukust. Ühiskonda juhtis väike grupp ülemkihi inimesed. Näiteks arheoloogid on üles kaevanud rikkad ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured ehitised. Etnoloogid on kindlaks teinud seda, et ühiskonna elu korraldasid ülemkiht, kes moodustus rikkamatest perekondadest, ja pealik, kes on sellest esilekerkinud. Nende soov oli, et rahvas tegeleks ühiste ettevõtmistega. Näiteks rahvas tegeleks ehitustöödega, pidustuste korraldamisega või sõjakäikudega. Nad mõistsid kohut ja juhtisid religioosseid tseremooniaid. Neil oli ka vaba voli korjata rahvalt andamit ühiseks tagavaraks või nende enda huvideks. Riik saigi
Näiteks alguses oli põlluharijate ja karjakasvatajate kogukonnad väikesed ja varanduslikult tasemelt ning ühiskondlikult positsioonilt peaaegu võrdsed. Kuid inimühiskonna arenemisel muutus ühiskond varanduslikult kihistunuks. Hakati elama paikades, kus on rohkem rahvast ja rohkem jõukust. Ühiskonda juhtis väike grupp ülemkihi inimesed. Näiteks arheoloogid on üles kaevanud rikkad ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured ehitised. Etnoloogid on kindlaks teinud seda, et ühiskonna elu korraldasid ülemkiht, kes moodustus rikkamatest perekondadest, ja pealik, kes on sellest esilekerkinud. Nende soov oli, et rahvas tegeleks ühiste ettevõtmistega. Näiteks rahvas tegeleks ehitustöödega, pidustuste korraldamisega või sõjakäikudega. Nad mõistsid kohut ja juhtisid religioosseid tseremooniaid. Neil 86
Näiteks alguses oli põlluharijate ja karjakasvatajate kogukonnad väikesed ja varanduslikult tasemelt ning ühiskondlikult positsioonilt peaaegu võrdsed. Kuid inimühiskonna arenemisel muutus ühiskond varanduslikult kihistunuks. Hakati elama paikades, kus on rohkem rahvast ja rohkem jõukust. Ühiskonda juhtis väike grupp ülemkihi inimesed. Näiteks arheoloogid on üles kaevanud rikkad ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured ehitised. Etnoloogid on kindlaks teinud seda, et ühiskonna elu korraldasid ülemkiht, kes moodustus rikkamatest perekondadest, ja pealik, kes on sellest esilekerkinud. Nende soov oli, et rahvas tegeleks ühiste ettevõtmistega. Näiteks rahvas tegeleks ehitustöödega, pidustuste korraldamisega või sõjakäikudega. Nad mõistsid kohut ja juhtisid religioosseid tseremooniaid. Neil oli ka vaba voli korjata rahvalt andamit ühiseks tagavaraks või nende enda huvideks. Riik saigi
annaabi.ee 
