datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair)
koormamine 4. Vookontroll - et ei tekiks nö r, liikluse suunamine, ressursi kasutamine, sest vastuvõtja saab ainult mingis kindla kiirusega pakette vastu võtta. Kui puhver on täis, siis andmed lähevad kaotsi. 5. Veaparandus/tuvastus - nt kontrollsummade/bittide abil, vajadusel palub uuesti saata paketti, vajalik mürarikkas keskkonnas 6. rr 7. Marsruutimine - Pakett õigesse sihtkohta toimetada võimalikult lühikest teed pidi 8. Taastumine - kui tekib veaolukord, siis oskab händelida, mitte ei viska susse püsti, süsteem peab aru saama, kus parasjagu tööga pooleli oldi (rr tehtud, mis tegemata) 9. Sõnumite formattimine - Saatja ja vastuvõtja omavaheline suhtlemine, seega peab olema sama kodeering 10. Turvalisus - krüpteerimine, privaatkanalid 11. Võrgu manageerimine 12
teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab ka usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb ka voo ja ülekoormuse kontrolliga. Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne.
kihtide jaoks iseseisvalt. See kiirendab standardite loomist. Kuna piirid kihtide vahel o selged, siis ühe kihi piires tehtud standardite muutused ei pea mõju avaldama teiste kihtide standarditele (tarkvarale). Kaks osapoolt samal kihil suhtlevad protokollide abil. Kuid standardeid on vaja ülemistele kihtidele ostatavate teenuste tarvis(alumiselt kihilt tuleb ülemisele teenus). 7. TCP/IP mudel Pakett erinevates kihtides: sõnum rakenduskihis, segment transpordikihis, datagramm võrgu kihis, kaader(frame) kanalikihis ISO OSI mudeli ja TCP/IP mudeli vaheline võrdlus: 8. Internet ja hajusrakendused Võrgus võib olla miljoneid ühendatud seadmeid: *hostid, lõppsüsteemid(PC, serverid, PDA, aga ntks ka rösterid) * kommunikatsiooni ühendused(fiiber, raadiovõrgud,
Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical I.) -Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair)
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
Selliseid võrke nimetatakse datagrammvõrkudeks. UDP-d kasutavad Streaming media, DNS, Internet telephony. UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale. Kui pakett mõnel põhjusel kohale ei jõua, ei ole saatjal võimalik seda protokolli tasemel tuvastada ja seetõttu ei toimu ka automaatset paketi uuestisaatmist. UDP ei kontrolli paketi kohale jõudmist. Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette, mis tähendab, et paketid võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada
3 Arvutivõrgud Soome (Finland), de - Saksamaa (Deutschland). CcTLD-de kasutamine on suurel määral piiratud kohalike seaduste ja õigusaktidega, rahvusvaheliseks katusorganisatsiooniks on IANA. Näiteks peab Eesti .ee domeenis teise astme domeeni registreerimiseks olema juriidiline isik ja server peab asuma Eestis. Vastavate piirangute määramisel on riikidel vabad käed. gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas).
Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) – Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair)
Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side
Signaali genereerimine. Andmevahetuse haldus. Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub sõnumite vormindamiseks, mis pole ASCII tekstis, nii et neid Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti. Suudab vastu võtta ka haldamine. võimalikku teed pidi“ Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja graafika-, audio- ja videofaile. 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid 19. DNS Domeeninimede süsteem – internetiteenus, mis tõlgib baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed
o BSS o ESS (Extended Service Set) DS (Distribution System) Jagatud meedium Aja jaotamiseks kahe laadi operatsioone o DCF (distributed coordination function) - kohustuslik o PCF (point coordination function) - juhuvõrgu laadis CSMA/CA - carrier sense multiple access with collision avoidance IEEE 802.11 CSMA/CA RTS - request to send CTS - clear to send Data ACK - acknowledgement IEEE 802.11 kaader Kaadri juhtimine (16 bitti): o Versioon (=0 2 bitti) o Tüüp: 0- haldus, 1- juht- või 2-andmekaader(2 bitti) o Alamtüüp: RTS, CTS, ACK (4 bitti) o To DS lipp - 1 kui kaader AP-le (1bitt) o From DS - 1 kui kaader tuleb AP-lt (1 bitt) o MF - 1 kui järgneb veel fragmente (1 bitt) o Retry - 1 kui kaadrit saadetakse uuesti (1 bitt) o Power management - 1 bitt
Transpordikiht teab, kust see fail tuli (näiteks veebribrauseri käest) ja paneb päisesse juurde, et need on näiteks veebiserverisse mõeldud asjad ehk lisab veebiserveri pordi numbri. Transpordikiht teeb rakenduse failist hulga transpordikihi segmente ja paneb igale päise juurde, kus on sees vähemalt saatja aadress ja vastuvõtja aadress (pordi number, kust see tuli ja pordi number, kuhu see tuleb saata). Kõik, mis transpordikiht annab võrgukihi kätte, see läheb võrgukihi paketi andmeosasse ja võrgukiht paneb päisesse juurde omakorda 2 aadressi (saatja arvuti IP aadress ja vastuvõtja arvuti IP aadress). Vastuvõtja IP aadressi järgi marsruuditakse ja leitakse üles teine arvuti. Kõik see omakorda läheb kanalikihi kätte ning see lisatakse kanalikihi andmeosasse ning ühe konkreetse kanali piires pannakse ka siia päis juurde. Lokaalvõrgu puhul võib olla tegemist teise otspunkti aadressiga
kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel
Info kohale ei jõua. A ja D küsivad B käest, kas eeter on vaba. Küsivad info edastamiseks luba. Kui A samal ajal edastab, siis D vastust Blt ei saa, ehk siis teab, et eeter on kinni. 27 Vookontroll – kontrollib, et ei tekiks puhvri ületäituvust. Stop-and-wait Sliding window – saadetakse mitu paketti korraga. Näiteks kui esimene ja teine pakett jõuavad kohale ja kolmas mitte, tuleb simese kahe kohta kinnitus ning ainult kolmas saadetakse uuesti. Probleemiks on see, et kui ainult näiteks teine pakett ei jõua kohale, tuleb teavitus ainult esimese kohta ja uuesti saadetakse nii teine kui ka kolmas. Kuna paketid väga tihti kaduma ei lähe, siis see andmeedastuskiirust väga ei mõjuta. Nii saatjas kui ka vastuvõtjas peetakse arvestust kui palju on saadetud ja kui palju on vastu võetud.
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
Side loomine algab ,, handshaking 'uga " ,mis on Andmeside(+protokoll) protsess, millega kaks seadet alustavad Vastavalt andmeside protokollile multipleksitakse andmevahetust. Katlus algab sellega, et uks seade erinevatest allikatest saabuvad andmed ning saadab teisele sonumi, millega teatab soovist moodustatakse vastavalt sellele elektriline avada uhenduskanal. Seejarel vahetavad seadmed signaal ,mis on vastuvotja jaoks sonum ehk pakett. omavahel talitlusandmeid, et kooskolastada Kuna vastuvotja kasutab sama protokolli ehk kasutatav andmevahetusprotokoll. Katluse jarel reeglistikku siis on temale see bitijada arusaadav. algab tegelik andmevahetus. Selleks on kasutusel protokolli päis , kus on Lokaalne ja globaalne demuxing (lahtipakkimise) ,mis selgitab
käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs
km. Laivõrkudes kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: privaatliinid (punkt-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL kommuteeritavad liinid: sissehelistamine, ISDN, kommuteeritav 56/64, pakettkommutatsioon (X.25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM. 1.3.1.2 Termini ,,klient-server" tähendus. Client/server architecture klient/server arhitektuur. Võrguarhitektuur, kus iga võrgus asuv arvuti on kas klient või server. Eksisteerivad võimsad arvutid ja/või protsessid kõvakettaajamite (failiserverid), printerite (printeriserverid) või võrgu (võrguserverid) haldamiseks. Klientideks on personaalarvutid või tööjaamad, millel töötavad rakendusprogrammid. Kliendid kasutavad serverite ressursse faile, seadmeid ja nende andmetöötlusvõimsust. Klient/server võrku nimetatakse ka kaheastmeliseks (two-tier) võrguks. Teine levinud
Web, using specifications he developed such as URL (uniform resource locator) and HTTP (hypertext transfer protocol). Berners-Lee based the World Wide Web on Enquire, a hypertext system he had developed for himself, with the aim of allowing people to work together by combining their knowledge in a global web of hypertext documents. With this idea in mind, Berners-Lee designed both the first World Wide Web server and browser -- available to the general public in 1991. First web server address: info.cern.ch Berners-Lee founded the W3 Consortium, which coordinates World Wide Web development. www.w3c.org. Active in semantic web project 1990 :TBL browser, runs on NeXT 1990 WWW taustaks: mis oli ja mis ei Oli selleks ajaks: Hulk aega olemas olnud internet Email, ftp, gopher ja muud failivahetussüsteemid internetis
............................................ 30 Andmetüübid................................................................................................................................ 30 Property klass......................................................................................................................... 30 Property tüübid........................................................................................................................ 31 Andmete päring baasist............................................................................................................... 32 Päringuliides............................................................................................................................ 33 GQL......................................................................................................................................... 33 Indeksid...................................................................
jaoks(tekstitöötlus, tabelarvutus, andmebaasid, esitlusgraafika, arvutiside ja võrguprogrammid), · Erialaprogrammid-paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine,meditsiin, projekteerimis ehk kavandamisprogrammid, väljaõppe- ja õppimisprogrammid jt).Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office või OpenOffice.org sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. 4.2 Operatsioonisüsteemid Operatsioonisüsteem on nagu eelnevalt mainitud tarkvara, mis juhib programmide täitmist ning võib korraldada ressursijaotust, sisestuse ja väljastuse juhtimist, andmehaldust jm. Teiste sõnadega operatsioonisüsteem võtab vastu korraldusi kasutaja käest, muudab need arvutile mõistetavaks ja korraldab nende täitmist.
Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
Joonis 21. Tüüpiline emaplaat: 1 jadaportide pistikupesad, 2 salvestusseadme jadaliides (Serial ATA), 3 akupatarei, 4 salvestusseadme rööpliides (Parallel ATA), 5 disketiseadme liides, 6 emaplaadi toitepesa, 7 mälumoodulite pesad, 8 lõunasild, 9 laiendusplaatide (PCI) pesad, 10 laiendusplaadi (AGP) pesa, 11 põhjasild (katab radiaator), 12 protsessori pesa, 13 jahuti kinnitus 12 Kogu info liikumine arvutisüsteemis toimub läbi emaplaadi (motherboard) emaplaat on just- kui ,,koridor", sidudes komponendid tervikuks. Oma ülesannete täitmiseks asub emaplaadil tugikiibistik (chipset), mis koosneb kahest osast: põhja- ja lõunasillast (northbridge, south- bridge). Põhjasild vastutab ühenduse eest protsessori, operatiivmälu, mõnede laiendusplaati- de (AGP ja PCI Express) ning lõunasilla vahel
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
