Tiina Nõges Tallinn 2009 Sisukord Üldiselt Volbriöö Traditsioonid Tegevused Volbripäev välismaal Materjalid Üldiselt Volbripäev sai alguse 1980.aastatest. Peetakse 30. aprillil. Tähistatakse nõia ja maagia päevana. Tuntud kui viiplipäev, esimese suvepäevana ja hernekülvi alustamise aeg. Volbriöö Volbriööl, vastu 1.maid tehakse suur lõke Pidu ,enne suurt koristus ja aiatöid Traditsioonid Nõia etendustega (nõia)etendustega pidusid Tehakse lõket Küpsetatakse vorsti ja liha Küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad käivad külast külla ringi. Kostüümid Tegevused Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel Rongkäik värvimütside, lippude ja orkestritega läbi linna Tartus on juba kaua aega olnud traditsiooniks kivikujude peade pesemine.
Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega ,, Naeruväärsed eputised". Kuulsaim näidend" Tartuffe". Tuntumad: ,,Don Juan", ,,Ihnus". Molire uskus, et draamateos peab sisaldama ka õpetlikku ja vale on lahus hoida traagilist ja koomilist. Molire peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid ning tegi seda kriitiliselt terava satiiri vahendusel. Tema satiiri märklauaks on peenutsev aristokraatlik seltskond kui ka tolle salongides moes olnud pretsioone s.o eriti otsitud kujundeid kasutav, peenutsev kirjandus.
Kõik oli ülihästi kokku sobitatud ning emotsioonid olid ka peale etendust väga positiivsed. Silmapaistvad olid näitlejate kostüümid, mis olid tõesti võrratud. Laval olevaid dekoratsioone väga ei muudetud, mõnel korral toodi ratastel voodid lavale, tegevuspaiga olulisel muutumisel toodi publiku ette vanglatrellid, baar ja ka hiiglaslik rõrgas. Meeldejäävaks oli samuti ka orkester, mis asetses suure lavadekoratsiooni tipus. Varem nähtud etendustega võrreldes oli ,,Nii on meil moes" üks parimatest, seda eriti oma lõbususe ja positiivsete emotsioonide pärast. Tegemist on väärt etendusega, mida soovitaks ka teistele. Kattre Adramees, 10D
rajasid teatriseltsi või ühingu, kutsusid teatridirektori, kes omakorda koostas trupi. Finantseerimises hakkas osalema ka linn. Teatritrupid olid algul segatrupid, kus oli paar silmapaistvat lauljat, kes esitasid peaosi, ülejäänud olid laulavad näitlejad. Linnateater oli mitmežanriline, kus mängiti nii sõnateatrit, oopereid, operette kui baletti — selline Linnateater tegutses ka Tallinnas laia tänava alguses. Tegemist oli saksa truppide ning saksakeelsete etendustega, kuid 19. Sajandi lõpul mängis kaasa ka eestlasi nii kooris kui orkestris.
kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik. Williams Tunneb huvi ebatavalise, eriti tundliku psüühikaga inimeste vastu. Ülikoolis puutub kokku teatriga.-katsetavad uusi asju. Alustab filosoofiliste etendustega-kukuvad läbi. (pikk kujunemisaeg, kuni leiab oma stiili). -Teater ei pea olema massidele-. Sisuline erinevus- tähtsam oli in sisemaailm kui väline tegevus. Looming: näidendid olid realistlikud, mõned ühiskonnakriitilised. Ei näita ühiskonda vaid inimesi-üritab neist aru saada. Tegelased on erilised.Kirjutab palju lühi-ja tavapikkusega näidendeid. N-d algul sotsiaalsed, ühiskonnakriitilised.Täispikad
,,Täiesti pees". Ei teagi, kas sellepärast, et seal on roppusi või see, et lugu oli veidi rokilikum. ,,Kevadine ärkamine" on tõesti noortemuusikal ja minule see väga meeldis. Just sellepärast, et see oli vaba ja rääkis inimlikest asjadest. Ei olnud mingit poliitikat, mingit maha tegemist. Kõik oli lihtne, arusaadav, täpselt nii nagu minu jaoks üks muusikal olema peab. Kui võtta ainult muusikalide võrdlus, siis see on mu number üks. Samas kõikide etendustega võrreldes, mida ma näinud olen, jääb see siiski tahapoole. Lemmikuks jääb ikkagi ,,Vihmamees". Hoolimata sellest, soovitan seda rohkem noortele vaadata, sest meile on see ka mõeldud, aga arvan, et ka täiskasvanud võiksid seda vaadata. Saavad meelde tuletada, kuidas nemad suureks said või kuidas nende lapsed üles kasvasid. Laura Palm 9b klass 21.02.2013
Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal. Dirigendiks oli Mihhail Gerts, lavastus ja tantsulised liikumised: Endrik Kerge, lavakujundus: Liina Keevallik, kostüümid: Liina Pihlak, valguskunstnik: Neeme Jõe, tantsuseaded: Eduard Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli minu jaoks teistega võrreldes lõbusam, arusaadavam ja kergemini jälgitav, ka muusika oli tempokam ja lustakam. Minu arvates tegid näitlejad ja orkester väga hea etteaste. Osatäitjad olid kõik säravad ja mängisid oma osa hästi. Tekst oli selge ja arusaadav. Lavategevus oli sujuv ja hoogne, mis arvatavasti tulenes ka sellest, et osatäitjad olid kõik kogenud ja omal alal head
kirjutama. Algul tegi ta ümber itaalia farsse, hiljem kirjutas juba oma loomingut. Moliere tõdes, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis idee, mida ta karakterid kehastasid.Tema esimeseks näidendiks sai "Arutu", mille lavastas ta 1653. aastal. Pariisi naases trupp 1658. aastal. Kui Moliére oma etendustega Louis XIV huvi pälvis, sai trupp võimaluse esineda kuningalossis ja varsti sai Moliére'st Pariisi juhtiv teatritegelane. Suurte, 5-vaatuseliste komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendavate meelelahutusmängude eest. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'le kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu. Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliére 30 lavateost ja temast sai Prantsusmaa parim komöödiakirjanik. Kui Moliére 1673
Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi rituaalsete toimingutena, üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit, valijate häälte võitmisel. Samuti korraldati võitlusi usulistel tähtpäevadel. Keisririigi ajal jäi usuline külg varju ja gladiaatorite võitlustest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud. Mõõgavõitlejad teenisid oma etendustega väga hästi, kuid nende adrenaliini himu oli liiga suur, et ennast vabaks osta. Rooma teatris oli eeskuju võetud Kreekalt, rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Paljud kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud, algul olid sõnakunstnikeks mehed hiljem ka naised. Esialgu olid teatri istekohad puust, edaspidi ka kivist
Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju - "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis Esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul. 23. aprillil 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal. Nõukogude lendurite pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Taasavamiseni mängiti edasi kinos "Gloria Palace"
Ta hoidis ära pankroti, arendas kaubandust(mis tähendas rohkem tulu). Teda peetakse ka prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? Uhked rõivad Baroki kujunemine Loodus muutus maalimisobjektiks Klassitsistliku suuna kujunemine Millega on ajalukku läinud Moliere? Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Ta oli parim prantsuse komöödiakirjanik. Kuna ta pälvis oma etendustega Louis XIV huvi siis hakkas ta esinema kuningalossis. Millega on läinud ajalukku Descartes? Rene Descartes oli prantsuse filosoof. Ta avaldas raamatu "Meditatsioonid esimesest filosoofiast", mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos. Samuti on kuulus üks tema poolt öeldud lause - Mõtlen, järelikult olen olemas (ladina keeles Cogito, ergo sum). Selle lausega püüdis Rene väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis sellest mõtlemine tähendabki seda, et ta on olemas.
Muusikal "Hüljatud" Põhineb Victor Hugo romaanil Muusika: Claude-Michel Schönberg Lavastaja: Samuel Harjanne 6.mai 2018, Alexela Kontserdimaja Sisukokkuvõte: Jean Valjean, kes on 19 aastat olnud sunnitööl, vabaneb vanglast. Oma mineviku pärast ei saa ta kuskil enam tööd ning otsustab oma elu muuta vahetades oma identiteeti ning saades linnapeaks. Fantine on lihtne tööline selles samas linnas. Kuna aga tuleb välja, et tal on väike tütar Cosette, kelle ta on andnud kõrtsipidajatest perekond Thenardieridele, lüüakse ta töölt minema ja ta peab hakkama pidama prostituudi ametit. Jean Valjean korjab naise tänavalt üles ning viib haiglasse, kus naine sureb. Enne surma lubab mees Fantine'ile, et ta võtab Cosette'i oma kaitse alla ja hoolitseb tema eest. Politseiinspektor Javert on aga jälitanud Jean Valjean'i, kuna tema arvates ei muutu kurjategijad kunagi. Jean põgeneb koos Cosette'iga, kelle ta on paaripidajatelt raha eest enda juurde võtnu...
näidendeid, oli see ikkagi teater täis elu, liikumist ja nalja. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Pariisi naasis Molière'i trupp 1858. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Molière Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides
Venemaa 1920. aastate radikaalide nõudmised. Maciunase arvates oli vaja kaotada "kõrge ja kaunis" professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine. Selle asemel korraldas "Fluxus" happening'idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed. "Fluxuse" programme levitati trükisõnas. Kuulsamad asutajad olid Wolf Vostell ja Nam June Paik, kes oli juba varem esinenud etendustega , mis kustutasid elu ja kunsti piiri. Näiteks 1960. a. Kölnis mängis ta klaveril Chopini romantilist etüüdi, kuid äkki tormas publikku sekka, lõikas ära seal istunud John Cage'i kaelasideme, määris ta kokku sampooniga ja põgenes saalist. Hiljem sai Paik tuntuks televisioonis tehnikamanipilatsioonide ja videokunstiga. "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid olid hajuvad. Veel poliitilisem oli Situatsionistide Interantsionaal, mille 1957
ta 1653. aastal. Mõnes Moliére'i tegelase nimes võib Commedia dell' arte maskid ka palju hiljem aimata nende päritolu: näiteks mitme komöödia tegelane Sganarelle on tuletatud Zanarellost (zanni 'st). Sealt on pärit ka armunud arst, kes tõi talle esimese edu Pariisis. Molière'i looming naerutas sellega, et maskides tunti ära reaalsest elust võetud tüüpe. Tagasi Pariisis Pariisi naasis Moliére'i trupp 1658. aastal, seal pälvisid nad oma etendustega Louis XIV huvi, said loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Moliére Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Suurte, 5-vaatluseliste komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendatavate meelelahutusmängude eest. Tellimise peale tehtud
asetatud pinkidel. Linna kolmest teatrist oli kõige suurem Marcelluse teater, mis mahutas kuni 14 000 pealtvaatajat. Erinevalt Kreeka teatrist pruugiti eesriiet, kuid ei kasutatud maske, mistõttu vaatajad said hästi jälgida näitlejate miimikat. Eelistati kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud mõttepingutust. Väga populaarsed olid põnevad ja tegevusrohked röövlilood. See oli meelepärane keisritele, kes püüdsid etendustega juhtida rahva tähelepanu kõrvale poliitilistelt probleemidelt. Meelsasti jälgiti ka pantomiime, mida saatis flöödimäng ja tantsijate tegevust kommenteeriv koorilaul. Lihtrahvale olid kättesaadavad miimide lihtsad ja hoogsad etendused väljakutel ning tänavatel või kõrtsides ja eramajades. Need olid lühikesed rahvalikud lood, mille tegevustik rääkis linlaste elust. Miimide eesmärgiks oli vaatajaid lõbustada, neid naerma ajada vahendeid valimata
- - People’s theatre – rahva teater? Inimeste teater? The “jokker”???? Harvard video - Tahtis teatrit majast välja tuua (usk/demokraatia vaid kiriku on mõttetu) - Alguses arvas/arvasid, et teavad rohkem inimestest ja et seda mõtet peab edasi andma. Aga siis sai aru, et ta ei ole talupoegadest/vaestest parem. - Talupoja lugu. Tahtsid etendustega öelda, et mässake. Siis küsis üks talupoeg, et tulge ka. Nemad ütlesid, et ei saa, meie oleme kunstnikud. Ja siis talupoeg ütles, et teie “veri” laval, mida te nõuate, on meie VERI. Seega sai aru, et nemad ei saa kutsuda üles inimesi mässama. Aga nad saavad anda neile enestele hääle, et teisi omasuguseid üles kutsuda. - When we are free in space, we are restricted by time and whne we
Ajapikku kasvas neist aga välja poliitiline 2 manipulatsioonivahend. Etendused muutusid rahvas huvi tekitamise eesmärgil aina sensatsioonilisemaks ja verisemaks. Gladiaatorivõitlused olid Rooma impeeriumile ka omamoodi jõudemonstratsiooniks. Traditsioon levis kiiresti ka impeeriumi äärealadele ning provintsides tehti kohustuslikuks regulaarselt etenduste korraldamine. Traditsiooni tutvustati ka naaberalade elanikele. Etendustega näidati oma jõudu ja võimalust selliste suurepäraste vaatemängude korraldamiseks ning rõhutati seega Rooma impeeriumi võimsust. Tuli ette ka olukordi, kus keiser lasi võimu näitamiseks areenil hukata oma isiklikke vaenlasi, seda eriti tihti Nero ja Galicula valitsusaegadel. (1) Gladiaatorid kuulusid enamasti rikastele kodanikele ning algselt oli mängude korraldamise eesmärgiks näidata perekonna jõukust. Kuid mängudest kujunes väga kiiresti
Oli piiramatu võimuga keiser, teda peeti Jumala asemikuks maa peal + oli kirikliku võimu eesotsas. Kuidas erinesid Bütsants ja keskaegne Euroopa? Euroopas oli ilmalik (keisri) ja vaimulik(kiriku) võim lahutatud. Vaatemängukultuur - suurejoonelised pidustused, rongkäigud, võiduajamised hipodroomil, akrobaadid. Usuelus toimusid hiilgavad rituaalid, laulud, kirikusisustuse sära. Ka riigivõim näitas oma võimu/jõudu avalike ja jõhkrate etendustega. Mässajate ja kukutatud keisrite karistamiseks tehti julmad vaatemängud. JUSTINIANUS I oli Esimene Bütsantsi keiser, peab vallutussõdu. (ühendab oma riigiga Itaalia, Põhja-Aafrika ja NATS Hispaaniat). Ladina keisririik (1204-1261) tekib pärast lääne kristlaste neljandat ristisõda Konstantinoopolis. Eri ajastute ja kultuuride vahendaja Bütsantsi: rahvastik - kultuuriliselt ja etniliselt kirev keel - kreeka keel (võimaldas hoida järjepidevust antiikse pärandiga)
laulutsüklist, kus jutustati lugu inglise neiust, kes läks Ameerikasse õnne otsima. Esimese osa nimeks oli ,,Tell Me On A Sunday" ja ka see osa oli kirjutatud juba varem, 1979.aastal koostöös poeet Don Blackiga. 1980.aastal toimus nn.teine ajalugu muutev kohtumine Andrew Lloyd Webberi elus. Ta sai tuttavaks produtsent Cameron McIntoshiga. Kahekesi koos loodi täiesti uus epohh muusikateatrite ajaloos hakati looma kalleid, luksuslikke, kõrgtehnoloogilisi ja väga mastaabseid projekte. Etendustega kaasnes meeletu meediakära, suveniiride müümine ja propagandalaine. Esimeseks selliseks muusikaliks sai ,,Cats". Lool polnudki libretisti, kõik põhines tuntud Inglise poeedi T.S.Elioti luulel. ,,Cats" pidi saama pikimat aega Londonis etendatavaks muusikaliks, teda mängiti 21 aastat alates esietendusest 1981.aastal. Ka Broadwayl oli ta üliedukas, teda etendati seal 18 aastat. Etendusest saadav tulu tegi autorist kiiresti miljonäri. Järgmiseks tippteoseks sai 1984
siiski liiga väikeseks ja seepärast anti külalisetendusi ka teistes linnades: Tartus ja Riias. Esimeste kohalike harrastusteatrite teke 18. sajandi lõpul 1780. aastal tekkis Eestis mitmeid harrastusteatreid. Näiteks rajas vabahärra Fr. Von Rosen Virumaale Kiikla mõisa oma lastele harjutamiseks ja külaliste lõbustamiseks koduteatri. Teine harrastuslik erateater tekkis Paldiskisse, kus üks kohtuametnik laskis maja suure saali omal kulul teatriks ümber ehitada. Paldiski meelitas etendustega kohale tallinlasedki, näiteks Kotzebue. 18. sajandi lõpul sai Eesti korraks oluliseks kohaks ka maailmateatri seisukohalt. Nimelt suunati Tallinnasse riigiametnikuna tööle tol ajal Euroopas väga populaarne saksa draamakirjanik August von Kotzebue (1761-1819). Autori rohkem kui 200 näidendist suurem osa olid melodraamad või lustmängud, terava intriigiga, must-valgetele kontrastidele üles ehitatud lood, kus võitis väikekodanlik moraal. Ilmselt tabas Kotzebue tolleaegse publiku
detsembril. Pühade lihtsameelsete päeva naljad on aprillinaljadega üpris sarnased. Kas veel kusagil 30. aprillil aprilli tehakse Näiteks Saksamaal ja Norras on kombeks sel päeval aprilli teha. Volbripäev (töörahvapüha, maipüha) - 1. mai Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil
Moliere õppis jesuiitide kolleegiumis ja tegi advokaadi eksami ära. 1642 kohtub rändnäitleja Madeleine Bejartiga. Järgmisel aastal loobub ta tapetsiiri ametist ja kolib kodust ära ja hakkab Lõuna-Prantsusmaal koos selle näitetrupiga etendusi andma. Madeleinil sünnib tütar Amanda, aga laseb teda oma nooremaks õeks pidada. 1644- 45 on ta selle trupi juht, paneb sellele nimeks Illustre Theatre. Aga tema teater satub võlgadesse ja pannakse kinni, nad jätkavad etendustega Lõuna-Prantsusmaal. Nad hakkavad omale patrooni otsima. 1650 Lyonis, commedia dell'arte, nad mängivad itaalia jante. 1655 tuleb neil esimene oma näidend ,,Tuulepea". Louis XIV vend hakkab nende patrooniks. Moliere sebib omale kuninga audientsi, et taotleda luba vahel Louvres mängida. Nad saavadki selle õiguse, aga tohivad ainult komöödiaid ja tragöödiaid seal esitada. ,,Naeruväärsed eputajad" satub kriitika alla vähese kombelisuse ja liigse flirdi pärast.
· Tunnuseks jäi siiski moraalsete üldistuste taotlus. Tegelaste tüpiseerimine pandi kajastama kindlat karakterit, iseloomujoont. Nende põrkumisega sai teha järeldusi ühiskonna kõlbluse kohta. · Koomilise teatri kalduvus karakterkomöödia poole avaldub klassitsismis paremini kui barokis. · Moliere loobus advokaadikarjäärist; kuulsus tuli tema trupile näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" see meeldis ka monarhile. · Järgmiste etendustega vihastas vanameelsed ja vaimulikud põhjalikult välja: ,,Tartuffe", ,,Meeste kool", ,,Naiste koo", ,,Don Juan", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Misantroop". · Peegeldas kriitiliselt kaasaja elu, lahkas inimloomust, humaanne moraal ja filosoofia: kõikjal pooldab loomulikkust ja inimlikkust. · Naeruvääristab teadmistega eputamist, elukauget idealismi, sunniviisilise abielu vastu; alati toob esile mingi inimloomuse valitseva joone. Ruumi on ka mitmemõttelisusele
heidetud. Päev on üldjuhul lõbusam, sest saab palju nalja." 8 MAI LEHEKUU Tähtpäev: Volbripäev (töörahvapüha, maipüha) 1. mail Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil
tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele peagi eesnäitlejaks. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliére ise kirjutama. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Pariisi naasis Moliére'i trupp 1658. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Moliére Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Suurte, 5vaatluseliste komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendatavate meelelahutusmängude eest. Tellimise peale tehtud ballimängud ja