Jumalaema kirik Pariisis Esmeralda ja Quasimodo Quasimodo ründab Esmeraldat pimedal tänaval Esmeralda viib Quasimodole piinapinki juua Quasimodo päästab Esmeralda hukkamisel Kirikus peidus olles: Quasimodo viib Esmeraldale pidevalt toitu ja juua Quasimodo vaatab ilusat tüdrukut alati eemalt Quasimodo vaatab, kuidas Esmeralda omaette laulab Quasimodo lubab Phoebuse üles torni kutsuda Quasimodo päästab Esmeralda, kui Frollo teda öösel ahistab Esmeralda ja Frollo Frollo näeb Esmeraldat platsil esinemas
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta
Selleks kinnisideeks on saanud mustlastüdruk Esmeralda. Oma tahtmised viib läbi vahendeid valimata. Mees, kelle arvamuseks on - minu või mitte kellegi oma. Oma pahelisuse palgaks leiab lõpu Quasimodo käe läbi heidetuna alla Noter-Dame` i tornist . Kapten Phoebus de Charteaupers oli elunautija nagu tollele ajastule kohane. Oma valiku oli ta juba teinud aristokraatliku Fleur-de-Lys kasuks, kuid see ei seganud ilusat Esmeraldat jahtida ja valet vanduda. Peale Frollo poolt pussitamisest paranemist naasebta Pariisi, et kiiremas korras naituda. Kui Esmeralda palus talt kinnivõtmisel abi ei teinud ta seda. Quasimodo on inetu ühesilmaline lombaks küürakas, kes elas muust maailast äralõigatuna Noter- Dame`is, mida pidas oma koduks. Quasimodo oli suure südamega ja lapsemeelne. Tema suureks armastuseks olid kiriku kellad, mis tõid talle rõõmu. Kellade helistamine oli põhjustanud talle kurtuse
N: Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis ,,Juua!" Kõik plahvatasid naerma. , ,,teie olete päikesekiir, kastetilk, linnulaul!" Armastus Armastus: ainuke inimene kellest quasimodo hoolis ja armastas oli mustlastüdruk esmeralda. Võiks öelda ,et esmeralda ja quasimodo tunded oli vastastikune, esmeralda armastas quasimodot kui sõpra, mitte kui meest. Quasimodo armastas esmeraldat kogu südamest. N: Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust. Saatus SAATUS: Saatus oli kurb. Loodus ei olnud tema vastu helde, seda on võimalik näha tema kehapinnal. Ta varjas ennast kirikus kuna ta ei tahtnud et rahvas tema üle ei naeraks. Ta oli
Phoebust. 13. Miks Esmeralda abiellus Gringoinega? Ta sai aru, et see mees oli see sama mees kes teda jälitanud oli. 14. Mitu aastat ta pidi abielus olema? 4 aastat. 15. Miks ebaõnnestus Esmeralda ja Phoebuse kohtumine? Sest Claude Frollo tappis Phoebuse ära. 16. Miks võttis Esmeralda süü oma peale? Sest teda hakati piinama. Tal oli lihtsalt nii valus ning ta ei kannatanud seda valu ära ja ta otsustas, et ta ütleb, et tema tappis. 17. Kes külastas Esmeraldat kongis ja ütles,et ta Esmeraldat võrratult armastab? Claude Frollo. 18. Kes päästis Esmeralda,kui teda hukkamisele viidi,ja viis ta Jumalaema kirikusse? Quasimodo. 19. Miks Esmeraldat kirikust ei vangistatud? See oli puutumatu püha paik ning Quasimodo kaitses teda seal. 20. Kes andis Esmeraldale vile ja miks? Vile andis Quasimodo. Quasimodo andis talle vile sellepärast, et kui ta hädas on siis ta vilistaks selle vilega ning ta tuleb talle kohe appi 21. Millal Esmeralda vilet kasutas
see talle pääsu taevariiki tagab ja tema patud heastab. Selle põhjal võib arvata, et tal olid juba siis oma tulevikuga seoses kahtlase varjundiga, või kui mitte seda, kahtles ta vähemalt oma võimetes Jumalale truuks jääda. Issandat ei ole aga võimalik ära osta, seda enam, et Frollo kohtles Quasimodot halvemini kui krantsi. Kellalööja vaatas oma isandale alt üles, täitis igat ta käsku ja kannatas kõiki tema tujusid. Näiteks oli Quasimodo valmis Frollo käsul isegi Esmeraldat röövima. Kui aga võimud vahele segasid ja Quasimodo kinni püüti ning karistuseks teda avalikuse ees alandati, kividega loobiti ja piitsutati, pööras Claude oma kasupojale selja, kartes enda nime määrimist. Ülemdiakon oli vandunud tsölibaati, kuid vähe sellest et ta lubadusesr kõrvale kaldus, üritas ta sundida teisele isikule oma armastust peale. Ta ei andnud Esmeraldale isegi võimalust teda
hulkuma ja peavarju otsima. Ta loodab, et korralik uni aitab tal unustada oma haletsusväärset elu Pariisis. Ta järgneb narridepäeva pidustustele keskväljakule (Place de Grève ametlik koht avalikuks piinamiseks ja hukkamiseks) lootes leida süüa, kui kõik oli otsas. Leides sealt ainult piinamisriistu, istub ta lõkke äärde koos a huge group of spectators transfixed by a "dazzling vision". Nad vaatavad Esmeraldat. Ta on elegantse figuuriga mustlane, mustade silmadega. Ta hoiab kahte mõõka oma otsaesisel tasakaalus, lausub lotse rahva sekka (which doesn't budge even after she finishes her performance). Ta on Gringoire'i meelest hämmastavalt kaunis. Korraga muutub lõke punaseks kui kiilas mees, umbes 35 aastane, karjub, et siin on nõidusega tegemist. Esmeralda väriseb ja pöördub oma kitse, Djali, poole kellele ta õpetas aega ja poliitikuid matkima. Rahvas armastas neid uusi trikke ja jätsid
tantsib Kohtupalee ees. Ta ei mõista mis seal nii erilist on ja läheb vaatama, jättes oma etenduse. 2.raamat Kuna on jaanuar, pimedus jõuab kiirelt kätte, oli Gringoire sunnitud ilma rahata mööda tänavaid hulkuma ja peavarju otsima. Ta loodab, et korralik uni aitab tal unustada oma haletsusväärset elu Pariisis. Ta järgneb narridepäeva pidustustele keskväljakule lootes leida süüa, kui kõik oli otsas. Leides sealt ainult piinamisriistu, istub ta lõkke äärde. Nad vaatavad Esmeraldat. Ta on elegantse figuuriga mustlane, mustade silmadega. Ta hoiab kahte mõõka oma otsaesisel tasakaalus, lausub lotse rahva sekka. Ta on Gringoire'i meelest hämmastavalt kaunis. Korraga muutub lõke punaseks kui kiilas mees, umbes 35 aastane, karjub, et siin on nõidusega tegemist. Esmeralda väriseb ja pöördub oma kitse, Djali, poole kellele ta õpetas aega ja poliitikuid matkima. Rahvas armastas neid uusi trikke ja jätsid mõistatsuliku võõra kõrvale.
tekitab hirmu ning hoolimata teiste inimeste arvamusest. Kuid see pole kõik. Gudule, Esmeralda ema, oli öelnud, et kasvõi üks minut oma tütrega muudaks ta kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas. Teose lõpus ta selle minuti sai, ning ma loodan, et ta oli tõesti õnnelik sellel hetkel, vaatamata sellele, et õnnehetk oli lühike. Kahjuks oli teoses ka inimesi, kes tema pärast muutusid halbadeks, kuid selles ei saa süüdistada Esmeraldat ennast, ning selle pärast see ei muuda minu seisukohta tema kangelaseks olemise kohta. Niisiis pean oma meeliskangelaseks Esmeraldat. Ta suutis muuta (vähemalt) kahe inimese elu õnnelikuks, kasvõi ainult natukeseks. Samas suutis ta jääda iseendaks ning mõjutamata teda ümbritsevast kurjusest ja halbadest inimestest ning nende tegudest.
JUMALAEMA KIRIK, KELL JA QUASIMODO: Kirik oli tema jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda. Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes sama tööd iga päev jäi Quasimodo kurdiks. QUASIMODO JA ESMERALDA: Kaks paralleeli: ilu ja koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid vastu oodanud, kuna teadis, et ta on kole. Päästes Esmeraldat, pakub Quasimodo talle varjuks kirikut ning oma suure armastuse pärast on ta võimeline ennast ohverdama Claude Frollo PÄRITOLU: Kogu oma nooruse pühendas oma väikese venna (Jehan) kasvatamisele, kuna tema vanemad surid katkuepideemia tõttu. Väikse venna pärast hakkas Frollo töötama kirikus preestrina. ISIKSUS: Frollo peitis oma emotsioone, kuid tema tunded olid väga tugevad. Ta oli väga karm kuid samas ka leede. Teenides kirikus ta ei näinud enda ümber mitte midagi
suhted kaugel sõprussuhtetest. Vaesed inimesed on alati olnud alamklass ja rikkad nendest palju kõrgemal,palju mõjuvõimsamad isikud ning seda kahtlemata tänu varalisele erinevusele. See on olnud isegi häbiasi kui mõni kõrgemast klassist suhtleb vaesema inimesega ja kõige hullem kui nende vahel tekivad romantilised tunded. Sellest kõigest on võimalik lugeda ülimalt paljudest raamatutest. Näiteks Victor Hugo romaanis ,,jumala ema kirik" esmeraldat peetakse ilma tema arvamust küsimata kuningliku kaitseväe kapteni phoebuse mõrvariks, sest tegu oli kõrgemast soost isikuga kui esmeralda ise. Isegi kui esmeralda ei teinud tegelikult phoebusele midagi siis ei usutud teda vais mõjuvõimsamate inimeste arvamust. Seal oli ka näide sellest kuidas rikkamad naeravad vaesemate õnnetuste üle. Kui quasimodot karistati piitsahoopidega ja kui esmeraldat karistati väljakul tulid seda väga palju inimesed vaatama.Kahjuks pole vanast ajast pärit
paavsti valimist. Samuti toimus Jumalaema kirikus üks raamatu tähtsamaid sündmusi, kus Quasimodo päästis Esmeralda poomisest ning kuidas hiljem Claude Frollo temaga kirikust põgenes. Kirik oli raamatus justkui eraldi tegelane. Teda kirjeldati raamatus väga erinevalt. Tihti kirjeldati teda kui ilusat ehitist, kuidas päikseloojangul või päiksetõusul kõik tornid välja paistsid jne. Kuid samuti kirjeldati tihti tema jubedust, nt. kuidas Esmeraldat kohutas üks kuju kiriku torni otsas, mis oli jubeda näoga. Niisiis kirjeldati kiriku välimust vastavalt situatsioonile, seal oli peidus nii ilus kui kole. Samuti oli kirikul raamatus väga suur sümboolne tähendus. Kirik oli raamatus justkui varjupaik, kaitsepaik süütutele ning abiotsjaile. Kõige ilmselgem ning lihtsam näide on loomulikult see, kui Quasimodo päästis Esmeralda valvurite käest ning ühtlasi ka poomisest.
Jääb ainult jälgida, milliseks kujuneb tema tee selleni. Seega oli ema seisukohast surra just mõned minutid pärast lapse taasleidmist ning enne seda, kui ta laps hukatakse, igati inimlik ja õnnelik lõpp. Esmeralda oli määratud hukkumisele. Kuid tema tee selleni oli pikk ja vaevarikas. Tõdeb ta ju isegi, et soovib juba rutem surra. Sellise soovi põhjuseks on arvamus, et noormees, keda ta arvab end armastavat on surnud. Noormees ei ole surnud, kuid ta ka ei armasta Esmeraldat. Tema sooviks oli ainult õrna ja süütut tütarlast enda huvides ära kasutada ja siis minema visata. Siinkohal astub aga vahele mees, kes omast arust armastab Esmeraldat, kuigi tal puuduvad selleks kõik õigused. Omamoodi osutab ta sellega Esmeraldale teene. Too jääb vähemalt Phoebuse võimaliku ärakasutamise osas hingeliselt rüüstamata ning talle jääb kuni lõpuni unistus printsist, keda tegelikkuses ei eksisteerinud. Selle mõttega oli tal kerge surra.
See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda.Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes samad tööd päevast päeva jäi Quasimodo kurdiks. 4. Quasimodo ja Esmeralda : Kaks paralleeli : ilu ning koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid vastu oodanud, kuna teadis, et ta on kole. Päästes Esmeraldat, pakub Quasimodo talle varjuks kirikut ning oma suure armastuse pärast on ta võimeline ennast ohverdama. 5. Quasimodo vastuolulisus : Välimus Hing Välimuselt väga inetu ning hirmus kõikide Mina arvan, et Quasimodo nagu inimene jaoks. Keegi ei teadnud, milline inimene ta oli väga heasüdamlik ning lahke. Lähtudes
Põhiline mis teoses toimus oli Jumalaema kiriku kirjeldamine. Tegevust oli väga vähe. Alles väga lõpu poole toimus väga huvitavaid asju. 4. Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelaste süsteemis: 2. Tegelase iseloomustus: Esmeralda on mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Ta armastas väga tantsimist. Ta oli hea, südamlik ja hooliv. Esmeralda esines alati oma kitsega. Esmeraldal oli Quasimodost kahju. Quasimodo armastas Esmeraldat väga aga hiljem sai teada, et Esmeralda on tema tütar. Esmeralda omakorda armastas Phoebust. Esmeralda ei elanud koos emaga sellepärast, et mustlased olid ta ema käest ära varastanud ning ise ülesse kasvatanud. Esmeralda abiellus vahepeal ka Gringoinega ja ta pidi temaga olema 4. aastat abielus. Esmeralda ja Phoebuse kohtumine ebaõnnestus kuna Claude Frollo tappis Phoebuse. Esmeralda võttis süü endale peale, sest teda hakati piinama
teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · Jumalakartliku ülemdiakoni maine himu Esmeralda vastu ning sellest tingitud pahateod. · Ärapõlatud Quasimodo armastus mustlastüdruku vastu ning kurb paratamatus, et vastuarmastust loota ei ole. SISUKOKKUVÕTE: Jumalaema kiriku ülemdiakoni poolt põlatud, ent samas ihaldatud mustlastüdruk Esmeralda päästab süütu kirjaniku, abielludes temaga
Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse paljud mehed: nii Quasimodo, tema kasuisa, Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo kui ohvitser Phoebus de Chateaupers. Esmeralda on pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei armasta teda. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Phoebust. Esmeralda võetakse kinni ja teda süüdistatakse pussitamises. Esmeralda tunnistab piinamise ähvardusel enda süüdi ja ta mõistetakse surma. Frollo külastab teda vanglas ja lubab tüdruku päästa, kui too end vastutasuks talle annab, kuid Esmeralda on tema isekusest ja julmusest hirmunud ega nõustu. Kuid järgmisel päeval röövib Quasimodo Esmeralda tapalavalt ja viib ta Jumalaema kirikusse varjule
Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi
Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kauni ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp. Quasimodos polnud peale inetuse küll midagi, mis oleks õigustanud nii suurt hellebardide ja arkebuuside hulka; ta oli sünge, vait ja rahulik. Ainult harva
Loetud neljas teoses oli kõigis neist üks peategelane meessoost. Nende elulood olid kõigil erinevad, kuid kergelt sarnased. Elu seostati armastuse, kadeduse ja ka rahaga. Kolm raamatut olid 19.sajandist, kuid V. Hugo raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" käsitleb 15. sajandi aegu. Seega on suhetel erinevad küljed ja eripärad. V. Hugo teoses on tegelaskujuks Quasimodo, kes on väliselt kole ning kurva elulooga mees. Sisimas on ta tänulik inimestele ja ka mõistev. Quasimodo tunneb ainsana Esmeraldat täiusliku inimesena. Teised mehed nägid temas vaid naiselikku ilu, kuid tema aga naiselikku hoolivust ja armu, millest Quasimodo oma lapsepõlves ilma oli jäänud. Ta armastus Esmeralda vastu kasvas nii suureks, et ei suutnud ilma temata elada. Esmeralda nimel oli ta võimeline oma kasuisale vastu hakkama ja lõpuks ta ka kirikutornist alla lükkama. Suurt armastust oma lähedaste vastu näitas välja ka ,,Isa Goriot"-s olnud tegelane Goriot. Tema
petlik. Siinkohal ongi suurepärane näide teoses Quasimodo tegelaskujul, sest lugeja pannakse uskuma, et maailmas on hullematki kui inetu näolapp ja vääralt arenenud keha. Peale raamatu lugemist tundus lõpp traagiline, sest õnnetud armastajad surevad kõik üksteise järel vastuarmastust leidmata. Ning on kahju, et tegelased surma said. Lähtudes sellest, kuidas nö. pahad surma said, oli lõpp isegi õiglane. Minu meelest oli õnnelik lõpp kitsel, sest ta ei pidanud Esmeraldat taga igatsema ega leinama (kuigi südames oli ta Esmeraldaga), hiljem tema eest hoolitses Pierre Gringoire, kes teda toetas. Kasutatud materjal Victor Hugo romaan "Jumalaema kirik Pariisis" http://www.miksike.ee/docs/referaadid/romantism_siimkornel.htm http://epl.ee/artikkel.php?ID=194992
Paljudes romaanides on armunud inimesed lõpetanud oma elu. Miks? Kas tõesti armastus saab tappa? Shakespeare'i romaanis ,,Romeo ja Julia" peategelaste saatus oli kurb, mõlemad kahjuks surid (Romeo võttis mürki, Julia tappis end pistodaga). Merimeé romaanis ,,Carmen" tappis Don Jose naise, kuna viimane ei armastanud teda. Victor Hugo teoses ,,Jumalaema kirik Pariisis" oli vastamata armastus, kole küürakas mees, Quasimodo, armastas noort tütarlast, Esmeraldat, kes oli juba nii või naa määratud hukule. Säilmed, mis leiti, olid täpselt nende kirjeldustele vastavad ning need olid üksteise kaisus. Kas see pole mitte puudutav, surra oma armastatu kätevahel? Need kõik teosed, mis ma välja tõin olid üksikud paljudest. Taolisi teoseid on veel ja veel. See, et nende teoste põhimõte on ,,Armastus saab tappa!" ei pruugi olla tõde.
Ta oli hea inimene ja ta soovis alati inimesi aidata. Ta võttis Jumalaema kiriku kaitsvate seinte vahele inimesi, kes põgenesid kurja välismaailma eest. Frollo arvas, et Quasimodo peab kirikus olema, sest teda alandati. Samuti arvas ta Quasimodo ei tohiks kunagi kirikust lahkuda, sest kui ta lahkuks, ei kaitse teda enam ei jumal ega Frollo. Frollo ei päästnud Quasimodot peksmisest, sest Quasimodo reetis ta. Dom Frollo nuhtles end sest ta oli teinud pattu- ta armastas Esmeraldat. Imede Õu oli koht kerjustele, vaestele ja äratõugatutele. Seal toimusid vargused, mõrvad ja lõbutsemised. Imede õues valitses santlaagri seadus: kui sa pole äratõugatud, siis pole sul siia asja. Imede õue lõbutsemised, vargused ja mõrvad jõudsid ka Pariisi tänavatele. Pierre Gringoire oli vaeste eest kõneleja. Ta pidas samal hommikul linna keskväljakul kõne, kuid keegi ei kuulanud teda. Ta sattus Imede Õue ja kuna ta polnud äratõugatud, siis taheti ta üles puua
Rahvamass võib olla ühel hetkel tujukas, kergemeelne, või armuheitlik ning samas verejanuline ja hukku ihkav. Romaani dramaatilise sõlmituse loob ilu Esmeralda isiksus. Temaga kokku puutunud tegelaste rahulik elu kaob ning tekib ja areneb intriig, mille lahendamine saab suuremale osale neist hukatuslikuks. Romaani läbib sügav traagika, millest suurem osa on Esmeralda kanda. Kogu maailmas leiduv ülekohus, tigedus, rumalus ja pahelisus ründavad Esmeraldat, kel pole süüd ega ka omadusi, mis kuidagi õigustaksid või teeksid talutavamaks neid raskeid saatuselööke, mis teda tabavad. 7 Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Kokkuvõte(tähtsus): 8
“ V.Hug ´` Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo. Tantsiatar Esmeralda. Esmeralda on Armastus muudab inimesi. Sisemine o Jumalae pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei näe ja väline ilu. Tunded takistavad Roma ma kiri temas muud kui seksiobjekti. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et vahel meil asju õigesti hinnata. an Pariisis Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Armastus muudab inimesi. `` Phoebust. Esmeralda võetakse kinni ja teda süüdistatakse pussitamises. Esmeralda tunnistab piinamise ähvardusel enda süüdi ja ta mõistetakse surma. Frollo külastab teda vanglas ja lubab tüdruku päästa, kui too end vastutasuks talle
arvas, et Quasimodo peab kirikus olema, sest teda alandati. näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa Arvas,et Quasimodo ei tohiks kirikust lahkuda, sest siis, ei kaitse mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks teda enam ei jumal ega Frollo. Frollo nuhtles end sest ta oli teinud tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad pattu- ta armastas Esmeraldat. Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Imede Õu oli koht kerjustele, vaestele ja äratõugatutele. Seal Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimusid vargused, mõrvad ja lõbutsemised. Imede õues valitses toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, santlaagri seadus: kui sa pole äratõugatud, siis pole sul siia asja
Neljas tegelane on ohvitser Phoebus. Intriig: Frollo oli eeskujulik ja pühendus usule, ent pauh! armus Esmeraldasse. Kahjuks ühepoolne armastus, kuid seda hullem, sest Frollo tahab neiut röövida. Keelatud tung. Rööv ei õnnestu, sest Phoebus tuleb appi. Esmeralda armub kaunisse mundriga Phoebusesse. Phoebuse tunded: kiim ja lihahimu. Aga Esmeralda on naiivne. Phoebus hakkab olukorda ära kasutama, aga Frollo oli luuranud ja pussitab Phoebust. Segastel asjaoludel süüdistatakse Esmeraldat. Neiut ootab ees hukkamine. Frollo lubab päästa, kui saab neiu endale. Esmeralda on juba tapalaval, kui sekkub Quasimodo, kes on ka neiut armastanud. Tassib Esmeralda kirikusse varjule, mõnda aega on seal peidus ja nende vahel tekib sõprus. Frollo üritab läheneda, Quasimodo kaitseb. Tänavainimesed tulevad „Esmeraldat päästma“, tegelikult kirikut rüüstama. Neiu satub Frollo küüsi, keeldub tema pakkumistest. Selle tõttu kutsub Frollo sõdurid, kes piinavad Esmeraldat
Just sel silmapilgul pidi Jupiter oma välguga ilmuma. Kuid Jupiter seisis liikumatult all lava lähedal. «Michel Giborne!» hüüdis poeet ärritatult. «Mis sa vahid? Kus su osa on? Roni aga üles!» «Kus ma ronin, üks skolaar on redeli kaasa võtnud.» Gringoire vaatas järele. Redel oli tõepoolest kadunud. Igasugune ühendus näidendi sõlme ja lahenduse vahel oli katkenud. 51 «Naljamees!» pigistas ta hammaste vahelt. «Milleks ta redeli kaasa pidi võtma?» «Et Esmeraldat vaadata,» vastas Jupiter haledalt. «Ta ütles: «Näe, redel, mida keegi ei tarvita,» ja viiski selle ära.» See oli viimane hoop. Gringoire võttis selle vastu alistumusega. «Kasige kus kurat!» hüüdis ta komödiantidele. «Kui minule makstakse, saate teiegi!» Ta tõmbus noruspäi tagasi, kuid viimasena, nagu kunagi sõjapealik, kes vahvalt on sõdinud. Ja mööda Palee keerdtreppe alla minnes ümises ta hammaste vahelt: «Missugused eeslid! Missugused tainapead need pariislased on
annaabi.ee 
