Riigi haldus-ja kohtuvõim põhinevad seadustele Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel Õigus teabele ja selle levitamisele. Legitiimsuskriis:riik ei ole päriselt õigustatud, inimeste rahuolematus, uus legitiimsuse alus Deliberatiivne põhiseaduspatriotism aitab legitiimsuskriisiga võidelda. Euroopalik demokraatia: 1. Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik:sotsiaalriik, demokraatia, pluralism, õigusriik. Kodakondsus:On poliitiline, õiguslik ja sotsiaalselt subjektne Inimõigused-õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja iilma milleta ei saa me inimestena elada. INIMÕIGUSTE LIIGID: 2. Isikuõigused 3. Kodanikuõigused e poliitilised õigused 4. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad
selga, 6. Võimalus pääseda- jänest kunagi pesast ei lastud, pidi andma võimaluse pääseda. 7. Igal juhul oli vaja loom tabada 8. puud raiutakse siis kui puu on surnud 9. tarbepuud langetetakse alati põhjatuulega 10. küttepuud langetatakse lõunatuulega et puu paremini põleks. 11. Kui puul oli ebatüvi(tulioks) siis kunagi seda puud majale ei pannud, sest sinna pidi äike sisse lööma Metsarahvas 1. perekondlik esinemiskuju 2. mees-pikk ja peenike, u sammalhabeme moodi naine- peenike või paks(viljakas), imepeened juuksed - pikad ja peenikesed et mahtuda õõnsatesse puutüvedesse 3. muutlik suurus, eest üks tagant teine 4. liigub kohinal 5. ainult asustamata maal 6. huikab, metsarahva kuljused- huikab kevadel või enne suurt tormi hoolitseb loomade eest hoolitseb taimede eest · karjatab inimeste karja · juhatab/aitab eksinuid · eksitab..
2. Esimene veri on ohver metsale 3. Oks, pühkimine 4. Peied - looma austamispidu; looma kostitatakse ja ta andestab o püss läks kogemata lahti, püssi tegid Lätlased o riided tagurpidi selga 5. Tuleb anda võimalus pääseda 6. Igal juhul tuleb tabada/loom tuleb kätte maksma [Ants Viires ,,Puud ja inimesed"] Tarbepuu - kõrvallatva (tulioksa)lööb äike Metsarahvas 1. Perekondlik esinemiskuju (hiljem metsaisa, aga algselt) 2. Pikk ja peenike mees (elavad puutüvedes) 3. Peenike ja paks naine/imepeened juuksed 4. Muutlik suurus; eest üks, tagant teine 5. Liigub kohinal (iilingud varahommikul/hämariku tulekul) 6. Asustamata maal 7. Huikab, metsarahva kuljused (kummaline harva esinev hääl) - Hoolitseb loomade eest - Hoolitseb taimede eest - Karjatab karja - Aitab eksinuid - Eksitab - Kutsub külla (ajanihkega jutud)
Uurib nende moodustamist ning nendest arusaamist. 4. Morfeem (k.a jagunemine), allomorf, sõnavorm. Morfeem on keele kõige väiksem tähendust kandev üksus. Iga sõna on vähemalt üks morfeem. Morfeemid jagunevad vastavalt tähendusele tüvedeks (leksikaalne tähendus), liideteks (muudavad tüve leksikaalset tähendust) ja tunnusteks (grammatiline tähendust). Allomorf – morfeemil võib olla mitu välist kuju. Kui morfeem tähendab üht ja sama, ent esinemiskuju erineb, siis eri kujusid e morfeemivarianti nimetatakse allomorfideks. Sõnavorm – ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad lauses kasutatavuse poolest ehk grammatilise tähenduse poolest. 5. Morfoloogiline analüüs ja süntees. Morfoloogiline analüüs – leitakse sõnavormi tüvi ning lõpud ja neile vastav sõnaliik, kääne või pööre. Kui sõnavorm on mitmeti tõlgendatav, antakse selle kõige tõlgendused.
kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust . Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee (kogu) pHst. Kaltsiumkarbonaati leitakse põhiliselt kivimitest üle maailma ja see on põhiosa mereelukate koorel , tigudel , pärlitel , lubjakivil ,kriidil marmoril ja muna koorel . Puhast kaltsiumkarbonaati kasutatakse ka toitudes ja ravimites . Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Lubjakivi on valitud Eesti rahvuskiviks, kuna ta moodustab Eesti aluspõhja ja paljandub Eesti pankrannikul. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal
Tema segu liiva ja veega nimetatakse lubimördiks Leelismetallide soolad: * MgCO3 magneesiumkarbonaat on kohev valge kristalne aine, mida kasutatakse hügieeni- ja kosmeetikavahendite (hambapasta, puudrid) ning metallide puhastusvahendite valmistamisel ja klaasitööstuses. *CaCO3 kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse
kõva. Tavaliselt on hasis kokku pressitud kookideks, mille kuju võib tootmispiirkonniti olla erisugune. Mõnikord on tootja hasisikoogid ka tembeldanud, tavaliselt on tempel pakendi peal. Hasisi kaubamärke on mitmesuguseid. Mõnikord on kätte saadud on pulbrist hasisit, kuid üldiselt juhtub seda harva. Hasisipulbrit ja sellest segatud jooki manustatakse suu kaudu, pulbrit on võimalik ka suitsetada. Varem arvati, et hasisi värvuse ja esinemiskuju järgi on võimalik määrata ka aine tugevust ja kvaliteeti, ent nüüd on selgunud, et keemilise analüüsita seda teha ei ole siiski võimalik. Kui taimelt on nõre kogutud, siis ülejäänud taimeosi enam narkootikumideks ei peeta Eestis on hasisi kohta levinud slänginimed plastiliin, has ja maroko. Kanepiekstrakt Kanepiekstrakt (hasisiõli ehk vedel kanep ehk nastoika) on kõige kontsentreeritum looduslik kanepitoode. Selle valmistamiseks pannakse
a roomaineid ja mürkaineid. 5. Seeneriigi üldiseloomustus seente üldised tunnused. Hüüf, mütseel. Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad.Mükoloogia on teadus seentest. Heterotroofne eluviis - nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. Omapärane esinemiskuju - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakud ei moodusta kudesid ( teiste organismirühmade puhul sarnase ehituse- ja talitlusega rakkude kogumid). Eostega paljunemine. Eosed ehk spoorid on üherakulised moodustised, nende suuruseks on ligikaudu 1-350 µm (1 mikromeeter = 10-6meetrit). Aktiivse liikumisvõime puudumine, erandina on mõnedes seenerühmades eosed viburitega.
Egiptuse riigikeel on araabia keel. Kõnekeel erineb siin märgatavalt klassikalisest araabia keelest. Rannikukuurortides kohtab sageli inglise, itaalia, prantsuse, saksa ja vene keele kõnelejaid. Egiptuse keel jaguneb loomulikult ajaloolistesse järkudesse. Need on vanaegiptuse keel, kesk-, uusegiptuse (või teiste traditsiooni järgi, hilisegiptuse) keel, ja demootiline (variant kopti keel). Kopti keel on egiptuse keele viimane esinemiskuju (araabia keeles "El Kubt" Egiptus või egiptlane). Kopti keelt kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. See, koos kreeka transkriptsiooniga egiptuse nimedest ja sõnadest, on siiani ainus võimalus mõista mingilgi määral egiptuse keele õiget vokalisatsiooni.
Keel (langue) ja kõne (parole) – Saussure’i liigitus. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes (parole). Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks. Invariantsele struktuurile vastandatakse nn süsteemivälised elemendid, mille tunnusteks on ebastabiilsus ja irregulaarsus ning mis kirjeldamise käigus elimineeritakse (kõrvaldatakse). Variant ehk teisend on keeleteaduses keeleüksuse esinemiskuju. Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed. [1] Isomorfism (kreeka: ἴσος isos – ühesugune, ja μορφή morphe – vorm) moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste (sh ka filosoofilise kategooria), mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel [1] [2]. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia( kuulub keele ja aja alla!).
seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. 7. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil, näiteks noodikirjal. Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See
Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse esinemiskuju. 9. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil (noodikiri). Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas
Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide 6 süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. Variant – mitu tähendust, mitu varianti (hallivatimees, haavikuemand-jänes) Invariant – üks mõiste, nt ema Saussure räägib, et tuleb hakata uurima keelt, mitte kõnet. Võiks keelt sügavamalt uurida, siis tekib strukturalism jne. Jagab keele pisikestemaks üksusteks. Homomorfism – ratas ja BMW Isomorfism – ei pea üks ühene olema, teleka manuaal ja teleka Isomorfism – keemias nt isomeerid Keel on koguaeg olemas, realiseerub kõne kaudu. Seega surnud keelt ei ole olemas
22inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse esinemiskuju. Invariantsus on suuruse-võrrandi muutumatus matemaatilise teisenduse suhtes. Variantsus on muutuvus teisenduse suhtes. Teksti luuakse kui invarianti, aga tekst funktsioneerib variantides. Püsivuse ja muutumise küsimus. Tekst jääb samaks, aga varieerub ajastutes, lugejate vastuvõtus, eri märgisüsteemidesse tõlkides jne. Iga lugemise ajal ütleb tekst midagi muud. Invairant - ei muutu 2x2 on 4 ja see ei muutu Variant - muutub 2x2 on nii 22 kui 4
vahekord. Teisi sõnu: kahe tõsiasja olemasolust me võime mõtlemise teel järeldada kolamnda olemasolu, saavutada uue tunnetuse, mille õigsuses ei saa olla mingit kahtlust. Või nagu Aristoteles seda ise määritleb, nimetades ,, järeldamist või süllogismi niisuguseks kõneks, milles teatud eeldusist tuletub paratamatult mingi uus". Taolisi järeldusi uurides tehakse ühtlasi kindlaks nende kolm võimalikku esinemiskuju või figuuri, mis erinevad üksteisest mõlemate eeldustes esineva ühe ning sama antuse ,,B" kui ,,terminus medius" või ,, keskmõiste asendi poolest, nagu seda kujutab ka alljärgnev skeem: 1.A=B 2.B=A 3.A=B 4.B=A B=C B=C B=C C=B A=C A=C A=C A=C Need süllogismi põhifiguurid kehtivad igas formaalses loogikas tänapäevani. Nagu näeme, etendab neid kaaluvat osa nn
1) MgCO3 magneesiumkarbonaat Magneesiumkarbonaat on kohev valge kristalne aine, mida kasutatakse hügieeni- ja kosmeetikavahendite (hambapasta, puudrid) ning metallide puhastusvahendite valmistamisel ja klaasitööstuses. Puudrid ja hambapastad sisaldavad magneesiumkaronaati 2) CaCO3 kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubjaehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Lubjakivi on valitud Eesti rahvuskiviks, kuna ta moodustab Eesti aluspõhja ja paljandub Eesti pankrannikul. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal
ajaloos (Turner 1990: 211) n Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) n Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) n Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) n Osalemine kui subjektsuse test n Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Euroopalik demokraatia Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik: ® sotsiaalriik ® demokraatia ® pluralism ® õigusriik Inimõigused Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutseb inimeste jaoks Riigisisese seadusandlusega tagatud inimõigusi nimetatakse ka
säilinud kaheteistkümnendast dünastiast kuni Uue Riigi alguseni loodud kirjutised: jutud, kirjad ja äridokumendid, kõik hieraatilises kirjas papüürusele üles tähendatud. Etioopia ja 19 Saiidide perioodi vulgaarset murret tähendati üles demootilises ehk rahvakirjas. See kujunes välja umbes 8. sajandi ja levis laialt kuni 5. sajandini pKr. Kopti keel on egiptuse keele viimane esinemiskuju (araabia keeles "El Kubt" Egiptus või egiptlane). Kopti keelt kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. See, koos kreeka transkriptsiooniga egiptuse nimedest ja sõnadest, on siiani ainus võimalus mõista mingilgi määral egiptuse keele õiget vokalisatsiooni
korral tegid sina välja. Eelmine aasta = eelmisel aastal oli soe talv. Pühapäev = pühapäeval on poed kinni. Nimetavas võivad olla ka kuu, tund, minut, sekund, kui neid laiendab pronoomen iga, nt Ta tuleb iga minut. lt-määrsõnad. Mitme määruseliigi, eriti aja-, viisi- ja hulgamääruse vormistamisel asendatakse pahatihti nende traditsiooniline 9 esinemiskuju lt-liitelise määrsõnaga:koheselt pro kohe; üheaegselt, samaaegselt, õigeaegselt pro ühel ajal, samal ajal, õigel ajal; esmakordselt, teistkordselt, paljukordselt pro esimest korda, teist korda, palju kordi; ligikaudselt pro ligikaudu; aastaringselt pro aasta ringi; eelnevalt pro enne; järgnevaltpro pärast jne. See on tarbetu ja mõjub sageli bürokraatlikuna. Halb Hea
Üksiknimedena ja mitmeosaliste nimedena. Üksiknimede süsteem: inimesel üks nimi, algne nimesüsteem. Aegade jooksul süsteemid keerulisemad ja tänapäeval enamasti inimestel mitu nime, mitmeosalised nimed. Isikunimesüsteemid: eesnimi, perekonnanimi, isanimi, kirjanikunimed, pseudonüümid jms. Mitmeosaline süsteem valdav. Üldine liigitus: kaks suuremat rühma: individuaalnimed ja päritavad nimed. Individuaalnimi kuulub ainult sellele inimesele. Igal rahval esinemiskuju erinev. Eesnimi on kõige esimene nimi süsteemis. Individuaalnimedeks loetakse lisanimesid. Lisanimed tulevad põhinimele juurde. Ajaloos olulised meie võime neid pidada perekonnanimedeks. Lisanimed antud inimesele selleks, et neid teistest eristada. Monarhidel on tõlgitavaid lisanimesid: Peeter Suur, Ivan Julm jne. Tegu pole perekonnanimedega, vaid lisanimedega. Need ei pärandunud lastele edasi. Päritavad nimed: meie mõistes laias laastus perekonnanimed. Eesti keeles perekonnanime
Kerberos laskis kõik allmaailma sisse, kuid välja ei lubanud kedagi. kild vt lendsõna. kimäär kreeka mütoloogias tuld sülgav koletis. Kimääri kujutatakse lõvina, kellel on seljas kitse pea ning sabaks madu. kipu vanade inkade sõlmkiri. See valmistati jämedast nöörist, mille külge seoti eri pikkuse ja värviga peenemaid nöörikesi, millest igal oli oma tähendus, näiteks must märkis surma ja hädaohtu, punane sõda, valge rahu või õnne. kiri keele üks esinemiskuju; kiri täidab ühiskondliku mälu rolli, selle abil saab säilitada informatsiooni ajas ning kanda edasi ruumis. Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme, näiteks hieroglüüfkiri, ladina kiri jt. kirikulaul kunstlaulu liik, mida kasutatakse kirikus jumalateenistustel. Kirikulaulud olid algselt ladinakeelsed, pärast reformatsiooni (16. sajandil) hakati neid üha rohkem tõlkima rahvakeelde. Eestis tõid kirikulaulu
igapäevakeelele. Antud keeltes on tänapäevani säilinud kaheteistkümnendast dünastiast (16-14 ss.) kuni Uue Riigi alguseni loodud kirjutised: jutud, kirjad ja äridokumendid, kõik hieraatilises kirjas papüürusele üles tähendatud. Etioopia ja Saiidide perioodi (8-7, 7-6 ss.) vulgaarset murret tähendati üles demootilises ehk rahvakirjas. See kujunes välja umbes 8. sajandi ja levis laialt kuni 5. sajandini pKr. Kopti keel on egiptuse keele viimane esinemiskuju (araabia keeles "El Kubt" Egiptus või egiptlane). Kopti keelt kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. See, koos kreeka transkriptsiooniga egiptuse nimedest ja sõnadest, on siiani ainus võimalus mõista mingilgi määral egiptuse keele õiget vokalisatsiooni
psühhiaatria interdistsiplinaarne ülesanne. Seetõttu saab siinkohal ära tuua vaid lihtsa ülevaate kõige tähtsamatest psühhosotsiaalsetest probleemiasetustest. 1) Ärevushäire/ hirmusündroom Hirmu tuleb inimese arenguajalooliselt vaadelda reaktsioonina, millel on ellujäämisel suur väärtus. Hirm võimaldab õigeaegset ohtude märkamist ja neile reageerimist. Ärevushäired on aga selle reaktsiooni haiglaselt liialdatud vormid, kuhu kuuluvad kaks esinemiskuju: foobiad teatud objektide/olukordade ees ja paanikahood. Hirm mõjutab inimest nii mõtlemise ja tegutsemise tasemel kui kehalisel tasemel (pulsi kiirenemine, higistamine, suurenenud hingamissagedus jne). Foobia (kr ’hirm, põgenemine’) – sunnitud hirm NB! Ka kehalised ja vaimsed haigused (nt kilpnäärme liigtalitus või depressioon), samuti sõltuvus alkoholist, ravimitest või uimastitest ja mürgitus võivad hirmuseisundeid esile kutsuda.