Selleks, et kuninganna saaks seda endale lubada, tõsteti pidevalt makse. Põhimõtteliselt jäi ühele 3. seisuse esindajale kätte umbes 35% tema tegelikust palgast. Rikkamad 3. seisuse esindajad hakkasid nõudma aadlike ja vaimulikega võrdseid õigusi. 1787. ja 1788. aastal oli Prantsusmaal ikaldus, aga makse ei alandatud. Et kriisist üle saada, tahtis kuningas sundida ka aadlikud ja vaimulikud makse maksma. Selleks kutsus ta kokku generaalstaadid ehk Seisuste Esinduskogu. Seisuste esinduskogus olid esindatud kõik seisused. Kolmandast seisusest olid seal peamiselt kaupmehed, arstid ja advokaadid. Nad soovisid esinduskogus võrdset hääleõigust 1. ja 2. seisusega. Kui nad seda ei saanud, lahkusid nad ja moodustasid Rahvuskogu. Rahvuskoguga liitus ka aadlikke ja vaimulikke. 27.juunil käskis kuningas kõigil seisustel liituda Rahvuskoguga. Siis kuulutas see ennast Asutavaks Koguks. Asutav Kogu pidi koostama uue põhiseaduse. Samal ajal Pariisis hakkas rahvas looma rahvuskaarti. 14
Majoritaarse valimissüteemi põhimõte: riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti, ning igast valimisringkonnast valitakse 1 kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad; annab valimistel eelised suurparteidele; valimisringkonnast osutub valituks vaid üks enim hääli kogunud kanditaat; suur hulk valijate hääli läheb kaotsi; valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti esinduskogus; enamusvalimissüsteem; isikuvalimised. Proportsionaalne valimissüsteemi põhimõte on, et samas proportsioonis, kui palju erakond valijate hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Tunnused: ringkonnamandaat; soosib parteide paljusust ja koalitsioonivalituse moodustamist; valimiskünnis 5%; suletud ja avatud nimekirjad; erinevate valijate huvigruppide huvid on rohkem esindatud; mitmemandaadilised valimisringkonnad; kandidaadid seatakse üles parteide
Karl XI 1672.a troonile tulles tühja riigikassa olukorra väljapääsuks nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasi võtmist ehk algas reduktsioon. 17.saj. jätkus vilja väljavedu Eestist saab ,,Rootsi viljaait". Ida- ning Hansakaubandus käis alla.Tekkisid esimesed manufaktuurid Hiiumaalne ning Narva. Valitsemise kõige tunnuslikum joon- keskvõimu ja aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus Rootsi esinduskogus, riigipäeval 1611.a. asus Rootsi troonile Gustav II Adolf. Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-a. tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Alex Oxensterna. Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine kohalikele kui Rootsi aadlikele. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati
· Konservatiivne alalhoidlik, ei poolda äkilisi muudatusi, hindab traditsioonilisi väärtusi. · Liberaalne- riigi sekkumist mjaandusellu piirav, üksikisiku vabadusi ning kodaniku- ja poliitilisi vabadusi rõhutav suund, uuendusmeelne. · Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse fraktsioon ühte erakonna kuuluvatest parlamendisaadikutest. · Mitmeerakonnasüsteem esinduskogus on rohkem, kui 2 erakonda. · Koalitsioonvalitsus mitmeparteiline vaitsus. · Enamusvalitsus omab parlamendis enam kui poolte esindajate toetuse. · Valimised on kodanike võimalus otsustada, kes hakkab poliitilisi otsuseid tegema.
palju on kohti parlamendis, ja ühes ringkonnas osutub Majoritaarne valituks vaid üks kandidaat, kes kogub võrreldes teistega kõige enam hääli. Ehk võitja võtab kõik, kaotajad ei saa midagi. Vastavalt valijate antud häälte arvule kujuneb proportsionaalselt kohtade jaotus esinduskogus. Teisisõnu, kui erakond A kogub 20% häältest, siis saab Proportsionaalne ta ka umbes 20% kohtadest parlamendis, kui erakond B kogub 30% häältest, siis kindlustab ta endale umbes 30% parlamendikohtadest jne. 3. Kui saaksid, siis mida muudaksid Riigikogu valimise süsteemis? Miks? Mina muudaksin Riigikogu valimiste süsteemi majoritaarseks ühe
Selleks ajaks on teada eelhääletuse tulemused. Esialgsed tulemused selguvad reeglina keskööks. 7) Tulemuste väljakuulutamine ametlikud tulemused kuulutatakse välja pärast võimalike protestide läbivaatamist. Valimissüsteemid Peamised valimissüsteemid on : 1) Majoritaarne ehk enamus valimiste süsteem 2) Proportsionaalne ehk võrdeliste valimiste süsteem Majoritaarne süsteem Riik on jaotatud ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. (Mandaat koht esinduskogus) Vastavas ringkonnas saab võita ainult üks kanditaat. See kes on kogunud teistest rohkem hääli. Teiste kanditaatide poolt antud hääled lähevad lihtsalt kaotsi. Selle süsteemi juures/tingimustel domineerivad kaks-kolm suurt erakonda. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse enamuse, mille abil nad saavad moodustada stabiilse üheparteilise valitsuse. Proportsionaalne süsteem Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Nt Eestis
Samuti soosib süsteem suurerakondasid, mistõttu on väikeerakondadel keeruline parlamenti pääseda ning seetõttu on poliitiline pluralism palju väiksem kui proportsionaalse valitsemissüsteemiga riigis. Eestis, samuti Lätis, Põhjamaades, Hollandis ja enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Proportsionaalse valimissüsteemi põhimõte on see, et vastavalt valijate antud häältest kujuneb esinduskogus kohtade arv. Riigikogu valimistel jagatakse Eesti 12 valimisringkonnaks, seega 101 tuleb jagada 12-ga. Mida tihedamalt paikneb koos hääleõiguslikke inimesi, seda rohkem paikneb ka läheduses valimisringkondi. Oluline on valida meelepäraseim erakond ning tuleb ka jälgida saadiku järjekorda nimekirjas. Tavaliselt eelistataksegi nimekirjas esimesi kandidaate. Suletud nimekirja puhul on erakonnad ise kandidaadid reastanud ja valija hääletab erakonna poolt
Riigikogu tööülesnaded: 1)Seaduste menetlemine (seaduseelnõusid esitavad nii valitsuse kui ka parlamendi liikmed). 2)Riigieelarve vastu võtmine (moodustab valitsus ja vastu võtab riigikogu). 3)Presidendi valimine. Ühiskonna kontrolltöö Villu Seadusi saab vastu võtta lihthäälteenamuse ja koosseisu hääletusega (esinduskogus peab olema kohal vähemalt 51% esindajatest, et hääletus toimuks). Põhiseaduse järgi tuleb riigi eelarve vastu võtta märtsis, Eesti traditsioonide järgi detsembris. Seaduseelnõu menetlemine · President peab 14 päeva jooksul seaduse väljakuulutama või siis mitte. · Kui president ei kuuluta seadust välja, siis läheb see tagasi komisjoni parandusele. Kuid konisjonid ei pea seda parandama.
kubermang : (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Saaremaa, Pärnu, Tartu; Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem; Eestimaa keskus oli Tallinn ja Liivimaa keskus oli Riia; kubermange juhtis kuninga poolt määratud kindralkuberner Valitsemine Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu; talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval; 1611.aastal asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid); pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna; Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus); toimus ulatuslik riigimaade müük ning
ühendust, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel. Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest. Poolthäälteenamus positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu. Koosseisu häälteenamus teatus hääletamisprotseduuride puhul esinduskogus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosseisu häälteenamus. 13. Millal teeb Riigikogu otsuseid poolthäälteenamusega, millal koosseisu häälteenamusega? Mis on kummagi poole plussid ja miinused? Suurem osa riigikogu hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel. See tähendab, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkeim saadikuid kui vastu. ( + Kõik saadikud ei pea kohal olema või võivad olla erapooletud. Vähe saadike võib hääletada ja seadus
või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades.
Võimude lahususe põhimõte oli formaalselt rakendunud. Kui põhiseadus rakendus, loodi alus õigusriigi tekkeks. Õigusriik on tänu põhiseadusele pöördumatu väärtus. Riigikogu kui rahvaesinduse roll on pidevalt vähenenud, võimukeskus on koondunud Vabariigi Valitsuse kätte. Kuid kui võim ei taha rahvast kuulata ja kaugeneb rahvast, saab ta selle eest järgmistel valimistel karistada. Parlamentaalse demokraatia eelduseks on see, et rahva esinduskogus on võimalikult proportsionaalselt esindatud kogu rahvas oma maailmavaateliste erisustega. Seetõttu tuleb ka riigi ja ühiskonna suhetes esile tõsta erakondi, kelle peamine eesmärk on osaleda riigielu korraldamises ja rahva tahte väljendamises esindusdemokraatia eri vormides. Riigi ja õigussüsteemi ülesanne on luua võrdsed tingimused kõikidele fraktsioonidele, sest riik ei saa kedagi eelistada. Esindusdemokraatia mõte ei seisne selles, et
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodussead...
Regulaarsed – valimised toimuvad kindla ajavahemiku järel, tavaliselt 4-6 aasta. Valimissüsteemid: Majoritaarne valimissüsteem – riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti ning igast ringkonnast valitakse üks kandidaat kes kogu enim hääli. Proportsionaalne valimissüsteem (ka Eestis) – samas proportsioonis, kui palju erakond hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Antud valimissüsteemis on kaks olulist momenti: 1. Valimiskünnis – paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle riigikokku ei pääse. 2. Valimisnimekirjad – suletud nimekirjaga on tegemist siis, kui erakonnad on ise kandidaadid nimekirjas reastanud. Valija saab hääletada terviku nimekirja
2.6. Vanuatu 1906.a. kuulutati Uus-Hebriidid Inglise-Prantsuse ühisvalduseks, kus oli korraga kolm valitsust (ühisadministratsioon ja ka mõlema riigi rahvuslikud administratsioonid) ja kaks haldusaparaati, tolliametit, politseid, kohut, vanglat, eraldi pangad, haiglad, koolid ja kirikud. 1972.aastal asutas anglikaani pastor Walter Lini esimese melaneeslaste partei Rahvusliku Partei. 1975.a. loodi 42- liikmeline esinduskogu, mis sai 1979. aastal enamuse ja koostas esinduskogus tulevase riigi põhiseaduse, mille 12. artikkel ütles, et kogu maa ja maapõu kuuluvad vaid põliselanikest rahvale. Mulattide ja valgete õiguste eest võitlemiseks alustas Jimmy Stevens Uus-Hebriidide iseseisvumise päeva (30. juulil 1980) teatavaks tegemisel mässu. Mais vallutasid Stevensi tuhatkond vibude ja nooltega relvastatud melaneeslast politseipostid ja Stevens kuulutas välja Venarana vabariigi, mida toetasid nii rikkad kolonistid kui ka ameerika ärimehed. Põliselanike
Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 2.2 Esindusdemokraatia Kaudses demokraatias teostavad inimesed võimu kellegi teise kaudu. Peaagu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu – seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. 6 Esindusdemokraatia põhimudeliks on kesksete poliitiliste otsuste langetamine esinduskogus, mille liikmeks on kodanike poolt vabadel, korrapärastel ja võistluslikel valimistel andud volituse ehk mandaadiga rahvasaadikud. Praktikas tähendab enamiku tänapäeva riikide suurus,et esindusdemokraatia on paratamatu valitsemiskorraldus. (Jakobson, et al,. 2013, lk 112) Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et
õigusi ja vabadusi kaitsev ja riigikorda ammandavalt reguleeriv, oli ühtlasi nullpunkt, uue õiguse lähtekoht. Prantsusmaa andis Euroopale kirjutatud põhiseaduse traditsiooni kõrval ka põhiseaduste vastuvõtmise menetluse, mis seniajani koosneb põhiliselt järgmistest etappidest: 1) Konstitutsiooniloova esinduskogu valimine; 2) Põhiseaduse eelnõu väljatöötamine esinduskogus; 3) Põhiseaduse vastuvõtmine rahvahääletusel. 19. sajand. Vaadates 19.sajandi õiguse arengulugu, võib nentida, et alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õiguse loomise ja kujundamise allikaks. 18.sajandi absolutismiga võrreldes viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud normid tunduvalt täpsematele normi vormidele.
konstitutsioonile ehk põhiseadusele Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas Koosseisu hääleenamus teatud hääletamisprotseduuride puhul esinduskogus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosseisu häälteenamus enam kui 50 protsendi esinduskogu liikmete toetus Kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted: õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tagasimaksmise/tasumise tingimused on rangelt fikseeritud
See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui roosi aadlikele
Valitsusaparaati ei moodustanud vastava haridusega spetsialistid, vaid mõjukad ülikud. Sekretärideks olid vaimulik, sest ülikud ei osanud kõik kirjutada. Hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud. Vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat. Muutsid nõuandmiskohustuse õiguseks. Kuningas tuli neile vastu, sest ei tahtnud toetust kaotada. Kujunesid välja esinduskogud. Esinduskogus oli erinevalt parlamendist häälte mõjukus seisuslik. Enamusprintsiipi kasutati seisuste siseselt. Esinduse seisus koosnes kahte tüüpi saadikuist. Osade esindusõigus tuli ametikohast või tiitlist. Teistel oli see koht saadud valimisega mõnda orgsatsiooni. 9. Ristisõjad (§17) millal, põhjused ja tulemused, (miks lõppesid), veidi lähemalt Esimesest, Kolmandast ja Neljandast ristisõjast, miks on ristisõjad Sinu arvates pakkunud hulgaliselt ainest ajaloolistele filmidele,
Majoritaarsed e enamusvalimiste süsteem - "võitja võtab kõik ja kaotajad ei saa midagi" - > riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on kohti parlamendis, ja ühes ringkonnas osutub valituks vaid 1 kandidaat, kes kogub võrreldes teistega kõige enam hääli nt USA, UK Proportsionaalsed - vastavalt valijate antud häälte arvule kujuneb proportsionaalselt kohtade jaotus esinduskogus nt kui erakond A kogub 20% häältest -> 20% kohtadest parlamendis nt Eesti, Läti, Holland Suletud nimekiri: erakonnad ise kandidaadid reastanud ja valija hääletab terve erakonna poolt Avatud nimekiri: valija saab ise nimekirja sees valida, millise kandidaadi poolt ta hääletab ja lõpptulemust ei määra tema koht nimekirjas vaid häältearv
see, et kõikidel valimisõiguslikel isikutel on võrdne arv hääli ning kõigil häältel on võrdne kaal. Passiivse valimisõiguse puhul tähendab see võrdseid võimalusi kandideerida ja valimis edu saavutada. Suletud nimekirjad on probleemsed. D'Hondti jagajate meetod valimistulemuste väljaselgitamisel. On olemas ka modifitseeritud D'Hondti. Nende tagajärjeks on see, et see jagaja eelistab rohkem hääli saanud erakonda mida rohkem hääli erakond saab, seda rohkem kohti saab ta esinduskogus (modifitseeritud D'Hondt). Kas sellised mehhanismid, mis eelistavad e proportsiooni mõjuajad on lubatavad ühetaolisuse põhimõtte kohuselt. Modifitseeritud D'Hondt on kasutusel RK valimistel, KOV valimistel asendati see tavalise D'Hondtiga, mis eelistab rohkem hääli saanud erakondi vähem. · Otsesus Riigikogu valitakse otse rahva poolt mitte valijameeste kaudu. Kas suletud nimekirjad vastavad otsesuse põhimõttele?
· Osalejad Preisimaa ja inglismaa Austria, Pr, vene · Tulemus Vahrahu Valdused säilivad Ajalugu Page 41 Kordamisküsimused 16. aprill 2010. a. 10:54 Absolutism louis 13 ja 14 Reformid Merkantilistlik maj pol Kuningad Kuulus rev Ratsionalism emperism Valgustajad Valgustatud abs. Venemaa ref Ajalugu Page 42 Prantsuse revolutsioon 21. aprill 2010. a. 13:48 Esinduskogus: 1. Seisus 300 häält 2. Seisus 300 häält 3. Seisus 600 häält Kolmas seisus eraldus generaalstaatidest. Tekkis rahvuskogu. Asutav kogu 1789- Kaotati seisused Riigistati kiriku maa Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon Maksustati teine ja esimene seisus ka Konstitutsooniline Seadusandlik kogu - parlament Seadusandlik võim Täidesaatev kuningal, kohtuvõim kohtul 1792-93 rahvuskonvent (soo, zirondiinid, jakobiinid)
võimu ja kohtu vahel. Võimud seejuures tasakaalustavad üksteist. Vertikaalne lahusus on pädevuse jaotus keskvõimu ja osariigi (föderaatsioonis) ning kohaliku omavalitsuse vahel. Personaalne tähendab seda, et üks inimene ei tegutse samal ajal erinevates võimuharudes. Isikulist lahusust pole igal pool taotletud. Näiteks Suurbritannias on ministrid ka parlamendi liikmed ja paljudes maades võivad parlamendi liikmed olla ka kohaliku omavalitsuse esinduskogus. Charles de Montesquieu avaldas 1748 raamatu "Seaduste vaim". Seal ta ka põhjendas võimude lahususe vajadust. "Kui ühes ja samas isikus või ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik võim ühendatud täidesaatva võimuga, siis on vabadusel lõpp; on ju karta, et see monarh või see senat võiks teha türanlike seadusi, et neid siis türanlikult täide viia. Vabadusel on lõpp ka siis, kui kohtuvõim ei ole lahutatud seadusandlikust ega täidesaatvast võimust
õigusaktide vastavust konstitutsioonile ehk põhiseadusele Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas Koosseisu hääleenamus teatud hääletamisprotseduuride puhul esinduskogus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosseisu häälteenamus enam kui 50 protsendi esinduskogu liikmete toetus Kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted: õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tagasimaksmise/tasumise tingimused on rangelt fikseeritud
aastani) kasutati mittetuleku korral mõõdukat trahvi. Valijate register (sisuliselt kartoteek - klassikaline või elektrooniline) on nimekiri, kuhu kantakse kõik hääleõiguslikud potentsiaalsed valijad. Valijate nimekiri valimistel on tegelikult registreerunud valijate nimekiri teatud ajalise seisuga. Proportsionaalne esindatus - poliitilise jõu poolt ühiskonnas omatava tegeliku toetuspinna suhteline väärtus (nt protsent), mis peegeldub suhtena täpselt (1:1) või ligikaudu (~1:1) esinduskogus saadud kohtade üldarvu osakaaluga. Nimekirjaline proportsionaalne esindatus (PE) - partei või üksikkandidaadi poolt hääletamine. Valimisnimekiri on reeglina proportsionaalsete süsteemide puhul kasutatav parteide (erakondade) kandidaatide nimekiri valimissedelil antud ringkonnas. See nimekiri võib olla: 1) avatud - valijad valivad esimese operatsioonina endale sümpaatse partei (erakonna) ja siis võivad selle nimekirja
kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. Fraktsioonid Sama erakonna või valimisliidu liiked volikogus ühinevad neile antud ajal ühiste poliitiliste arusaamade realiseerimiseks fraktsioonidesse. Siin on tegu volikogu kui KOV esinduskogu fraktsiooniga (ühte erakonda kuuluvate või poliitiliselt samamoodi mõtlevate isikute ühendusega esinduskogus). Mitteõigusvõimeline organisatsioon. Fraktsioonidel on omavalitsuspoliitikas täita väga oluline roll. Paraku KOKS fraktsioone omavalitsuskorralduse struktruurielemendina ei käsitle. Fraktsioonidega seonduvate küsimuste reguleerimine toimub valla ja linna põhimäärustes. Fraktsioonid osalevad volikogu otsuste kujundamisel. Põhiülesanne on esindada ja realiseerida volikogu töös parteipoliitilisi seisukohti. Teostavad siduvat funktsiooni valla- ja linnavolikogus,
annaabi.ee 
