Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimese maailmasõja põhjused. Essee. (5)

2 HALB
Punktid
Esimese maailmasõja põhjused-Essee #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hunter Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvam e elne toon. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" ­ põllul ku m mardamas kol m vana vaest naist, kes teostavad n ö järelnoppi mist. * Gustave Courbet. Kunstis iseõppija. Andis suunale ni me kui 1855. Aasta Pariisi maail manäitusel C ourbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,, Realism". C ourbet oli suurt kasvu tugev m e es, selline on ka te ma kunst ­ m eh elik , j õuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib kõike suure lihtsa vor miga, tööde m õ õtmed on ka suured

Kunstiajalugu
thumbnail
18
docx

Sotsiaalpsühholoogia konspekt

kontrollitav või sõltub ta täielikult välistest jõududest ja juhusest - Lõppude lõpuks suhtutakse ini mestesse nii, nagu nad on selle ära teeninud - Kõik , mis minuga toimub, s õltub minust endast - Kesk mine kodanik suudab m õjutada valitsuse otsuseid - Kahjuks on nii, et kui palju ka ini mene ei püüaks, ikka jäävad sageli ta väärtused tunnustuseta - Vahel ma tunnen, et ei suuda kontrollida, kuhu suunda mu elu p öördub - Maail ma juhib väike grupp ini mesi, kelle käes on või m ja selle vastu pole midagi teha Õpitud abitus ·Õpitud abituse kujune mine - Alandlikkus ja abitus, mis kujuneb olukorras, kus indiviid tajub suutmatust kontrollida korduvaid eba me eldivaid sünd musi ·Kinnipidamisasutused ·Haiglad ­ "head" patsiendid ·Vanadekodud Eksperimendid: ·Kinnipeetud, kellel oli kasv õi mini maalne või malus kontrollida o ma ümbrust (ka mbris

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
10
docx

Esimene Maailmasõda.

massimõrvad. Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Sõjapõhjused Esimene maailmasõda algas 1914. ja lõppes 1918. aastal. Paljude konfliktide puhul on kindlalt määratavad põhjused ja eeldused selle tekkimiseks. Esimese maailmasõja puhul oli see hoopis teisiti. Sellel sündmusel puudub täpne põhjus. Puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on pigem vajalik terviklik analüüs eeltingimustest. Põhjused peituvad isegi 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele ning tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist. Küsimus Esimese maailmasõja põhjustest on keeruline, kui samas ka aktuaalne, kuna

Ajalugu
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

11 EESTI SÕJAAJALUGU seisu väga soodsaid karjäärivõimalusi ohvitseridena tsaariarmees. Baltisaks- lastest ohvitseride mõjukus Vene ar- mees püsis kuni Esimese maailmasõ- jani. Kõige tuntum baltisakslane Vene armees oli kindralfeldmarssaliks tõus- nud Michael Andreas Barclay de Tol- ly, kelle teened olid väga suured sõjaväe ettevalmistamisel 1812. aasta Vene-

Riigiõpetus
thumbnail
186
pdf

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri

Kultuuriajalugu
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

paigutusega mootorsõidukid. Neid käsutatakse peamiselt isikliku liiklusvahendina, kuid võimsa mootori ja vastava haagise (külg-, ees- või tagahaagis) korral ka inimeste ja kauba veoks. Sõltuvalt koaastrüktsioom iseärasustest liigitatakse moo- torrattad kolme rühma (vt. joon. 1): a) põlve- ja jäikade jalatoenditega mootorrattad, b) põlvetoenditeta, tugipõrandaga mootorrattad ehk motorollerid, c) sõtkajamiga mootorrattad ehk mopeedid. Põhitüübiks on esimese rühma mootorrattad. Kasutus- otstarbe järgi liigitatakse need tänava- ja .spordimootorra- tasteks. Tänavamootorrattad on lihtsa ehitusega ja suhteli- selt pika kasutuseaga, nende konstrueerimisel on peetud silmas ka meeldivat väliskuju ja väikest kütusekulu. Spordimootorrattad jagunevad omakorda veel palju- deks alaliikideks. Nendel on võimsad mootorid ja nad või- vad saavutada suuri kiirusi. Spordimootorrataste kuju ja

Füüsika
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi- dega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andeka- te uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Ande- kad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks asjaolu, et lapsevanematel ning pedagoogidel puuduvad koge- mused ja teadmised nii andekate laste märkamiseks kui ka koolitustööks andekate lastega

Psühholoogia
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus




Kommentaarid (5)

KaTuuuuu profiilipilt
Katu Tammjõe: Põhjustest oli üsna vähe juttu, rohkem kirjutati, mis toimus sõjas. Eriti ei aidanud.
17:59 12-09-2011
chrissu989 profiilipilt
chrissu989: Ma ei saa seda millegagi avada !
09:55 07-10-2009
margustraksmann profiilipilt
margustraksmann: ei toiminud väga
15:41 15-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun