7.Peategelased:Insarov-bulgaarlane, kes peab tähtsamaiks kogu elus oma kodumaad ning on iga hetk valmis ohverdama iseennast kodumaa heaks.Jelena Nikolajevna Stahhova-tundis sümpaatiat kõige abitu vastu. Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaaria patrioodi Insaroviga koos olles. 8.Tähtsamad kõrvategelased:Andrei Pertovitsh Bersenev-kohmakas isiksus, kes on armunud Jelenasse, kuid laseb tal minna. Anna Vassiljevna Stahhova-Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv. 9.Sündmustik:Tegevus toimub ühel suvel , kui Stahhovite majas peatub noor kunstnik Shubin ja samas lähedal külas peatub tudeng Bersenev. Tegevus algas siis, kui Bersenevile tuleb külla tuttav Insarov, keda mõisas oodatakse, et mehega tutvuda. Algul Jelena pettub mehes, kuid tolle ebatavaline olemus hakkab teda veetlema, Jelena armub. Samuti tunneb ka Insarov, kuid arvates, et tunne on ühepoolne tahab ta lahkuda. Jelena peatab mehe ning nad räägivad oma
esinemist umbes 1/10 000 sünni kohta. Kliinilised tunnused Alati esinevad (100%) · arenguline mahajäämine; · kõnehäired, sõnakasutus minimaalne või puudub; mitteverbaalne suhtlusoskus kõrgem verbaalsest; · liikumise või tasakaaluhäireed, tavaliselt ataksia (lihaste vähene koordineeritus) kõndimisel ja/või värisevad jäsemete liigutused; · iseloomulik käitumine: sage naermine/naeratamine, ilmne õnnelik käitumisviis, kergesti erutuv iseloom, käte plaksutamine, hüperaktiivsus, vähene keskendumisvõime. Kliinilised tunnused Sagedased (üle 80%) sümptomid on · hilinenud, mitteproportsionaalne pea ümbermõõdu kasv, tavaliselt kujuneb teiseks eluaastaks mikrotsefaalia ehk pisipeasus (absoluutne või suhteline) · krambid, mis tavaliselt avalduvad enne kolmandat eluaastat. Kliinilised tunnused Seotud (2080%) kõõrdsilmsus · alapigmenteeritud nahk ja silmad ·
muud süstimisvarustust. Süstimine kahjustab ka tõsiselt veene. Narkootikume on ka väga palju, tuntuimad neist on ecstasy, amfetamiin, metamfetamiin, lsd, kanep, heroiin ja crack. Märgid uimastite tarvitamisest on järgmised: tahtele allumatud naeruhood ülijutukus ja elav käitumine aja, ruumi väärhindamine vähenenud enesekriitika keskendumisraskused mäluhäired, meenutamiseraskused unehäired, raskused uinumisel agressiivsus kergesti erutuv süvenemisraskused, raskusi päheõppimisega kiirelt vahetuvad sõbrad aeglased tahtmatud refleksid koordinatsioonihäired punetavad silmad rippuvad silmalaud enesetapumõtted õpiraskused Kasutatud kirjandus: narko.ee www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.htm www.tmk.edu.ee/~margek/narko.htm eusk.tai.ee www.hot.ee/wp4u/drugs.htm
...basaaltuumad..., mis võimaldavad meil sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hippokampus... on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Emotsionaalne õppimine on tihedasti seotud ...mandelkeha....... ehk ....amügdala.... talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline ..uuem ajukoor....ehk.....neokorteks...., mis laseb meil mõistusepäraselt käituda. Närviraku ehitus ja talitlus Täitke lüngad. Närvikude on erutuv kude. .....Dendriidid... on jätked, mis kannavad närvierutust....rakukeha.. poole. Neuronil on üks ...akson....-jätke, mis kannab erutust teiste närvirakkudeni. .....Akson....võib hargneda ja ulatub teiste närvirakkudeni oma...närvilõpmetega... ......Sünaps... on koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. 1
Loomade põhilise kehamassi moodustavad telglihased ehk seljakeelik või selgroog. Luude keemiline koostis Luud sisaldavad kuni 50 % vett, mineraalid moodustavad 60- 70% ja orgaaniline aine moodustab 30-40%. Oluliselt sisaldavad kaltsiumfosfaati, veidi vähem kaltsiumkarbonaati. Kuni 15 % on rasva Vesi- 50% Mineraalid- 60- 70% Orgaaniline aine- 30- 40% Rasv- 15% Lihaste ehitus ja kuju Lihaskude on erutuv kude. Lihased jaotuvad selle järgi kuidas kinnituvad kõõlustele. Lihased jaotuvad kuju järgi: Jämelihased Lamelihased Rinnna-, kõhu- ja vaagna õõs Suu õõs- Mokad- Esik(Suu) Hambad- Suulagi- eesmine- luuline - Tagumine- pehme Keel- Aitab suunata, maitsta toitu, inimestel rääkida Keeletipp- Keeletipp, Keelejuha, Keelepära Söögitoru- 3e kestaline, ülesandeks toitu juhtida
parem elu ilvesel on. Hunt on metsas ilvese ainus tõsine vaenlane. Ilvesed elavad paarikümne aasta vanuseks. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida. Petta ilvest looduses, et teda pildistada, nagu petetakse ära linde, peitudes onnikesse, pole võimalik. Ilves on väga erutuv loom, nii rahulik nagu loomaaias, kus ta tundide viisi kännul konutab, ta metsas ei ole. Ometi on ta väga uudishimulik. 3 Veel ilvestest · Ilvesel on väga hea kuulmine. 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib. · Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid. · Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse
Kui mingi töö ei ole lõpetatus siis ma ei saa enne rahu kui olen selle valmis saanud. Kui ma ise ei oska küsin abi sellelt, kes oskab. Peale tööperjoodi mõõna pean ma energiat taastama põhjaliku puhkusega. Kui olen korralikult puhanud teen ma jälle tööd hea meelega. 1.2 CATELL 16PF Catell 16PF testist Selle testi tegemisel läks mul täppi ainult kaks asja emotsioonide kontroll ja usaldus. Ise olen ka sellega nõus, et olen kergelt erutuv,muutliku meeleoluga, satun kergelt konflikti. Olen umbusklik, valvas, nõudlik, skeptiline, auahne ja kergelt solvuv. Millega ma kõige rohkem eksisin on konkreetne mõtlemine. Ise arvan,et mulle meeldib kui on selged piirid, konkreetne tegevus, olen huvitatud praktilise töö tulemustest. Aga see test näitab, et mulle meeldib konkreetne mõttetöö. Testist tuli välja, et olen optimistlik, muretu, tuisupea, hooletu ja elurõõmus, seda viimast olen ma küll
Haiguse eelstaadiumi ajal tekivad loomal käitumishälbed, enne rahulik olnud loom muutub agressiivseks või vastupidi. Loom erutub kergelt nii kuulmise kui nägemisaistingute puhul, kaob orientatsioon liikumisel, loom võib süüa ebaharilikke esemeid, hakkab tekkima neelu halvatus, mille tulemusel loom ei saa toitu ega jooki neelata. Järgneb erutusstaadium, mis nimegi poolest näitab, et loom on äärmiselt kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal rännumaania, mis eelkõige leiab rakendust metsloomade puhul. Neeluhalvatus süveneb, loom ei saa enam toituda. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. Mida ette võtta, kui Teid on purenud marutaudikahtlane loom? Marutaudikahtlase looma puremise korral tuleb haava koheselt pesta rohke vee ja seebiga ning kanda haavale kas
Mõistes et Jelena talle Bersenevit eelistab, teeb stseeni ("Kas teil pole mind vaja?!?") * Zoja - priske, valgevereline, lapsik ja liigkorralik vene sakslanna. Stahhovite majas mingi sugulane- seltsidaam. Ei saa aru kuidas Jelena võib põlata ära isa otsitud peigmehe, talle endale meeldib. Lõpus saab tast tolle andunud ja õnnelik naine. Raamatus ebatähtis. * Anna Vassiljevna Stahhova (end. Shubina) - Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv/nukrutsev. 7aastaselt jäi orvuks (päris mõisa). Väike, kõhetu, peente näojoontega, püsimatu. Mehe truudusetus sõna otseses mõttes sööb teda. Kuuldes Jelena plaanidest Insaroviga, on murtud ja peab seda maailma lõpuks. * Nikolai Artemjevitsh Stahhov - Jelena isa. hea välimusega, ei pummelda, kuid mängib hasartmänge. Käinud junkrute koolis. Oportunist. Petab oma naist koleda saksa lese Augustine Kristianovnaga. Furious,
ümbritseva suhtes. Kõnekeskuse ümberpaiknemine ajus ei möödu jälgi jätmata vaimsed võimed ja kõnekultuur on nendel lastel madalamad. Aleksia lugemishäire, seotud sensoorse afaasiaga, Wernicke ala kahjustuse tagajärg Agraafia kirjutamishäire, seotud motoorse afaasiaga Akalkulia arvutamishäire EEG elektroentsefalograafia, meetod, kus registreeritakse aju biovoolu. Närvikude on erutuv kude, mille tegevusega kaasnevad biovoolud. Kasutusele võttis Berger 1929.a. Eristatakse erineaid võnkeid: , , ,. Kõne areng: Laps hakkab oma silpidega häälitsema 6.-7. elukuul, samuti kuulab ta tähelepanelikult täiskasvanu kõnet ja jälgib selle suud. 8.-9. elukuul hakkab kasutama silpide kombinatsioone, luues selliselt oma keele. 9.-10. kuul hakkab ütlema esimesi sõnu ning saab ise aru mõnekümnest lihtsamast sõnast.
Kui ema teeb seda liiga rangelt ja liiga varakult, kasvab ta lapsest pedantne inimene, kuid ka vastupidine äärmus pole kiita - sel juhul saab lapsest hiljem küll ehk loov ja spontaanne isiksus, kuid võib ka juhtuda, et lohakas ja distsiplineerimatu lagastaja.Oma kaasaegseid sokeeris Freud ka oma vaadetega väikelapse seksuaalsusest. Seni oli arvatud, et vähemalt lapsed on ses suhtes ingellikult "puhtad". Freudi järgi on imikul kogu keha erootiliselt erutuv, alles hiljem taandub see nauding üksnes suguelundeisse. Esimest eluaastat nimetab Freud oraalseks (suiseks) staadiumiks, mis omakorda jaguneb kaheks, oraal-passiivseks (kui hambaid veel pole) ja oraal-agressiivseks (kui on juba väikesed kikud väljas ning laps hakkab hammustama ja purema). Inimese areng võib ühes või teises staadiumis mingil määral takerduda, peatuda - inimene, kellega see on juhtunud oraal-passiivses staadiumis, armastab hilisemas elus väga
nakatumisest on looma käitumine erinev. Erinev on ka sümptomite esile tuleku aeg. Selleks võib kuluda paar nädalat kuni aasta, kuid sagedamini tekivad sümptomid 1-2 kuu jooksul. Haiguse eelstaadiumi ajal tekivad loomal käitumishälbed, rahulik olnud loom muutub agressiivseks, loom erutub kergelt, loomal kaob orientatsioon liikumisel, loom võib süüa ebaharilikke esemeid, tekib neelu halvatus. Järgneb erutusstaadium, mil loom on hästi kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal tung rännata. Neeluhalvatus süveneb ja loom ei saa enam süüa. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. (vet.agri) 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis? Kuigi on palju väliseid tunnuseid mille põhjal diagnoosida marutaudi, saab lõplikult kindel olla selles, kas loom põdes marutaudi või mitte laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Kuna
muutub elu jooksul närvirakkude ja ahel, mis tipneb närvilõpmes asuva nendevaheliste ühenduste tasemel virgatsaine (kemikaali) vabanemisega { Närvikude on erutuv kude - erutuvus tuleneb { Stress, nüanssiderikas elukeskkond, närviraku membraani füsioloogiast õppimine ja hormonaalsed mõjutused { Närviraku membraan on elektriliselt laetud: võimendavad või pärsivad täiskasvanuea membraani sise- ja välispinna vahel on
silmaringiga linnugripp - nakkushaigus kliima - ilm, ilmastu literatuur - kirjandus klipp - lühike terviklik muusikapala või video- logo - firmamärk lõik looduskatastroof - suur loodusõnnetus koaala - kukkurkaru lõhmus - pärn koleerik - ruttu ja tugevasti erutuv inimtüüp lõimuma - millegagi liituma, ühte sulama kollektsioneerimine - kindlate esemete kogu- mine M koloonia - asumaa magnituud - mõõtühik maavärina võimsuse kommentaar - seletav märkus, arvamusavaldus mõõtmiseks kompleksne - mitmest osast koosnev maimik - 1-3-aastane laps komplekteerima komplekti koostama; manipuleerima - rahvahulki mõjustama
Blokaade võib jagada ka ühesuunalisteks või kahesuunalisteks. Ühesuunaline juhtetee blokaad tähendab seda, et juhteteedes toimub impulsi ülekanne, kui antud piirkonda stimuleeritakse ühest suunast, ning erutuse ülekanne ei toimu, kui antud piirkonda stimuleeritakse vastupidisest suunast. Kahesuunaline juhtetee blokaad tähendab, et ülekanne on blokeeritud mõlemast suunast. Impulsi ülekanne on enamasti blokeeritud, kui impulss jõuab südame piirkonda, mis ei ole erutuv. Blokaadi põhjustavad erinevad seisundid näiteks isheemia, sidekoestumine, põletik ja ka teatud ravimid. Juhtetee blokaad esineb ka normaalse südamerütmi korral ning siis on tegemist funktsionaalse blokaadiga. Selline blokaad esineb kui müokardi rakk on refraktaarne eelnevalt esinenud depolaristasiooni tõttu. Impulss, mis jõuab samasse rakku hiljem, on võimeline edasi kanduma. Juhtetee blokaad spetsialiseerunud juhtesüsteemi osades, näiteks
Näeb maailma dramaatilistes ja isegi traagilistes värvides. Ootab kõikvõimalike ebameeldivusi. Tema juhtmotiiviks on neli nooti Beethovenist ehk saatuse teema. Isiklike probleeme kaldub püstitama ja lahendama üldistatult. Samaaegselt sageli üritab olla kasulik inimkonnale. Kaldub pidevatele kahtlustele ja kõhklustele. Mõnikord on tajutav ümbritsevate poolt kui tasakaalutu, kergesti erutuv isiksus. Näiteks, teda ärritavad kõikvõimalikud liigsed liigutused, ta näeb maailma niigi liiga dünaamilisena. Ei meeldi ilmutada initsiatiivi. Tundeid asetab mõistusest kõrgemale. Julgelt astub situatsiooni kui on hästi sellega tutvunud, hoolikalt on kõik ette valmistanud. Ootab, mõtiskleb läbi kogu situatsiooni, kindlustub kõikidest võimalikest ebameeldivustest ja alles siis tegutseb kindlapeale. Strateeg, teab kuidas jaotada oma jõudu ajas
Eestis praegu paraku mitte. 5.1.Alternatiivset abi Homöopaatia põhineb "sarnane-ravib-sarnast" meetodil, kusjuures kasutatakse tabamatult väikesi ravimidoose. Perearst-homöopaat Saima Tishler: "Lennuhirmu põdejad jagunevad homöopaatia mõistes lahtimõtestatuna kolme tüüpi (või satuvad kolme liiki seisunditesse): Argentum Nitricum (hõbenitraat), Phosporus (fosfor) ja Calcarea Carbonica (kaltsium)." Argentum Nitricumi tüüp on närviline, erutuv ja impulsiivne. Ta on sageli valmis tegutsema pähehüpanud idee ajel, ta on sekeldaja, oma otsustustes sageli kahevahel. Teda vaevavad irratsionaalsed kujutlused a la "mis võiks juhtuda kui...". Ta suudab endale üksikasjalikult ette kujutada, kuidas lennuõnnetus juhtub, ta alla kukub jne. Kõrgusekartusega seondub südamekloppimine, iiveldus, kuumahood, õhupuudus, lausa kõhulahtisus. Abi saab väga magusast ja väga soolasest toidust, jahedast värskest õhust. Lisaks
Mu otsene eesmärk on esitada maailmale selgelt, lühidalt ja ilma seletusteta rida igapäevaseid juhtumeid. Oma tagajärgedega on need juhtumid mind kohutanud – piinanud – hävitanud. Aga ma ei püüagi neid tõlgendada. Minule pole nad tähendanud midagi peale jubeduse – paljudele ei paista nad mitte niivõrd kohutavate, kuivõrd eriskummalistena. Tulevikus võib-olla leidub tark inimene, kes taandab mu pettekujutelma argitõeks – minust rahulikum, loogilisem ja mitte nii kergesti erutuv inimene, kes näeb asjaoludes, millest mina aukartusega nii üksikasjalikult jutustan, üksnes täiesti loomulikku põhjuste ja tagajärgede seost. Lapsest peale paistsin ma silma oma kuuleka ja sõbraliku loomu poolest. Mu südamehellus oli koguni nii silmatorkav, et sattusin kaaslaste pilke alla. Eriti meeldisid mulle loomad, ning vanemad olid hellitanud mind igasuguste lemmikloomadega. Nendega veetsingi peamiselt oma aega ning iialgi polnud ma nii õnnelik kui neid söötes ja kallistades
jaatus, kallutamine); kolmetelj- keraliiges (puusa-, õlaliiges). Skeletilihased kinnituvad luudele, lõpevad kõõlustega, lihased ümbritsetud sidekirmete e fastsiatega. Nahalihased pehmetes kudedes, miimiline funktsioon, peamisel pea piirkonna lihased. Lihasraku kontraktsioon Motoorse närvi lõpmelt AchAP tekekontraheeruminemembraanis N-tüüpi kolinoretseptorid, lihasrakku hakkan tungima Na lõpp-plaadi potentsiaalvallandub AP (lihasrakud erutuv kude). AP seotud lihase kontraheerumise mehhanism = elektromehaaniline sidestus. Toimub üle Ca- ioonide, AP levib ka piki t-torukesi, toob kaasa tsütoplasmas Ca konts tõusu. Lihasrakus jämedad (müosiin) ja peened (aktiin, mille ümber tropomüosiini molekulid, millele kinnitub troponiin) filamendid. Libisevad üksteise vahele. Kui Ca tase tõuseb, kinnitub see troponiinile, mis käivitab kontraktsiooni. Ühendus NS ja skeletilihaste vahel toimub läbi alumiste või alfa-motoneuronite
Siin tuleb olla hoolikas ja mitte alustada esmajärjekorras süüdistustega, nagu oleks lapsest saamas narkomaan. Kindlamad märgid uimastite tarvitamisest on järgmised: * tahtele allumatud naeruhood * ülijutukus ja elav käitumine * aja, ruumi väärhindamine * vähenenud enesekriitika * keskendumisraskused * mäluhäired, meenutamiseraskused * unehäired, raskused uinumisel * agressiivsus * kergesti erutuv * süvenemisraskused, raskusi päheõppimisega * kiirelt vahetuvad sõbrad * aeglased tahtmatud refleksid * koordinatsioonihäired * punetavad silmad * rippuvad silmalaud * enesetapumõtted * õpiraskused * kooliprobleemid Selge vihje selle kohta, et inimene on narkouimas, võivad anda tema silmapupillid. Rohkem infot selle kohta leiate siit. Kindlasti on oma kahtlustele kinnitust leides raske jääda rahulikuks
hormoonide trantsport ajuriptsi tagumisse ossa ja siis organism laiali. Keemilised ja elektrilised sünapsid. (õp., lk 177-178) Ühel neuronal võib olla kuni mitukümmend tuhat sünapseid. Keemilised sünapsid : Aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Potentsiaali muutus : 1) erutuv postsünaptiline potentsiaal e EPSP (erutussünapsis: ülekandeaine toimel tekib postsünapsimembraani hüpopolarisatsioon või depolarisatsioon) 2) inhibeeriv postsünaptiline potentsiaal ehk IPSP(pidurdussünapsis : tekib postsünapsimembraani hüperpolarisatsioon) Elektrilised sünapsid: Membraanidevahelised ühendused on väga tihedad. Kui üks rakkudest erutub, siis suundub Na-ioonide vool läbi avatud
Poegimishalvatus tekib äkki ja kulgeb kiiresti. Algul esineb isutus, siis hakkab tagakehast alates halvatus ,mis levib üle kogu keha. Loom langeb maha ja ei suuda tõusta, seisund halveneb kiiresti. Ca ja glükoosi manustamisel veeni tervistub enami lehmi. Poegimishalvatust põhjustab Ca ülesöötmine kinnisperioodil. 62. Veiste ägedad nakkushaigused Marutaud- ägedalt kulgev nakkushaigus, kandub edasi haige looma hammustuste kaudu. Haigestunud loom on kergersti erutuv ja esinevad taju häired, enamasti lõpeb halvatuse ja surmaga. Haiged metsloomad ei karda inimesi, tulevad inimasulate lähedusse. Näiliselt rahulikud kuid võivad ootamatult hammustada. Peiteperiood 2 nädalat kuni 2 kuud. Haigusnähtude korral ravi tulemusteta. Teetanus- haava mürgistushaigus, iseloomustab üksikute lihaste või nende rühmade kramp, haiguse vältimiseks tuleb haavad kohe korrastada. Sagedamini haigestuvad kabjalised, harvemini veised, lambad ja kitsed
Eristatakse nelja temperamenditüüpi - sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sangviinik on seltsiv, suhtleja, jutukas, elav, liidriomadustega. Flegmaatik on passiivne, aga hoolas ning mõistlik, rahumeelne, enesekontrolliga, kindlameelne. Melanhoolik on tujutaks ja ärev ning pessimistlik ja endassetõmbunud. Koleerik on rahutu, agressiivne, erutuv ning aktiivne. Siia alla kuuluvad ka kehatüübi alusel isiksuse tüüpide määramise teooriad, mille järgi nt ümara kehakujuga inimesed peaksid olema rahumeelsemad. Tegelikkuses - psühholoogilised tunnusjoonte teooriad – teooriad püüavad välja selgitada, missugused on inimese baasfunktsioonid. Hetkel on see suund valdav, et inimene on teatud dimensioonidega võrreldav.
Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad Une seisundi hindamisel (magamise ajal) Närvikude on nii nagu lihaskudegi erutuv kude ja tema tegevusega kaasnevad biovoolud, mida on võimalik registreerida. EEG korral registreeritakse biovoole kolju pealt, kuhu asetatakse elektroodid. Eletroodide arv ei ole kindel suurus, minimaalne on 2, tavaliselt on neid vähemalt 8. Kõrvalesta külge asetatakse indiferentne (ükskõikne) elektrood, mis ise registreerimisest osa ei võta. Biovoolud antakse elektroodidelt edasi aparaadile ehk elektroentsefalograafile ja seal need peavoolud
Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse: 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad Une seisundi hindamisel (magamise ajal) Närvikude on nii nagu lihaskudegi erutuv kude ja tema tegevusega kaasnevad biovoolud, mida on võimalik registreerida. EEG korral registreeritakse biovoole kolju pealt, kuhu asetatakse elektroodid. Eletroodide arv ei ole kindel suurus, minimaalne on 2, tavaliselt on neid vähemalt 8. Kõrvalesta külge asetatakse indiferentne (ükskõikne) elektrood, mis ise registreerimisest osa ei võta. Biovoolud antakse elektroodidelt edasi aparaadile ehk elektroentsefalograafile ja seal need
Isiksus on kõigi inimeste iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevates olukordades. Gordan Allport (1937, 1961): Isiksuse jooned on püsivad dispositsioonid (eelsoodumused) toimida erinevais olukordades suhteliselt ühesugusel viisil. Isiksuse joonte näiteks on omadused järgnevas loetelus: aus, usaldusväärne, tujukas impulsiivne, kahtlustav, ärev, erutuv, domineeriv, sõbralik. Loomulikult võiks seda loetelu veel palju pikendada. Allport loetles üle 4500 isiksuse joone. Korra loomiseks sellesse kaosesse võttis ta kasutusele kolme liiki isiksuse joonte mõisted. Kardinaalne isiksuse joon on domineeriv joon, mis iseloomustab peaaegu kogu inimese käitumist. Samas esineb kardinaalse isiksuse jooni harva ja mitte igaüks pole suuteline neid omama ja välja näitama. Isiksuse kesksed jooned on
maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline erutusega ilma ärrituse rütmi tranformatsioonita, s.o sagedusega, kus ärritusimpulsside ja vastureaktsioonide arv on veel võrdne.Ärritussageduse optimum ärritussagedus, mis kutsub esile maksimaalse efekti, n: skeletilihasel maksimaalse tugevusega kontraktsiooni. - pessimum ärritussageduse jätkuval suurendamisel lihaskontraktsioon nõrgeneb ja lõpuks lihas lõtvub. N: Vvedenski näitas, et erutuv kude on suuteline mingis ajaühikus vastu võtma teatava arvu rütmilisi ärritusi ja vastusena tekib koes niisama palju erutuslaineid. Parabioos e "elulähedane" seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima. · Bioelektrilised nähtused närvi- ja lihaskoes. Erutuse membraaniteooria olemus
Isiksuse analüüsil on sügavamalt kasutatud psühhodünaamilist, isiksuse joontest lähtuvat, käitumuslikku ning humanistlikku lähenemist. Isiksuse joonte teooriad Gordon Allport (1937, 1961): Isiksuse jooned on püsivad dispositsioonid (eelsoodumused) toimida erinevais olukordades suhteliselt ühesugusel viisil. Isiksuse joonte näiteiks on omadused järgnevas loetelus: aus, usaldusväärne, tujukas, impulsiivne, kahtlustav, ärev, erutuv, domineeriv, sõbralik. Loomulikult võiks seda loetelu veel palju pikendada. Allport loetles üle 4500 isiksuse joone. Korra loomiseks sellesse kaosesse võttis ta kasutusele kolme liiki isiksuse joonte mõisted. Kardinaalne isiksuse joon on domineeriv joon, mis iseloomustab peaaegu kogu inimese käitumist (näiteks ema Teresa altruism). Samas esineb kardinaalseid isiksuse jooni harva ja mitte igaüks pole suuteline neid omama ning välja näitama
Artikkel Hüperkineetilised ehk aktiivsus ja tähelepanuhäired laseeas Ruth Raielo .8aastase poisi ema räägib: "Vastsündinueast peale on tal olnud probleeme .unega. Ta magas lühikest aega korraga, oli kergesti erutuv, nuttis sageli .nähtava põhjuseta. Areng on olnud eakohane, kuid praeguseni püsib .voodimärgamine. Ta on olnud alati väga liikuv, püsimatu, hüplev ühelt .tegevuselt teisele, impulsiivne, palju on olnud traumasid. Kuni .kooliminekuni oli kodune laps. Seoses kooliminekuga on tekkinud probleeme .juurde. Poiss on küll väga taibukas, kuid püsimatuse ja kiirustamise tõttu
annaabi.ee 
