TÕSTAMAA KESKKOOL 11 klass Merlin Miido MAURICE MAETERLINCK Referaat Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Tõstamaa 2005 SISUKORD Belgia kirjandus.............................................................................lk 3 Maurice Maeterlincki elulugu........................................................lk 4 Maurice Maeterlincki loomingu iseloomustus...............................lk5-6 "Pimedad".......................................................................................lk7 "Sinilind".....................................................
Tõstamaa mõis Tõstamaa mõis on rüütlimõis, mis asub Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas. Praegu asub seal Tõstamaa keskkool. Esmakordselt on mõisa mainitud 1553. aastal. 17. sajandi algul vahetas mõis mitmeid kordi omanikke. Peahoone ehitati Helmersendide ajal. Kahekordne peahoone oli varaklassitsistlik, kui see valmis 1804. Wilhelm Fromhold Staël von Holstein lasi 1860. ja 1870. aastatel peahoone põhjalikult ümber ehitada. Häärber ehitati ümber historitsistlikus stiilis, mis on retrospektiivne
VAHETUSÕPILASTENA AUDRU KOOLI KEIDI NIIT JA KERTU LILLE 8. KLASS TÕSTAMAA KESKKOOL SISSEJUHATUS · MIKS VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEEMA · LOOVTÖÖ EESMÄRGID · LOOVTÖÖ KIRJELDUS · HINNANG OMA TÖÖLE MIKS VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEEMA · VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEMA, KUNA TAHTSIME OLLA VAHETUSÕPILASED. · VENIVIDIVICI EESMÄRGID · ERINEVUSED JA SARNASUSED · VASTU VÕTMINE KOOLI · ÕPILASTE JA ÕPETAJATE SUHTUMINE · AUDRU JA TÕSTAMAA KOOLI VÕRDLUS LOOVTÖÖ LÜHIKIRJELDUS · TRANSPORT · ÖÖBIMINE · KOOLIELU · MIS HEA JA MIS HALB HINNANG OMA TÖÖLE · KERTU HINNANG · KEIDI HINNANG KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD PILDID · AUDRU KOOLI KODULEHELT HTTP://AUDRU.EDU.EE/ · KERTU ERAKOGU TÄNAME KUULAMAST!
Merelaiu puhkeküla Merelaiu puhkeküla on mõeldud puhkamiseks igases vanuseastmes. Põhitegevuseks on anda küla renti nendele inimestele, kes soovivad puhata, pidutseda, ööbida, kalal käia või mingil muul viisil head aega veeta. Teenustest on küla rent, ööbimiskoha rent ja paadihoidmise rent. Merelaiu puhkekülas pakutakse igasuguseid tooteid, mida saab uurida interneti koduleheküljelt. Merelaiu puhkeküla asub Pärnu maakonnas, Tõstamaa vallas Pärnust 50 km kaugusel Tõstamaa lahe ääres. Külastajatele tekitab see aga raskust küla otsides, sest küla asukoht on halval kohal ning koha leidmiseks peab olema kaasas mingi abivahend( Tõstamaa valla kaart, ogranisatsiooni ettevõtja abi või gps). Lahtioleku ajad kokkulepitavad või ettetellivad. Interneti kodulehekülg on ka olemas. Merelaiu küla territoorium on piisavalt suur puhkamiseks. Küla suurmaja on renoveeritud ja maja seest on kõik ilusti korda tehtud
ajal tutvuda teistmoodi looduslike piirkondadega Eestis. Üks kahest jõest on Paadrema jõgi. See saab alguse Tõhela järvest, voolab põhja, Tiilima küla juures pöörab läände ja suubub Paatsalu küla lähedal Liivi lahe Paatsalu lahte. Pikkus 30 km, valgala 289 km². See on kantud Eesti lõhejõgede nimestikku. Jõgi paikneb kogu ulatuses Pärnu madalikul. Jõe lähteks olev madal Tõhela järv asub Männikuste külas, Tõstamaa alevikust 9 km loode pool. Enamikus pikkuses voolab jõgi suhteliselt hõreda asustusega ümbruses ja suuremad asulad jõe lähikonnas puuduvad. Jõgi suubub Paatsalu lahte Hõbesalu ja Paatsalu küla vahel. Paadrema jõgi on suhteliselt väikese kaldega, seega on see ka hea koht, kuhu viia huvilisi matkale. Teiseks jõeks on Audru jõgi, mis asub Pärnumaal Koonga ja Audru valla idaosas. Ta voolab välja Lavassaare järve lõunaosast ja suubub Pärnu lahte 2 km Pärnu
juurdeveoraudtee ning sõjaväe- ja tööstusraudteede ajaloo jäädvustamine ja tutvustamine. Igal laupäeval demonstreeritakse spetsiaalsel raudteelõigul töötavaid eksponaate. Tõhela Koduloo Pööning Tõhela küla Silvi Rand tel: 449 6523 Tõhela Rahvamaja pööningule on kokku kogutud erinevaid pilte, tööriistu, esemeid Tõhela piirkonnast. Külastada saab seda raamatukogu lahtiolekuaegadel, suurematel gruppidel palume külastus eelnevalt kokku leppida. Tõstamaa Muuseum Tõstamaa Liina Käär tel: 508 3834 e-post: [email protected] Asub Tõstamaa mõisahoones. Muuseumiruumid asuvad nii keldrikorrusel, kus kasutusel on neli ruumi, kui mõisahoone kolmandal korrusel, korstnasaalis. Muuseumis on eksponeeritud kohalikku piirkonda tutvustavad fotod, endisaegsed tööriistad ning muud majapidamises kasutusel olnud esemed. Samuti on külastajatel võimalus vaadata vanu raamatuid, tunnistusi, päevikuid, mis aitavad anda ülevaadet siinsest koolielust möödunud sajandil
paekivist, laed ja katused on puidust. Hoones asuvad meteoriitika ja paekivimuuseum, konverentsisaal, väike hotell, saun ja kauplus. Haapsalu raudteejaam, Läänemaa Telefon: +372 47 34 574 Epost: [email protected] Kodulehekülg: http://www.jaam.ee Eesti Raudteemuuseumi siseekspositsioon asub Haapsalu raudteejaama nn. Imperaatoripaviljonis. Muuseumile kuuluv ajalooline veerem vedurid ja vagunid asuvad raudteejaamahoone taga rööbastel ja nendega saab tutvuda tasuta Tõstamaa vald, Pärnumaa Telefon: +372 53 468 635 Epost: [email protected] Kodulehekülg: http://www.tostamaa.ee Tõstamaa on mereäärne maa. Valla pindala on 261 km2 ja elanike arv 1571. Tänu mere lähedusele on vald väga mitmekesise loodusega (Manija saar, laiud, järved, rannaniidud, luited), kõige selle säilitamiseks on loodud Tõstamaa rannikuala, Varbla rannikuala ja Kihnu saart hõlmav Kihnu Väina Merepark. Tähtsamaks majandusharuks on vallas põllumajandus
istutusega 22,77 ha. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) 5 Vändra Metskond (Joonis nr. 2) ÜLDINFO Vändra metskonna üldpindala on 99 253 ha ja metsamaa moodustab sellest 56%. Vändra metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Are, Audru, Halinga, Kaisma, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla . RiigimetsaMajandamiseKeskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Vändra metskonna territoorium jaguneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajooni vahel. Lääne-Eesti madaliku maastiku eripäraks on väga mitmekesiste rannatüüpide esinemine rannavööndis ja Soomaale on loomulikult iseloomulikud jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood
Hormoonid Triin Sassiad 9/13.kl Tõstamaa Keskkool Hormoonid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid
Maaturism Maaturism on väljaspool linnakeskonda, see tähendab maakeskonnas.Maaturismi olulisteks komponentideks on maaeluline vorm ja sisu.Maaturism hõlmab loodus-ja taluturismi.Maaturismi alla kuuluvad puhkekülad,kodumajutus,puhkemaja,hostel,külalistemaja,motell ja hotelli. Maaturismi ettevõtetes on igal inimesel ning lastega peredel hea puhata ja veeta aega.Hea on pidada konveretse ja seminare. Maria Talu Maria talu asub Pärnumaal 32 km kaugusel Pärnust mööda Audru Tõstamaa maanteed Virtsu suunas.Seal on 24 kahekohalist tuba-kokku 48 voodikohta. Võimlus on ka lisavooditele. Maria talu on eelmise sajandi algusaastail ehitatud Lääne-Eesti tüüpi talu, kus on tähtsal kohal traditsioonide austamine ja jätkusuutlikkus. Looduskaunis ümbrus pakub erinevaid võimalusi seiklusteks metsas, rabamaastikul ja merel, olles suurepärane koht nii puhkamiseks kui ka seminaride ja koolituste läbiviimiseks.
· Saare pindala on 16,4 km2 (koos laidudega 16,8 km2). · Saar on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Rannajoone pikkus on 36,2 km. · Pinnamood on tasane, kõrgeim punkt on 8,5 m. · Pehme ja mereline kliima on Eesti keskmisest soojem: aasta keskmine õhutemp on +5,5 oC, juuli keskmine on üle +17 oC. · Sajupäevade arv aastas on alla 160, aasta keskmine tuulekiirus on üle 6 m/s. · Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel. · Pärnu linnani on 41 km, Ruhnu saareni 60km ja Riiani 123 km. · Lähim asustatud ala on Tõstamaa valla Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel. · Saarel elab 639 inimest (03.11.2004 seisuga) · Kihnu põhikoolis õpib 69 last. · Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Kihnu on Pärnumaa valdadest kõige väiksem. Rahvastiku tihedus on 32 inimest 1
Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid. Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti ning kaapkleiti. Kadrina naine kandis tanu käiseid ning põlle. Emmaste pruut kandis seppelit, rõhke ning põlle. Tori naine kandis kabimütsi, lahkkraed, silmadega preesi, sessidega kampsunit ja põlle. Setu naine kandis peavööd
sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald 2 Rahvastik Pärnu linna elanike arv on vähenenud, kuid seda ümbritsevate valdade elanike arv kasvanud.
kohe kindasti tegemist ei ole. Järele jääb variant, kus on õpetajatega midagi juhtunud. Teie pettumuseks pean ütlema, et ma ei ole leiutanud ajamasinat, mille abil oma armsatest õpetajatest mõnikümmend aastat nooremad teisikud teid õpetama tuua, vaid asendasin nad nooremate ja tunduvalt ambitsioonikamate tegelastega. Osalt sellepärast, et ma olen alati mõelnud, kuidas kõike palju paremini teha ja suuresti sellepärast, et täna tähistame Tõstamaa Keskkoolis õpetajate päeva. Kuna õpetajatel on aastas niigi palju vabu päevi siis ei ole me ahned kinkimaks neile veel ühte, et nad saaksid veenduda selles, kui head õpilased me ikkagi oleme. Täna üritavad rumalad rumalamaid õpetada ning püüavad järgi, kui keeruline on suvalisest marakratist täisväärtuslik inimene kasvatada ja marakratid saavad tundma, kui kehvasti võib seda kõike teha.
9 Sisutekst on rööpjoondatud. 9 Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Enne ja pärast pealkirja on üks tühi rida. 9 Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. 9 Taandreaks kasutatakse tabuleerimisklahvi TAB või eraldatakse lõigud ühe tühja reaga. Töös peab selles osas valitsema ühtsus. 9 Tiitellehte, sisukorda, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Tõstamaa Keskkool TALUPOJAD KESKAJAL Referaat Õpilane: Jüri Hakkaja Juhendaja: Ants Alandlik Pootsi 2008 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus ............................................................................ 4 Talupoja elamu, talupoja rõivastus ................................................................... 5 Talupoja söök ja jook .......................................................................
1. Väljaminekud 342 rubla 1.1. Auhindadele 50 rubla 1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud teised... 2.2. Pasunakoorid 2.2.1. Väägvere pasunakoor 2.2.2. Tsooru pasunakoor 2.2.3. Korkna(?) pasunakoor 2.2.4. Kure(?) pasunakoor 3. Peoplatsid 3.1. ,,Vanemuise" seltsiaed (19.06.) 3.2
3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme Väätsa küla Käravete Suure-Jaani Kadrina vald Lohusuu Vastse-Kuuste Navesti jõgi Tütarsaared Vana-Võidu Toila linn Väinameri Viru-Jaagupi 4. täida ümbrik. aadressaadiks on proua alma malm, kes elab hiiumaal kärdlas käina maantee majas number 95. kärdla sihtnumber on 92413
Hinnad peamajas: 4 inimese sviit 1 800 EEK (120)/ööpäev Lisaks majutusele pakutakse hommikusööki Villa Andropoffi Restoranis,mille hinnaks on 75 EEK/täiskasvanud ja 45 EEK/4-12-aastased lapsed. Green Villa Asukoht: Vee 21, Pärnu Hinnad: Tuba ühele 450 1000.- Tuba kahele 680 1250.- Tuba kolmele 900 1400.- Peretuba 4-le 1200 1800.- Korter 1300 1900.- Hinnad sisaldavad ka hommikusööki. Maria talu Asukoht: Pärnu, Tõstamaa vald, Kõpu küla Hinnad: 24 kahekohalist tuba, toa hind 700.- Lisateenused: toitlustus, seminarid, pulmad, matkad, jahtimine jpm. Lembitu puhkemaja Asukoht: Lembitu 30, Pärnu Hinnad: 1 öö (kuni 8 inimest): 3520 EEK 2 ööd / nädalavahetus (kuni 8 inimest): 6 258 EEK 1 nädal (kuni 8 inimest): 15 646 EEK Lisateenused: toitlustamine, seminarid, matkad ja jalgrataste rent. Villa Marina Asukoht: Kapteni 4, Pärnu Hinnad: 1 ööpäev 1200.-
Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 810 ja Läänemere avaosas 67 ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 12). 1. SAARED 3 1.1. Liivi lahe saared: Abruka, Adralaid, Ahessäär, Ahtra saar, Allirahu (Kõiguste), Allirahu (Pihtla), Anekäbr, Anulaid, Heinlaid (Tõstamaa laht), Imutlaid, Kakrasiär, Kasselaid, Kihnu, Kirjurahu, Kitselaid (Liivi laht), Kiveslaid, Kunnati laid, Kuralaid, Kõrksaar, Künnisemaa ,Laiamaa, Linnusitamaa, Manilaid, Nabralaid, Oosäär, Orikalaid, Pihelgalaid, Piiukaarelaid, Pitknasv, Punningalaid, Põdvalaid, Põiksäär, Pöörilaid, Rootsiklaid, Ruhnu, Sangõ, Selglaid, Sjõll-laid, Sorg, Suurlaid, Tallukrava, Tepu kare, Tõõdilaid, Täkunasu, Udriku, laid, Uulutilaid, Vahase,
märke vaadata. Vanasti oli õpetaja autoriteet ja temast peeti lugu. Tänapäeval puuduvad õpetajal õigused ning ta on nagu klienditeenindaja. Paljud õpetajad on jõuetud ja kaitsetud klassi ees, kuigi neil peaks olema võim ja kontroll toimuva üle. Õpilased on täielikult ära unustanud oma kohustused ja näivad teadvat vaid oma õigusi, mida nad igal võimalik juhul kasutavad õpetaja vastu. 2013. aastal levis internetis video, kus Tõstamaa koolipoisid mõnitasid oma matemaatikaõpetajat. Murdeealised poisid sikutavad õpetajat pintsakust, ähvardavad ja tõukavad teda. Tänapäeval on liiga palju vägivalda. Lapsed püüvad liiga kiiresti täiskasvanuteks saada. Arvuti- ja videomängudega üles kasvanud põlvkond ei oska enam tõmmata piiri reaalsuse ja virtuaalse maailma vahel. Lapsed vaatavad juba väga varakult filme ja mängivad arvutimänge, kus õhutatakse vägivaldsust. Need kujundavad lapse maailmavaadet. Noort
64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146
23) "Mehed, mis siin sünnib?"küsisin sõpradelt, kui nägin, et nad kõik istuvad, nägu higine, särk ribadeks, künkal ja joovad õlut. 24) Eesti läheb aastal kaks tuhat üksteist üle eurole. Praegu on meil kasutusel Eesti kroon. 25) Mulle meeldivad Aasia köök, Indoneesia köök ja Hiina köök. Valik sõnaühendeid araabia maad; aunimetused aasta naine, aasta ema; Kiievi kotlet; eesti raamatu aasta; Soome saun ja Türgi saun; Muhu seelik ja Tõstamaa tanu; Lähis-Ida kultuurid; Orkut; Tema Ekstsellents; Muinas-Eesti; nüüdis-Eesti; jõululaupäev; Parkinsoni tõbi; rahvusvaheline mess ,,Kaunis kodu"; Pimedate Ööde filmifestival; spaapuhkus; romaan ,,Tõde ja õigus"; Margarita kokteil; Frankfurdi viiner, Eiffeli saiake, Moskva sai; Parma juust ehk Parmesan; Caesari salat; vaikne laupäev; dalai-laama; SMS- laenu andja; Häid jõulupühi ja head uut aastat!; Tartu rahu 90. aastapäev; programm ,,Noored kooli"; hando-runnellik luule;
1530 a pantis piiskop saare Riia doomdekaanile. Pärast orduriigi langemist kuulus Kihnu algul Taanile, siis vaheldumisi Poolale, Venemaale, Rootsile. Liivi sõja lõppedes kehtestasid rootslased saarel luteri usu ja likvideerisid katoliiklikud piiskopkonnad. Kiriklikult kuulus saar eelneval ajastul Vana-Pärnu, hiljem Audru kihelkonda. Kirikut ja preestrit saarel ei olnud, kirderannas paiknes vaid köstri teenindav kabel (selle asupaigas täna kohanimi Vanakiriku). 17.saj. siirdub Kihnu Tõstamaa kihelkonna koosseisu ja 1642 a ehitatakse saarele Tõstamaa abikirik. 1680 a saab Kihnu jälle alalise vaimuliku - kaplani, kuid juba 1689 a jääb saarele jälle vaid köster. 1624 a revisjoni järgi kuulub Kihnu koos Tõstamaa mõisaga Rootsi riigile kui endise piiskopi õiguste pärijale, otsealluvusega Pärnu lossile. Revisjonis on märgitud neli küla - Sukrekill, Lemstikill, Rohtsekill ja Linakill. Mainitakse 45 talu 83 meeshingega.
I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere domin leostunud ml
KUNSTIOKSJ ON Koostas Inger Vahuvee Tõstamaa Keskkool 2010 Picasso ,,Poiss piibuga" on maailma kalleim oksjonil müüdud maal ·NEW YORK, 6. mai 2004(Reuters-EPLO) Pablo Picasso maal ,,Poiss piibuga" müüdi New Yorgis oksjonil maha 104 miljoni dollari eest, see on kalleim oksjonil müüdud maal. Maali hind tõusis kerge vaevaga üle varasema rekordiomaniku Vincent van Gogh'i ,,Dr. Gachet' portree" - 82,5 miljoni dollarilisest oksjonihinnast. Van Gogh müüdi 1990ndatel. ·Picasso 1905. aastast pärit õlimaalil on poiss, kes külastas tihti Picasso Montmartre'i stuudiot. Maal tekitas viimastel nädalatel kunstimaailmas suurt põnevust, eksperdid ennustasid sellele 100 miljonist dollarist kõrgemat hinda. ·Ostja kohta info puudub, sest oksjonikorraldaja Sotheby's ei avalda seda. Maali eelmine omanik ostis selle 1950. aastal 30 000 dollari eest. Gustav Klimt Adele Bloch-Bauer I Ro...
VAATAMISVÄÄRSUSED JA NENDE ROLL TURISMINDUSES Tõstamaa Keskkool 10. klass Oliver Juurik SISUKORD · Doodzide palee · Keelatud linn · Potala palee · Buckinghami palee · Mysore Palee · Château de Chambord · Schönbrunni palee · Pena National Palace · Summeri palee DOODZIDE PALEE · Asukoht: Püha Markuse väljaku (Piazza di San Marco) ääres. · Valitseti Venezia Vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud ja peeti kohtuistungeid.
võitja 09), Loodi LP, Olustvere mõisakompleks, Halliste ürgorg. Jõgevamaa: Endla LKA (rahvusvah tähtsus, Endla soostik), Betti Alveri park ja muuseum (Jõgeval), Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu.
Maastikukaitsealad · Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi, Vooremaa. (2) Vooremaa maastikukaitseala Kaitseala asukoht Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal
7. Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 8. Inimeste kooselu, elukorralduse viis 2) Paiguta loetletud asutused õigesse sektorisse. Kirjuta sektori järele sobivad numbrid. AVALIK SEKTOR 1, 3, 6, ERASEKTOR 4, 5, 9 KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1. Tähtvere valla volikogu 4. AS Kalev 7. Tartu Erakool 2. Jõuluvanade Ühendus 5. Maxima 8. Tõstamaa lusti ja lõbu 3. Tartu Mart Reiniku Kool 6. Riigikogu selts 9. Kapa talu 2. Kommunikatsioon ühiskonnas. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas. 1) Leidke EV põhiseadusest näiteid, et Eesti on demokraatliku (massi)kommunikatsiooniga riik. § 1
Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim Potsepa liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat luiteahelikku, mis Häädemeestest lõunas liituvad. Madaliku kõrgeimad alad on Sakala kõrgustiku jalam (üle 50m) ning Tõstamaa ja Varbla ümbrus (kuni 44m); viimases on suuri voorjaid pinnavorme. Veestikust kuulub enamus Pärnu jõestikku, järvedest on suurimad Ermistu, Tõhela ja Lavassaare. Suuremat osa madalikust katab mets (luiteil eriti männimets, lääneosas laane- ja kohati salumets). Pärnu madalikul asub Nigula looduskaitseala, moodustatakse Soomaad hõlmavat kaitseala. Asustus paikneb peamiselt jõgede ääres, kõrgemais kohtades ja mererannikul. Tähtsaimad asulad on Pärnu ja Sindi linn ning Vändra alev
kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku), otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal, kuhu jäi eestlaste enamik. Seoses infosulugu oli sundorienteeritus kultuurile oli eriti tugev 1940.aastate lõpul ja 1959.aastate esimesel poolel. Kokkuvõte Lõpetuseks võiks mõtiskleda, kes oli Nikolai Karotamm meie jaoks. Tõstamaa kandist pole pärit erilisi kangelasi. Need vähesed kirjanikud, teadlased ja ühiskonnategelased, keda vahel harva au sees peame on vähe tuntud isegi meie kodukandis. Lisaks paistavad silma just need, kes ühelt poolt vaadates on olnud valel poolel - Nõukogude Liidu kangelane Jakob Kunder või sisuliselt üks Eesti riigijuhte Nikolai Karotamm. Esmapilgul ei oskagi öelda, kas olla nende meeste üle uhke või mitte. Mina isiklikult proovin läheneda nii nagu Voldemar Pinn, kelle teostes on
Arvan, et puuduvad pildid olid inimestest, kes elasid keerulisel ajajärgul, kus kõik maine võis lihtsalt hävida. Igatahes selline fotodega nn andmepank on eriliselt väärtuslik järgnevatele põlvedele. Sealt näeb tulevane Jüri või Mari peale nime ka oma esivanema välimust, riietust, soengut jne. Nagu elav ajalugu. Lasnade sugupuu oli püütud mahutada küll väiksemale paberi pinnale, kuid kui seda tihedat töölehte suurendada, oleks võinud see katta mitmeid ruutmeetreid seina. Tõstamaa kandist oli väljas üks vähestest kõugutabelitest. (poolringi kujuline sugupuu). Veel jäi meelde üks puu, mis oli nii mehine, et näha oli ainult meesliin. Pikima sugupuu ülestähendus oli vasakult paremale meetreid pikk. Suguvõsade ajalugu oli näitusel kajastatud erisuguste puude, tabelite ja piltide abil. Tulin näituselt ära tundega, et küll oleks vaja oma suguseltsistki inimest, kes sellisest tööst innustuks. See töö sobib inimesele, kes huvitub suguvõsa ajaloost, tahab
kaart +50 m 1985. a. 53 m 13 Rannajoon vanadelt kaartidelt Põhikaardi rannjoon pärast välikaardistust Stereo 343,3 m 646,75 m 326,34 m 14 Rannajoon stereokaardistusest Stereos on kaardistatud praktiliselt kogu MandriEesti ning saarte rannajoon Erandiks Tõstamaa objekt: välikaardistus > stereo stereo > välikaardistus Stereokaardistuse aluseks on olnud erinevatel aastatel (erinevad veeseisud) tehtud aerofotod 15 Rannajoon stereokaardistusest Rannajoone asukoha määrab ära: veeseis pildistamise hetkel stereokaardistaja kogemus rannajoone iseloom: selgepiiriline pinnas muda, liiv, klibu jne taimkate jne.
· Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru; · Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond. · Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond. · Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond. 19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem usuvahetusliikumine, mille käigus mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga. Kuni 19. sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti
arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume, käsitöötubasid ja loodusväärtusi. Pärnumaa suurimateks pärliteks on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga. Külastamist ootavad ka kaunilt renoveeritud Tõstamaa mõis, muistne Soontagana maalinn, Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Vana- Riia maantee äärsed rannakülad jpm. ALLIKUKIVI KOOPAD Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961. aastal avastatud põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana.
m) Läänemaa Pikajalamägi 51 Lääne-Virumaa Emumägi 166 Ebavere mägi (146 m), Kellavere mägi (156 m) Põlvamaa Laanemägi 211 Pärnumaa Mägi Läti piiri ääres (Pati küla, 77 Tõstamaa - Varbla Saarde vald) kõrgustik (44 m) Raplamaa Hiiemägi 120 Pakamägi (62,5m), Avaste mägi (23,9m) Saaremaa Viidumägi 54 Sõrve kõrgendik, Lääne- Sepamägi (24 m) Muhu Saaremaa kõrgustik saarel
Mina uurin maastikukaitsealasid. Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi, Vooremaa. Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur, inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja keskonna objekte. Maastiku puhul eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset.
MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS Madis Veskimägi TÕSTAMAA TERVISEKESKUS 2005 TÄNASE KOHTUMISE EESMÄRGIKS ON · Ülevaate andmine mehe suguelundite ehitusest ja talitlusest · Anda enesekindlust noorukile kõik on korras · Saada teadmisi põhilistest seisunditest, millal peab pöörduma arstile · Hügieenireeglid: miks ja kuidas SUGUELUNDID NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS MEHE TEISESED SOOTUNNUSED: MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES · Häälemurre · Habeme ja karvade kasv · Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht · Suurem ettevõtlikus, uudishimu, ratsionaalsus, agressiivsus MURDEIGA · Vanus 1219 eluastani · Lapsepõlve lõpp ja sirgumine täiskasvanuks · Kiire kehalise kasvu ja arengu ajajärk · Koolitarkuste omandamine ja kutsevalik · Armumine MEHE SUGUELUNDID · Suguti ehk peenis · Munandid...
von Löwensternile. 1834. aastal sai mõisa ainuomanikuks krahvinna Elisabeth Katharina von Bose, kes oli abielus August Karl von Bosega. Nende tütar Anna Auguste Sophie abiellus 1833 Wilhelm Frommhold Stael von Holsteiniga Tõstamaalt. 1878 pärandus mõis Anna Auguste Sophiele ja Wilhelm Frommhold Stael von Holsteinile. 1883 Wilhelm Frommhold Stael von Holstein suri ning pojad jaotasid mõisa omavahel. Vanem poeg August Johann sai enesele Tõstamaa mõisa ja noorem, Reinhold Wilhelm, Vana- ja Uue-Antsla mõisad. Vana-Antsla müüs ta edasi Georg von Ungern-Sternbergile ning asus ise elama Uue-Antslasse. Georg von Ungern-Sternberg oli ka Vana-Antsla viimaseks võõrandamiseeelseks omanikuks. 1921. aastal asus mõisahoones Urvaste kõrgem algkool. 19281943. aastal töötas hoones Vana-Antsla Kodumajanduskool. 1944. aastast eri nimede all tegutsenud põllumajandusharidust andnud kool kannab praegu Vana-Antsla kutsekeskkooli nime
sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Eriti vilets oli saak talumaadel, ulatudes ebasoodsatel aastatel vaevalt 22,5 seemneni (Lõoke, 1959). Seetõttu talumees rasketel aegadel leivavilja ei puhastanudki, vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem, ja söödi sel viisil saadud aganaleiba (Jaagosild, 1969). Aganaleib või nn vahelikuleib kujunes 16.17. sajandil igapäevaseks talupojatoiduks ja püsis sellisena 19. sajandi keskpaigani. Tõstamaa kihelkonna Pootsi vallas meenutatakse, et rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli, nagu viljaterad, aganad, kõlkad, kõrretükid ja muu pahn, aeti hunnikusse ja pandi kotti jahvatamist ootama. Jahvatatud segust tehti leiba, mis oli selline, nagu oleks pinnud sees. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid,
Third level kohal asub nüüd Tolkuse raba. Fourth level Kuressaare juures on laguunid aga veel Fifth level alles, moodustades järvistu. Merest eraldunud ja järvedeks muutunud laguune on veel mitmel pool (Tõstamaa lähedal, LoodeEestis jm.) Hüdroloogilised tingimused... Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Click to edit Master text styles Väinameri ja Liivi laht Second level erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Third level Saaremaast läände jäävast
Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0
Suurim laeva laius 30 m Terminalid: vedellasti terminali toiduõli terminal puiduterminal söeterminal 9 segalasti terminal (terminalis ka külmkompleks) 10 2. Eesti suurimad lahed 2.1 Pärnu laht Pärnu laht, Eesti edelaranniku suurim laht; pikkus üle 20 km, suurim laius lahesuus Tõstamaa poolsaare lõunatipu Torila neeme ja Pikla nina vahel 11,5 km, pindala ligi 400 km 2, suurim sügavus lahesuus 12, keskosas 8 m, rannajoone pikkus ligi 140 km (Liu–Pika ehk Suure nina joonest kirdes asuva laheosa pindala 215 km 2 ja rannajoone pikkus 115 km). Lahesuus asuvad Sorgu saar (5,1 ha), Manilaid (1,87 km2) ja Anõlaid (2 ha), siseosas on rannikul 22 väikesaart (kokku 44,6 ha, sh Lambasaar ehk Võiste saar 35,9 ha). Keskmine veetemperatuur
20-30% kerge liivsavi (ls1) rähksemad, põuakartlikumad Mulla boniteet näitab mulla omadustest 30-40% keskmine liivsavi (ls2) c)Hiiumaa allvaldkond suhteliselt palju sõltuva viljakuse suhtelist taset selle 40-50% raske liivsavi (ls3) gleimuldi hindamisaegses seisundis. 50-65% kerge savi (s1) d)Varbla, tõstamaa allvaldkond palju Maa boniteet on maa tootlikkust 65-80% keskmine savi (s2) mittetüüpilisi muldi iseloomustav lõppnäitaja. üle 80- rasked savimullad (s3) Lääne-Eesti glei- ja lammimuldade Praegu on Eestis kasutusel 100-punktiline agromullastiku valdkond pindalaga 7%. boniteediskaala, mis on jaotatud 10 1
- see on esmane turupiirkond. Hiljem on turupiirkond ala, mille pindala 4806,27 km². 2.2. Kliendid Esmane klientuur on Audru valla elanikud, 2007. aasta seisuga 5322 kodanikku. Ettevõtte laienedes suureneb see arv aga 90929 inimesele, kes elavad Pärnu maakonna erinevates valdades. Pärnu maakonna elanikud Are 1380 Tahkuranna 2241 Audru 5322 Tori 2647 Halinga 3461 Tõstamaa 1591 Häädemees 3158 Varbla 1037 te Vändra Kaisma 577 2619 vald Kihnu 635 Lavassaare 569 Koonga 1328 Tootsi 932 Vändra Paikuse 3635 2736 alev
21753 3700007-1Allika 58.84447022.781062 21753 Käina vald 26818 3700009-1Allika 58.84483322.780975 26818 Käina vald 27552 8200029-1Allika 57.77929826.044422 27552 Valga linn 27553 8200030-1Allika 57.77966626.045505 27553 Valga linn 80816 3700008-1Allika 58.84364022.781564 80816 Käina vald 4440 23101-1 Allika 59.38381324.836804 4440 Rae vald 126563 6701240-1Allika 58.27320724.095860 126563 Tõstamaa vald 126564 6701241-1Allika 58.27333324.095127 126564 Tõstamaa vald 11089 28801-1 Allika küla 59.46288225.412293 11089 Kuusalu vald 11090 28802-1 Allika küla 59.46319025.412430 11090 Kuusalu vald 4441 23102-1 Allika-likvi 59.38559824.833495 4441 Rae vald 4935 21902-1 Allikamäe 59.21857024.436586 4935 Kernu vald 4936 21901-1 Allikamäe 59.21881124.437009 4936 Kernu vald 33103 4400034-1Alliksaar 59.38322027
17 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e KASUTATUD ALLIKAD 1. Küünte psoriaas, psoriaas küüntel. www.psoriaasikeskus.ee: http://www.psoriaasikeskus.ee/psoriaas/psoriaas_kyyntel.htm (26.10.2011) 2. SILM, H. Nahahaigused, Tallinn: Medicina, 2006 3. Tõstamaa Tervisekeskus, Küünte protseduurid: http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=176 (30.10.2011) 4. VOOR, T. Küünte närimine. www.kliinik.ee. http://www.kliinik.ee/lastehaigused/id-5/noustamine?question=61371 (28.10.2011) Pildid: http://dermatlas.med.jhmi.edu/derm/indexDisplay.cfm?ImageID=151344260 (26.11.2011) http://www.increasemyvocabulary.com/definition/of/onycholysis/ (26.11.2011) http://www.pbase.com/leobarco/image/101244913 (26.10.2011) http://www
alguseks oli Põhja-Eestis tavapärane naiste peakate pottmüts. Nagu ka Lõuna-Eestis esines ka Põhja-Eesti piirkonna siseselt erinevusi. Rannaalade rahvariided olid Soome mõjuga, Peipsi põhjarannikul võis leida vene- ja vadjapäraseid jooni. Lääne-Eesti Lääne-Eesti piirkonda kuulub 23 kihelkonda: Audru, Halliste, Hanila, Häädemeeste, Karksi, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Ridala, Saarde, Tori, Tõstamaa, Varbla, Vigala ja Vändra. Lääne-Eesti rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestiga. Lõunaosas oli näha vanemaid elemente nagu Lõuna-Eestis, näiteks vanatriibulised pikad püksid, mida mehed kandsid. Piirkonnale iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Naiste ülikonda kuulus pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit (jakki) ja liistikut (vesti). Liistikut kanti eriti Läänemaal. Rõivastusse kuulus ka
nägi ohtu selles, et rahvaarv kasvab kiiremini naisi Pärnumaalt positiivseks. Siinkohal Audru on mõistagi ja Tõstamaa tegemist kui rahva toit. Väljarändamist Grenzstein ot kihelkonnast, mis üldtendentsidega, millest piirnesid
Lindi loodusala Luitemaa linnuala, Luitemaa loodusala Manilau-Hanilaiu loodusala Metsaääre loodusala (Pärnumaa, Surju vald, Jaamaküla küla; Metsaääre küla) Navesti loodusala Nigula loodusala Põhja-Liivimaa linnuala Pärnu jõe loodusala (läbi mitme maakonna) Pärnu lahe linnuala Pärnu loodusala Rannaniidu loodusala Reiu jõe loodusala Saunametsa loodusala Sookuninga loodusala Sõmeri loodusala (Pärnumaa, Varbla vald, Matsi küla; Saulepi küla) Tori põrgu loodusala Tõstamaa loodusala Uulu-Võiste loodusala Valgeraba loodusala (Pärnumaa, Surju vald, Kikepera küla; Jaamaküla küla) Valgeranna loodusala Mujal Alam-Pedja linnuala, Alam-Pedja loodusala Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala Emajõe-Suursoo loodusala Karula linnuala, Karula loodusala Lahemaa linnuala, Lahemaa loodusala Lüsingu loodusala (Järvamaa, Ambla vald, Reinevere küla; Jõgisoo küla; Roosna küla) Nigula loodusala Pakri linnuala, Pakri loodusala
annaabi.ee 
