Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eriloomaliikide karjatamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karjamaa, rohtu, koplit, lehm, rohukamar, niitmine, karjamaad, rohi, ristik, karjatamine, vasikad, aruhein, äestada, lämmastik, 100kg, noorkari, vasikas, 40kg, jääma, seedeorganid, harjutada, lambad, kitsed, kuival, taluvad, liigirikas, hobused, tasandada, linnud, haned, kastehein, esteetiline, 10cm, äestamine, rullimine, karjamaast, vigasta, mutidHuumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilis omadusi, suurendab mulla poorsust, vee mahutavust ja vähendab lasuvustihedust. Huumusest sõltub mullas elavate mikroorganismide bioloogiline aktiivsus. Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena. Hein Põllumajandus kultuuride hulgas on heinal tähtis koht. Ta on nii oluline söödakultuur kui ka oluline viljavahelduses. Veiste põhitoiduks oli hein, rohi kuivatati ära ja sellest saadi hein. Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb,
juurvilju, sobib nuumloomadele, tihe harimine on tõhus umbrohtudega võitlemisel, hea hävitada umbrohtu, hea eelvili, tööperioodil vähem pingeid. Kartul vajab mõõdukalt sooja niiskust ja hästi õhustatud mulda. Niiskuse vajadus suureneb enne õitsemist. Idanemiseks min temperatuur 6 7 kraadi. Kestab 3-4 nädalat. Kui mulla temp madal ja niiskus suur siis läheb mädanema. Öökülmade suhtes väga tundlik, valguse nõudlik, eelvilja nõudes ei ole nõudlik, parimad söödavili ja karjamaa, valida kiviväe külvipind. KN2K- parim korjaja (kolhoosniku naine kahe käega). Toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadise mulla harimisega ei tohi hilineda, muutub panklikuks. Toitainete vajadus on suur, väga hea väetiste kasutaja, põhiline sõnnik aga ka mineraalväetised. Orgaanilised ained lisaks toitainetele parandavad mulla füüsiklaisi omadusi ja niiskusreziimi. Seemnete ettevalmistamine: tähtis terve sort, sorteeritud suuruse järgi (4-5 cm), kaalub 40- 60 g
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma:
Rohumaataimi kasut Erineva otstarbega 2) Alusheinad- Taimede kõrgus on 0,6-0,8 meetrit. Lehemass on alumises kolmandikus. Alus- murudes, puhkemaastikutel turismitaludes. Kchvematel. piiratud kasutussobivusega muldadel, annavad heinade taimikul domineerivad lehed. rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on N: valge ristik, karjamaa raihein, aas- nurmikas rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas 10) Looduslike ja kultuurrohumaade majanduslik iseloomustus, rohukarjamaade tüübid ja nende tiheda |uurestikuga väetisameid neelav taimkate. Tihe rohumaa taimik takistab kallakulistel aladel erinevused, rohumaakülvikorra põhimõte
b) keskmine umbrohte esineb kuni 25% põllu taimedest c) tugev umbrohte esineb kuni 50% põllu taimedest, vajab tõrjet d) väga tugev umbrohte rohkem kui pool, vajab tõrjet Tõrje viisid : 1) kaudsed e. tõrjuvad a) puhas seeme teraviljade puhul I kl, 5 umbrohuseemet 1kg teraviljas b) käärinud sõnnik c) puhas kastmisvesi d) umbrohtude niitmine teeäärtelt ja harimata maa-aladelt enne õitsemist e) külvikordade rakendamine kõrgekasvulised kult.taimed tõrjuvad umbrohte, põllu tihe harimine (kartul) 2) hävitavad e. otsesed a) mehaaniline tõrje mulla harimine (kündmine, äestamine jne) b) keemiline c) bioloogiline d) termiline (põletamine) Keemilist umbrohutõrjet hakati tegema Prantsusmaal 1896. , selleks oli vasksulfaat.
1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hindamine 2.1.2.Lammaste pügamine, villajõudlus ja lambavilla pügamisjärgne käitlemine 2.1.3. Lammaste villa kvaliteet 2.1.4. Lammaste piimajõudlus ja piimalambakasvatus 2.1.4.1. Piimalambatõud ja tooted. 2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus 3. Lammaste söötmine ja pidamine 3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendus 3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 3.4. Lammaste poegimine 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 4. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad
annaabi.ee 
