Efektiivsem protsesside loomine Aadressiruumi kaudu nähtavad failid (Memory-mapped files) mmap() primitiiviga seatakse faili sisu kättesaadavaks mingis aadressivahemikus Esimene pöördumine loeb andmeid mällu, faili sulgeminekirjutab kettale read()/write() vs mmap() 4. Mälu haldus Mäluhaldus on tehtud nii, et mälu saaks rahuldada järgnevaid mehaanisme: Relocation – mälus ümberpaigutamine – swapi liigutamine ehk saalimine Protection – mälu kaitsmine Sharing – mälu jagamine 5 Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr Loogiline mälu organiseerimine Füüsiline mälu organiseerimine Joonis 2 Mälu haldus 4.1
vaja lisatuge riistvara poolt. Ei saa kindel olla alati ,et kõik laitmatult töötaks ,võib vigu esineda kuid tavakasutaja sellest ei pruugi aru saada. Linuxi all töötavad programmid näevad ainult vaba mälu ja ei märka ,et osa sellest paikneb aeg-ajalt kettal. Muidugi on kirjutamine ja lugemine kõvakettal aeglasem kui päris mälul , mistõttu programmid ei tööta sama kiiresti . 4. Saaleala Saalealaks nimetatakse virutaalmälus kasutatavat kõvaketta osa. Ütleme nii ,et saalimine tähendab programmi üleviimist kiirest muutmälust aeglasesse mällu (kõvakettale) ja vastupidi. Esimest nimetakse väljasaalimiseks ja teist sissesaalimiseks. 4.1 Saaleseaktsioon Saaleseakstsioon on muudest kiirem , sest saalefaili suurust saab muuta hõlpsamini. Saaleala suurusest annab ettekujutuse töö süsteemiga ning pärast vajaduse korral ka saab luua sobiva saalesektsiooni. 4.1.1 Saalefaili ja saaleseaktsiooni reserveerimine
põhimälu ühendatakse arvukate terminalidega. Osaülesannetest nagu näiteks andmete sisetamine ja redigeerimine operaatri poolt toimub dialoogi reziimis aga massiivsed arvutused pakettreziimis. Virtuaal memory Virtuaalmälu-see on tehnoloogia, mis kasutab muutmälu mahu suurendamiseks teisest mälu, näiteks kõvaketta vaba ruumi. Mälu, mis ei kuulu põhimälu või muutmäu alla, vaid kasutab kõvaketta mahtu. Swapping-saalimine Protsess, mis vahetab mingi põhimäluala sisu mingi välismäluala sisuga. Neljas periood (1980-tänapäev) See periood on seotud suurte itergraalskeemide kasutusele võtmisega. Toimub mikroskeemid integreerimisastme järsk tõus ja hinna odavnemine. See võimaldas arvuti kättesaadavust suurendada üksiku inimeseni, algas personaalarvuti aeg. Kui miniarvutit võis omada ettevõte või ülikool, siis personaalarvutit võis omada juba üksikisik. Arvuteid hakkasid kasutama mittespetsialistid
Planeerijad · Lühiajaline planeerija o Valmis protsesside hulgast sobiva tööks valimine o Töötab tihti, peab olema kiire · Pikaajaline planeerija o Uute protsesside loomine o Hoolitseb multiprogrammeerimise astme eest o Käivitub harva , pole kiirusekriitiline o Õige protsessisegu hoidmine (I/O taga ootavad ja protsessori taga ootavad protsessid) · Vaheapealne planeerija protsesside välja ja sisse saalimine (swapping) Protsesside planeerimise algoritmid · Protsesside planeerimisel tuleb lahendada järgmised ülesanded: · Ajahetke valik täidetava protsessi vahetamiseks · Protsessi valik valmisoleku järjekorrast · Uue ja vana protsessi kontekstide ümberlülitamine · Algoritmid võivad põhineda o Prioriteetidel o Kvantimisel o Jt. SJF (Shortest Job First)
63. RAID- on selline andmesalvestuse viis, kus ühtesid ja samu andmeid salvestatakse eri kohtadesse mitmele kõvakettale. 64. redaktor- redigeerimisprogramm või moodul 65. riistvara- arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 66. rott- (juhtkuul), osutusseadis, mis sisuliselt kujutab endast selja peale pööratud hiirt ( hiire all on samasugune kuul). 67. rööpport- välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. 68. saalimine- tähendab programmi üleviimist kiirest mälust (muutmälust) aeglasse mällu (kõvakettale) ja vastupidi. 69. siin- on Intel Corporationi poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Express ja vanema ISA laiendussiinistandardiga. 70. sisemodem- lisakaart, mis asetatakse arvuti sisse. 71. sisendseade- sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada
.............................................. 10 C2.2.2 Lõime mõiste ................................................................................................................ 10 C2.2.3 Kontekstivahetuse mõiste ............................................................................................. 11 C.2.3 MÄLUHALDUS ...................................................................................................................... 12 C2.3.1 Mälulehekülgede saalimine............................................................................................12 C2.3.2 Pukslemise mõiste .........................................................................................................13 C2.3.3 Mäluhierarhia mõiste................................................................................................... 14 C2.3.4 Failisüsteemi funktsioonid .........................................................................................
ära, kui palju programme saab üheaegselt töötada ja kui palju andmeid saab korraga töödelda. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, siis kasutatakse saalimise nimetuse all tuntud võtet. See tähendab, et kui põhimälu ei ole piisavalt suur kõigi vajalike andmete hoidmiseks, siis kopeeritakse sinna ainult antud hetkel vajaminevad andmed ja pärast töötlemist saadetakse need kohe välismällu tagasi ning kopeeritakse põhimällu uued andmed. Kuna aga pidev saalimine (suhtlemine välismäluga) teeb arvuti töö aeglaseks ja uuemad programmid nõuavad üha enam mälumahtu, siis kasutatakse arvutites ka üha suuremaid põhimälusid. Kui veel mõned aastad tagasi piisas 16 MB ja siis 32 MB põhimälust, siis uuemates arvutites on juba 64 MB või 128 MB suurune põhimälu. Kui teil on vanem arvuti ja mälu tundub olevat vähevõitu, on enamasti võimalik seda juurde lisada. Joonis 10 - Mälupesad Kettaseadmete ühenduspesad
See on sisesüsteem ja loetluse lähtekood, mille lisa on samuti saadaval. MINIX on saadaval tasuta internetist. Kuna ajajaotussüsteemid olid keerukamad kui eelmised süsteemid ja sellega seoses kerkisid ülesse mitmed uued nõudmised operatsioonisüsteemidele. Kuna multiprogrammeerimine nõudis mitme töö samaaegset mälushoidmist, tekkis vajadus mäluhalduse ja kaitse järele. Kuna töid võis olla rohkem kui kiiret mälu, siis osutus vajalikuks peatunud tööde saalimine(swapping) kõvakettale. Probleem lahendati virtuaalmälu abil, mis lõi võimaluse, kus tehtavad tööd ei ole täielikult mälus. Vajati interaktiivset failisüsteemi. Kuna failisüsteemid asetsesid ketastel, siis vajati ka kettahaldust. Ajajaotussüsteemi eripära, protsessori planeerimine, vajas mehhanisme erinevate protsesside vahel. Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal.
Concurrency: via processes, controlled by programmi initsialiseerimine & sisu mäluhaldus sensivity lists* algväärtustatud andmed (muutujad & rakendustele tööaja eraldamine and calls to wait primitives. konstandid) planeerimine, ajajaotus, saalimine (swap), ... Dünaamiline/online planeerimine: Time: Floating point numbers in SystemC 1 0 · osa globaalsetest muutujatest Teenused Protsessori aja eraldamine toimub jooksvalt, 1.0. OS-i poolt teostatakse kommunikatsioon põhinedes seni Integer values in SystemC 2
See on sisesüsteem ja loetluse lähtekood, mille lisa on samuti saadaval. MINIX on saadaval tasuta internetist. Kuna ajajaotussüsteemid olid keerukamad kui eelmised süsteemid ja sellega seoses kerkisid ülesse mitmed uued nõudmised operatsioonisüsteemidele. Kuna multiprogrammeerimine nõudis mitme töö samaaegset mälushoidmist, tekkis vajadus mäluhalduse ja kaitse järele. Kuna töid võis olla rohkem kui kiiret mälu, siis osutus vajalikuks peatunud tööde saalimine(swapping) kõvakettale. Probleem lahendati virtuaalmälu abil, mis lõi võimaluse, kus tehtavad tööd ei ole täielikult mälus. Vajati interaktiivset failisüsteemi. Kuna failisüsteemid asetsesid ketastel, siis vajati ka kettahaldust. Ajajaotussüsteemi eripära, protsessori planeerimine, vajas mehhanisme erinevate protsesside vahel. Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine
See on sisesüsteem ja loetluse lähtekood, mille lisa on samuti saadaval. MINIX on saadaval tasuta internetist. Kuna ajajaotussüsteemid olid keerukamad kui eelmised süsteemid ja sellega seoses kerkisid ülesse mitmed uued nõudmised operatsioonisüsteemidele. Kuna multiprogrammeerimine nõudis mitme töö samaaegset mälushoidmist, tekkis vajadus mäluhalduse ja kaitse järele. Kuna töid võis olla rohkem kui kiiret mälu, siis osutus vajalikuks peatunud tööde saalimine(swapping) kõvakettale. Probleem lahendati virtuaalmälu abil, mis lõi võimaluse, kus tehtavad tööd ei ole täielikult mälus. Vajati interaktiivset failisüsteemi. Kuna failisüsteemid asetsesid ketastel, siis vajati ka kettahaldust. Ajajaotussüsteemi eripära, protsessori planeerimine, vajas mehhanisme erinevate protsesside vahel. Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal
annaabi.ee 
