Vetemaa ütlebki, et suuri ponnistusi ja krampe pole tal loomistöös ette tulnud ja lisab täpsustuseks: "Mida ma mitte kunagi teinud pole on lastekirjandus. Ise ka ei tea, miks. Ja teine asi on kirjanduskriitika, mida on ilmunud haruharva mõni üksik arvustus." Romaane on ta kirjutanud tosinkond, nagu näidendeidki. "No ja ega ma pole enam poisike ka," sõnab vanameister Postimees Extrale antud intervjuus. Realism ja modernism põimuvad ENN VETEMAA (1936) loomingus. Elulugu Vetemaa on sündinud Tallinnas arhitekti perekonnas. Ta omandas kaks täiesti erinevat kõrgharidust: Tallinna Polütehnilisest Instituudist sai ta keemiainseneri, konservatooriumist helilooja diplomi. Vetemaa enda sõnul andis stuudium TPIs talle insenerliku, kergelt skeptilise ja asjaliku maailmakäsituse, millega huvitavalt liituvad muusikast ja kirjandusest (prantsuse sümbolistid, arbujad) saadud impulsid. Vetemaa valdab kõigi
REFERAAT Enn Põldroos Enn Põldroos, sündinud 15. mail 1933 Tallinnas, on eesti kunstnik ja kirjanik. Ta sündis kuulsa eesti näitleja ja lavastaja Priit Põldroosi peres ning siiamaani eksivad inimesed vahel isa ja poja eesnimedega. Põldroos on öelnud, et oma kunstihuvi sai ta väga varastest kokkupuudetest kunstiga ning suureks mõjuteguriks oli ka tema ema kunstilähedus. Põldroos õppis aastatel 19521958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI-s) maalikunsti ja võeti 1959
Sündinud 21.mai 1933 Tallinnas Lõpetanud maalikunstniku diplomiga. 1959 Eesti Kunstnike Liidu liige. 1988 1991 osales Eesti iseseisvumisvõitluses. Alates 1998 aastast vabakutseline maalikunstnik Kirjanikuna tuntuks saanud 2000. aastatel Oma loomingus on ta kokku puutunud nii sotsrealismi, rahvusromantismi, sürrealismiga. Visuaalsed efektid. Esindab maalijana paradoksi. 2000. aastatel on kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid. Monumentaalkunst " Mees narrimütsiga" Tallinn 2001 " Öö rüütel" Tallinn 2002 " Joonik kivi" Tallinn 2003 " Prügi seadus" Tallinn 2004 " Kinnituisanu" Tallinn 2005 " Silm veresoonega" Tallinn 2006 Tänud kuulamast
Enn Kippel 1) Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 ja suri 15. veebruaril 1942. 2) Tegevusalad: Kippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel 19351936 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1935. aastal ilmus Kippeli esikromaan "Ahnitsejad" (2
Tallinna Reaalkool Enn Soosaar Lühireferaat Eliise Leismann Tallinn 2011 Enn Soosaar Enn Soosaar sündis 13.veebruaril 1937 Tallinnas ning suri 10.veebruaril 2010 aastal. Elukutselt oli ta eesti tõlkija, kolumnist, kriitik ja publitsist. Tallinna Reaalkoolis õppis ta aastatel 1951-1954. Aastal 1964 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina . Tema isa oli Evangeelse Luterliku kiriku vaimulik. Ränga mootorrattaavarii tagajärjel jäi 1950. aastate keskel ratastooli. Ta kasvas üles tarkade ja õpetlike raamatute keskel. Tema peamine
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute jär...
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja söögivarud. Selleks, et Le ...
Meelis Enn Kippel 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Lätis ja Rootsis. See toimub 13. sajandil 2. Peategelane in siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Ta päästab Olopi poeg sigurdi tütre mereröövlite käest 3. Meelis on Lembitu poeg ja Lembitu on Sakala maavanem. Meelis päästis Astridi. 4. Meelis kuuleb et ta isa on Madisepäeva lahingus surma saanud. Ta tahab oma kodumaale tagasi minna ja kätte maksta. Kui ta tagasi oma kodumaale jõuab siis
Enn Kippel ,,Meelis" Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal 13.sajandil ristisõdade ajal. Teose peategelane on Meelis. Meelis on julge, tark, sihikindel ja oma kodumaad armastav Eesti poiss, kelle seiklused lõppesid suures lahingus kaitsedes Tarbatu linnust. Juba väiksena kiideti Meelise tarkust ja usinust. Ristisõdijad viisid Meelise kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes Meelis laevalt ja päästis mereröövlite käest Rootsi maavürsti tütre Astridi. Meelis jäi Rootsi mitmeks aastaks. Rootsimaal juhtus Meelisega palju asju ning lõpuks pääses ta kaubalaaevadega tagasi Eestimaale. Oma kodumaaal sai Meelis sõjas taanlaste vastu vigastada. Meelis elas külma pakasega metsas ja kuulis jahimeestelt...
Enn Kippel MEELIS Meelis oli Sakala maavanema Lembitu poeg.Nad elasid Lehola külas.Külarahvas oli ehitanud linnuse,kus end vaenlase vastu kaitsta saab.Lembitul oli karjaseks vana lombakas Ivo,kelle seltsi Meelis alati otsis.Ivo õpetas talle puust igasuguseid asju voolima.Ühel päeval lähenesid linnusele rüütlid.Nad saatsid preestri läbirääkijaks.et Lembitu koos oma rahvaga alistuksid ja laseksid ennast ristida.Need ütlesid"ei" ja algaski lahing.Kuid rüütleid oli palju rohkem ja Lembitu oma rahvaga ei suutnud neid tõrjuda.Seetõttu õnnestus rüütlitel linnusemüürile tungida ja Meelis röövida.Selle teo abil sundisid nad Lembitut alla andma ja ta lasi ennast ristida.Sama tegi tema vend Õnnepäev ja kogu linnuse rahvas.Peale seda linnus rüüstati.Oma poega ei saanud Lembitu aga ikkagi tagasi-temast lubati preester kasvatada.Koos teiste Eestimaalt kokku röövitud kümnekonna poisiga viidi Me...
,,Meelis" Enn Kippel Elas kunagi Sakala maavanem Lembitu. Sellest on möödunud juba kaua aega. Lembitul oli ka poeg nimega Meelis, kes oli hästi vapper ja osav poiss. Ühel päeval märkas meelis ,,raudmehi", kes tahtsid nende maale väevõimuga ristiusku tuua. Toimus suur sõda, kuid ordurüütlid jäid peale. Enne oli Lehola inimestel hea elu, kuid nüüd rüüstati terve Sakala varudest tühjaks. Meelis viidi kaasa ja pandi Väina jõe
Ta jätkas oma õpinguid Uppsala Ülikoolis aastatel 1953- 1961 kus ta õppis arstiteaduskonnas 1978 aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis. ( Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma ) Enn Nõu valiti aastal 1966, 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Aemike Kogusse 29. detsembril 1957 aastal abiellus Enn Nõu Helga nõuga, kes on eesti kirjanik ja õpetaja Nad elavad praegu Rootsis edasi ja jätkavad oma loomingulist tegevust Looming Enn Nõu on kirjutanud 13 teost ja ta on kaasautoriks ajalooartiklite ja dokumentide koguteosele · "Pidulik marss" (1968, 1992) · "Vastuvett" (1972, 1995) · "Lõigatud tiibadega" (1976, 1994) · "Pärandusmaks" (1976, 1994, ühes raamatus "Lõigatud tiibadega") · "Nelikümmend viis" (1984, 1996) · "Koeratapja" (1988, 1993, 2009)
Väike-Maarja Gümnaasium Enn Vetemaa Referaat Koostas: Juhendaja: Väike-Maarja 2011 Sisukord Sisukord .........................
Eesti tulevik on meie noorte kätes Palusin Lääne-Tallinna keskhaigla uroloogiaosakonna juhatajal ning kirurgil dr. Heino-Enn Arpol rääkida lühidalt arstiteadusest ning ka eestlaste tervisega seonduvatest probleemidest. Miks te hakkasite arstiks? Sellele lihtsale küsimusele ei ole nii lihtne vastata. Elukutse valik sõltub paljudest asjadest. Kooli ajal olin mina nagu üks tavaline, keskmine koolipoiss, tegin sporti ja tundsin huvi väga erinevate asjade vastu. Otsest huvi arsti elukutse vastu ei olnudki. Haridus on ju oluline ja arstiteaduskonda oli suur tung. Aga, jah, kodust kaasa antud soovitus ja sedasorti väärtushinnangud aitasid sellele valikule kaasa. Kuidas näeb arstiks saamine tegelikult välja? Eesti oludes saab arstiks õppida vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Esimesed aastad õpitakse põhiaineid nagu anatoomia, füsioloogia ja farmakoloogia. See on nagu maja vundament. Seal tuleb palju...
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
English lexicology 1. Size of English vocabulary Vocabulary is a sum total of words used in a language by speakers or for dictionary-making. Active and passive vocabulary. The Old English vocabulary was homogenous. There were about 50 000 – 60 000 words, 1/3 of which have survived. o About 450 loans from Latin o About 2000 from the Viking invasions. The Middle-English vocabulary became a heterogeneous hybrid of Germanic and Romanic languages. 100 000 to 125 000 words. o About 10 000 loans from Norman French, 75% are still in use o Continuing Latin influence Early Modern English. 200 000 – 250 000 words o English becomes a pluricentric language. o Polyglot. Cosmopolitan language Modern English. 500 000 words o At present at least 1 billion lexical units 2....
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks nimeks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid jõgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu sõtta. Saarlased võtsid Meel...
Elust · sündinud 7. juunil 1946, Tallinnas · 1964 Tallinna 7. Keskkool · 1969 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon ·2001 Prantsuse Auleegioni orden ·2002 Eesti Vabariigi Riikliku Valge Tähe IV klassi teenetemärk TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
docstxt/122985673913392.txt
ENN VETEMAA "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool" Komöödia kahes vaatuses proloogi ja epiloogiga. Näidend algab proloogiga, kus Anne-Mai (hüüdnimega Püha Susanna) ja Rudolf üritavad teha muumiat. Nende ettevõtmise katkestab ootamatult sisse tormanud miilitsakursant, kes süüdistab neid mõrvas ja laiba rüvetamises. Veel teatab kursant, et ta on seda maja juba kaua valvanud ja tähele pannud, et öösiti seal midagi imeliku tehakse. Anne-Mai ja Rudolf proovivad küll selgeks teha, et see on kunst mida nad teevad aga kursant ei kuula neid vaid arreteerib nad. Edasi algab esimene vaatus. Rudolf on parimates aastates mees, kes peab oma kunagise sõbra ja kuulsa näitleja Ferdinand Vesihargi majamuuseumit. Anne-Mai (enam vähem sama vana kui Rudolf) nimetab ennast lihtsaks nõukogude leseks (näidendi jooksul räägib ta väga palju oma endisest abikaasast Leopoldist) ja kunstihuviliseks, kes külastab maestro Vesi...
Enn Kippel ,,Meelis" Lugemiskontroll 1.Kes oli Ivo? Ivo oli vana karjus,kes oskas lindude ja metsloomade keelt (Ta oli Meelise järelvaataja). 2.Kuhu viisid ristirüütlid Meelise? Nad viisid Meelise Riiga,Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamunde kloostrisse. 3.Mida õpetati poistele kloostris? Õpetati kirikulaulu,palvetamist,ladina keelt ja teisi kristlaste kombeid. 4.Kuidas pääses Meelis kloostrist minema? Ta pääses niimoodi minema,et saarlaste laevad tulid ründama ja Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga? See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6. Mida tehti Meelisega saarlaste laeva uppumise ajal? Ta seoti kahe veevaadi vahele ,nendega ta hüppas vette.Veevaatide vahele seoti ta, sest need o...
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: ...
Enn Kippel Meelis Referaat 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal. See toimus 13.sajandil. 2. Peategelane on siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta s...
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi, Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Oma Keel 2001, nr 1, lk 20-27 Referaat Tartu 16.03.2014 Inglise keel ei ole riiklikul tasemel normeeritud. Keelekorralduslikku akadeemiat on püütud luua nii Ameerikas kui Suurbritannias, aga see ei ole õnnestunud. Inglise keelt normeerib tegelik keelekasutus
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond EESTI KASVATUSTEADLIK MÕTTELUGU ENN KOEMETS Lühiuurimus Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2015 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Ülevaade Enn Koemetsa elust...................................................................................................4 2.1Haridustee..........................................................................................................................4 2.2Töö.....................................................................................................................................4 2.3Eraelu....................................................................................
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS...............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
docstxt/12320353379704.txt
,,Püha susanna ehk meistrite kool" Esimene vaatus. Anne-Mai kodus mööda üht seina siugleb vee nire alla. Ta helistab et tellida torulukkseppa, kuid see vana torulukksepp (Vova) oli välja saadetud ning saadetakse uus torulukksepp Goga. Anne-Mai tahtis Goga kutsetunnistust näha, kuid Gogal pole seda, kuid töö ei jää tegematta. Anne-Mai hakkab tahtma enda kodu natuke moodsamaks teha, kuna ta kodu on täis keskaegseid hinnalisi esemeid ja maale. Goga pakub enda ,,kontorist" pottseppmeistri (anton) ja maalri (eduard). Anton ja Eduard jõuavadki kohale nad hakkavad arutama millal tööga pihta hakkata ning kui Anton ytleb et ,, mina oleks juba homme nõus pihta hakkama ,, siis kukub Antoni taga olev maal maha ja riivab lauda, millel grammofon hakkab mängima sünge leinamarssi. Maalil oli Püha pottsepp Bonifacius. Kui Eduard hakkab rääkima et ta saab tööga hakkama siis kukub Eduardi taga maal maha ja hakkab sama muusika mängima. Maalil oli Püha maa...
Enn Vetemaa. "Püha Susanna ehk Meisrite kool" 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning kirjuta sellest lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Näidendis ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" on kesksel kohal moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende õnneks on daam naiivne ning lihtsameelne, ei näi justkui nende plaanidest arusaavat. Probleem laheneb ikkagi täiesti ootamatult, daam on teose lõpuks adopteerinud kaks näiliselt identset töölist (Goga ja Vova), põetab haigevoodis Antonit. 2. Iseloomusta Anne-Maid. Temas avaldub näiline vastuokslikkus. Selgitage! Anne Mai on korraga lihtsameelne ja läbinägelik, eluvõõras vana daam ja niiditõmbaja. Anne ...
· Fortifikatsioon- sõjainsenerikunst · Monoloog- inimene räägib ise üksinda olles · Eepos- pikk jutustav rahvajutt · Biograafia- elulugu Kohad: · Tegevuskohta Põhja piiril Tara tammemetsa ääres. · Saar Soome lahes-koht, kus Saarepiiga kaljult alla hüppas. · Soome tuuletarga talu- tuuletark tapetakse Kalevipoja poolt. Saadjärve kallas, Pihkva, põrgu, Põhjameri, Kääpa jõgi. Aeg, ajastu- Kirjanik Enn Vetemaa kirjutas 1969. Aastal raamautu ,,Kalevipoja mölestused", tegemist on travestiaga. Sellel ajal peeti Eestimaal meest ennast tähtsamaks, kui tema suurt sugupuud. Illustratsioon Kalevipoja mälestustele on tehtud Jüri Arraku poolt. Raamatu tegevus toimub ennemuistsel ajal. Tegevuse lühikokkuvõte- Armsad eesti vennnad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on tervitused toimetatud ja askeldused askeldatud
Mati Muru: Mati Muru mäletab K. Ramulit kui lugupeetud professorit, kuid oma vanuse tõttu, mis oli juba üsna kõrge, ta oli 81-aastane, oli ka mõningaid lustakaid vahejuhtumeid. Näiteks oli Ramulil kombeks oma loenguid pidada mugavas tugitoolis, kuhu ta mõnikord loengu ajal tukkuma jäi. Ramul oli poole lause peal tukkuma jäänud ning kui ta 10 minutit hiljem ärkas, jätkas lauset täpselt sealt, kust see enne katkenud oli. Enn Koemets: Psühholoog ja TÜ dotsent on öelnud, et inimesena oli prof K. Ramul haruldaselt delikaatne, tähelepanelik ja tagasihoidlik. Eriti iseloomulik on talle asjade vaatamine mitmest aspektist ja kriitiliselt. See viib loomulikult vahel ka asjade koomilise külje nägemisele. Siin üllatatakse kuulajaid ja kaasvestlejaid sageli teravmeelsete, ootamatute mõttekäikudega ja anekdootidega Jüri Allik: Ramul oli siis juba 89 aastat vana kui ta Jüri Allikut õpetas
Kirjandusteose analüüs Püha Susanna ehk meistrite kool Enn Vetemaa Tallinn, 1974 1. Teose sisu lühikokkuvõte Teose ,,Püha Susanna ehk meistrite kool" peategelane on AnneMai, kelle mees Leopold on surnud ning naine elab üksinda nende majas. Ühel päeval, kui AnneMai kodus toru tilkus, kutsus ta torulukksepa, kes parandaks toru ära, sest AnneMai maalid on väga hügroskoopsed. Torulukksepaga vesteldes jõudis
CHARACTERISTIC FEATURES OF OLD ENGLISH - 15 monophtongs, (7 long, 7 short, 1 central), 4 diphtongs, 17 consonants. Free variaton of R, and it was pronounced everywhere. Very much Germanic in character. Quite some special consonants that no longer exist. About morphology: synthetic with numerous aglutinating tendencies. System of tenses Germanic, but with a reduction of tenses. Paradigmatic leveling; Stress shift; Word order; Loan words (Old Norse, Old French). Dual pronouns. Determiners - no separate definite article. Strong and weak verbs. Word order relatively free with tendencies towards SVO. SVO, SOV, VSO most common. Adposition and podposition were both possible (eesliide ja tagaliide). About syntax: clauses were joined much simpler than nowadays, using and, then etc. Because of case syncretion the word order in a sentence became much more important to be able to tell the difference between words. FIRST CONSONANT SHIFT (GRIMM'S L...
LOODUSÕPETUSE KONSPEKT 1) MÕÕTMINE Nimetus Tähis Kordsus Mega- M 1 000 000 Kilo- k 1 000 Detsi- d 0.1 Senti- c 0.01 Milli- m 0.001 Pikkuse abil väljendatakse keha või keha osade kaugust. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Massi abil väljendatakse arvuliselt keha raskust ja vastupani liikumise muutumisele. Tihedus nätiab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. VALEMID JA TÄHISED: l=pikkus S= Pindala V= ruumala =tihedus S= l2 V= l3 = m:V 2) AINED JA NENDE SEGUD Molekuli moodustavad sama liiki aatomid kui ...
Säärane mulk ehk Sada Vakka tangusoola Autor: Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, Erastu Enn, Männiku Märt, Kure Aadu, Enn on alati Maiel taga käinud ja tahtnud Maiet endale, aga Maie ei tahtnud temaga isegi sõber olla. Enn olnud liisuvõtmise ajal puid raiunud ja langenud kaela, nüüd on ta pöidlast ilma. Maie tahab meest, kellel oleks kõik sõrmed alles. Maie läks õue, Enn jäi üksi tuppa. Ta oli Maie peale pisut solvunud, et nüüd kuulis, mida Maie temast arvab. Hetke pärast nägi ta eemal tulemas Maiet ja Märti. Ta jooksis ruttu parsile ehk ülesse talade peale. Sisse tulles valdas Maiet heaolu, et Enn oli ära läinud, ta ei teadnud, et Enn oli tegelikult talade peal. Nad rääkisid Märdiga Ennust, kuidas ta teistest taga räägib, käitumistest, valetamistest, pugemistest. Nad loodavad, et Peeter Maie enda isa, saab sellest
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik Anne tema naine Maie tema tütar Jüts tema poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Altoja Hans Maie kosilane Viiraku Viidu Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke
L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke
,, SÄÄRANE MULK ehk sada vakka tangusoola" Oleks siiski hea , kui oled raamatu enne läbi lugenud , sest see on lühi kokkuvõtte ja tehtud lugemiskontrolli alusel. Tegelased: 1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud. Maie oli armas ja hea , proovis teha kõik , et Ennu käest pääseda ja Märdi juurde saada. 3)Märt Ta oli mulk. Peetrile ta tükkaega ei meeldinud , sest tema arvates olid mulgi lollid ja nõmedad
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kokkuvõte Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas Maie ta näo täis ning läks uksest välja. Enn jäi üksi tuppa ning mõtiskles. Kuidas sa Maie talle niimoodi teha. Mingi konks pidi sellel jutul olema.
,,KALEVIPOEG" Rahvaväljaanne (Kreutzwald) Enn Vetemaa Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg"on algselt kirja Enn Vetemaa kirjutas ,,Kalevipoja" pandud luulevormis. proosavormis. Rahvaväljaandes on kirjas, et Kalev tuli Enn Vetemaa kirjeldas Kalevi Eestimaale tulekut Eestimaale Põhjakotka seljas. pikemalt ja iseloomustas kotkast."Kotkas on kaunikesti elukartev õhusõiduvahend, aga eks jätnud kotkapiloot pealtnägijatele õige mõjuvõimsa mehe mulje" Kreutzwaldi teoses toitis Linda Kalevipoega 3 Enn Vetemaa teoses: ,,Nii suure poisslapse
Enn tahab Maie naiseks võtta (meelitab teda siidirätikuga, mis maksab 50 rubla), aga Maiele Enn ei meeldi. Maie ütleb selle Ennule otse välja, et keegi taha teda, sest tal on üks pöial puudu. Märt tahab ka Maie naiseks võtta, see ei meeldi jällegi Peetrile, sest Märt on mulk. Kõigile teistele aga Märt meeldib. Peetrile meeldiks, kui Maie Ennule naiseks läheks. Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Selles raamatus olid tegelasteks: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, erastu Enn, kure Aadu ja männiku Märt See raamat rääkis noorest neiust kelle juures käis kaks kosilast. Ühte kosilast, kellel nimeks Enn, ta ei talunud kuid teist kosilast, Märti, ta armastas. Mõlemad noormehed olid jõukad, kuid Enn oli isekas ning tal puudus üks pöial, Märt aga viisakas ja lugupidav. Maie ema Annele meeldis Märt. Ennu ta aga vihkas, kuna too oli Annet solvanud. Maie isale, Peetrile, aga meeldis jällegi Enn ning Märti ta ei sallinud, kuna Märt oli mulk ja mulgid Peetrile ei meeldinud. Maie aga oli väga kurb kuna tahtis hirmsasti abielluda Märdiga, mitte Ennuga. Enn hakkas välja mõtlema plaani kuidas Maie endale saada. Ta hakkas Peetrile külje alla pugema ja talle kasu tooma
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis
tambiti põranda pind tambiga siledaks. Talu teine oluline ruum oli rehealune, mis paiknes rehetoa otsas. Rehealuses peksti ja puhastati sügiseti vilja. 19. sajandi keskpaigani hoiti seal talviti loomi, suviti aga vankreid ja põllutööriistu. Rehealust lahutas rehetoast uks, mille kaudu ka suits ahjukütmise ajal välja lasti. 6 TEGELASED Mäeotsa Peeter Pint – vana talunik Anne – tema naine Maie – tema tütar Jüts – tema poeg Erastu Enn – Maie kosilane Männiku Märt, noor mulk – Maie kosilane Kure Aadu – vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Ees paremat kätt PARS, mille kõrval KARTSAS. Veel enam ettepoole paar uusi pastlaid varna otsas. Pahemal pool põrandal laud-pingid või toolid toas. Muidu talutoa riistad ja ruum. 7 ESIMENE VAATUS -1- Maie. Enn (õuest tulles) MAIE: Jäta mind rahule, Enn, mul pole aega! Kui
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik, Anne tema naine, Maie nende tütar, Jüts nende poeg, Erastu Enn ja Männiku Märt (noor mulk) Maie kosilased, Kure Aadu vallavalitsuse kasak Enn tahab Maiega abielluda. Enn on kiuslik, kaval, punaste juustega, ta on endal pöidla maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga
Jaanika Märdimäe 11a.klass Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola · Näidend Säärane mulk toimus 19. sajandil talus. · Pegelasteks olid: Männiku Märti, Maie, Anne, Erastu Enn, Peeter Pint, Kure Aadu · Säärases mulgis räägib ühest rikast mulgist, kes ostis ära Peeter Pindi renditalu. Mäeotsa Peeter vihkab nüüd kõiki mulke. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Ennul on aga kindel otsus Maie,
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Peeter Pint- taluperemees, Anne- Peetri naine, Juts- Maie ja Peetri poeg, Maie -Peetri ja Anne tütar, Erastu Enn ja Männiku Märt- Maie kosilased, KureAadu- vallavalitsuse kasak. Kokkuvõte Mulgid pettsid Peetrilt välja talu ja maad, sellepärast vihkas Peeter kõiki mulke. Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda. Maie tahtis Märti, kes oli heasüdamlik, hooliv, töökas ja tagasihoidlik.Siis luges Enn Postimehest, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat.Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat,
selgitama Maret läheb tuppa, Juhan jääb õue, kuulda Jaagu-Eltsu kisa, toast tulevad uudishimulikud Maie, Mimm, Silvia. Vihane Jaak tuleb õue Ants ja Juhan kannavad õuele "poolsurnud" Jüri, kel karvamüts peas, nende järel tuleb ulgudes Elts. Jaak uurib Jüri vigastusi, mehed lepivad.Jaak ja Juhan võitlevad Jaagu-Jüri võitluse ajal ilmub õuele perepoeg Enn (Enn Keerd), palja ülakehaga, ainult lips kaelas, kaabu peas. Juhan paneb Jaagu pikali, jääb tema peale lamama. Juhan, Ants ja Jüri tõmbavad Jaagu püsti, Jaak surub Juhani kui väimehe kätt majast tuleb välja Maret, eelmised. Enn lamab murul, ilmub Seeliohw, Juhan läheb aeda, Jaak ja Enn tuppa. Maret ja Seeliohw jäävad kahekesi. Seeliohw ütleb kihlusest lahti, lahkuvad sõpradena Seeliohw tormab minema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
