Sugulaste poolt üles kasvatatud. · 1841.kolisid Kaasanisse. · 1844. aastal läks Kaasani ülikooli, algul Idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. Tolstoi ei suutnud ,,teadustempliga" kohaneda ning palus end kevadel 1847 ,,halva tervise ja koduste asjaolude" tõttu ülikoolist välja arvata. 1847 1851 tekkisid loomingulised kavatsused hakkas päevikut pidama, mis sai Tolstoi loomingu aluseks. Sellest selgub järjepideva enesevaatluse püüe, samuti elu ja inimeste uurimise tahe. 1851. aasta algul hakkas Tolstoi kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingu alguseks. Aprillis 1851 otsustas Tolstoi sõita koos vend Nikolaiga Kaukaasiasse, kus ta võttis osa sõjaväetegevusest.
14.KKT on täitnud üldjuhul oma eesmärgi, kui – patsiendil ei esine enam negatiivsed mõtteid ja oskab oma mõtteid ratsionaliseerida 15. KKT ravi on kõige efektiivsem - koostoimes ravimiteg 16. Milliseid kognitiivseid tehnikaid saab õde oma igapäevatöös kasutada? Tehnikad: Emotsioonide õpetamine (selgitada, et mõtted, tunded ja käitumine on omavahel seotud, emotsioonide sõnastik, väljendamine) Enesekontrolli tehnikad (enesevaatlus- päevikud, enesevaatluse leht) Enesehinnangu treenimine (madala EH avastamine, EH muutmine) Käitumuslikud tehnikad (tegevuste planeerimine, ülesanded, päevaplaani koostamine) Suhtlemisoskuste treening (rollimängud, mudeldamine, multifilmi vaatlus) Relaksatsioonitreening (lihaste pingutamis-lõdvestamisharjutused) Kognitiivsed tehnikad (enesejuhendamise treenimine- negatiivne sisekõne asendatakse positiivsega). 17.Nimeta depressiooni ja ärevushäirete kolm peamist erinevust kognitiivses profiilis?
hüpnoosis roim täiesti võimalik Alati kehtib veaallikaskatseisik teab, et alati on tegemist näilise kuritööga ja hüpnotiseerija on uurija, kes püüab ahvatleda teda lubamatule teole. Sobivus hüpnotiseerimiseks Eesmärk keda hüpnotiseeritakse, miks selline meetod ja mida tahab arst saavutada Keda ei tohi hüpnotiseerida Hädaohtlik hüpnotiseerida vaimuhaigeidraskendab kannatusi Meelehaigusednt raskemeelsus, süveneb, usk paranemisele võib kaduda Umbusklikudhirm enesevaatluse ees Kartlikud, kergesti ärrituvad iseloomudrahutus>ebameeldivad järelmõjutused Meeldivushüpnooshüpnotiseerija meeleheaks väidetakse, et nad on olnud hüpnoosis, kuigi nad ainult kometit mängisid. Tänan kuulamast! J
osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Pedagoogilised vaated Teoloogiline looduse mõiste lihtsus ja kooskõla , mida nimetatakse jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. "Kõik on hea, mis tuleb Looja käest". Kui jumal käsiks inimese kirgi hävitada, siis räägiks ta enesele vastu, sest ta ise on nad inimese südamesse istutanud. Psühholoogilise looduse mõiste Selle leiab Rousseau enesevaatluse teel. Pedagoogilised vaated Looduslooline looduse mõiste on aluseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Loodusloolisele ja teoloogilisele loodusolukorrale on ühine see asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Loodusloolises on küll ka lihtsus, kuid mitte "majesteetlik" lihtsus. Primitiivne inimene elab täielikku instinktielu.
nimetatakse Jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. 2. looduslooline looduse mõiste on lauseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistustest. 1-le ja 2-le on ühine asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Muidu aga erinevad nad täiesti. 3. psühholoogilise looduse mõiste leiab Rousseau enesevaatluse teel. Ta jätab siin ilmutuse ja loodusloo ning süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga palju kahju, kuid tahet kahjutegemiseks pole tal see juures ometi mitte
- Asjad on meile kättesaadavad vaid ilmingutena (die Erscheinungen). Aga nad on antud meile ruumis. - Kõigil inimestel on ühine meeleline struktuur. "Ruumil on empiiriline reaalsus" kuid kas asjad ise on ruumis, me teada ei saa. - Niisiis ruumil on "transtsendentaalne identiteet". See on meie väliste meelte puhas a priorne vaatlusvorm. - Nii nagu ruum nii ka aeg on meile a priori antud. - Aeg on meie sisemise meele, meie enesevaatluse ja sisemiste seisundite puhas vorm. - Kõik, mis meil on liigub ajas. Aeg on üldine ja paratamatu, see on meie sisemise taju a priorne vorm. Piirid - Piirid, mis asuvad minus endas, määravad ära selle, et väline ilmub alati teatud "vormis" (aeg ja ruum), nagu seda mulle mu meeled vahendavad. - Neid piire pole võimalik ületada. - See, mis asub ilmingute taga, asjas iseendas (Ding an Sich Kant nimetab seda ka
PSÜHHOLOOGIA ON ÕPETUS hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSÜHHOLOOGIA KESKNE MÕISTE on psüühika. Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ning selle eelduseks on tänapäevateadusele teadaolevalt närvisüsteemi( eelkõige selle juhtiva osa – aju) tegevuse tulemus. SUBJEKTIIVSELT ilmneb psüühika tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis. Psüühika subjektiivsel küljel on oma kvaliteet, mida saame kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu. OBJEKTIIVSEKS psüühika väljenduseks on objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega reeglipäraselt kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessid, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas. Kõik mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik. PSÜÜHIKANÄHTUSI, mis avalduvad teadvuslikul tasemel, nimetatakse
paratamatu teadmiste leidmisel. St ta rõhutab isikliku mõtlemise tähtsust. Läbi autoriteedi ei muutu miski tõeks, see on nagu midagi valmis antud, mis peagi ununeb. Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid ise leiame, arutledes ja mõtiskledes. 3. Mõistus on sündides puhas tahvel (tabula rasa) kui laps sünnib, tal teadmised puuduvad. Ja teadmised hakkavad kogunema ümbritsevast maailmast välistemeelte e kogemuste kaudu ja enesevaatluse kaudu saame teadmisi iseendast e reflektsiooni ideesi. Asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad, siit tema teooria nimetus esindusteooria. Imanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Püüdis ületada empirismi ja ratsionalismi puudusi, sest esimene alahindab mõistuse osa tunnetamisel ja teine alahindab kogemust. Arutluskäik: ta väitis, et on olemas "asi iseeneses" objektiivne maailm, mille kohta ei saa midagi konkreetset öelda, sest ta on tunnetamatu. "Asi
Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised reeglid ja ajud)
Teiste teadmisi uurimata omaks võttes targaks ei saa. Pealegi surutakse neid meie mällu meilt luba küsimata. See probleem on aktuaalne ka tänapäeval (just hariduse andmisel). 3. Mõistuse sündides puhas tahvel (ladina keeles Tabula rasa) Teadmised hakkavad sinna kogunema kogemusest. Inimese suhe ümbritsevaga on vastasmõju suhe, ja teadmisi hangib ta reaalsust vaadeldes. Kogemus võib olla kahesugune: väliste meelte kaudu saame aistinguid ja sisemise meele ehk enesevaatluse abil saame teadmisi iseendast ehk reflektsiooniideid. Kogemus räägib meile vaatluse abil, asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad. Sp nimetatakse tema õpetust ka esindusteooriaks. Immanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Kanti püüdis ületada ratsionalismi ja empirismi puudusi. Esimene alahindas kogemust ja teine mõistust. Tema arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me aga midagi öelda ei saa, sest ta on tunnetamatu ,,asi iseeneses"
oma õpetaja Knutzen'i wolffiaanlikku kurssi. Seejärel võime täheldada ta mõtlemises muutust. Kant ärkab "dogmaatilisest unest" ja nimelt inglise empiristi JOHN LOCK' i filosoofiaga tutvudes. Samuti mõjutasid teda väga HUME skeptilised konsekventsid kindla teadmise suhtes. Locke oli öelnud: Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis enne on olnud meeltes. See on konsekventne empirism. Üksnes kogemus (väline meelte kaudu, sisemine teadvuse tegevuse enesevaatluse kaudu) on meie tunnetuse allikas ja piir. Sellisele empirismile on metafüüsika teaduse tähenduses mõttetu, kuna just ülemeelelisele ei tähenda kogemus mitte midagi. Kant hakkab kahtlema ratsionalismi õigustatuses ja metafüüsika võimalikuses, seda näitavad selgelt tema "Vaimudenägija unenäod". Ta kasutas vana dogmaatilise metafüüsikaga arvete öiendamiseks teosoofi ja vaimudenägija Emanuel Swedenborg'i (1688-1772) kriitikat.
või lihtsale teoretseerimisele. Höffding leiab tema looduse mõistel kolm erisugust tähendust: osalt teoloogilist, osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Teoloogiline loodus on inimese loonud õnnelikuks. Õnnetus on midagi, mida ei peaks olema ja mille vältimine ja kaotamine oleneb meist endast. Looduslooline siin tahab Rosseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Psühholoogilise looduse mõiste leiab Rosseau enesevaatluse teel. Ta süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Kolmest tähendusest on talle kõige lähedasem psühholoogiline; see vastab tema meetoditele ja on ühenduses tema isiksusega. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga
evolutsiooniline ahel. See oletus tähendab ühtlasi, et evolutsiooniliselt ei kommunikeeru ega tööta need süsteemid teistega koos. Teiste autorite arvates saavad erinevad süsteemid mingit koostööd siiski teha, ehkki pika ajakulu ja suure jõupingutusega. Lühidalt öeldes saame me oma isereguleerivat käitumist reguleerima õppida. Eneseregulatsiooni õpitud komponent Kuigi meil on enesevaatluse võime olemas tõenäoliselt kas aju ärakasutamata ressursside või selle liiga laialdase suutlikkuse tõttu, ei tundu, et me oleme ilmtingimata väga valmid seda enesevaatluse võimet kasutama. See mõtteviis on kooskõlas võimalusega, et teadvus (ehk enesevaatlus) ei kujunenud meil mitte adaptatsiooni käigus, vaid hoopis tänu olukorrale, et meile oli suur aju arenenud.
" 10 R · Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis on XVII,26 see CUPIDITAS. · Kuigi ka suured kreeka mõtlejad nagu Herakleitos · CARITAS JA CUPIDITAS ja Platon olid hinge sügavusi uurinud. Augustinust · Võrdlus Amor on nagu veeoja, mis juhituna aeda eristab neist suurem psühholoogiline teravus, muudab selle viljakaks (caritas). enesevaatluse kirglikus ja enesekriitika. · Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on · Selline avatus on kreeklastele võõras. see cupiditas. · Augustinus jõuab selle tumeda valdkonnani, mida · Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on hiljem nimetatakse alateadvuseks (Unbewusste). suunatud erinevatele asjadele.
2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes tagasivaatlus e retrospektsioon - oma psüühilise elu tagantjärele, hilisemalt uurimine väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud,
2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes tagasivaatlus e retrospektsioon - oma psüühilise elu tagantjärele, hilisemalt uurimine väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud,
abil). (+ õpetaja antud lehed) Naited rakendusest: Õpisisu: enesekontrolli alused ja......................? 1. Käitumiskesksed strateegiad on suunatud eneseteadlikkuse suurendamisele. a) Enesevaatlus- teadmised sellest, millal ja miks on vajalikud erinevad käitumisvormid. Tundes oma käitumist, tegevuse taset ja tulemusi on võimalik püstitada käitumist muutvaid eesmärke. Enesevaatluse käigus inimesed jälgivad enda käitumist ning selle pealt teevad järeldusi enda isikuomaduste kohta. Protsess on seotud eneseteadvusega- oma enese mõtete ja tegude pidev teadvustamine ja kontrollimine.kolm allkategooriat: privaatne eneseteadvus; sotsiaalne eneseteadvus; sotsiaalne ärevus. b) Eesmärkide seadmine ja prioriteetide määramine- spetsiifilised, jõupingutusi vajavad, kuid saavutatavad eesmärgid tõstavad inimese regevuse taset.
Samuti ka isa. 9 aastaselt jäi ta orvuks. Lev oli palju vendi ja õdesid kes suutsid ta elu õnnelikuks teha. See jäi talle meelde kogu eluks. 1841 kolisid nad kaasanisse. Seal sai ta hea kasvatuse. 1844 astus ta Kaasani ülikooli, alhul Idamaade keelte pärast õigusteasduskonda. 1847 soovis ta sealt lahkuda. Tegelikult tahtis ta talupoegi aidata. Eeskujulikku mõisnikku tast ei saanud. Neil aastail tekkis tal kirjutmis vajadus. Pidas päevikut, sellest sellgub järjepideva enesevaatluse püüe. 1851 aastal kirjutas ta ,,Minu päeviku lugu" tema alg töö aga oli ,,Eilse päeva lugu"(Lõpetamata). Kaasanis sai algus ka kporropärane kirjaniku töö. Looming zanriliselt kirjutab ta romaane. ,,Sõda ja rahu," ,,Anna Kareenina," ,,Ülestõusmine." Ta on kirjutanud autabiograafilise triloogia: ,,Lapsepõlv," ,,Poisiiga," ,,Noorus." On veel kirjutanud ,,Sevastoopoli" jutustused. Näidendeid: ,,Elav laip." Ta on veel loonud ka oma kooli heaks ,,Aabitsa"
Me ise kanname ruumilise kujutluse objektidele. Meeled vahendavad aistinguid, järelikult peab väljaspool midagi olemas olema. Võtame aistinguid vastu teatud piirini (asub meis endis), mida pole võimalik ületada. Paratamatu piirang - kõik asjad on antud ruumis. Ruumil on empiiriline reaalsus. Me ei saa öelda, kas asjad on ruumis tegelikult. Ruumil on transtsendentaalne identiteet, ruum on väliste meelte aprioorne puhas vaatlusvorm. 2)aeg (ka a priori antud) - sisemise meele, seisundite, enesevaatluse puhas vorm. Aeg on nagu tingimus, milleta poleks kogemusi. Ajal on absoluutne kehtivus kõigile asjadele, kuid ta ei kuulu asja juurde iseeneses. Ruum ja ega on apriiorsete võimalustega meis eneses. Matemaatiline võimalus - ruumi ja aja määratlus; arvutamine on loetlemine, mis rajaneb ajas järgnevusele. Transendentaalne analüüs. Kantil on oluline mõistus. Meil on kaemused, mis on mõistuseta tühjad
Siiski Carli lugu edasi - ta peab leidma vahendid enda elatamiseks luuletajana leidis Carl pääsetee, heites kõrvale oma varasema vale- kujutluse ja nähes end haridusmaailmas. See on ülesanne, mis tema ees seisab. luuletajana, kelle eesmärk on aidata inimestel elada poeetiliselt. Enesevaatluse Metafooridega töötava nõustajana püüaksin ma panna Carli neid arenguid mõistma ja abil leidis ta tegutsemistahte ja nii sündis uus kujutlus (identiteet). Selle aidata tal mõelda välja loo järgmine peatükk. Eriti oluline on, et Carl säilitaks selle enesevaatluse protsessi hõlbustamine jääb sageli karjäärinõustaja tööks. Nagu identiteeditaju ja tegutsemistahte, mis iseloomustasid tema läbimurret
Samuti ka isa. 9 aastaselt jäi ta orvuks. Lev oli palju vendi ja õdesid kes suutsid ta elu õnnelikuks teha. See jäi talle meelde kogu eluks. 1841 kolisid nad kaasanisse. Seal sai ta hea kasvatuse. 1844 astus ta Kaasani ülikooli, algul Idamaade keelte pärast õigusteaduskonda. - 1847 soovis ta sealt lahkuda. Tegelikult tahtis ta talupoegi aidata. Eeskujulikku mõisnikku tast ei saanud. Neil aastail tekkis tal kirjutamisvajadus. Pidas päevikut, sellest selgub järjepideva enesevaatluse püüe. 1851 aastal kirjutas ta "Minu päeviku lugu" tema alg töö aga oli "Eilse päeva lugu" (Lõpetamata). Kaasanis sai algus ka kporropärane kirjaniku töö. Looming - zanriliselt kirjutab ta romaane. "Sõda ja rahu," "Anna Kareenina," "Ülestõusmine." Ta on kirjutanud autabiograafilise triloogia: "Lapsepõlv," "Poisiiga," "Noorus." On veel kirjutanud "Sevastoopoli" jutustused. Näidendeid: "Elav laip". Ta on veel loonud ka oma kooli heaks "Aabitsa" "Sõda ja rahu" 1863-1869
– sobilike liigutuste (käitumise) valimine, seesmiste korralduste alusel (lamav koer läheb ise organiseeriminetegevusjärjekord jalutama) • Eesmärgipärane tegevus: plaani üksiosade järjekorra valimine ja j-järguline elluviimine • 6.pk.later.osa- • Efektiivne sooritus: enesevaatluse ja oma tegevuse korrigeerimise oskus – liigutuste suund ja järjekord välisärritaja toimel (peremees kutsub koera) – tegevuste “läbiharjutamine” PFK funktsioonid • 8.a +8.b pk. (seosed teiste ajukoore osadega)- multimodaalne assots.piirkond • TÖÖMÄLU e.lühimälu- info kasutamine (objekti + ruumilise suhte mälu) häire: allub enam • info PS tag
elamise kunst, võimalus tagada endale autonoomia ja sõltumatus, saada iseenda peremeheks. Sellist liiki eetika põhieesmärk oli esteetilist laadi puhtalt isikliku valiku, mitte uldise käitumise tabamise küsimus.Eetika võib olla väga elujõuliseks eksistentsistruktuuriks iseeneses st sidumata ennast religiossete, legaalsete, sotsiaalsete või universaalsete süsteemidega. Foucault deklareerib, et tõest mina ei ole ja teeb ettepaneku pöörduda enesevaatluse juurest enese kujundamise juurde. Miks ei võiks igaühest kunstiteos saada?See idee on lähtumist leidnud Baudelaire elukäigus ja dändismis üldiselt. Kui modernne keskkond on nii kole ja kõle, siis trotsides keskkonda loodud kunstiteos elu on midagi heroilist. olles samalajal kunstnik , kujundades ennast, ja kriitik, kritiseerides ümbritsevat keskkonda. ? O´Farrell , C. A New Generation of Thinkers http://www.thefoucauldian.co.uk/clare.htm New Generation of Thinkers
annaabi.ee 
