Joel Hirs 11a klass Mõtteid armastusest, rahast ja eneseteostusest Sageli saadakse sellistest sõnadest nagu armastus, raha ja eneseteostus valesti aru. Armastuse puhul arvatakse tihti, et armastus on see, mis tekib esimesest silmapilgust. Tegelikult on armastus see, kui seda mõistavad mõlemad isikud. Raha arvatakse olevat lihtsalt paberühikud ja mündid. Kõike, mida saab vahetada millegi vastu, saab lugeda rahaks. Eneseteostust arvatakse olevat see, mida keegi järgib. Kui teed midagi head ja oled sellega ise rahul, siis see on eneseteostus.
3. Mis on inimkeskne koloogia, mis eristab svakoloogiat inimkesksest? inimkeskses koloogias on kesksel kohal indiviid,svakoloogias on kik olendid vrdsel positsioonil inimkeskne:valitsemine looduse le, looduskk on tooaine inimvajaduste rahuldamiseks,maj. kasv, Maa ressursse on palju, probleemide lahendus on tehnoloogilises progressis , tarbijalikkus, rahvusriik, tsentraliseeritud KK. svakoloogiline: kooskla loodusega, loodusel on sisemine vrtus,lihtus materjaalsetes vajadustes (ainult 1 osa eneseteostusest) maa vimalused on piiratud, mdukas tehnoloogia, teadusei ole domineer9iv, kokkuhoid ja taaskasutus, vikesed kogukonnad, bioregionalism 4. Kuidas suhtub svakoloogia tehnoloogi ksimusse? mittetstusmaid tuleb kaitsta industriaalsete hiskondade sissetungi eest , pole vaja propageerida vraste riikide elulaadi, . kultuurilist mitmekesisust tuleb silitada. 5. Mis on svakoloogia platvorm? svakoloogia mudeli 2. tasand, mis on svakoloogilise maailmapildi keskpunkt, kui filter ksimuste
· Väiksemgi vigastus võib · Hobi ja töökoht seotud karjäärile kriipsu peale tõmmata · Ei ole rutiinne töö · Noored talendid, kes lõpetavad · Spordivõistlused eri riikides- õpingud, et sportlaskarjäärile palju reisimist keskenduda võivad jääda õiges · Kindel siht silme ees(rekordid, kohas märkamatuks võidud, saavutused)- · Ei pruugi olla väga tervislik- Eneseteostusest savutatud dopinguained rahulolu · Skandaalid on kerged tulema, · Sport kujundab iseloomu kuna sportlased elavad meedia · Õppetunnid nii kaotustest kui ka valvsa pilgu all. (nt. Andrus võitudest Veerpalu dopinguskandaal) · Rahva poolt armastatud · Tihti pingutusest tingitud · Kuulsus ülekoormus, mis võib viia · Meelelahutuslik
ORGANISATSIOONIKULTUURI ANALÜÜS Organisatsioonikultuuri analüüsiks valisin oma esimese aasta praktikakoha, milleks oli Põlva Ühisgümnaasium. Visioon Põlva Ühisgümnaasium on kaasaegne turvaline ja hooliv kool, kus au sees on haritus ning õpilased ja õpetajad tunnevad rõõmu arenemisest ja eneseteostusest. Missioon Põlva Ühisgümnaasiumi missiooniks on koostöös õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja koolipidajaga kujundada õpilastest maailmale avatud isiksused, kes tahavad seada oma elus eesmärke ja suudavad neid saavutada. Moto Scientia potentia est Teadmises on jõud (Francis Bacon). Organisatsioonikultuuri nähtavad ilmingud e. otseselt tajutavad: Riietus- vastavalt ametialale puhtad, korralikud Töövahendid- vajalikud töövahendid olemas ning korras koguaeg.
Miski muu peale s�ndmuste inimesi ei m�juta ega muuda. Olgu selleks siis kartulihinna t�us v�i kahe suurriigi vaheline s�jaline konflikt. Mis on siis peamised �lemaailmsed s�ndmused, mis avaldavad m�ju k�ige suuremale hulgale inimestele? Ning kuidas v�ivad need inimestele ning nende eludele m�juda? Inimese p�hivajadusteks toit ja vesi. Ilma nende kaheta pole v�imalik p�ramiidist �les poole minna ega r��kida turvalisustundest v�i eneseteostusest. V�iks ju arvata, et t�nap�eva coca cola- ning mcdonaldsi ajastul pole n�ljah�da probleem, kuid on. On arvutatud, et keskmiselt iga sekund sureb �ks inimene maailmas n�lga. Samas, maailmas toodetakse piisavalt toitu, et k�ik inimeseks saaksid korralikult s��nuks. Kuid n�ljah�da pole ainult viimase aja probleem. Enamik rahvaid on mingil ajal selle kannatuse l�binud, kaasaarvatud eestlased. K�ige r�igematest n�idetest v�iks v�lja tuua Holodomori n�ljah�da
Isiklik puhtus ja riietumine Elamistoimingu kirjeldus Juba ammustest aegadest alates on inimene pööranud tähelepanu oma isiklikule hügieenile. Iga ajaloolise perioodi vältel on toimunud naha, küünte, juuste ja hammaste puhastamise vahendite pidev täiustumine. Sama hoogsalt on arenenud ka riide- ja moetööstus. Elamise mudel ja õendusmudel annavad õendusõpilastele antud elamistoimingu põhihinnangu, vaadeldes seda õenduskäsitluse ühe osana. Enamusele inimestest on juba varasest noorusest sisse juurdunud hoiak, et keha korrashoid ja riietumine on isiklikud toimingud, mida sooritatakse kas täiesti omaette või siis ainult lähimate perekonnaliikmete juuresolekul. Kuid selle toimingu lõpptulemus on kõigile nähtav ning puhtust ja enese eest hoolitsemist nõutakse enamuses kultuurides. Isikliku puhtusega seondub mitmesuguseid erinevaid toiminguid. Isikliku puhtuse ja riietumise elamistoiming on tingitud niisugutest te...
Igal asjal on olemas oma otstarve (ergon). Täiuslikkus on seotud eesmärgiga. Kuna inimene erineb teistest olenditest mõtlemise poolest,... Selleks, et olla õnnelik, tuleb välja arvutada intellektuaalsed ja eetilised voorused ja nende kohaselt elada. A erines selle poolest: selleks, et olla õnnelik, tuleb olla aktiivne tegutsemine. Et hästi elada, on vaja midagi teha. Vajalik on voorused täiuslikuks saada. Et olla õnnelik, ei piisa vaid eneseteostusest, õnneks on teatud määral vaja rikkust, sõpru ja võimu e. vedamine. A on Sokratesest teisel seisukohal. Sokrates: ,,See, kes teab, mis on hea, ei hakka heale vastu seisma." A ei olnud sellega nõus. ,,Teada, mis on hea ja seda kasutada, on erinevad asjad." Inimesed, kes on valinud teha halba, teevad seda meelega. Taltsutamatud inimene on afektiseisundis (mõjutus, ärritus), läheb endast välja ja käitub vastupidiselt õigele
Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mida inimene enne ei omanud, kuid tahab või võiks omada ning mille saavutamiseks ta teeb midagi. Religoosse hedonismi järgi on hüve igavese elu leidmine ning ka kehas olles jumalaga sideme loomine. Eneseteostus, vabadus, teiste austus jne.
lähenemist maailmale (loodus on inimese teenistuses ning inimene on ainuke olend, kelle puhul saab üldse rääkida looduse väärtustamisest, kuna teised elusorganismid pole selleks võimelised). Süvaökoloogiat eristub inimkesksest oma põhimõtete poolest: tuleb elada kooskõlas loodusega; loodusel on sisemine väärtus ning kõik liigid on võrdväärsed; materiaalsed vajadused peavad olema võimalikult lihtsad, kuna need on vaid üks osa eneseteostusest (ehk tähtsamad on vaimsed väärtused); peab mõistma, et Maa väärtused/ressursid on piiratud; tehnoloogia peab olema mõõdukas ning mitte teadusekeskne; oluline on kokkuhoid ja taaskasutus; kogukonnad peavad olema väikesed ehk tuleb vähendada inimpopulatsiooni suurust või/ja selle mõju Maale. 4.) Kuidas suhtub süvaökoloogia tehnoloogia küsimusse? Süvaökoloogia mõistes peab tehnoloogia olema mõõdukas ning mitte teadusekeskne.
Tal olid väikesed lihavad käed, vanaldane rasvane nägu, nokataoline nina, klaasine silm ning süütu ilme. Ta arnaneb kõigi naistega, kel on elus olnud õnnetusi. Vaquer oli kohati isekas ning ebaviisakas. Südamepõhjas oli ta aga hea naine. Pansioni sai ta oma lahkunud mehelt. Pansionis elas isa Goriot, kellega proua abielluda soovis, kuna inimesed austasid Goriot'i ning peale selle nägi ta rikas välja. Hiljem Vaquer'i sümpaatia tema vastu kadus. 2.Kirjuta lähemalt Rastignaci eneseteostusest (päritolu, püüdlused, võimalused). Millised asjaolud ja tegelased teda kõige rohkem mõjustasid? Too näiteid tekstist. Eugen de Rastignac oli väga omapärane isiksus. Ta oli muutliku iseloomuga, tema eesmärgid, arusaamad ning maailmavaated muutusid tihti. Olenemata segadusest, mis noormehes toimus, võib öelda, et ta oli kõigele vaatamata sümpaatne ja hea inimene, kuigi auahne. Tema eesmärgiks oli saada rikkaks ning kuuluda kõrgklassi seltskonda.
omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega. ● Teisalt väljendab iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta enda ümbritseb. ● Meie tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me ennast näha tahame. Eneseteostuse vajadus ● ... väljendub inimese soovis midagi korda saata, ära teha. ● Inimene ei soovi ainult olla, vaid tahab ka ennast proovile panna, midagi saavutada ja teoks teha. ● Eneseteostusest tulenev hüviste tarbimine on küllalt väike. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused ● Ressursid on vahendid mille abil me saame vajadusi rahuldada ● Enamik ressursse on piiratud see tähendab, et neid esineb kindlal hulgal ● Ressursse vaadatakse ka tootmisteguritena, mida kasutatakse tootmisprotsessis ● Olemasolevaid ressursse kasutades on võimalik toota kindlal hulgal mitmesuguseid kaupu ●
kalduvustega arst. Ta töötas Tartu Ülikoolis kohtumeditsiini professorina. Talvik oli oma isaga väga sarnane. Nad olid mõlemad ülimalt tundlikud, suhtusid naistesse samamoodi ja uskusid, et kannatamine on kui terav eneseiroonia. Mõlemad uskusid ideaalsetesse väärtustesse. Talviku ema Elfriede oli professionaalne pianist. Ta oli sensuaalne ja kohati pessimistliku ellusuhtumisega. Talvikul olid ka õde ja vend- Hella ja Ilmari- kes olid mõlemad samuti huvitatud kunstilisest eneseteostusest [10]. Varasemas koolieas ei meeldinud Talvikule luule, teda huvitasid rohkem loodusteadused. Hiljem hakkas talle eriliselt meeldima E. Haeckeli naturalistlik teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus"), see pani ta mõtlema. Ka luges ta Charles Darwini evolutsiooniteooriaid. Huvi looduse vastu mõjutas Talviku kirjanduslikku maitset: ta eelistas lugeda naturalistlikke ja realistlikke teoseid. Talle meeldisid sellised suured kirjanikud nagu L. Tolstoi, È. Zola, H. Ibsen, E
SÜVAÖKOLOOGIA INIMESEKESKNE ÖKOLOOGIA Kooskõla loodusega Valitsemine looduse üle Loodusel on sisemine väärtus, liigid on võrdse väärtusega Looduskeskkond on tooraine inimvajaduste rahuldamiseks Lihtsus mateeriaalsetes vajadustes, need on vaid üks osa Materiaalne/majanduslik kasv kasvava inimkonna jaoks eneseteostusest Maa ressursse on palju (piisavalt) Maa võimalused on piiratud Probleemide lahendus on peamiselt tehnoloogilises Mõõdukas tehnoloogia, teadus ei ole domineeriv progressis Kokkuhoid ja taaskasutus Tarbijalikkus
omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1. indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2. suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul 3
ei leia lahendust või ei saa pöörduda kuhugi abi paluma). §7 VABADUS I SÄTESTUS PS §20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. (vt süstemaatiliselt) Lõige kaksmäärab vabaduse füüsilise aspekti. See õigus on palju kitsam kui üldine vabadusõigus.Ho olimata sellestsõnastusest ei ole PS §20 üldine vabadusõigus. Üldine vabadusõigus on hoopis PS § 19, kuigi seal räägitakse eneseteostusest. Viis ennastvabalt teostada on igaühe enda asi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid nägemusi eneseteostusest. See vabaduse alusphimõte väljendub ka kõigis teistes PS vabaduse põhiõigustest preambul riik, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. II VABADUS PÕHIÕIGUSTE ALL (kevadel) §8 VÕRDSUS I SÄTESTUS §12 lg1 lause 1 Lause 2 on oma olemuselt kataloog, mis loetleb üksikud tunnused, mille alusel ei tohi diskrimineerida e ebaõiglaselt kohelda
tähelepanu ning eristuma teistest samalaadsetest (Vahur 2007: 41). Suures plaanis võib töötajad jagada kaheks: ühed otsivad töökohalt mõttekust ja sisu, teised aga vahetavad oma aega raha vastu. Üldine reegel on selline: mida põhjalikumat haridust töö nõuab seda olulisem on töö sisu ja väheneb rahapakkumise mõju. (Vahur 2007: 41) Lihttööliste värbamiskuulutuses ei ole vaja pikalt kirjeldada eneseteostusest ja loetleda töö sisu. Pigem pakkuda väga praktilist infot: palk, tööaeg, töökoht, tööandja poolt pakutav transport tööle jne. Tööpakkumiskuulutust võib jagada igas kanalis: internet, ajalehed jne. Kandideerimine peab olema väga lihtne. Kõige parem on kohaletulek kindlasse kohta kandidaadi poolt vabalt valitud kellaajal, kindlasti peaks olema ka telefoninumber lisainformatsiooni küsimiseks
rahuloluks ja enesest lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega. Teisalt väljendab iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta enda ümbritseb. Meie tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me end näha tahame. Eneseteostuse vajadus väljendub inimese soovis midagi korda saata, ära teha. Inimene ei soovi ainult olla, vaid tahab ennast ka proovile panna, midagi saavutada ja teoks teha. Eneseteostusest tulenev hüviste tarbimine on küllalt väike. TARBIMINE JA OSTUOTSUS Rahaliste tulude saamisel, olgu selleks siis vanemate poolt antud taskuraha või enese väljateenitud palk, tuleks esmalt kaaluda kahe põhimõttelise valiku vahel. Kas olulisem on rahuldada tänased vajadused või panustada hoopis tulevikku? Esimesel juhul on majandustegevuse mõistes tegemist tarbimisega, teisel juhul aga säästmisega. Alljärgnevalt räägime tarbimisest.
valgenahaline, umbes 30aastane, abielus või püsisuhtes, enamasti keskharidusega, kodune või osalise töökoormusega. Sellise naise partner toetab teda nii majanduslikult kui emotsionaalselt. Tüüpilisel asendusemal pole erilisi psühholoogilisi probleeme lapse ära andmisega, ta on välisilma suunitlusega ekstravert, altruistlike tõekspidamistega, aktiivne ja rikkaliku kujutlusvõimega. Peamine motiiv on mitte materiaalne vaid rahulolu eneseteostusest ja tunnustavast tähelepanust. Samuti on need naised tihti ise varem kokku puutunud viljatute peredega ja tahavad neid aidata. Või on nad ise adopteeritud ja tahavad nüüd ühiskonnale midagi tagasi anda. Välja on toodud ka soovi end sündiva lapse bioloogiliste vanematega tugevamalt siduda. Parimaks asendusema kandidaadiks peetaksegi lähisugulasi (ema, õde, tädi) või lähedasi sõpru. Sellisel juhul jäävad ära äriliste suhete kahtlused ning bioloogiliste vanemate
rahuloluks ja enesest lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega. Teisalt väljendab iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta enda ümbritseb. Tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me end näha tahame. Eneseteostuse vajadus väljendub inimese soovis midagi korda saata, ära teha. Inimene ei soovi ainult olla, vaid tahab ennast ka proovile panna, midagi saavutada ja teoks teha. Eneseteostusest tulenev hüviste tarbimine on küllalt väike. Tarbimine ja ostuotsus Tarbimine on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks suurimat kasulikkust tooval viisil. See tähendab, et tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid hüviseid. Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem
Noored olid jätkuvalt suurimad riiklikust sotsiaalpoliitikast kasusaajad ning neilt oodati panust majanduse arendamisse. •Kuhjuvaid probleeme ning noorte rahulolematust tõlgendati lahknevusena nende suurenevate ootuste ja piiratud töö võimaluste vahel. Empiirilised andmed erinevatest kogemustest ja ootustest võimaldasid kirjeldada noori eri gruppidena: tudengid, töölised, maanoored. •Bulgaaria ja Vene uurijad teoretiseerisid eneseteostusest, Baltikumis enesemääratlusest. Viimane kujutas endast noorte poolt elu jooksul tehtavad valikud: koolides, koolist tööle, pereelus. See paradigma võimaldas ka keskenduda varem uurimata noorte väärtustele (nt Saarniit 1998). 1980. teisel poolel olid idabloki noorsoouuringud institutsionaliseerunud ja hästi rahastatud. Kommunistlikud valitsejad edendasid rahvusvahelist koostööd eesmärgiga reklaamida riikliku noorsoopoliitika edukust.
omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul 3.tagamaks kodanikele nende sotsiaalsest kuuluvusest või klassist sõltumata teatud
hakkavad halvenema. Läbipõlemise all mõeldakse tervet psüühiliste ja kehaliste nähtuste kompleksi. Läbipõlemise põhjustavad sagedased, kuid edutud püüded suure treeningu- ja võistluskoormusega toime tulla. Läbipõlemise staadiumid: 1. Depersonalisatsioon. Inimene justkui distantseerub, tunnetab end ebareaalse ja võõrana, muutub emotsionaalselt eemalolevaks, hoolimatuks ja ükskõikseks. 2. Eneseteostusest loobumine. Inimene tunneb, et ta rohkem ei taha olla pühendunud eesmärkidele, mida ta on eneseteostuseks püstitanud. 3. Isolatsioon. Inimene eraldab ennast teistest võistkonna- või treeningukaaslastest ning otsib vabandusi treeningutele ja võistlustele minemata jätmiseks. 4. Emotsionaalne ja kehaline kurnatus. Inimene on emotsionaalselt ja/või kehaliselt murdunud. Aeglaselt arenev läbipõlemisprotsess on jõudnud lõpule, kui on kadunud soov võistelda ja treenida ning selleks ei
Isiklik Autoritaarne Meeskonda loov - Autoritaarse stiili puhul on juht küll endiselt korraldusi andev, kuid suhtumine ei ole enam formaalne, vaid isiklik. Ta loob alluvatega isiklikud suhted ja jätab palju reguleerimata. Kuna reegleid ja infot on vähe, tekib alluvatel juhist sõltuvuse tunne. - Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda
Isiklik Autoritaarne Meeskonda loov - Autoritaarse stiili puhul on juht küll endiselt korraldusi andev, kuid suhtumine ei ole enam formaalne, vaid isiklik. Ta loob alluvatega isiklikud suhted ja jätab palju reguleerimata. Kuna reegleid ja infot on vähe, tekib alluvatel juhist sõltuvuse tunne. - Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. 12 laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et
Nüüdisaegne majanduspoliitika lähtub enamasti kultuuri neljast dimensioonist. Maskuliinsus/feminiinsus. Maskuliinsust (mehelikkust) seostatakse tugevuse, võistluslik- kuse ja julgusega, feminiinsust (naiselikkust) aga huviga kodu, laste ja inimsuhete vastu. Maskuliinsetes kultuurides domineerivad mehelikud väärtushinnangud, st nii mehed kui ka naised arvavad, et rollijaotus peaks olema selgelt eristuv (naised peaksid huvituma elu kvaliteedist, mehed aga eneseteostusest ja materiaalsest heaolust). Feminiinsetes kultuurides domineerivad naiselikud väärtushinnangud, st sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ja nad on vähem auahned kui maskuliinse kultuuri mehed. See ei tähenda mui- dugi, et meeste ja naiste väärtushinnangud päriselt kokku langeksid. Maskuliinse kultuuri naiste väärtushinnangud on veidi pehmemad kui meeste omad. Feminiinse kultuuri meeste väärtushinnangud veidi karmimad kui naiste omad
isiklik. Ta loob alluvatega isiklikud suhted ja jätab palju reguleerimata. Kuna reegleid ja infot on vähe, tekib alluvatel juhist sõltuvuse tunne. 259 Kulno Türk. Personali juhtimine ja eestvedamine. TÜ Kirjastus, 1999, lk. 248 260 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 1997, lk. 91 - Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiiv-seks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. Erinevad autorid on juhte ja juhtimisstiile käsitlenud erinevalt. Nii jaotas Rensis Likert juhid kahte tüüpi:
annaabi.ee 
