Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile Vastavuse printsiip (kas säärast tegu võiks lubada kõigile, st laiendada kõigile) Austuse printsiip (kas on austatud inimest kui eesmärki iseeneses, mitte kasutatud teda kui vahendit) Deontoloogiline õiguste ja kohustuste printsiip: see on Õigus teada (õigus informeeritusele) Õigus privaatsusele (saladusele) Õigus omandusele Õigus turvalisusele Õigus isiklikule vabadusele Isiklikud kohustused (usaldusväärsus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd) Elukutselised kohustused (professionaalsed suhted, professionaalne efektiivsus) Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o. teleoloogilise printsiibi järgi) Utilitaarne kahju minimeerimise printsiip Eetiline valik Võtta vastu lõplik otsus (sh leida, kas on võimalust olukorra parandamiseks) Leida , kas oleks võimalik vältida esinenud konflikti tulevikus
Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) Epigramm Algselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht Satiirilisus Puänt Mihhail Bahtin (1895- 1975) "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Romaan ja eepos Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS mitteametlik naerukultuur, väärtuste ümberväärtustamine Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus (saamine), vahetu kontakt Valmis, lõpetatud, terviklik olemine VS isiklik kogemus; vaba, loominguline väljamõeldis; otsing Rüütliromaan
· on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat Ära oota homseni, Sa saad aidata juba täna! Miks KIUSAJA kiusab? · tahab tähelepanu saada
Vaherahule kirjutasid alla nõukogude Venemaad esindanud juudi soost Adolf Joffe ning Issidor Gukovski. Juudi huumor Tuhandeaastane tõrjutus ja tagakiusamine, pürg kõige kiuste püsima jääda, vajadus kasvatada immuunsusekihti enda ümber välise surve vastu elu niisugustes tingimustes sundis juute huumorimeele abil tõestama oma väärikust. Huumorimeel on juudi rahva üks elujõulisemaid omadusi. Üheks juudi huumori omapäraks on selle tavatu enesekriitilisus. Raske on leida teist rahvast, kes iseenda üle naeraks. "Hankisin endale röögatu raha eest papagoi ja tead, mida see mulle räägib: "Kur...radi juudi när...ru!" "Vaata aga vaata! Endal nina missugune, aga ikka veel antisemiit!" Piiblijärgsed tähtpäevad · Rosh ha-Shana - juutide uue aasta algus (septembris - oktoobris) · Shabat - laupäev, iganädalane püha ehk hingamispäev. (Juudi kalendri järgi algab ööpäev õhtul pärast päikeseloojangut
· Kohustused tulenevad õigustest · Õiguste teooria iidseks variatsiooniks on kuldne reegel - käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga · Absoluutsed õigused · Õigus elule · Õigus vabadusele · Õigus privaatsusele · Õigus turvalususele · Õigus teada · Õigus omandile · Peamised kohustused Vägivaldsusetus Usaldusväärsus Ausus Õiglus Enesekriitilisus Täiustumispüüd Kant=deotoloogia Printsiibid: moraaliteooria iseloom Kas paberkandjal raamatud jäävad püsima? Jah, kuna teatud osa inimestest tahavad lugeda paberkandjal raamatut ja neid hoida riiulis. Võimalikud lahendamise strateegiad: Käitumine Võimalikud tulemused Vältimine Psüühiline hingeline taandumine konfliktist
Iseloom avaldub inimese tegevuses, kõnes, miimikas, liigutustes ning isegi riietuses. Kõige tähtsamaks iseloomu näitajateks on inimese käitumine ja teod. Inimese põhilisi iseloomuomadusi tundes on võimalik tema käitumist mõista ning mõnes mõttes ette ennustada. Iseloom koosneb iseloomuomadustest, mis väljendavad suhtumist iseendasse, teistesse inimestesse ja töösse. Endasse suhtumist iseloomustavad sõnad tagasihoidlikkus, nõudlikkus enese vastu, enesekriitilisus, häbelikkus, argus, eneseväärikus, kelkimine, individualism ja egoism; teistesse - kollektiivsus, inimlikkus, inimarmastus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, uhkus, ülbus, kõrkus ja tõearmastus; töösse suhtumist - töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, säästlikkus, hooletus ning laiskus. Kõige olulisemad iseloomuomadused, mis moodustavad rühma nimega ,,tahteomadused" on otsustavus, visadus, enesevalitsus, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus,
Sokratese apoloogia - Tema enda kaitsekõne kohtus. Sokratese õpetus: *väline külg meenutab sofiste -igasugune teadmiste kogumine peab algama enesekriitikast Takistused: toetumine autoriteetidele - liigne enesekindlus. ,,Ma tean et ma mitte midagi ei tea.'' - Sokratese paradoks, tunnetuse algus *Mõistefilosoofia - tõde seisneb mõistete andmises mingitele esemetele *Sokraatiline meetod - üldiste mõistete väljatöötamine, tee tõe tunnetamiseni. Etapid: 1)iroonia- enesekriitilisus 2)maientika-tõeste teadmiste tekitamine. See on induktiivne mõtlemismeetod. Mõtte liikumine üksikjuhtumilt üldistele- põhineb kogemusel. Sokratese eetika(moraaliõpetus) *Sokratest peetakse eetika kui teaduse rajajaks. Mis on voorus? Mis on hea? - põhiküsimused Sokrates samastab headuse teadmisega. Kui inimene on hea siis ta kurja ei tee. Ta väidab, et tark inimene kurja ei tee. Tarkus on mõistmine ja teadmistest aru saamine. Kas kurjategija saab olla geniaalne?
kes ollakse ja mida tahetakse, pilt endast on sageli ebaselge. Tunda end kindlalt iseendana on edu võti, selleks mittesuutelised inimesed üritavad aga tihti ekslikult leida kindlustunnet läbi sarnanemise teistega, mida nad ei saavuta. Enesekindel inimene ei tea mitte ainult oma tulevikusoove, vaid kes ta on ka hetkemomendil, hinnates ja austades end sellisena. Nii saab ta tunda end vabalt ka tähtsatel ja vastutusrohketel hetkedel, mis edu tagabki. Liigne enesekriitilisus ja kammitsasolek iseendale esitatud ülemääraste nõudmiste tõttu viib eneseusu kaotamiseni ja ebakindluseni ning sealt sünnib reeglina ebaedu, kuigi kergelt kriitiline pilk enda suhtes võib vahest vajalik olla. Enesekriitilisuse ja kontrolliga üledoseerimine aga paneb oma võimetes kahtlema, millega kindlasti praeguses maailmas edu ei saavuta. Olla nagu kõik võib tähendada suure hulga enesele iseloomulike joonte kõrvaleheitmist, mis
on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on vaesemad kui teised on rikkamad kui teised on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat Ära oota homseni, Sa saad aidata juba täna! Miks KIUSAJA kiusab? tahab tähelepanu saada arvamus enesest liiga hea või liiga halb
kirjandusse. Zanrite romaniseerumine nad muutuvad vabamaks ja plastilisemaks, nende keel uueneb kirjakeeleväliste keelendite ja kirjakeele ,,romaanilike" kihtide arvel, nad dialogiseeruvad, neisse tungivad eneseparodeerimise elemendid, naer, iroonia ja huumor ja mis kõige olulisem romaan toob neisse probleemsuse, mõtte spetsiifilise lõpetamatuse ning vahetu kontakti mittevalmis, kujuneva kaasajaga.Romaani enesekriitilisus on tema kui kujunemisjärgus oleva zanri silmapaistev tunnusjoon. Romaani vaadeldakse endist viisi kui lihtsalt zanri teiste zanri seas, püütakse kindlaks määrata tema kui valmiszanri erinevusi teistest valmiszanridest, avastada tema seesmist kaanonit püsivate ja kinnistunud zanritunnuste süsteemi näol. Valdavas osas taanduvad romaani käsitlevad tööd tema eriliikide võimalikult täielikule registreerimisele ja
· Õiguste teooria iidseks variatsiooniks on kuldne reegel- käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituksid sinuga. -Absoluutsed õigused: 1. Õigus elule 2.Õigus vabadusele 3.Õigus privaatsusele 4.Õigus turvalisusele 5.Õigus teada 6.Õigus omandile -Peamised kohustused: 1.Vägivaldsusetus 2.Usaldusväärsus 3.Ausus 4.Õiglus 5.Enesekriitilisus 6.Täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv ütleb, et moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid ning valetamine või lubaduste murdmine ei ole iialgi õige, ükskõik millised oleksid asjaolud. Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii:Toimi ainult
Kanti õiguste ja kohustuste teooria Inimese moraalseks tegutsemiseks peaksid õigused ja kohustused tasakaalus olema. Iga õigusega kaasneb kohustus. . kuldne reegel- käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga Õigus on eetiline miinimum. Absoluutsed õigused: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile, õigus teada. Kohustused:-vägivaldusetus, usaldusväärus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas, et inimesel on mõistus Moraali metafüüsilised alused väljendab kat.imp. nii: - Toimi ainult vastaval selle maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus Kat.imp II vorm: Inimene olgu eesmärk iseeneses.
mahud väiksemad kui Risti omal?! 3. Õigus omandusele Swedbanki omand, Virtsu alevikus paiknev sularahaautomaat- seega nende omavoli, kuidas sellega opereerida. 4. Õigus turvalisusele Sellest aspektist vaadatuna ei oska autor kommenteerida 5. Õigus isiklikule vabadusele 6. Vt. '' Õigus omandusele'' 7. Isiklikud kohustused (usaldusväärsus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd) Kui vaadata veelkord Swedbanki poliitikat ja võrrelda seda a) Antud olukorraga- Kohe kindlasti ei tunne Hanila valla elanikud, et nendega oleks käitutud ei õiglaselt ega ka mõistlikult üleüldse. Autor ei usu ka, et Hanila valla elanikud näevad Swedbankis täiustumispüüdlust. b) Lõpliku lahenduse suhtes- Hanila valla elanikud said, mida soovisid. Swedbank peab loobuma ühe sularahaautomaadi teisaldamisest
ümbritsevat muuta. Olukorraga kohanemine on sellesse suhtumise muutmine ja sisaldab järgmisi võtteid: Enese kõrvutamine teistega nii, et toimunu paistab sulle paremas valguses, ei lahenda küll probleeme, kuid aitab ajutiselt olukorraga leppida-kuni leiad jõudu vajalikeks muutusteks Tunnetest kellelegi rääkimine aitab selgusele jõuda, mida toimunu sinu jaoks tähendab ning muudab sind sallivamaks. Halamine ja äärmuslik enesekriitilisus suurendavad valu. Kui sa ka nõnda mõtled, püüa oma suhtumist muuta ja valu vähendada. Elu õppetunni tõdemine ja selle sõnastamine aitab toimunusse sallivamalt suhtuda. Pingest tekkivat "ülekuumenemist" aitab vältida toimunusse või mõnda selle episoodi huumoriga suhtumine. Olukorra muutmine. Pinget tekitavat olukorda on võimalik uurida ja muutma asuda vaid
5. Töötatakse välja hindamiskriteeriumid. - töösooritus * kvaliteet (täpsus, kiirus, veatus, täiuslikkus) * vastutus (otsustavus, sõnapidavus) * koostöö (tolerantsus, teistega arvestamine) * organiseerimisvõime (oskus asju liikuma panna, läbi suruda, leida õigeid inimesi ja panna neid tegutsema) * kommunikatiivsus (verbaalne võimekus, seltsivus) *initsiatiiv (algatuslikkus) - töösse suhtumine *hoolsus * distsipliin *enesekontroll * enesekriitilisus *suhtumine korraldustesse -töö tulemuslikkus *kvaliteet * kvantiteet *kompetentsus 3 -meeskondlikkus *läbisaamine juhtide, kolleegide ja alluvatega -loomingulisus * ideederohkus -lojaalsus * ausus tööandja suhtes 6.Informeeritakse töötajaid
Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, inimese püsivate psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon. Iseloom avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom koosneb iseloomujoontest: · suhtumine kaasinimestesse (kollektiivsus, humaansus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, tõearmastus, uhkus, ülbus, kõrkus, inimvihkamine); · suhtumine iseendasse (tagasihoidlikkus, nõudlikkus, enesekriitilisus, häbelikkus, eneseväärikus, kelkimine, individualism, egoism); · töössesuhtumine (töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, hooletus, laiskus); 15 · tahteomadused (otsustavus, visadus, enesevalitsemine, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, mehisus, julgus, argus). 16
-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) EpigrammAlgselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht;Satiirilisus-sageli vägivaldne;Puänt-üllatuslik terav mõte Mihhail Bahtin (1895-1975) romaaniteooria, kirjeldas varast ja renessansi romaani "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Eepose ja romaani võrdlus: Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS mitteametlik naerukultuur, väärtuste ümberväärtustamine Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus (saamine), vahetu kontakt Valmis, lõpetatud, terviklik olemine VS isiklik kogemus; vaba, loominguline
3. Sobivad eetilised PRINTSIIBID: 26 3.1 UTILITAARNE kahju minimiseerimise printsiip (vali tegevus, mis minimiseerib nii tegelikku kui potentsiaalset kahju) 3.2 DEONTOLOOGILINE ÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE printsiip: · õigus teada (info-õigus) · õigus privaatsusele · õigus omandusele · õigus turvalisusele · õigus isiklikule vabadusele · isiklikud kohustused (ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd, usaldusväärsus, vägivaldsusetus) · elukutselised kohustused (professionaalsed suhted, professionaalne efektiivsus) 3.3 HINNANG VASTAVALT TAGAJÄRJELE -TELEOLOOGILISE printsiibi : · egoism · utilitarism 3.4 hinnang vastavalt Kanti KATEGOORILISELE IMPERATIIVILE: · vastavuse printsiip (kas säärast tegevust võiks laiendada kõigile) · austuse printsiip ( kas on austatud inimest kui eesmärki iseeneses versus objekti) 4. EETILINE VALIK: 4
Madis Kütt (basskitarr, vokaal) ja Viljo Tamm (vokaal). Heli eest hoolitses Andres Korotov. (ibid: 114) 3.2.2. Apelsin Eesti levimuusika söötijäänud huumori- ja satiirimaad asus 1974. aastal harima ansambel Apelsin. Menu näitas, et sellisest muusikast tunti puudust. Esialgses populaarsuses mängis kindlasti oma rolli üllatus- ja uudsusmoment, kuid mehed sihtisid ajutisest menust kõrgemale. Enesekriitilisus ja nõudlikkus muusika, tekstide, esituse ja salvestuste suhtes tagasid kuulajaskonna püsiva huvi. Ka muusikavaliku kunsti näisid Apelsini mehed hästi tundvat. Algusest peale oli repertuaar internatsionaalne. Kava oli kirju, kuid seda tervikuks aitasid siduda 19 vahetekstid, milles ilmnes ka meeste sõnaseadmisoskus ja näitlejameisterlikkus. Kuigi esitati
7 on rikkamad kui teised on lihtsalt teistest erinevad (Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine) Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: (Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine) 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla) -> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi! -> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda! -> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat. 4. Mis on küberkiusamine? Küberkiusamine on üks kiusamise vormidest, mille eripäraks on erinevate tehniliste
ülesandeks oli patuseid karistada. (Maod juuste asemel ja silmadest tilkumas verepisarad.) Muud koletised aeti maalt minema, kuid erinüssed jäid. 4. Kreeka arhailine luule(Tyrtaios, Archilochos, Solon) Luule = lüürika (lüüra saatel loetud luuletused) Eleegia – värsimõõt eleegiline distihhon, read 6/5, õpetliku sisuga, patriootlik, poliitiline õhutus. Tyrtaios, 7.saj e.m.a. Jamb – pilkelaul, satiiriline. Archilochos – isikupärane luule: sõjad, suhted, enesekriitilisus. Meelika – laul kreeka keeles, pilli/tantsu saatel 1. Monoodiline – üksikisiku mõtted/tunded, sõprade seas ettekandmine 2. Koorilüürika – ühiskondlike väärtuste kajastamine 1. Solon – heidab ette inimeste toetust türannile ja siis tagantjärele virisemist. Oli riigimees ja reformaator. 2. Archilochos – oli tihti pilkav ja ründav. Hülgas sageli traditsioonilise kangelaseetika väärtused. Palgasõdur ja üks eredaimaid poeete. 3
vähenõudlikkus; • sõltuv, paindumatu, sotsiaalselt ebaküps. Nende joonte väljenduseks võivad olla: • läbikukkumise kartus, võistlemise või väljakutse vältimine; • edu vältimine; • edu ja läbikukkumise pidamine välistest teguritest tingituks, arvamus, et edu saavutati tänu õnnele ja läbikukkumine tuleb võimete puudu- misest, väline kontrolli lookus; • antisotsiaalsus või mässumeelsus; • enesekriitilisus või perfektsionism, süütunne teiste ootustele vastama- tuse pärast. 82 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Sageli kasutavad alasooritajad sobimatuid strateegiaid: • oskamatus püstitada (realistlikke) eesmärke; • halvad eneseregulatsioonioskused, stressitalumatus, püsimatus, enese- kontrolli puudumine; • enesekaitse. Võrreldes edukate kaaslastega on andekatel alasooritajatel leitud ka erine-
Kui sellega ei tegeleta, võib see muutuda meile nii omaseks, et see pole enam teadvustatud 26 27 Toimetulek oma isikliku psühholoogilise rämpspostiga valu kestma, see pulbitseb, aja vihale ja tardub vimmaks... nad jäävad ka pärast väikesi Halvad päevad, ebaõnnestumised ja enesekriitilisus käivad sageli käsikäes. Kui me ei saa hästi tagasilööke abituiks päevadeks, võib-olla ka kuudeks. Pärast suuri lüüasaamisi ei pruugi hakkama, võime vahel olla enda vastu üsna karmid – ebaõiglaselt karmid. nad kunagi taastuda. (1991: 45)
annaabi.ee 
