käies poes, arsti juures, pangas või koolis. Sotsiaalseid oskusi saab arendada: arutades tunnis, rääkides sõpradega ning ka neid õppides. Selliseid oskusi õpetatakse lastele juba lasteaiast saati, et neil oleks elus hõlpsam hakkama saada. Mina kasutasin oma sotsiaalseid oskusi päris palju suvel, oma maakodus. Mu vanaema läks paaripäevasele reisile Lätti ning jättis minu koeri ja kodu valvama. Pidin üksi poes käima, raamatukogust raamatuid laenutama ning naabritega suhtlema. Enesekohaseid oskusi kasutame me väga tihti. Nendega saame me enda tundeid ning käitumist kontrollida ja ennast tundma õppida. Tänu sellistele oskustele teeme me õigeid otsuseid ning see aitab meil teiste tunnetest aru saada. Enesekohaseid oskusi saab arendada kogedes erinevaid elusituatsioone. Võimalus kogeda erinevaid tundeid annab meile oskusi nendega hakkama saada. Tunnen, et mul on kõige suurem abi olnud spordi tegemisest
oskab teha - väljendada oma emotsioone. Emotsioonid on erinevad näiteks häbi, süü, piinlikkus ja uhkustunne omavad olulist eneseregulatsiooni funktsiooni andes meile tagasisidet meie endi mõtete, kavatsuste ja käitumise kohta. Edu ja eksimuste korral tegeleb inimese mina enesehindamisega tuginedes moraalsetele standarditele, enda ootustele ja sotsiaalsetele tavadele. Kui me rikume standardeid, siis kogeme negatiivseid enesekohaseid emotsioone, kui aga meie tegevus vastab või ületab standardit, siis kogeme positiivseid enesekohaseid emotsioone ning paraneb enesehinnang. Eneskohased emotsioonid annavad vahetut ja olulist tagasisidet inimese käitumise sotsiaalse ja moraalse sobivuse kohta.Enesekohased emotsioonid juhivad inimese käitumist, motiveerides inimest käituma ja reageerima kohaselt.Meie füüsilises kehas toimuvad protsessid on enamasti kõik keemilised. Keha biokeemia muutub vastavalt minu emotsioonidele.
2)Enesepitamise teooria seevastu väidab, et kõik inimesed soovivad suhtuda endasse 2 võimalikult positiivselt. Inimesed püüavad selle teooria kohaselt sotsiaalsetes suhetes toimida võimalikult optimistlikult, pidada ennast teistest paremaks ning kallutada informatsiooni enda hüvanguks ja seeläbi kogeda võimalikult positiivseid enesekohaseid tundmusi. ENESEHINNANGU STRUKTUUR Kõige üldisemalt on enesehinnagu teoreetilised mudelid võimalik jagada kahesuguse käsitluse vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut ki mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti. Ühemõõtmeline lähenemine. Üldfaktori mudel- tõenäoliselt vanim ning kõige enam
tegemist hüpoteetilise konstruktiga, mistõttu see ei ole vahetult vaadeldav ega mõõdetav, on väga oluline kontrollida konstrukti tähenduslikkust ja kehtivust valiidsuse kaudu. Vaatamata sellele, et kontseptuaalselt on piisavalt põhjendatud minakonseptsiooni ja enesehinnangu eitamine, ei ole seda praktilise mõõtmise käigus sugugi nii lihtne teha. Brinthaupti ja Erwini (1992) sõnul tuleneb see asjaolust, et minakonseptsiooni uurimiseks kasutatakse enesekohaseid küsimustikke, mis tavaliselt sisaldavad nii kirjeldavaid kui ka hinnangulisi väiteid. Sellest tulenevalt on enesehinnangut keerukas eraldada erapooletust kirjeldusest bibg uurijad kasutavad sageli neid mõisteid sünonüümidena vaheldumisi. Probleemi sügavamaks analüüsimiseks on kasutatud enesekohaste küsimustike alternatiivina nn avatud küsimusi, võimaldades seeläbi uurida minakonseptsiooni seisukohalt olulisi aspekte, mis ei pruugi põhineda enesehinnangul
teisi kuulates. Ka uurimused on näidanud, et ainult televiisorit vaadates rääkima ei õpi. Kõne arengut mõjutavad tegurid *Lapsega seotud põhjused. Selle all peetakse silmas erinevusi lapse temperamendis ja kognitiivses stiilis. Refereeriva stiiliga lastel on analüütiline ja informatsioonile orienteeruv lähenemine keelele, mille tulemusena domineerivad sõnavaras esemete nimed. Ekspressiivse stiiliga laste sõnavaras on aga rohkem tegu- ja asesõnu ning enesekohaseid ja sotsiaalseid väljendeid (nt jaa, tere, ei). Eri õppimisstiiliga laste emad erinevad samuti sihtlemisstiilt. Pole kindel, kas keele omandamise stiilid on põhjustatud nende vanematest või mitte. *Keelekeskkonna tegurid. Kõige rohkem tähelepanu on pööratud vanemate kõne seosele lapse keele arenguga. Oluline on vanemate suhtlemise sagedus ja stiil. On selgunud, et vanemate kõne on seotud nende sotisaal- majandusliku staatusega (haridustase, elukutse ja sissetulek)
Sotsiaalne identifikatsioon Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: · tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse · asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut Mina kui teadmiste struktuur Mina-skeemid · Mina-skeemid peegeldavad enesekohaseid teadmisi, kogemusi ja mälestusi endast · Informatsiooni mina-skeemide kujunemiseks saame valdavalt sotsiaalsest keskkonnast · Kui mina-skeemid pole selgelt välja kujunenud märkame ja talletame enam skeemi põhiinformatsioonist erinevat infot ja tekib võimalus integreerida uusi teadmisi · Kui mina-skeemid on välja kujunenud, märkame enam kinnitavat ja ühtivat infot, mis säilitab mina-skeeme Mina kultuurilised käsitlused Individualistlikud kultuurid
adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse inimese enesekohaseid hinnanguid, elusündmusi, teiste arvamusi, jälgitakse inimese käitumist. Isiksus ja vanus: isiksusetüüpide püsivuse uurimus (3 21 a) 1) pidurdatud aastasena pelgasid võõraid in ja uusi olukordi, 18 a eelistasid ohutud tegevusi, käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik
eesmärgil. Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Laps peab õppima teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades(teatris, mänguväljakul). ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 K. Tropp, H. Saat 53-75 ) Lapsevanematel ja lasteaiaõpetajatel on lapse esmaste enesekohaste oskuste arendamisel ja eneseteenindamise harjutamisel täita eriti tähtis suunaja roll. Enesekohaseid oskusi omandatakse järk-järgult ning seetõttu on see lapsele ja teda suunavale täiskasvanule aeganõudev. Oluline on lapsele sisendada usku tema võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse. Kiitus ja tunnustus on väga tähtsad motivaatorid. Madala enesehinnanguga last, kellel on raskusi käelises tegevuses, saab õpetaja julgustada sellega, et tunnustab lapse toimetulekut, rõhutades alati seda, mis lapse töö huvitavaks muudab. Täiskasvanu tunnustus
adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse inimese enesekohaseid hinnanguid, elusündmusi, teiste arvamusi, jälgitakse inimese käitumist. Isiksus ja vanus: isiksusetüüpide püsivuse uurimus (3 21 a) 1) pidurdatud aastasena pelgasid võõraid in ja uusi olukordi, 18 a eelistasid ohutud tegevusi, käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik
Stanley Hall. Algab pealkirjast- lühike ja konkreetne. Pealkirjale järgneb väike pöördumine (nt. Teie poole pöördub TTÜ Tallinna Kolledži õpilane ....) Ankeet on anonüümne. Instruktsioon. Demograafiline blokk- uurime välja kuhu gruppi inimene kuulub (vanus, sugu, rahvus, elukoht, amet, perekonnaseis, haridus) Küsimusi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Uuritakse inimese enesekohaseid andmeid. Demograafiline blokk on lõpus, kui on probleemne seltskond (nt. vangid) Stiil (sinatame või teietame) Kontrollankeet- tähendab seda, et kui minu arvates on ankeet valmis, siis kontrolli mõttes lasta 5-10 inimesel see väga kriitiliselt täita. Küsida tuleb alati ühte asja korraga! Vastusevariandid põhjalikult läbi mõelda. Lahtised küsimused- + saame kõige ausama vastuse; - paljud jätavad täitmata
vastupidi, enam ja meelsamini omaks võtma negatiivset tagasisidet. 2. Eneseupitamise (self-enhancement) teooria seevastu väidab, et kõik inimesed soovivad suhtuda endasse võimalikult positiivselt. Inimesed püüavad selle teooria kohaselt sotsiaalsetes suhetes toimida võimalikult optimistlikult, pidada ennast teistest paremaks ning kallutada informatsiooni enda hüvanguks ja seeläbi kogeda võimalikult positiivseid enesekohaseid tundmusi. (Allik et al, 2003:198-199) Enesehinnangud varieeruvad mitte ainult tegevuse sisust ja saavutustest sõltuvalt vaid olenevad ka konkreetsest olukorrast, tegevuse sotsiaalsetest tingimustest. Isiksuse üldist enesehinnangut mõjutavad tugevasti ka tema individuaalsed iseärasused ja see, kuivõrd oluline on tema jaoks hinnatav omadus või tegevus. (Kon, 1987/1981: 40-43) 8
imperfektiivne aspekt perfektiivne aspekt ( ) (c ) kohtuma kohtuma avanema avanema eksima eksima kokku leppima kokku leppima algama algama lõppema lõppema Osa enesekohaseid tegusõnu on 1-aspektilised, näiteks: kartma õppima sündima kasutama asuma Olevik Enesekohaste tegusõnade olevik moodustatakse imperfektiivsetest tegusõnadest ning pööramisel lisatakse mina- ja teie-vormis pöördelõpule (tabelis allajoonitud) liide ning teistes pööretes liide : kohtuma mina kohtun
Küsige! Sprechen Sie! Rääkige! Essen Sie! Sööge! Kommen Sie! Tulge! Helfen Sie! Aidake! Öffnen Sie! Avage! Antworten Sie! Vastake! Sagen Sie! Öelge! Finden Sie! Leidke! Kaufen Sie! Ostke! Rufen Sie an! Helistage! Erklären Sie! Seletage! Geben Sie! Andke! u Enesekohased tegusõnad Saksa keeles on palju enesekohaseid tegusõnu, mille juurde kuulub asesõna SICH (mida eesti keelde tõlkida ei saa). sich freuen rõõmustama sich setzen istet võtma sich interessieren huvituma sich ärgern pahandama 24 sich verabschieden hüvasti jätma sich treffen kohtuma sich entscheiden otsustama sich erinnern mäletama Enesekohase tegusõna pööramisel muutub asesõna SICH järgmiselt:
· Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. · Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut identifikatsioon tuvastamine Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalseidentifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ... Mina-skeemid · Mina-skeemid peegeldavad enesekohaseid teadmisi, kogemusi ja mälestusi endast · Informatsiooni mina-skeemide kujunemiseks saame valdavalt sotsiaalsest keskkonnast · Kui mina-skeemid pole selgelt välja kujunenud märkame ja talletame enam skeemi põhiinformatsioonist erinevat infot ja tekib võimalus integreerida uusi teadmisi · Kui mina-skeemid on välja kujunenud, märkame enam kinnitavat ja ühtivat infot, mis säilitab mina-skeeme Imidzikujunduse eesmärk: Toetada mina-skeemi kujunemist st
Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest. Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi korreleeruda Järeldusi seoste kohta - Kitsendatud valimis on seosed väiksemad - Väikse seos võib olla praktiliselt oluline Isikutestide puudusi - Mõõtmine ja mõõtmisühik (arvud subjektiivsel nõuseolekumäära skaalal) - Abstraktsed küsimused mis mõõdavad enesekohaseid üldistatud arvamusi mitte konkreetesid fakte - Vastamisstiilid sh sotsiaalselt soovitav vastamine Intelligentsustestide puudusi - Testid mõõdavad eelkõige abstraktse arutlemise võimet mitte selle võime mõistlikku rakendamist - Testitulemus sõltub motivatsioonist ja eelnevast kogemustest testidega Flynni efekt – kas meie esivanemad olid 100 a tagasi 1 standardhälbe võrra rumalamad?
omaenda kultuurist. Õpetajad õpetavad küll väärtusi, kuid sageli tehakse seda alateadlikult, nt, kui öeldakse lapsele, et valetada ei tohi, siis õpetatakse sellega tegelikult tõe väärtustamist. Seda protsessi peaksid õpetajad endale teadvustama ja paremini läbi mõtlema, kuidas väärtusi lastele edastada. Oma esimesed väärtushoiakud saadakse perekonnast. Põhiosa inimese väärtushoiakutest pärineb isalt-emalt, laps jäljendab nende käitumist, omandab nende enesekohaseid oskusi, toimimisviise, võtab üle terveid iseloomujooni. Paraku ei peeta igas kodus oluliseks lapsele väärtuste õpetamist. Seega on väga oluline roll koolil ja õpetajatel, õpetades lastele väärtusi, mis on elus olulised. Väärtuste õpetamine lapsele noores eas, aitab lapsel kujundada häid iseloomujooni tulevikus. Kuigi minu arvates ei pöörata Eesti koolides väärtuste õpetamisele suurt tähelepanu, siis arvan siiski, et
las flores. lilled. Le Talle meeldivad gustan los animales. loomad. Nos Meile los niños. lapsed.. Os Teile Les Neile Enesekohased tegusõnad Hispaania keeles on suurel hulgal enesekohaseid tegusõnu. Sõnaraamatus tunneb enesekohased tegusõnad ära lõpu –SE järgi: sentarse (istuma), peinarse (kammima), trasladarse (kolima), levantarse (üles tõusma) jne. Tegusõna pööramisel olevikus ja minevikus lõpp –SE eraldub tegusõnast ning muutub iseseisvaks sõnaks vastavalt tegijale. (yo) me levanto. mina tõusen üles. (tú) te levantas. sina tõused üles. (él) tema tõuseb üles
eeskujuks. • Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: - tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse - asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut - Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalse identifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ... Mina-skeemide teooria • Mina-skeemid peegeldavad enesekohaseid teadmisi, kogemusi ja mälestusi endast • Informatsiooni mina-skeemide kujunemiseks saame valdavalt sotsiaalsest keskkonnast • Kui mina-skeemid pole selgelt välja kujunenud, märkame ja talletame enam skeemi põhiinformatsioonist erinevat infot ja tekib võimalus integreerida uusi teadmisi • Kui mina-skeemid on välja kujunenud, märkame enam kinnitavat ja ühtivat infot, mis säilitab mina-skeeme
1931. aastal küsimustiku, mistõttu peetakse neid antud teooria edasiarendajaiks ja vahel omistatakse neile väärtustüüpide klassifikatsiooni loomise idee. Nende mõistete seoste igakülgset käsitlemist peetakse 16 üheks Rokeachi uuenduslikuks panuseks väärtuste uurimuste korrastamisel ja korraldamisel. Rokeach kasutas mitmesuguseid allikaid, leidmaks sobivat väärtuste loetelu, näiteks Ameerikas ja teistes paikkondades avaldatud kirjandust, magistriüliõpilaste enesekohaseid ülestähendusi, intervjuusid. Uurimismetoodika lõpliku versiooni aluseks oli 555 omadust, mis valiti Allporti klassikalisest uurimisest. Väärtuste taksonoomia aluseks on eeldused, et kultuur kujundab väärtused, mis avalduvad väga erinevates ühiskonnaelu valdkondades ja ühe inimese väärtuste hulk pole eriti suur, kuid nende esinemismäär on igaühel erinev ning need moodustavad väärtussüsteeme. Väärtuste klassifitseerimisel on kasutatud dihhotoomia
arendada= selle arendamiseks on õpisituatsioonides erinevaid võimalusi. Aja planeerimise meetodite näited: ........... .................... Eneseregulatsioon: uurimused (näitavad) Õpitud abitus- kui korduvalt keelatakse midagi ära, pole meil võimalust enesekontrolli ega eneseregulatsiooni rakendada, selle tagajärjeks on õpitud abitus. (nt kui keelatakse koguaeg kellegagi suhelda) Depressioon. Kui inimesed on kurvad, depressioonis, siis ei oska nad rakendada enesekohaseid oskusi. See pärsib enesekontrollioskusi (?) (nt pikaajaline kurvameelsus) Toimetulek on pingutust nõudev väljakutse, et ähvardavat situatsiooni lahendada. Stressitekitav sündmus: ähvardus minale: kontrollitav või mittekontrollitav. Rothbaum jt. (1992) eristas: primaarset kontrolli ja sekundaarset kontrolli (muuta keskkonda ja muuta iseennast) Toimetulekumehhanismid Probleemilahendusele suunatud Emotsioonidele suunatud
· Tundub, et sitke isiksus näeb ühelt poolt maailma vähem ohtlikuna ja teisalt iseennast enam suutlikuna tegelda stressi tekitavate sündmustega kui nö tavainimene suudab · Florian, Mikulincer, & Taubman (1995) leidsid, et sitke isiksusega inimesed kasutavad edukalt probleemi lahendamise ning toetuse otsimise strateegiaid · Stressi puhul kogevad nad vähem frustratsiooni ja kasutavad teistest enam positiivseid enesekohaseid väiteid ning vähem negatiivseid enesekohaseid väiteid Stress ja tervis · Stressi termini autor Selye huvitus algselt stressi adaptiivse rolli mõistmisest vigastuste parandamisel ja haigustele vastuseismisel. Ta leidis ruttu, et stressi võivad põhjustada väga erinevad sündmused · Selye käsitles stressi kolmefaasilise protsessina: alarmreaktsiooni faas, kus organismi vastupanuvõime muutub kiiresti vastupanufaas, kus vastupanuvõime püsib senisest tasemest kõrgemal
· Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. · Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalse identifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ... Mina-skeemid · Mina-skeemid peegeldavad enesekohaseid teadmisi, kogemusi ja mälestusi endast · Informatsiooni mina-skeemide kujunemiseks saame valdavalt sotsiaalsest keskkonnast · Kui mina-skeemid pole selgelt välja kujunenud märkame ja talletame enam skeemi põhiinformatsioonist erinevat infot ja tekib võimalus integreerida uusi teadmisi · Kui mina-skeemid on välja kujunenud, märkame enam kinnitavat ja ühtivat infot, mis säilitab mina-skeeme
annaabi.ee 
