2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon,
Rollimängus võtab mängija kellegi teise rolli ja vastavalt sellele ka käitub. Sellises mängus on ka pea- ja kõrval rollid. Rolliosad kujunevad mängu käigus. Rollimäng on meelepärane enamus lastele, neile aga kes kahtlevad oma võimetes, võib see mäng ebameeldivust tekitada. Mängu käigus kujunenud rollid ei pruugi alati pakkuda emotsionaalset rahuldust, samas positiivsete kogemuste korral on lapsed avatud uuele. Rollimängudes mängimine õpetab lapsele enesekehtestamist ja oskust mängida koos teiste lastega. Eriti armastavad lapsed mängida ema ja isa ning jäljendada nende tegevusi. Neist rnängudest tuleb välja kuidas lapsed reaalset maailma näevad ja millised on tihti lugu peresuhted. Lavastusmäng- kasvab välja rollimängust, milles kujutatakse konkreetseid isikuid ja sündmusi. Aluseks võib olla muinasjutt või multifilmikangelane. Kõige enam juhendamist 3
negatiivseid emotsioone; esitada küsimust „miks?" pärast mulle algatada, üleval hoida või lõpetada esitatud nõudmist; seltskondlikku vestlust; tunda end hästi, kui mulle on tehtud jääda eriarvamusele; kompliment. IV. KEHTETU KÄITUMINE (2) Plussid Teiste vajaduste, soovide ja tahtmistega arvestamine on olulisem kui iseendaga arvestamine. Need tunded raskendavad enesekehtestamist ja teevad inimese kergesti manipuleeritavaks. Ei väljenda oma vajadusi otse, vaid kaudselt, sageli sõnatu käitumise abil, laseb teistel väljendada või ei väljenda oma soove üldse. Selline käitumine hoiab ära konflikte ja tülisid. Jääb äraõpitud käitumiste raamidesse. Midagi uut proovida oleks ju pingutav! Annab vastutasuks teiste heakskiidu. Selline inimene ei vastuta tulemuste eest, sest tegi mis kästud. IV. KEHTETU KÄITUMINE (3)
nõukogude võimu taastumist. Saksa okupatsiooni ajal toimus Eestis ka mitmeid kuritegusid: tegutsesid koonduslaagrid, tapeti juute, mustlasi ja kommunistideks peetud inimesi. Saksa võimud represseerisid ka mitmeid Eesti rahvuslasi, kuid viimaseid enamasti vaid vangistati. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 5 Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid
Töövaldkondades, kus need isiksuseomadused on olulised, tagavad sotsiaalsed tüübid meeskonnale suurepärase arengu - nt klienditeeninduses, sotsiaalsfääris. Selle tüübi nõrk külg võib olla liigne teistega arvestamine. Tulles pidevalt teistele vastu, võib see tüüp kaotada oma isiksuse ning see soodustab tööstressi. Probleemiks võivad osutuda ka enesekehtestamist nõudvad tööülesanded. Neile võib tunduda, et meeskonna suhete probleemid on nende õlgadel. 5. Artistlik tüüp Huumor on see, mis aitab üle saada rasketest olukordadest ja valusatest tagasilöökidest. Artistlikul tüübil jagub mängulusti, loovust ja spontaansust, mis elustab ja ergastab igat meeskonda. Ta võib täita n-ö õukonna narri funktsioone. Sellised tüübid on väga vajalikud
kehakeelt. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside on märk sellest, et vestluspartner ootab tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega eeldab hea suhtlemine oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist. Enesekehtestamine ehk kehtestav käitumine (ingl k assertive behaviour, assertiveness) on oma vajaduste väljendamine ja nende eest seismine positiivsel, hinnanguvabal ja mitteagressiivsel viisil, kahjustamata teist suhtluspoolt ja arvestades ka tema vajadustega. End oskuslikult kehtestada püüdev giid on taktitundeline, ei väljendu agressiivselt, kuid tal on oskus siiski olla isiksus ehk mina-ise
viisakale käitumisele ja ärakuulamisele. Alati on vajalik oma huvidest ja vajadustest teistele teada anda ning nende eest seista. Kehtestav käitumine on ennast väljendav, teiste õigusi arvestav, aus, otsekohane ja kindel Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega hea suhtlemine eeldab oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist. Suhtlemisel pole tähtis mitte ainult see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme. Rahulolu iseendaga on suhtlemisel väga tähtis. Üks rabavamaid asju kehtestavate inimeste puhul on see, et nad on nemad ise. Neil on endast rõõmu tundmiseks hoopis parem lähtepunkt kui agressivsetel või alistuvatel inimestel. Kuigi kehtestamine ei ole
kuulamine on oluline ja iseenesestmõistetav. Lasteaiapäev on väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste sünenergiliseks arendamiseks eriline aeg ja ruum. Lapsed on suurema osa päevast lasteaiakasvataja pilgu all. Lasteaia diskursusesse kuuluvad jutuvestmised, arutlused, harjutused ja erinevad mängusituatsioonid, söömis-, tervitus ja hüvastijäturituaalid. Kasvatajatel on võimalus jälgida asetleidvaid kõnelusi, analüüsida ja vajadusel suunata: kellele õpetades enesekehtestamist, kellele mina- teate esitamist, kellele mängimiseks vajalikke läbirääkimisoskusi (Harro-Loit: 2008: 172- 173) Nii demokraatlikkus ühiskonna kui ka lapsekeskses rühmaruumis vaadeldakse iga last kui ainulaadset ja väärtuslikku isiksust. Vaase lapseea kaasamisprogrammid pakuvad erivajadusega lastele võimaluse tavalise arenguga lapse vaadelda, jäljendada ja nendega suhelda. Iste sõnadega saab erivajadustega laps arendada sotsiaalseid suhteid nii, nagu enamik
rõhku teeninduse kvaliteedile. Firmade vaheline konkurents kasvab iga aastaga ja parim 8 viis oma klientidele meelejärele olla, on pakkuda neile head teenindust. Üha populaarsemaks kujunevad erinevad koolitused teeninduse valdkonnas. Teenindajad võiksid läbida suhtlemiskoolituse ja õppida suhtlemisprotsessi juhtimist, reageerimist kiitusele ja laitusele, konfliktide lahendamist ning enesekehtestamist. Vajalikud on ka regulaarsed toote- või teenusekoolitused, teeninduspsühholoogia koolitused, müügikoolitused ja treeningud, meeskonnatöö koolitused ja stressi vältimiseks enesejuhtimiskoolitused ning näiteks spaade külastused. (Merkuljeva, T. Postimees, [ http://www.heateenindus.ee/?431] 01.10.08 ) Tehnoloogia arenedes vahetatakse välja inimene masina vastu. Juba lähitulevikus planeeritakse Eestis kasutusele võtta mõned tehnoloogia viimased leiutised. Eesti
Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 19441991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid
tundeid, vajadusi, kogemusi – oma mina. 3 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused 19. Millised on enesekehtestamise reeglid (3–4)? Enesekehtestamine on käitumisstiil, milles väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid minasõnumi kaudu, seistes enda eest viisil, mis aitab teisel teha sedasama. Enesekehtestamist vajatakse olukordades, mil on vaja esitada nõudmine või palve, seista enda katmata vajaduse eest või väljendada oma ärritatust konstruktiivsel viisil. Ennastkehtestava minasõnumi õnnestumiseks on vaja selge eneseväljenduse oskust – minakeelt, hinnanguvabadust – oskust kirjeldada ebameeldivat olukorda faktipõhiselt, oma tegeliku kogemuse mõistmist, et öelda välja käegakatsutav, võimalikult konkreetne mõju ja tegelik tunne. 20
Kerouacile kirjanikud Allen Ginsberg, William Burroughs ja ajakirjanik Lucien Carr, tegelesid „intensiivse kogemuse“ otsinguil peamiselt pöidlaküüdiga hääletades reisimisega. Millised ühiskondlikud muutused mõjutasid hipsterite taassündi 1990ndatel? senised valgete vastukultuurid kaotasid oma jõu: punk lagunes postpungiks ja grunge suhteliselt lühiajaline populaarsus hääbus (Greif et al. 2010). Mässu ja enesekehtestamist rõhutav gangsta-räpp levis valgete noorte hulgas globaalselt, kuid mitte kõik kultuurilised vormid ei olnud samaväärselt aktsepteeritud. Populaarseks subkultuuriks on hip-eesliitelised vastandumised saanud siis, kui neile on tekkinud valgetest publik või ideoloogid, see on aga omakorda esile kutsunud kriitika „tõelise“ vastuseisu või mässumeelsuse kadumise ja selle kombetäitmiseks või imitatsiooniks muutmise pärast.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei
enesehinnanguprobleemid kutsuvad esile agressiivsuse Sotsioloogilised teooriad agressiivsus on ühiskonnapoolne ootus. Inimesele on teadvustatud ootus tema käitumisele: "kõik mõtlevad, et ma olen agressiivne ja vägivaldne, eks ma peangi siis käituma vastavalt ootustele" Konfliktide lahendamine Nimeta ja kirjelda aktiivse kuulamise tehnikaid. Tooge näide mõnest olukorrast ja kuidas kasutate seal enesekehtestamist? Allikas vt: Suhtlemisoskused, M. McKay, M. Davis, P. Fanning, 2000 seminar
Edasi tegutses ka Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis, mis aga ametlikku tunnustust üheltki riigilt ei saanud. Lisaks eestlastele põgenesid Teise maailmasõja lõpu eel Eestist ka enamik rannarootslasi, mistõttu 1945. aastal oli Eesti peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid elanike hulgast üle 95%. Ainsaks ajaloolsiseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli ENSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi
6. Anda kliendile konkreetset nõu tema töö või olmeprobleemide lahendamisel kuhu peaks pöörduma, kust saab näiteks sotsiaalabi 7. Aidata kliendil saavutada elus suuremat eneseusaldust ja spontaansust tuleb endal ehe olla, siis saavutad ka kliendil spontaansuse 8. Aidata kliendil leida elu mõtet 9. Aidata kliendil kõrvaldada irratsionaalseid mõttejäreldusi, ekslikke uskumusi ja tõekspidamisi 10. Arendada iseseisvust kliendil, enesekehtestamist 11. Julgustada klienti ette võtma olulisi muudatusi 12. Tagada isiksuse täiustumine 13. Arendada kliendi suhtlemisoskust 16.02.2011 Eetika Formaalsed nõuded loovad aluse vastutuseks, raamistiku professionaalsele käitumisele ning teenivad professionaalse identiteedi kujundamise eesmärki (Mabe & Rollin, 1986). Mitte üldinimlikult, vaid ka ametlik vastutus
ametlikku tunnustust üheltki riigilt ei saanud. Lisaks eestlastele põgenesid Teise maailmasõja lõpu eel Eestist ka enamik rannarootslasi, mistõttu 1945. aastal oli Eesti peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid elanike hulgast üle 95%. Ainsaks ajaloolsiseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. · Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441991) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli ENSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline
1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. Enesekehtestamise võtted. Enesekehtestamist võib määratleda käitumisena (Alberti & Emmons 1982) mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljenda ausalt oma tundeid või järgiks oma õigusi ilma et ta eitaks teiste omi. Sisuliselt tähendab see seda, et tuleb hinnata teiste õigusi ja samas ei tohi unustada enda omi. Enesekehtestamine tähendab kindlalt enese huvide ees seismist ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi.
Loobutakse võitlemisest, sest "pole viisakas võidelda" Vältimine pingeid ei väljendata, püütakse jääda neutraalseks, tõmbuda eemale, loodetakse, et küll keegi või miski asja lahendab. Sellega käib tavaliselt kaasas ka salatsemine, varjamine, valetamine. Edukaks (konstruktiivseks) konfliktilahendamiseks vaja kuulamisoskust (aktiivset) enesekehtestamist ehk selget eneseväljendamist paindlikkust uute lahendust otsimisel 39 Teenindus teenimine abistamine kasulik olemine Tipptasemel teenindus taandub kahele võrdselt tähtsale asjale:
faktidest ja ka tunnetest teisele rääkida. Vahendaja kontrollib, et teine pool ei sekkuks. Seejärel annab vahendaja sõna teisele poolele. Rääkimise korrad vahelduvad. Lõpuks jõutakse nii kaugele, et vahendaja saab eemale tõmbuda ja osapooled hakkavad ise omavahel asja arutama. Nagu eelnevast märgata, on edukaks (konstruktiivseks) konfliktilahendamiseks vaja kuulamisoskust (aktiivset) enesekehtestamist ehk selget eneseväljendamist paindlikkust uute lahendust otsimisel Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 130 Targalt käituda saab mitut moodi ehk kokkuvõtteks TARGALT KÄITUDA SAAB MITUT MOODI ehk kokkuvõtteks Eelpool loetud peatükkides vaatlesime koos mitmeid põhjusi, miks inimene käitub just nii nagu ta seda teeb.
ennast maksma panema. Francine oli juba kaks aastat olnud lühemate ja pikemate vaheaegadega depressioonis - peamiselt seepärast, et oli magatanud iga meest, kes seda soovis või teda selleks sundis. Francine ei suutnud enam öelda ei. Kui ta viimaks käitumisterapeudilt abi otsis, leppisid nad kokku, et ta peab enesele seadma piirid, mitte lubama ennast ära kasutada ning taastama oma eneseväärikuse. Terapeut õpetas Francine´ile igapäevast enesekehtestamist - defektiga kaupade tagastamist, teenete palumist, enese maksmapanekut - ning aitas tal rakendada neidsamu oskusi ka raskemates olukordades, näiteks suhtlemisel ebaõiglase ülemuse või pealetükkiva mehega. Paari nädala pärast hakkas Francine aru saam, et tal on omad õigused, et ta võib oma elu üle ise otsustada ning et ta pole sugugi nii vääritu, kui arvas! Käitumisterapeudi võttevaramusse kuuluvad veel näiteks sellised taktikad nagu
Interpersonaalse suhtluse teooria ja uuringud püüavad leida ja mõtestada, kuidas inimesed kasutavad verbaalset diskursust ja mitteverbaalseid tegevusi, samuti ka kirjalikku diskursust selleks, et saavutada erinevate vahenditega seotud ja suhtluslikke eesmärke nagu informeerimine, veenmine, emotsionaalse toetuse esilekutsumine jm. Verbaalne kommunikatsioon on keeleline, mitteverbaalne on kehakeel, liigutused jms. 6. Enesekehtestamine Enesekehtestamist võib määratleda käitumisena, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljenda ausalt oma tundeid või järgiks oma õigusi ilma, et ta eitaks teiste omi. Sisuliselt tähendab see seda, et tuleb hinnata teiste õigusi ja samas ei tohi unustada enda omi. Enesekehtestamine tähendab kindlalt enese huvide ees seismist ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi.
ja käsitlusi paljudest teistest teadusharudest. Mõni aastakümme tagasi läheneti tõlkimisele ja tõlgetele pigem keele- või kirjandus- teadlikust vaatenurgast. Nüüd vaadatakse järjest rohkem ka muude teadusvaldkondade poole. Näiteks sotsioloogiast on üle võetud või kohandatud erinevaid võrgustike teooriaid, mitmeid agentsuse käsitlusi, Pierre Bourdieu väljateooria, ning uuritakse näiteks tõlkijate suhes- tumist tõlketurul (Abdallah ja Koskinen 2007), tõlkija nähtavust ja enesekehtestamist joonealuste märkuste kaudu (Paloposki 2010) kuid ka nt ideede levikut tõlketeaduses endas (Götz 2012). Tõlkimisprotsessi ja tõlkija uurimisel on abiks ka psühholoogiast pärit teooriad ja meetodid, nt allpool kirjeldatud kognitiivsest psühholoogiast pärit valjustimõtlemisprotokollid3 ja pilgujälgimine4 . Interdistsiplinaarsus on tõlkimise uurimise puhul olemuslik ja täiesti loomulik, kuid ka problemaatiline, kuna võib juhtuda, et uurija ei tunne kasutatava
annaabi.ee 
