mälu ning loogiline mõtlemine, suur emotsioonide möll, mõnel isegi vägivaldsus. Alkoholisõltuvust jaotatakse kolmeks staadiumiks. Igas staadiumis tekib erinevaid probleeme ja erinevaid märke juurde , mis näitavad, et inimene on alkoholijoobes. Alkoholismi arenemis kiirus sõltub vanusest. Alkoholismi lõppstaadiumiks võib olla mäluhäire. Alkoholismi hingeline tagajärg enda hävitamine, huvi kadumine elu vastu, egoism, igavus, enesealandamine, hingeline tühjus. Mõned näpunäited: Söö enne alkoholi tarbimist kõht täis, see aeglustab alkoholi mõju. Kindlasti joo aeglasest. Ära joo erinevaid jooke segamini. Ravimeid ja alkoholi ei tohi koos manustada. Joomise ajal peab sööma. Kui mõistus hakkab ära kaduma, siis tuleks minna WC ja see välja oksendada. Alustada on parem kangemast joogist ja siis lahja joogiga jätkata.
vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks. Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks. [---] Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse." (Matteuse, 23:1 12) · Esimene kristlik voorus on enesealandamine Aquino Thomas (1225-1274) · Au ja kristliku enesealanduse lepitamine · Püha Paulus või Franciscus Assisist peavad end väärituks kõiges, v.a Jumala arm · Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus
huvitatud, tead palju ja oskad kaasesinejaid hinnata. Ära nii tee! Ära kunagi solva kuulajaid oma üleolekuga, alustades nii: Ma püüan teile seletada … Meie, vaimuinimesed, teame teist … Mina tean … Mina olen kindel … Mina otsustan … Tavaliselt olen ma selle kõnega esinenud … Ära nii ka tee! Ära alusta kunagi halvast, ka siis, kui head peaaegu polegi. Ka enesealandamine, lipitsemine ja pugemine publiku ees on taunitav. Kulunud (seega ebasobivaid) alguslauseid Mul on au ja rõõm … Mind paluti kõnelda … Ütleksin paari sõnaga … Mul polnud aega valmistuda, kuid kui soovitakse … Te olete palunud … Mõtlen nüüd rääkida … Ma pean ette vabandama … TEEMAARENDUS Kõneleja eesmärk on olla mõistetav, seega peab kõne olema LIHTNE ARUSAADAV
hädavajalik, et tagada korda. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlastel elada kristlikku elu. Moraaliõpetus ja sõda Motivatsioon!!! Tunnetuslik probleem: vaenlase tegu võib olla toime pandud õiglase südamega. Oluline autoriseerimine. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. Eelkõige siis karistussõda, mitte kaitsesõda. Aquino Thomas Aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod tehtud Jumala nimel. Õnnest ja poliitikast Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga peab siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitsejate ülesanne seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maine ja mööduv), on kirik ülem riigist.
2. eneseohjeldamine, kultuur 1. on isandamoraal ja 2. orjamoraal ,,Koidupuna"- sõjakäik moraali vastu, selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Moraali peamiseks eesmärgiks on elule kätte maksta ning seni edukalt. Inimesi tuleb ette valmistada ,,suureks keskpäevaks"- eneseteaduse tund, siis mõistab inimene moraali ja religiooni (mille eesmärgiks on inimeste mandumine) ,,Valemõisted" nagu hing, vaim, vaba tahe, Jumal, teispoolsus piiravad inimest. Kristlik enesealandamine pole muud kui võimuvahend, euroopaliku võimukandja tööriist oma vägivalla kindlustamiseks. Tunnetuslik apriorism- inimene tunneb teises inimeses ära ainult iseennast. N pidas ennast rõõmusõnumi toojaks inimestele. Ta ütles, et temas on see sõnum kehastunud. Ta peab ennast esimeseks immoralistiks- ei ole nn hea inimene
ainult iseenda jaoks. - individuaalne lahendus (Emile): inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast. Eneseküllasus. Piiratud soovid. Tõeline sõprus. AU Kreeka-Rooma traditsioonis ülikute au seotud kogukonna teenimisega. Aristoteles, Cicero au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero). Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Feodaalau vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. Uusaegne aadliau võrdse väärikuse taotlemine (duell) 1) Aristoteles aust ja eneseväärikusest - au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele - au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt. - eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes
Eneseväärikus on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem. 2. Cicero vabariiklase aust Riigimees peab põlgama väliseidd asju, taotlema aulist ja suurepärast. Kasulike tegude tegemine, aulise taotlemine, Gloria ei ole oluline, kuid teod tagavad siiski Gloria elemendid (armastus, usaldus, imetlus) 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine, kes end ise ülendab, seda alandatakse, kes ise end alandab, seda ülendatakse. Aquino Thomas: Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. Peetakse end väärituks kõiges, v.a Jumala armus. Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimese hüve nimel suured ja ennastunustavad teod (altruism) Kui osutatakse au, võetakse see vastu, kuid viidates Jumalale. Kuid au ei
Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt. * Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes. * Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline * Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem 2. Cicero vabariiklase aust. Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. 4. Feodaalne au. Vallutaja au, millest saab järkjärgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal. Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes. 2) kohustused Jumala ees. 3) kohustused naiste ees. 6
eeldused + harjutamine eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes õiglus täielik loomutäius teiste suhtes eneseväärikas on see, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud f vabariiklase aust riigimees peab valima aktiivse pol. elu au põhineb voorusel aust endast ei tohi hoolida tegusid tuleb teha tegude endi, mitte au pärast Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust esimene kristlik voorus on enesealandamine pühakud peavad end väärituks kõiges, v.a. jumala arm jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod kui pühakule osutatakse au, võtab ta selle vastu, viidates jumalale, muus osas ta sellest ei hooli Feodaalne au au on vabade meeste atribuut au legitimeerib nende kõrgemat staatust saab alguse vallutustega algselt au aluseks füüs. suurus ja tugevus, hiljem välised hüved(feodaalvaldus) Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal
voorusel. Aust endast tuleb hoolida moodukalt.* Eneseväärikus taielik loomutaius enese suhtes.* Enesevaäärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline.* Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures koige rohkem *2.Cicero vabariiklase aust Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3.Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. 4.Feodaalne au Vallutaja au, millest saab järkjärgult oigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5.Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal.Kavaleriideaal. Oigluse, mitte oma isiku voi isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes. 2) kohustused Jumala ees. 3) kohustused naiste ees. *6
Valitsejad sealjuures peavad andma välja seadusi, mis on vooruslikud. Tasuks selle eest on neile igavene elu, mitte maised hüved. Tõeline voorus aga on vaimne, seega on kirik ülem riigist. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Kristlus pidas välise au taotlejaid variserideks. Need, kes ennast ise ülendavad, neid alandatakse: neid, kes armastavad esimesi kohti nii pidudel kui pühakodades ning püüavad olla kõigi meelejärgi. Esimene kristlik voorus on seega enesealandamine. Aquino Thomas püüdis au ja kristlikku enesealandust lepitada. Õige oleks pidada end väärituks kõiges, v. a Jumala arm. Kui kellelgi osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedest. keskajal Aquino Thomas: poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias
vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud, riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurust iseloomustab: väliste asjade põlgus ning suurte ja kasulike tegude tegemine. Vooruslik elu tagab armastuse, usalduse ja imetluse. 11 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au ja kristliku enesealandamise sobitamine: kristlik pühak peab end teistest vääritumaks oma pattude pärast; kui talle au osutatakse, võtab ta selle vastu viidates jumalale ega hooli sellest. 4. Feodaalne au Algselt sisu vallutustest; aadlisoost need, kelle esivanemate seas pole kedagi orjastatud; au legitimeerib vabade meeste kõrgemat staatust; kõrgkeskajal au puhul olulisemad karakteriomadused. Au nõuded: vasalliteet (võrdsuse ja hierarhia
2. Eetiline loomutäius ehk irratsionaalsed voorused need on seotud hingelaadiga ja sobiliku kuldse kesktee leidmisega. Kesktee leidmisel peab kasutama arukust ja kui seda ei piisa, siis tuleb võtta eeskuju teistele. Voorus Loomutäius (kuldne kesktee) Pahed Liialdus Puudus Au Väärikus Eneseupitamine Enesealandamine Rahaandmine Mõõdukas andmine Priiskamine Koonerdamine Meelelahutus Viisakus Esineb liialt Mühakas Klassikajärgne periood Küünikud ja skeptikud vt eespoolt! Epikurose eetika (341 270) Tema eetika räägib sellest, kuidas saada õnnelikuks heitlikkus maailmas. Õnn on suhteline ja ebakindel, peab teadma, millest hoiduda ja mille poole püüelda. Inimene püüab hoiduda
Hingesuurus on erinev auahnusest. Seda iseloomustab põlgus väliste asjade suhtes, aulise ja suurepärase taotlemine; suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Kokkuvõttes tagab vooruslik elu siiski mõned gloria elemendid (armastatuse, usalduse ja imetluse) 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Variserid, kes end ise ülendavad, ei ole imetlemist väärt. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Aquino Thomas lepitas au ja kristliku alanduse. Pühakud peavad end väärituks kõiges, välja arvatud Jumala armus. Vääritus pattude tõttu, kuid Jumala ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod. Kui neile osutatakse au, võtavad selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas nad sellest ei hooli, nagu maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Aadlisoost olid need, kelle esivanemate seas polnud orje. Vabade meeste atribuut,
Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3. Kristlus ja au *"Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks. Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks. Kes ennast ise ülendab, seda alandatakase. ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse." *Esimene kristlik voorus on enesealandamine Aquino Thomas: *Au ja kristliku ensealanduse lepitamine *Püha Paulus või Franciscus Assisist-kristlik pühak on haaratud oma vääritusest ning nõrkusest kõiges, välja arvatud talle osaks langenud Jumala arm. *Pühak peab end teistest vääritumaks oma pattude pärast, kuid kui Jumala au ning ligimeste hüve seda nõuavad, võib ta korda saata mida tahes, unustades iseenda täielikult. *Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta
LOOMUTÄIUS ON: - vahepealne - seadumus - on meist sõltuv - on vabatahtlik Loomutäiusest lähtuvad teod on üllad ja tehtud ülluse pärast. Kõik, mis lähtub loomutäiusest on nauditav ja kannatusest vaba. IV RAAMAT: „Loomutäiuste olemused“ ● Loomutäius ja raha: lahkemeelsus ja suurejoonelisus ning nende vastandid (raiskamine, ihnsameelsus, kitsidus). ● Loomutäius ja kuulsus: suur eneseväärikus, enesealandamine, auahnus ● Loomutäius ja viha: leebus, äkkviha, kurjaloomulisus. ● Loomutäius suhtlemises: sõbralikkus, tõejärgimine, teravmeelsus, viisakus. Lahkemeelsus on seotud andmisega „Lahkemeelset inimest ei kiideta sõjaasjades ega seal, kus kiidetakse tasakaalukat, samuti ka mitte kohtuotsuste puhul, vaid varade andmisel ja võtmisel, eriti just andmise suhtes“. Vara on see mis on mõõdetav rahas. „Raiskamine ja ihnsameelsus näitavad, et varadega
Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline. Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid, nagu armastuse, imetluse, usalduse. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Kristlus pidas välise au taotlejaid variserideks. Need, kes ennast ise ülendavad, neid alandatakse: neid, kes armastavad esimesi kohti nii pidudel kui pühakodades ning püüavad olla kõigi meelejärgi. Esimene kristlik voorus on seega enesealandamine. Aquino Thomas püüdis au ja kristlikku enesealandust lepitada. Õige oleks pidada end väärituks kõiges, v. a Jumala arm. Kui kellelgi osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedest. 4 4. Feodaalne au Feodaalne au sai alguse Rooma riigi lõpuaegade vallutustest. Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused:
Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu ning seal avaldub tema hinge suurus. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Kokkuvõttes tagab vooruslik elu siiski mõned gloria elemendid (armastuse, usalduse ja imetluse). Kristlus ja au Variser välise au taotleja, näitavad end rohkem usklitena kui nad on ( Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab. Seda ülendatakse). Vastandub Aristotelesele. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Aquine Thomas Au ja kristliku enesealanduse lepitamine Püha Paulus või Franciscus Assisit pidasid end väärituks kõiges, v.a Jumala arm Kui talle osutatakse au Jumala poolt siis ta võtab selle vastu, aga muust aust ta ei hooli. Alandlik au. Feodaalne au e rüütliau feodaalau sai alguse vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel). Barbarite ülemkihtidest kujuneski välja aadliklass nobilitas. Aadlisoost olid need, kes on olnud vabad mehed, esivanemate seas ei tohtinud olla orje
· Kristus variseridest: "Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks. Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks. [---] Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse." (Matteuse, 23:1 12) · Esimene kristlik voorus on enesealandamine (siis jumal tõstab kõrgemale) Aquino Thomas (1225-1274) · Au ja kristliku enesealanduse lepitamine · Püha Paulus või Franciscus Assisist peavad end väärituks kõiges, v.a Jumala arm · Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki 4
Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel Aristoteles, Cicero – au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero) Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, Au monarhiates (Montesquieu) pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel Au monarhiates on “vale au” – põhineb ülendatud arusaamal iseendast Feodaalau – vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) nõrgemate kaitsja au
Riigimees peab valima aktiivse, ent mitte auahne elu. Au põhineb vaid voorusel. Aust endast ei tule hoolida. Hingesuurus erineb auahnusest. Hingesuurust, mida määrab magnitudo animi, iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine suurte kasulike tegude tegemine, ent mitte gloria eesmärgil. Vooruslik elu tagab elu gloria elemente (armastatus, usaldatus, imetletus). 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Põhiline kristlik voorus on enesealandamine. Aquino Thomas: au ja kristliku enesalanduse lepitamine. Kristlikud pühakud peavad end kõiges väärituks, v.a neile osaks langenud jumala armus. Au võib taotleda vaid jumalale, pühakute erilised teod on tehtud jumala nimel. "KEs end ise alandab, seda ülendatakse." Pühak peab end väärituks pattude pärast, aga kui jumala au ja inimhüved nõuavad, võib korda saata mida tahes, unustades end täielikult. Pühak egutseb suurelt, ennastunustavalt. Kui talle au osutada, võtab ta selle
Utilitaarset, omakasust lähtuvat moraalikäsitlust Aristotelesel ei ole. ,,Loomutäius on seega seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest" (NE 39). Eetilisi loomutäiusi (millega seotud loomutäius liialdus puudus) Hirm - vaprus argus hulljulgus Au - eneseväärikus - uhkus - enesealandamine Viha - leebus - liigägedus - mitteägedus Vaprus/mehisus. NE 3.6-9 vapper valib harjumuslikult arguse ja hulljulguse vahepealse, järgib selliselt mehiseid/vapraid tegusid (nt lahingus ei torma sinna, kus surma saab), selle enda pärast, mitte oma kaaskodanike arvamuse pärast häbitundest või kuulsusihast. Suurejooneline (megalophysia) on see, kes targalt, aga ka heldelt kulutab (NE 4.2-3).
annaabi.ee 
