Tema hästi tuntud raamatud on On Becoming A Person, Client Centered Therapy, Freedom to Learn, A way of being, Carl Roger´s on personal power and Becoming Partners:Marrige and it´s alternatives. Kaks tema raamatutest on avaldatud postuumselt :The Carl Roger´s reader kollektsioon tema kõige mõjukamatest kirjutistest ja Carl Roger`s dialogues mis toob esile vahetuse selliste gigantidega nagu Paul Tillish, B.F.Skinner, Gregory Bateson ja Rollo May. Rogers räägib eneseaktualisatsiooni püüdlusest iga elus vormi puhul. Ka puul on tema arvates püüd eneseaktualisatsiooni poole olemas. Leidis, et on olemas ka organismiline väärtustamine, et igal organismil on olemas teadustamatu võime ära tunda, mis on organismile hea ja vajalik. Kui oleme enesest teadlikud, siis tunneme ära, kui organism ütleb, et on vaja puhata, siis puhkangi. Iseküsimus on see, kas anname sellele järgi või mitte. Ühelt maalt tulevad sisse ühiskonna reeglid ja surve
Freud)-rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism(J.Watson)-objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine.Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile(objeks või sündmus,kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobioloogia-seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria(Raymond Catell)-isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, ning isiksusejooni saab mõõta. Psühholoogia uurimusmeetodid jaotuvad kolmeks Kirjeldavad uurimused(juhtumi analüüs,vaatlus,küsitlused,testid)
nendevahelisi seoseid. -ÕIGE Hippokrates'e kehamahlade teooria on tänapäeval kasutu.- Vale / (+ Hippokrates'e kehamahlade teooriat tuntakse ka tänapäeval) Vabade assotsiatsioonide meetodit kasutab tunnetuspsühholoogia.- Vale (+ psühhodünaamiline psühholoogia) Unenägude analüüs on iseloomulik psühhodünaamilisele analüüsile.- Õige Katse ja eksituse meetodit kasutatakse humanistlikus psühholoogias. Vale (+ biheiviorismi) Eneseaktualisatsiooni kirjeldadakse biheiviorismi raames. Vale (+ humanistliku psy) Tunnetuspsühholoogia seisukohad on vananenud. - Psühholoogiateadusel puuduvad seosed teiste teadustega. Vale ( + on tihetalt seotud teiste teadustega) 3. Valikvastused Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist: a) oletuslikult; b) teaduslikult; c) kirjeldavalt; d) rakenduslikult. Eetikakoodeks on: a) eetikanormid; b) moraalinormid; c) kirja pandud eetikanormid; d) käitumisnormid.
Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Psühhobioloogia - seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele
Psühhodün Inimese isksuse määravad seesmised, inimese jaoks teadvustamatud konfliktid ning see, kuidas ta nendega toime tuleb. aamiline lähenemine Humanistli Inimese isiksuse kujunemisel on oluline roll ümbritsevatel inimestel, sest isksus kujuneb läbi suhtlemise teistega. k lähenemine Sotsiaal- kognitiivne ja Isiksus areneb läbi erinevate etappide, kusjuures eesmärgiks on kõrgemate vajaduste rahuldamine ning eneseaktualisatsiooni s käitumusli k lähenemine Bioloogilin Inimese isiksus on mõõdukalt päritav. Isiksuseomaduste kujunemisel ja väljendumisel on ilmselt kõige suurem roll otsmikusagara e lähenemine Klassifitse Isiksus koosneb mitmest omavahelises kindlas struktuuris olevast joonest (tunnusest), mis on ajas suhteliselt püsivad. eriv lähenemine Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Psüühikahäirete tekkeprotsessis on oma oluline roll: Vali üks: a
2) Kuidas me ise endast mõtleme, enesetunnustus. 3) Olulised on ka sotsiaalsed võrdlused ja tagasiside. 13) Milles nägi C. Rogers võimalust madala enesehinnangu parandamiseks? Rogers väitis, et tingimuslikust positiivsest suhtumisest tulenev madal enesehinnang on parandatav raviviga, mis tagab tingimusteta positiivse suhtumise, mille on saanud teised inimesed. See annab patsientidele vajaliku turvatund, mis lubab neil hakata ennast uurima ja oma eneseaktualisatsiooni vajadust väljendama. Kuna need inimesed on heakskiidu otsimisel üsna vilunud, on tähtis, et selline teraapia oleks mittedirektiivne ehk siis terapeut ei tohi kliendile osutada, kuidas toimida, sest muidu hakkaks see käituma lihtsalt nii, nagu ta arvab terapeuti ootavat, ega uuriks tegelikult üldse oma ideid 14) Milline keskkond mõjub enesehinnangu arengule soodsalt ja miks? Enesehinnangu seos vanemliku kasvatusstiiliga.
OCEAN või CANOE) d. Humanistlikud teooriad, mis vaatlevad indiviidi kui ainulaadset, isiksust kui arenevat ja muutuvat. Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskkond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav teise omaga, seetõttu pole ka isiksuse joonte mõõtmisel mõtet. Humanistilikud teooriad rõhutavad isiksuse tarvet end arendada, tähtsamad teemad inimese vaba tahe ja vastutus ning püüe eneseaktualisatsiooni (vrd eneseteostus) poole. Psüühikahäired Ja Psühhoteraapia Lühiülevaade mõningatest levinumatest psüühikahäiretest Põhjalik informatsioon psüühikahäirete kohta on siin Miks me kasutame just terminit 'häire'? Mõistet häire kasutatakse selleks, et vältida probleeme, mis tekivad selliste mõistete nagu haigus ja tõbi kasutamisel. On ilmne, et häire ei ole kõige täpsem termin, kuid seda kasutatakse selleks, et viidata kliiniliselt äratuntavate sümptomite
Inimese asend grupis sõltub ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Staatuse kujundavad ka prestiizh ja reputatsioon kaas inimeste seas. 8. Millist rolli mängivad motivatsiooni vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. A. Maslow soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele - sotsiaalsetele suhetele , tunnustuse ja eneseteostusele. 5. eneseaktualisatsiooni vajadus (eneseteostus) 4. lugupidamisvajadus (enesehinnang) 3. kuuluvusvajadus (sotsiaalsed) 2. turvalisuse vajadus 1. füsioloogilised vajadused Vajaduste areng seostub sotsiaalse arenguga. Üks vajaduste aste järgneb arenguliselt teisele. Mida madalama astme vajadus, seda suurema jõuga määrab inimese käitumist. Inimene võib olla motiveeritud mitme vajaduse poolt korraga. Madalamate vajaduste mõju inimese käitumisele väheneb inimese vananedes.
William), teine oluline osa on tagasiside (- Cooley). «Peegel-mina» komponentid: - Kuidas me kujutleme oma välimust teisele inimesele näivat. - Kuidas kujutleme teist inimest meie välimust hindavad. - Meie kahe äsjanimetatud kujutluse alusel tekkinud enesetunne. Inimeste põhivajadused (- Rogers): - Vajadus teiste inimese mingisuguse positiivse suhtumise järele. - Vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid, mida ta kirjeldas kui eneseteostuse (eneseaktualisatsiooni) vajadust. Positiivne suhtlumine: - Tingimustetu - tunda end turvaliselt ja võtta vabalt oma talenti või võimeid arendada ning mina-käsitlus peegeldab kõike seda. - Tingimustlik - seotud teiste poolt heakskiidetaval viisil käitumisega. - Mittedirektiivne - teistega suheldes avalikult või kaudselt mitte osutav või vihjav sellele, kuidas teine inimene käituma või rääkima peaks. 2
soov võib põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga tuleb arvestada inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel, stimuleerimisel. Osadel on staatuse soov suurem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Abraham Maslow (1908 1970) inimese vajadused on kaasasündinud Vajaduste hierarhia: 5. eneseaktualisatsiooni vajadus (eneseteostus) 4. lugupidamisvajadus (enesehinnang) 3. kuuluvusvajadus (sotsiaalsed) 2. turvalisuse vajadus 1. füsioloogilised vajadused Vajaduste areng seostub sotsiaalse arenguga. Üks vajaduste aste järgneb arenguliselt teisele. Mida madalama astme vajadus, seda suurema jõuga määrab inimese käitumist. Inimene võib olla motiveeritud mitme vajaduse poolt korraga.
põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga tuleb arvestada inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel, stimuleerimisel. Osadel on staatuse soov suurem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Abraham Maslow (1908 1970) inimese vajadused on kaasasündinud Vajaduste hierarhia: 5. eneseaktualisatsiooni vajadus (eneseteostus) 4. lugupidamisvajadus (enesehinnang) 3. kuuluvusvajadus (sotsiaalsed) 2. turvalisuse vajadus 1. füsioloogilised vajadused Vajaduste areng seostub sotsiaalse arenguga. Üks vajaduste aste järgneb arenguliselt teisele. Mida madalama astme vajadus, seda suurema jõuga määrab inimese käitumist. Inimene võib olla motiveeritud mitme vajaduse poolt korraga. Madalamate vajaduste mõju inimese käitumisele väheneb inimese vananedes.
Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow' poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu) , kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emtosionaalne side). Neljandaks hierarhia astmeks on respekti ja tunnustamisega seotud vajadused ning viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. Vajaduste toimemehhanism on tsükliline: me ei söö pidevalt, vaid perioodiliselt, me ei tunne pidevalt seksuaalvajadust; me realiseerime oma vajadusi teatud ajavahemiku tagant. Üheks käepärasemaks vahendiks inimesest esmase ettekujutuse saamisel on tema vajaduste pingerea koostamine. Motivatsioon
haavamise eest. . Armastuse vajadused - kiindumuse, ühtekuuluvustunde, tunnustuse ja sõpruse järele, samuti võimaluse järele kellessegi kiinduda, kedagi armastada.. . Austuse vajadused - sealhulgas sellised seesmised austuse tegurid nagu austus iseenese vastu, autonoomia (iseseisvuse) tunne ja rõõm oma saavutustest ning välised austuse tegurid nagu staatus ning teiste poolt osutatud tunnustus ja tähelepanu. . Eneseteostuse (eneseaktualisatsiooni) vajadused - tung saada selleks, kelleks sa oled suuteline saama, tung igakülgse arengu järele Herzbergi töö ja rahulolu teooria . Hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted) . Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, eneseareng, huvipakkuv töö, tunnustus) ERG teooria .� Clayton Alderfer (1969)
· Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs Freud)- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isksuse arengule. · Biheivorism (Watson)- objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile · Humanistlik psühholoogia (Rogers ja Maslow)- rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi,mis eristavad neid loomadest,- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi · Kognitiivne psühholoogia (Piaget)- uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine · Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Uurimismeetodid: · Kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid.) · Korrelatiivsed uurimused- nähtuste omavahelised seosed. Seos vägivallafilmide vaatamine
agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. Nad arendasid spetsiaalseid teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C. Rogers ja A. Maslow See suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest - eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Eneseaktualisatsioon- enese väärtustamine, motivatsioon areneda ja oma ellu panustada. Humanistid lähtuvad veendumusest, et inimese olemus on oma olemuselt positiivne, loov ja arengut taotlev, ehkki teda on muserdanud kogemus . Inimest julgustatakse väljendama oma tundeid ja ise leidma oma probleemidele lahendusi. Terapeut on vaid konsultandiks, kes loob atmosfääri, milles kliendil oleks lihtsam organiseerida oma sisemaailma
Täiuslik armastus + + + Kokkuvõte: Varase täiskasvanuea ülesanded. (Havighurst) 1. kaaslase valimine 2. partneriga koos elama õppimine 3. perekonna rajamine 4. laste kasvatamine 5. koduse elu juhtimine 6. elukutse alustamine 7. kodanikuvastutuse võtmine 8. meelejärgse sotsiaalse grupi leidmine 6.7.2.Areng keskmises täiskasvanueas. Põhidilemma E.Eriksoni järgi rahutus. See lähedane A.Maslow eneseaktualisatsiooni mõistele. Tahavad olla head vanemad, kompetentsed töötajad, truud sõbrad, väärikad partnerid. Keskea kriis. C.G.Jung- oli esimene, kes määratles keskea kriisi. Tema järgi oli selle põhjuseks muutus kontrollis. Eluea 1. poolel harjutavad inimesed teadlikku, aktiivset kontrolli oma elu ja keskkonna üle. Eluea 2. poolel seisavad inimesed silmitsi alateadvusega, pöördudes rohkem oma sisemusse. Enamik tunnetab isiklikku piiratust ning võimetust kontrollida
vms. VALIK Kes valib? 1. Töö valimine Organisatsiooni valimine Ahvatlev töö ja organisatsioon 2. Töötaja valimine Ahvatlev töötaja Valik on tegevus, mille käigus kasutatakse seadusega lubatud informatsiooni · töökoha, töö, organisatsiooni kohta, mis huvitab, et otsustada taotleda töökohta. · töötaotlejate kohta nende töölevõtmise otsustamiseks. ISIKSUSE VAJADUSED JA PERSONALIVALIK A. Maslow vajaduste hierarhia: eneseaktualisatsiooni vajadus enesehinnanguvajadus armastuse ja kuuluvusvajadus ohutusvajadus füsioloogilised vajadused Individuaalsed erinevused vajadustes: saavutusvajadus võimuvajadus kontaktivajadus Valiku eesmärgid: Leida organisatsiooni tänaseid ja homseid vajadusi arvestades sobivaid töötajaid. Leida organisatsiooni jaoks optimaalseid kulutusi tegevat personali. Välistada nii ala- kui ülekvalifitseeritud personali töötamine ametikohtadel.
Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow' poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu) , kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emtosionaalne side). Neljandaks hierarhia astmeks on respekti ja tunnustamisega seotud vajadused ning viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. Vajaduste toimemehhanism on tsükliline: me ei söö pidevalt, vaid perioodiliselt, me ei tunne pidevalt seksuaalvajadust; me realiseerime oma vajadusi teatud ajavahemiku tagant. Üheks käepärasemaks vahendiks inimesest esmase ettekujutuse saamisel on tema vajaduste pingerea koostamine. Motivatsioon
Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- üldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, võtted) on sotsiaalselt sätestatud. Baasvajadused- bioloogilised; teisalt ohutusvajadused; kolmas armastus, kuuluvustunne; neljas respekt, tunnustus; viies eneseaktualisatsiooni vajadused. Rahuldamine viib sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti, uute tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. 20.02 Emotsioonid Tunnetusprotsesside uurimine (haist, taju, mõtlemine, keel); isiksusepsühholoogia; emotsioonide psühholoogia. Kuna emotsioonid väljenduvad ka väliselt, siis saab seda ka objektiivselt vaadelda, saab vaadelda inimese tundeid- on võimalikud hinnangud.
Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow’ poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu) , kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emtosionaalne side). Neljandaks hierarhia astmeks on respekti ja tunnustamisega seotud vajadused ning viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. Vajaduste toimemehhanism on tsükliline: me ei söö pidevalt, vaid perioodiliselt, me ei tunne pidevalt seksuaalvajadust; me realiseerime oma vajadusi teatud ajavahemiku tagant. Üheks käepärasemaks vahendiks inimesest esmase ettekujutuse saamisel on tema vajaduste pingerea koostamine. Motivatsioon
sotsiaalselt sätestatud. Laialtkasutatavaks (nt reklaami- ja tarbijapsühholoogias) on osutunud Abraham Maslow´ poolt pakutud hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu), kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emotsionaalne side), neljas on respekt ja tunnustamisega seotud vajadused, viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on osaliseltki rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele vaid (1) sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti ja (2) uute, tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. Liiga kõrge, põhjendamatu nõudluste nivoo võib rahuldamatuse puhul viia alaväärsustundele
Ka on mõeldav, et inimene hakkab oma käitumist ümber kujundama. Isekas ja egoistlik noor neiu võib näiteks hakata vastuseks sõprade ja sõbrannade sellesisulisele kriitikale tegelema heategevusega, et kõigepealt iseendale ja alles teises järjekorras teistele tõestada, et ta pole isekas ega egoistlik. Abraham Maslow panus humanistlikku isiksusekäsitlusse seisneb tema motivatsiooniteoorias postuleeritud kõrgeima motivatsioonitaseme eneseaktualisatsiooni kui isiklikku potentsiaali realiseeriva eneseteostuse toomises psühholoogiasse. ("Inimene peab saama selleks, kelleks ta võib saada.") Eneseaktualisatsiooni saavutavad inimesed on erakordselt terve isiksusega, kellele on omane isiksuse jätkuv areng läbi elu. Sellised inimesed on endaga rahul ja elu tegelikkusele täpselt häälestunud. Nad on avatud ja spontaansed ja värske maailmanägemisega, teiste vajaduste suhtes tundlikud, ent ei sõltu teiste heakskiidust.
Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- üldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, võtted) on sotsiaalselt sätestatud. Baasvajadused- bioloogilised; teisalt ohutusvajadused; kolmas armastus, kuuluvustunne; neljas respekt, tunnustus; viies eneseaktualisatsiooni vajadused. Rahuldamine viib sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti, uute tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. Tunnetusprotsessid: Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud
· Vigastuste vältimise vajadus · Alanduse vältimise vajadus · Hoolitsusvajadus · Korravajadus · Mänguvajadus · Hülgamisvajadus · Meelelisusevajadus · Seksuaalvajadus · Toetumisvajadus · Alandatusevajadus · Saavutusvajadus · Osalusvajadus Maslow vajaduste hierarhia · Eneseaktualisatsiooni (eneseteostuse) & potentsiaali realiseerimise vajadused · Esteetilised vajadused: sümmeetria, korra & ilu järele · Tunnetuslikud vajadused: teadmise, mõistmise & uurimise järele · Enesehinnanguvajadused: saavutuste, kompetentsuse, heakskiidu & tunnustuse vajadused · Kuuluvuse & armastuse vajadused: teistega kokkukuulumise, omaksvõtu & kuulmise järele · Ohutusevajadused: turvalisuse, kaitstuse & ohutuse järele · Füsioloogilised vajadused: nälg, janu jms
annaabi.ee 
