1. Sissejuhatus 1.1. Phimisteid Elektrivarustuseks nimetatakse tarbijate varustamist elektrienergiaga. Tarbijate all mistetakse tehaseid, organisatsioone, kellede elektrienergia vastuvtjad on hendatud vrku ja tarbivad elektrienergiat. Elektrienergia tarbijad, edaspidi tarvitid, on seadmed, milledes toimub energia muundamine teisteks energialiikideks selle rakasutamise eesmrgil. Elektrivarustus phineb enamasti elektrienergia saamisel avalikest elektrijaamadest ja energiassteemidest - s.o. tsentraliseeritud elektrivarustus, nende kauguse, kohapealse elektri odavuse vms. korral ka kohalikust, tarbija juurde kuuluvast toiteallikast - s.o. autonoomne elektrivarustus. Mlemat toiteviisi vidakse rakendada koos. Selles kursuses vaatleme tstusseadmete elektrivarustust. Tstuslikud elektritarbijad vib jagada 4 gruppi.
Tuumaelektrijaam. Plussid: kulub vähem kütust, puhas energia. Miinused: kiiritusoht, raske töötajaid leida, radioaktiivsed jäägid. Aktiivtakistus- takistus, mis sõltub juhi mõõtmetest, materjalist ja temperatuurist. Aktiivtakistusel muundub kogu elektromagnetvälja energia teisteks energia liikideks. R= l/S R= Ur/I Induktiivtakistus. Suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromagnetvälja energiat teisteks energialiikideks. Induktiivtakistuse korral jääb voolutugevus pingest /2 võrra maha. Tähis XL , definitsioonvalem XL= UL/I. Ühik SI-s 1 oom (1). Mahtuvustakistus. Suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromagnetvälja energiat teisteks energialiikideks. Toimub perioodiline energiavahetus generaatori ja kondensaatori vahel. Mahtuvustakistuse korral on voolutugevus pingest /2 võrra ees. Tähis Xc, definitsioonvalem Xc=Uc/I. Ühik 1 oom (1).
Sõnastus, valem st voolutugevus I vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega R+r0, kus r0 on vooluallika sisetakistus ja R välistakistus. 12.Elektrivoolu võimsus. Valem, ühik. Ajaühikus tehtud elektrivoolu töö. A töö, N-võimsus(W), t-aeg; U-pinge; I-voolutugevus. 13.Elektrivoolu töö Füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. 14.Mis on kõrvaljõud? Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. 15.Elektromotoorjõud Näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Arvuliselt võrdeline
A. 1. Primaarenergia, primaarenergia ressursid ja varustatus. Primaarenergia on naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus on võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja
• Me saame valgust kahte erinevat moodi: 1) Looduslikest valgusallikatest - (Kuu, tähed, päike) 2) Tehislikest valgusallikatest - (Lambid) Kuidas valgus levib? • Valgus levib lainetena • Valguslained saavad liikuda nii vaakumis (kosmoses, kui ka aines) (vedelik, gaas, osad tahked ained). Kas valgusenergiat saab salvestad? • Valgusenergiat saab salvestada. • Valgusenergiat saab muuta ka teisteks energialiikideks näiteks – heliks, soojuseks, elektrienergiaks. Huvitavat vaatamist • https://www.youtube.com/watch?v=50B8ErvdElI Aitäh kuulamast
Elektritöö ja võimsus. Elektrivool elektrolüütides. ELEKTRIVOOLU TÖÖ: füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundumise mõõtu. tähis: A ühik: 1 J A = Uq A= Iut A= U2/ R * t A= I2 R t JOULE- LENZI SEADUS: elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevusega ruudus, juhi takistuse ja aja korrutisega. A = Q = I2 R t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS: füüsikalinesuurus, mis näitab kui suure töö teeb elektrivool ühes ajaühikus. tähis: N ühik: 1 W N = A/t N = IU N = U2 / R N = I2 R
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit
Energiatootmine ja keskkonnasaaste Põhilisteks energialiikideks on: Soojusenergia Tuumaenergia Hüdroenergia Päikeseenergia Tuulenergia SOOJUSNERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted Keskkonnaprobleemid Veereziimi muutmine ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi vee saastamine. Teine tase Kahjustab tõsiselt Kolmas tase Neljas tase ülemisi põhjaveekihte Viies tase Põletamisel eraldub õhku suures koguses Süsinikdioksiidi,väävel dioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. TUUMAENERGIA Sarnased soojuselektri ...
Alalisvool 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Elektrivolu töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga. Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse
piirata voolutugevust vooluringis. 9. Mahtuvuskoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Mahtuvustakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. 10. Näivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolutarvitit, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui ka elektri ja magnetvälja energia vastatikuline mundumine. 11. Madalsageduslained. Tekitab peamiselt mehaaniline vahelduvvoolu generaator ja nad levivad elektrijuhtides. 12. Raadiolained. On elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisis tekitab elektrongeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn. 13. Optiline kiirgus. Peaosatäitjaks valgusnähtustel. Jaguneb ultravalguseks, nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 14. Röntgenikiirgus
Elektrivoolu töö kaudu muundub elektrivälja energia teisteks energialiikideks. Voolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Voolu tööd saab arvutada valemite: A=U*I*t, A=I2*R*t ja A= U2/R *t abil. Voolu töö ühikuks on 1J ja 1kW * h. Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudselt voltmeetri, ampermeetri ja kella abil ning otseselt elektrienergia arvesti abil. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus
Mehaaniliseks koguenergiaks nim. keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat. 9. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus ja selle kehtivus. Ülesanded. Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Suletud süsteemi kehade mehaaniline koguenergia ei muutu, vaid E=E p + Ek =const . jääb konstantseks. Kui süsteem pole suletud, võib mehaaniline energia muunduda teisteks energialiikideks, näiteks hõõrdumise korral keha siseenergiaks (soojuseks), seega pole mehaaniline koguenergia sel juhul jääv.
valguse ja energiaga, on korrapärane vool, mis läheb mööda elektrikaableid sinna, kus teda vajatakse. Kaablid on elektrijuhid valmistatud materjalist, mille elektronid saavad hõlpsalt ühelt aatomilt teisele hüpata. Suurem osa elektrivoolust saadakse generaatorite abil elektrijaamades. Muist tuleb patareide keemilistest reaktsioonidest või valguse toimest fotoelementidele. Elekter on kasulik sellepärast, et seda saab muuta teisteks energialiikideks. Elektrimootorid muudavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse liikumise tekitamiseks. Elektrisoojendid tekitavad soojusenergiat, kui vool läbib nende kütteelemente. Elektrilambid annavad valgusenergiat sarnaselt soojenditega vool läbib peenikest traati, mis lööb helevalgelt hõõguma. Itaalia teadlane Alessandro Volta (1745-1827) oli üks elektriõpetuse pioneeridest. 1800. aastaks oli ta leiutanud esimese patarei, mis oli
Lenzi reegel induktsiooni emj on alati sellise suunaga, et vooluga seotud magnetväli takistab induktsioonvoolu esile kutsuva magnetvoo muutumist. Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = BdS S = BS cos = L I Näivtakistus on suurus, mis isel tarbijat, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui elektri- ja magnetväljaenergia perioodiline vastastikune muundumine. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad. See on harmooniline võnkumine. Saamine põhineb elektromag indukts nähtusel. (metalljuhis toimub elektronide võnkumine tasakaaluasendi ümber.)
elanikkond. Majanduse struktuur-Majanduse ülesehitus e. erinevate tööhõivegruppideesindatus. Erist. Struktuuri primaarset,sekundaarset ja tertsiaalset sektoriks hõivatud inimeste alusel. SKT-Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses. Ja peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta. Majandusharud-metsamajandus,mäetööstus, kalandus, põllumajandus. Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele, arenenud naaberriigid, tasane pinnamood, põlevkivi, mereline parasvööde. Neg
Lenzi reegel Elektrijuhisr elektrivoolu toimel eraldunud soojushul on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutsega Q=J(ruudus) *R*t Lühis, kaitsmed Lühis on olukord vooluringis kus vooluringi mingi osa takistus läheneb nullile.Selle tulemusena suureneb voolutugevus järsult. Kaitse ülesanne on katkestada vooluring kindla voolutugevuse korral Elektrivoolu töö ja toime 1 Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. 2 Elektrivoolu võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. Elektrivoolu töö vooluringi mingis lõigus on võrdne sellele lõigule rakendatud pinge, voolutugevuse ja tööks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu töö vooluringi lõigus arvutatakse järgmiselt: Kui A – elektrivoolu töö vooluringi lõigus (ühik J), U – pinge selle lõigu otstel (ühik V), q – vooluringi lõigu läbiv laeng (ühik C),
biomassi põletamisel. Biomassi all mõeldakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Vesinikuenergeetika Vesinikuenergeetika vesinikul põhinev energiamuundamine ja kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Primaarenergia On energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada. Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus ja rakendussoodsamaks vääris ehk sekundaarenergiaks, ... ... mille kasutamine energeetilistel eesmärkidel on mõttekam või võimalik ainult muundatud viisil. Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid. Põlevkivi Põlevkivi on veekogude põhjas olev settekivim
Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete kiiresti projekt teenib tasa esialgsed energialiikideks muundamata. Eestis teoorias puudub mõiste esindav valim. väärtuste ülekannet sellele ajahetkele kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, Tõenäosuslik valim peab rahuldama nelja diskonteerimiseks. tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis
Rikkevool isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks energialiikideks, nt valguseks, soojuseks või mehaaniliseks energiaks. Tugevvoolupaigaldis elektripaigaldis, mis sisaldab seadmeid elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, salvestamiseks, edastamiseks, jaotamiseks ja/või energeetiliseks kasutamiseks. 2 Tingmärke: juhe või liin (üldtähis) kaitsejuht (PE)
............................................................. ................................................................................................................................................................................................ 15. Mis on ülijuhtivus? Nähtus, kui juhtide temperatuur läheneb absoluutsele nullile (0K), läheneb ka takistus nullile. 16. Mis on elektrivoolu töö? Töö arvutamine. Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. A=UIt 17. Joule-Lenzi seasduse sõnastus ja valem. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja aja korrutisega Q=I 2 Rt 18. Miks on elektrimootorile ohtlik ülekoormus ja rootori seiskumine? ................................................................................................................................................................................................ .......................
sarved, viiruste kapslid Kerantiin. *transport- Hemglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulied transportijad *regulatoorne-Hormoonid(insulin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse reaktsioonis *retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid ennavad välissignaali edasi *liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud,(aktiin, müosiin), mitoosi kääviniinid *keemilise energia muutmine teisteks energialiikideks nt: valguseenergiaks (jaanimardikas); elektrienergiaks(elektriangerjas) *varuaine-munavalge, piim(kaseliin) *kaitse- Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud *toksiline- Putukate mürgid, nt:mesilased enesekaitseks Valgu liigtarbimie kahjustab neerusid ja maksa, viib kaltsiumi välja. *energeetiline(väga madal) 1kg valkude lõhustumisel vabane 17,6 kJ energiat.
nende kogus tunduvalt väiksem kui külmamajanduses levinud freoonidel. Päikesekiirgus muundub atmosfääris: - osa kiirgusest hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel aerosoolidel; - osa kiirgusest neeldub. Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). Neeldumise tulemusena muundub päikeseenergia teisteks energialiikideks: enamuses soojusenergiaks aga samuti elektrienergiaks (kõrgemates atmosfäärikihtides). Neeldumine on selektiivse (lainepikkusest sõltuva) iseloomuga. Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt. kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
takistuse temperatuuritegur Millal lambipirn tavaliselt läbi põleb ja miks? Ülijuhtivus · Gallium - 1.1 K · Aluminum - 1.2 K · Indium - 3.4 K · Tin - 3.7 K · Mercury - 4.2 K · Lead - 7.2 K · Niobium - 9.3 K · Niobium-Tin - 17.9 K · La-Ba-Cu-oxide - 30 K · Y-Ba-Cu-oxide - 92 K · Tl-Ba-Cu-oxide - 125 K elektrivoolu töö · Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. · Töö ühik: dzaul (J) e. vattsekund(W×s) Elektrivoolu toimel eralduv soojushulk · Q = I2Rt (Joule`i-Lenzi seadus) Q soojuhulk, I voolutugevus, R takistus, t aeg Elektrimootori puhul: A = Am+ Q A kogutöö Am mehaaniline töö Elektrivoolu võimsus · Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektri vool elektriseadme töötamisel ajaühikus. · Ühik: watt (W), süsteemiväline ühik
(asendamatud, asendatavad). Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. 5. Valkude tähtsus. Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon). Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks organismile vajalikeks energialiikideks (1 g valku sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n. hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened. Loomsete valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad.
Taastuvenergia ressursid Taastuvate energiaressursside energia esmaseks allikaks on päikeseenergia, mis jõuab Maale kiirgusenergiana. Maale kiirgusenergiana jõudev energiahulk on väga suur, see energia on elu aluseks Maal. Päikesekiirgus tekitab Maakeral terve rea erinevaid protsesse. Nende protsesside käigus päikeseenergia muundub teisteks energialiikideks. Enamikel juhtudel peetakse taastuvateks energiaressursssideks tuuleenergiat, hüdroenergiat ja laineenergiat, aga samuti ka biomassi energiat (puitu, põhku) ja otsest päikesekiirgust, mille kasutusvõimalused on mitmesugused: kasutamine (vee) kuumutusprotsessis, kasutamine elektrienergia tootmiseks spetsiaalsete muundurite, näit. fotoelektriliste muundurite vahendusel. Paljudel juhtudel on taastuvate energiaallikate all võetud ka olmeprügi (jäätmed), mille energia võib
jõudmiseks. Käiguvahet tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). Interferentsi maksimumid (valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega dsin=2k /2=k Interferentsi miinumumid (valguse nõrgenemine) esinevad neis punktides, kus dsin=(2k+1)/2 =(k+1/2) Valguse interferentsi vaatlemine Valguse kustutamine valguse poolt mingis ruumipunktis ei tähenda valgusenergia muundumist teisteks energialiikideks ega energia jäävuse seaduse rikkumist. Difraktsiooni ja interferentsi jälgimise tingimused Laineid, mille kuju ei tohi aja jooksul muutuda nimetatakse koherentseteks laineteks ,mis interferentsi korral liituvad. Lainete mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. Valguslainet,mis aatomist väljub nimetatakse lainejadaks. Laser kiirgab koherentseid valguslaineid.
tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemisetelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna (ehk orbiidi) tasandi suhtes. 6. Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. 7. Vaata vihikust! 8. Vaata vihikust! 9. Vaata vihikust. Päikesevalguse neeldumine Maa atmosfääris- neeldumise tulemusena päikeseenergia muundub teisteks energialiikideks: enamus soojusenergiaks aga ka elektrienergiaks. 10. Friedrich Wilhelm Herschel oli saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja. 1773. aastal hakkas William huvi tundma astronoomia vastu. Samuti pakkusid talle huvi teleskoobid ning temast sai tuntud teleskoobivalmistaja. 13. märtsil 1781. aastal märkas Hershel taevakeha, mida ta pidas algselt komeediks. Hiljem selgus, et see on tegelikult planeet, mis sai nimeks Uraan.
(tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti – elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks energialiikideks, nt valguseks, soojuseks või mehaaniliseks energiaks. Tugevvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis sisaldab seadmeid elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, salvestamiseks, edastamiseks, jaotamiseks ja/või energeetiliseks kasutamiseks. Juhe või liin; teisaldatavjuhe,kaabel; 3-juhtmeline liin. Kaitsejuht(PE);Neutraaljuht(N);PEN-juht;Liin 3 faasijuhti, 1 neutraaljuht, 1 kaitsejuht Juhistikusüsteemi tähtistused:
potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti – elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks energialiikideks, nt valguseks, soojuseks või mehaaniliseks energiaks. Tugevvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis sisaldab seadmeid elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, salvestamiseks, edastamiseks, jaotamiseks ja/või energeetiliseks kasutamiseks. Juhistikusüsteemi tähistustähtede tähendused: T – terre (maa) I – isolé (isoleeritud) N – neutre (neutraal) S – séparé (eraldatud) C – combiné (ühitatud). Elektripaigaldiste liigitus
Enamik baktereid, seened loomad ja ka taimed valguse puudusel Taimedest moodustunud saavad energiat valmis kütused toitainetest ja muundavad annavad energiat, mida saab energiat soojuseks, kasutavad muuta teisteks liikumiseks ja mitmesugusteks energialiikideks. elutegevusprotsessideks ning kasvamiseks. Tabel 1. Hingamine ja põlemine. (Sarapuu 2002) 5. Biosfääri säilimine tänu fotosünteesile Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks, see kaitseb Maal elavaid organisme ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. Osooniekraani õhenemise või hävimise korral enamik organisme hukkuks, sest kosmosest lähtuv kiirgus muudab valkude ja nukleiinhapete struktuuri ning selle
Ampermeeter Seade, millega mõõdetakse voolutugevust (ühendatakse jadamisi) Voltmeeter Seade, millega mõõdetakse pinget (ühendatakse rööbiti) Soojuslik toime Vooluga juht soojeneb Keemiline toime Vooluga juhi keemiline koostis võib muutuda (ainult vesilahustes) Magnetiline toime Vooluga juht avaldab mõju magnetnõelale Elektrivoolu töö Vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt Elektrivoolu võimsus Iseloomustab elektrivoolu tööd ühes ajaühikus Lühis Kaitsmed Püsimagnetid Keha, mida ümbritseb pidevalt magnetväli Magneti poolused Kohad püsimagnetil, kus magnetmõju on kõige suurem Magnetnõel Pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda Magnetväli Väli, mis kannab edasi magnetjõude
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks;
2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside liikumise tulemusena, mis sõltuvad päikeseenergia tugevusest. Liikuva õhu kineetilist energiat on võimalik muundada teisteks energialiikideks, sh elektrienergiaks, tuuleturbiinide abil. Tuul on seega piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes tuuleelektrijaamade rajamisega kogu maailmas. Joonis 1. (http://www.hydro.com.au/energy/about-wind-power) Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist, rootorist, tiibadest ehk labadest, masinaruumist, tornist, elektroonikaseadmetest, mõnedel juhtudel käigukastist ja tuulegeneraatorist, mille
2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside liikumise tulemusena, mis sõltuvad päikeseenergia tugevusest. Liikuva õhu kineetilist energiat on võimalik muundada teisteks energialiikideks, sh elektrienergiaks, tuuleturbiinide abil. Tuul on seega piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes tuuleelektrijaamade rajamisega kogu maailmas. Joonis 1. (http://www.hydro.com.au/energy/about-wind-power) Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist, rootorist, tiibadest ehk labadest, masinaruumist, tornist, elektroonikaseadmetest, mõnedel juhtudel käigukastist ja tuulegeneraatorist, mille
elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Sisuliselt on tegemist aatomituuma siseenergiaga, mis vabaneb kas raskete tuumade lõhustumisel või kergete tuumade ühinemisel. Tuumaenergia tekkimine Tuuma energeetika põhineb tuumaenergia muundamisel teisteks energialiikideks. Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud
9. suunatoime puudumine 7.Elektrilised andurid. Magnetoelastsed andurid; drosselandurid; transformaatorandurid. Induktsioon impulssandurid. Piesoelektrilised andurid. Elektrilised andurid Elektrilised andurid on enim kasutatavad ja levinuimad, kuna elektrienergiat on võimalik kergesti ja lihtsalt ja ilma moonutusteta üle kanda pika vahemaa taha, on kergesti transformeeritav, võimendatav ja küllalt kõrge kasuteguriga, on võimalik muundada teisteks energialiikideks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. Magnetoelastsed andurid Magnetoelastsete andurite tööprintsiip põhineb ferromagnetiliste materjalide omadusel muuta magnetilist läbitavust sõltuvalt nende deformatsioonist või mehaanilistest pingetest. Nende andurite tundlikkuse tegur võib olla 200 300. Magnetoelastsed andurid jaotatakse: Drosselanduriteks
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga (E) ja pöördvõrdeline kogu takistusega I= E/ R + r => r = E/I -R 12 Elektromotoorjõud ( ühik: volt) - max pinge, mida vooluallikas suudab tekitada, näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud, et ühikuline laeng viia läbi kogu vooluringi 13 Sisetakistus (r) - vooluallika enda takistus 14. Elektrivoolu töö - vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt (soojuse tootmiseks) A = U*I*t Võimsus (N) (ühik vatt (W) -näitab töö tegemise kiirust ja palju tööd tehakse ajaühikus N = A/t N= U*I N= I2R (välistakistus) N= I2r (sisetakistus) 15 Elektrienergiat mõõdetakse kWh = 3,6 × 106 J Elektrienergia Eestis maksab 5,00 senti /kwh ? 16 Joule’i – Lenzi seadus - elektrivoolu toimel eralduv soojushulk (Q) on võrdeline
12. MIs on ja mida näitab Elektromotoorjõud ? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. Näitab kui palju tööd tuleb teha ühikulise laengu viimiseks läbi kogu vooluringi. 13. Mis on sisetakistus ? Sisetakistus on vooluallika iseenda takistus. 14. Elektrivoolu töö ja võimsus ? kuidas arvutad ja mida näitab ? Elektrivoolu töö näitab, kui palju elektrienergiat muundub teiseks energialiikideks. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Valem: A = UIt Elektrivoolu võimsus näitab töö tegemise kiirust ajaühikus. N= A/t 15. Mis ühikutes mõõdetakse elektrienergiat? Kui suur on see dzaulides, kui palju maksab elektrienergia Eestis? Elektrienergia SI ühik on dzaul (tähis J) ehk vattsekund (Ws). Praktikas mõõdetakse ja
töö ja selle laengu suhtega Ohmi seadus vooliringi osa kohta: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Kogutakistus koosneb väliosa - ja vooluallika sisetakistisest. Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt ja võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. Elektrivoolu töö vooluringi mingis lõigus on võrdne sellele lõigule rakendatud pinge, voolutugevuse ja tööks kulunud aja korrutisega N=A/t=I*U Vooluga juht soojeneb. Selles seisnebki voolu soojuslik toime Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest: takistus on võrdeline juhi pikkusega , pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga ja sõltub juhi materjalist:
valemis interferentsijärku. 49. Kuidas saada valguse interferentsi katseliselt? Kui võtta kaks kokkusurutud ziletitera ja lõigata filmiribasse 2 pilu, siis vaadates läbi pilu me tõestasime, et valguse interferents on olemas. 50. Millise nähtuse 2 külge on valguse interferents ja difraktsioon? Laserkiir 51. Kuidas on seotud energia jäävuse seadus ja valguse interferents? Valguse kustutamine valguse poolt mingis ruumipunktis ei tähenda valgusenergia muundumist teisteks energialiikideks ega energia jäävuse seaduse rikkumist, sest valguse puudumine tähendab, et sellesse punkti valgus lihtsalt ei levi. 52. Millal tekib püsiv interferentspilt? Püsiv interferentspilt tekib, siis kui vaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on koherentsed see tähendab, et laine allikate võnkesagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu 53. Millised lained on koherentsed? Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside
Alalisvool 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Elektrivolu töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga. Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse
loomad ja ka taimed valguse Osad bakterid ja pärmseened puudusel saavad energiat valmis Taimedest moodustunud saavad energiat valmis toitainetest ja muundavad kütused toitainetest ja muundavad energiat soojuseks, kasutavad annavad energiat, mida energiat soojuseks, kasutavad liikumiseks ja mitmesugusteks saab muuta teisteks liikumiseks ja mitmesugusteks elutegevusprotsessideks ning energialiikideks. elutegevusprotsessideks ning kasvamiseks. kasvamiseks. Kas energia võiks ka otsa lõppeda? Milline võiks olla tulevikuenergia? Praegu, kui kütused hakkavad otsa lõppema, püüavad inimesed leida neid energialiike, mille varud on suuremad. Näiteks valgusenergia, mis tuleb Päikeselt saab kesta seni, kuni päike lõpuks kustub. Vee voolamise ja tuuleenergia saavad kesta seni, kuni toimub vee ringkäik looduses ja kuni tekivad tuuled.
9.Milline on hüpoksia ja hüperkapnia mõju kopsude ventilatsioonile? Hüpoksia puhul kopsude ventilatsioon suureneb. Hüperkapnia puhul kopsude ventilatsioon suureneb rohkem kui O2 vähesusel. 10. Ainevahetuse mõiste, anabolism ja katabolism? Ainevahetus e metabolismi all mõistatakse neid protsesse kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni käigus muudavad toitainetega (valkude, lipiidide ja süsivesikutsega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energialiikideks. Ainevahetuses vabanevat energiat kasutatakse nii raku struktuuride loomiseks ja säilitamiseks kui ka raku spetsiifiliste funktsioonide tagamiseks (st on eristatavad ehituslikud ja energeetilised funktsioonid). See on kahe prtotsessi anabolismi ja katabolismi tasakaal. Anabolism vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine. Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. 11. Ainevahetuse määramise meetodid?
2. TUUMAENERGIA OLEMUS Tuumaenergia erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu süsihappegaasi. Samas võib kaasneda ka oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda. Lisaks eraldub ka suurtes kogustes veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. 2.1. Tuumaenergia tekkimine Tuuma energeetika põhineb tuumaenergia muundamisel teisteks energialiikideks. Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga
Glükosiidid rasvhape, alkoloid, fenoolsed ühendid. Energeetiline ülesanne on kiireimini kasutatav energiaallikas. Strukuurne on rakukestas. Varuaine Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Oligopeptiidid ja valgud e proteiinid e polüpeptiidid.. Taim suudab kõiki 20 aminohapet ise sünteesida. Valgud aminohapete polümeerid. elutähtsad funktsioonid: eluprotsesside katalüüsimine, keemilise energia muundamine teisteks energialiikideks, ehituslik funktsioon (moodustab rakusiseseid struktuure). Koosnevad aminohappejääkidest Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. On hüdrofoobsed. On kas vedelad rasvad, tahked rasvad või on vahana. Taimedel enamasti vedel rasv ( küllastumata. toimib energiaallikana või varuainena seemnes. ) või vaha (kaitsefunktsioon). Steroidid taimeraku membraanides 30.50% lipiididest steroidid. Terpenoidid. Lipiidid on energiaallikaks ja varuaineteks.
Liitvalgud e proteiidid (sisaldavad peale lihtvalgulise osa mitte valgulist täiendavat rühma e prosteetilist rühma, mille järgi klassifitseeritakse: lipoproteiidid (+lipiidid), fosfoproteiidid (+ H3PO4), kromoproteiidid (prosteetiline rühm annab värvuse, nt hemoglobiin ja klorofüll). Valkude funktsioonid: 1) Eluprotsesside katalüüsimine (ensüümid) ja reguleerimine (hormoonid). 2) Keemilise energia transformeerimin muudeks energialiikideks (valkude lõhustumine) 3) Struktuuride loomine (eituslik funktsioon). 4) Kaitse ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest (aktiivne- antikehad, passiivne-nahk, sidekude jne) 5) Elutähtsate ainete transport (hemoglobiin-transpordib hapnikku) 6) Pärilikkuse funktsioon (kromosoomid=nukleoproteiidid) Struktuur: 1) Primaarstruktuur (koostises olevate aminohapete hulk ja järjestus piki ahelat)
Normaalse kehaehituse korral vajab täiskasvanu päevas keskmiselt 1 g rasva 1 kg kehamassi kohta. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 50-70g (kuni 100g) rasvu päevas. Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon). Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks organismile vajalikeks energialiikideks (1 g valku sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n. hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened. Loomsete valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad.
Väikese massiga keha võib võib veeauru osarõhu suhe. Seda väljendatakse %. Mida kõrgem on veeauru t, punktimass. teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2-p1= p (liikumishulga seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Elektrivoolu töö: vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muut=impulss) muundumise mõõt. A elektrivoolu töö vooluringi lõigus-J, Upinge selle Keha impulsimoment:(L) pöörleva keha osade impulsside mõju lõigu otstel, q 'vooluringi lõigu läbiv laeng, I voolutugevus(A), t pöörlemisele. Pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki Steineri lause: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje vooluläbimise aeg, Rakistus()
Diafragma samaaegselt sigma- ja pärakulihastega kontraheerub , kõhupressilihased samuti. Eploclottis sulgub ka (epiclottis – kõripealis, mis neelamise ajal sulgeb hingetoru). Aine- ja energiavahetus 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Organismi aine- ja energiavahetuse all mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuseks sobivates energialiikideks. See energia läheb: 1) rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks; 2) kehatemperatuuri hoidmisel – nahaalune rasvkude; 3) toiduainete depoodeks ehk varudeks – maksas ja lihastes glükogeen; rasvkude; lihaskude; rasvkude, mis on vajalik kui kaitse, tugi; 4) kudede ehituseks, ka ehituseks minevaid toitaineid saab hiljem energeetiliseks otstarbeks kasutada; 5) tööks vajalik – vastavalt töö iseloomule rohkem või vähem.
Kesktõukejõuks (tsentrifugaaljõuks) nimetatakse kesktõmbejõuga võrdset, kuid vastupidiselt suunatud jõudu, mis mõjub liikumise keskpunktile või seosele. Kesktõukejõud on oma olemuselt inertsijõud. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a = v / t = ( v - v0 ) / t . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta). Kilovatt-tund (1 kW.h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust üks kilovatt: 1 kW. h = 3 600 000 J. Kvantmehaanika kirjeldab osakese omadusi lainefunktsiooni abil, mis seob osakese laineomadusi ja ruumilist lokaliseeritust. Lainefunktsioon on koordinaatide ja aja funktsioon, mille kuju sõltub osakese potentsiaalsest energiast. Osakese leidmise tõenäosuses on määratud lainefunktsiooni ruuduga 2.
annaabi.ee 
