Läga juhitakse kinnistesse hoidlatesse, kus käärimise tulemusel tekib biogaas. Tahke kääritusjäägi saab ära kasutada väetisena.Teadlaste soovitus on enne biogaasijaama kavandamist selgeks teha saadavate materjalide kogused ja omadused ning korraldada käärituskatsed. Alles siis saaks otsustada, millist tehnoloogiat ja seadmeid kasutada. Eestis seni häid kogemusi veel pole, mujal aga küll.TTÜ teadlased on teinud tasuvusarvestusi ning väidavad, et Eesti 2007. a energiahindade puhul oleks otstarbekas ehitada biogaasijaamu suuremate prügilate ja reoveepuhastite juurde, kus saab kasutada kogu saadavat energiat (elekter + soojus). Ka lägast tasub energiat toota, kui metaani osa saadavas biogaasis on üle 55%. Teadlased lisavad aga, et biogaasijaamade rajamist peaks toetama vähemalt 20% ulatuses investeeringu maksumusest. Ma arvan,et selle küsimusele,kas Eestis tasub toota biogaasi-võime vastata kindla jaatava vastusega
Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid. Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid. Soojusallikas Temperatuurivahemik Välisõhk -10 . +15°C Ventilatsiooni õhk +15 . +25°C Põhjavesi +4 . +10°C Jõe- või järvevesi 0 . +10°C Merevesi +3 . +8°C Kaljud 0 . +5°C Maapind 0 . +10°C Heitvesi +10°C Soojuspumpadest üldiselt Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarnijafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta. Ainult
Seega arvame, et toote kvaliteet ja hind on tasakaalus. Kohviku Dedi hind ja kvaliteet pole tasakaalus, sest ports oli väike ja hind kallis (70.-) selle koguse kohta. 8) Millised turunduse makrokeskkonnas toimuvad sündmused või trendid võivad mõjutada antud toote tarbimist? Tooge vähemalt kaks erinevat sündmust ja nende selgitust, kuidas toodud sündmused või trendid mõjutavad antud toote tarbimist. 3 · Energiahindade tõus - Sellega kaasneks toidu valmistamise kallinemine, mille tõttu söögikohtades hinnad tõuseks ning inimesed ei käiks enam nii palju väljas söömas. · Majanduse langus Inimeste sissetulekud vähenevad ning väljas söömine muutub liiga kalliks, selle asemel hakatakse rohkem kodus süüa tegema. TOOTED samad erinevad
jääb 10 aasta piiresse. Oleme kindlal veendumusel, et põhjalikult planeeritud/projekteeritud ja kvaliteetselt ehitatud passiivmaja on suurepärane elukeskkond ning hea investeering, mitte ulmeprojekt. Mis saab edasi? Tõenäoliselt olete kõik märganud viimaste aastate kütteenergia kulude suurt kasvu. Kellelegi pole saladuseks, et fossiilsete kütuste maardlate vähenemine ja üha keerukamates oludes tootmine (sügavamalt maapõuest, kaugemal rannikust jne) toob tulevikuski kaasa energiahindade kasvu. Ei taha mitte mõeldagi, milliseks kujunevad korteri või maja küttekulud paarikümne aasta pärast? Loodetavasti on siis juba meil kõigil hästi suur pension ja probleemi pole. Aga kui läheb teisiti? NÕUANNE! Passiivmaja ehitama asudes tuleks varuda aega teadmiste hankimiseks. Kindlasti leiab erinevaid arvamusi ka foorumitest, kuid ainuüksi nende juttude põhjal labidat maasse lüüa kindlasti ei tasu.
Turustamise juures hakkab tulevikus üha enam rolli mängima asjaolu, et tarbija otsustab tarbida kaupu, mis on keskkonnasõbralikumad. Võib öelda, et keskkonnakaitse on puhas majanduslik investeering. Samuti on kütusekulude osa meie majanduses on viimasel ajal väga kiiresti suurenenud ning kuni ei ole mõnda uut imetehnoloogiat tarbijani toodud, jätkub see hinnatõus. Energiaga manipuleerimine poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on Venemaa näitel ka päevakorda kerkinud. Energiahindade pideva tõusuga käib kaasas ka kõrge inflatsioon - on ju suur osa meie igapäevatoodetest toodetud naftast või siis sellega generaatoreid küttes. Tulevikus võib tavaliseks kujuneda, et suurte elektrihindade tõttu ei suudeta piisavalt kütust sisse osta. Seega, taastuvenergia tootmine ning uute tehnoloogiate arendamine on igati põhjendatud. Taastuvenergia tekitab ka hulganisti uusi töökohti - ka tuuleturbiinid ja päikesepaneelid vajavad hooldamist.
.. +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C SOOJUSPUMPADEST ÜLDISELT Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarniafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija ja paigaldajafirmade tausta. Ainult hinnavõrdlusele
.. +15°C Ventilatsiooni õhk +15 ... +25°C Põhjavesi +4 ... +10°C Jõe või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C 5 3. Soojuspumpadest üldiselt Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarnijafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta. Ainult
Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat töötamiseks. Tehnoloogia arenguga suureneb jõudsalt elektrienergia tarbimine, mille tulemusena elektritootjad omakorda tõstavad vajaliku elektrienergia hinda. Energiahindade tõusuga omandab energiasääst järjest suurema tähenduse. See võimaldab tarbijal oluliselt määral elektrile kuluvat raha kokku hoida ja säästa loodust. Suur tarbimine majapidamises ja kõrge elektri hind, annavad tugeva löögi tarbijale, kes peab suure arve oma väikese rahakotiga tasutud saama. Suure elektriarve vältimiseks on tegelikult väga palju mooduseid, kuidas säästa elektrienergiat koduses majapidamises. Elektrienergia säästu võimalutega tuleb lihtsalt tutvuda
isesuguseid tellimusi. Turundajad- erisugused tooted lühikese ajaga. Tooteid muuta aeg-ajalt, et klient oleks huvitatud. Makrokeskkond: Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. Looduskeskkond: hõlmab loodusressursse, Keskkonnateema eriti oluliselt aktiveerunud viimastel aastakümnetel. Toorainete vähenemine, energiahindade tõus, kasvav saastatus. Tooraine vähenemine: aerosoolpakendite mõju osoonkihile, metsa uuendamine, Maavarade vähenemine- toorainehindade tõus. Energiahindade tõus: naftahinnad, alternatiivsete energiaallikate otsimine, tootmistehnoloogia arendamine, Kasvav saastatus: tööstus kui looduskeskkonna muutja. Kemikaalid, elavhõbeda kogus. Plastik. Toorainetööstus ütleb, et rohelisemate toodete ja efektiivsemate tehnoloogiate kasutamine on kulukas
sektorite regulatsioonis on Energiaturu erimeelsusi: kui näiteks ettevõte vaidlustab Inspektsiooni (ETI) ülesanneteks nii omavalitsuse otsuse hindade turulubade väljastamine kui ka turgu kooskõlastamise suhtes, peab ETI andma valitsevate ettevõtete hindade antud küsimuses oma hinnangu. kooskõlastamine ja kontroll. Et vedelkütuse sektoris on tegemist vaba konkurentsiga, 6.Energiahindade regulatsioon. pole hindade regulatsioon vajalik ning selles sektoris piirdub ETI töö turulubade ETI kasutab sarnast hinnaregulatsiooni väljastamise ning müüdava vedelkütuse metoodikat nii elektri-, gaasi-, kui ka kvaliteedi kontrollimisega. kaugkütte ettevõtete reguleerimisel. Regulatsiooni metoodika väljatöötamisel on 2.Eesti elektrisektor ja selle struktuur
asumaaga üle maailma. Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2-4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKP inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem, kui teistel arenenud riikidel (u 80%). Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on finants- ja äriteenuste sektor. Seega Suurbritannia kuulub 1. maailma riikide hulka ja selle all ka Inglismaa.
Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP'na. SKT Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest. Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Sotsiaaldemograafilised näitajad 1. Iive: rahvaarvu kasv: 0,34% aastas (2005. a) 2. Imikusuremus: 5,01 last (2007. a) 3. Laste arv peres: 1,6 last (2005. a) 4. 65 a ja vanemaid inimesi: 17,8% (2005. a) Teismeliste emadus 2002. aasta andmete kohaselt sündis 1000 15-19 aastase neiu kohta 20 last. Võrdluseks võib tuua Nigeri, kus vastav näitaja on 233. Kuigi vaid üks laps kahekümnest on sündinud planeeritud raseduse tulemusel, on Suurbritannia
Makrokeskkond Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad tegurid, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. · Looduskeskkond ¤ Looduskekkonna moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust. Turundajad peaksid olema kursis järgmiste looduskeskkonda puudutavate trendidega: 1. Tooraine vähenemine 2. Energiahindade tõus 3. Kasvav saastatus 4. Valitsuse sekkumine loodusvarade ksautamisse · Majanduskeskkond Majanduskeskkonnal, kus ettevõte tegutseb, võib olla kriitiline mõju ettevõtte tegevuse edukusele nõudluse ja pakkumise kaudu. ¤ Majanduskeskkonna moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid. Tähelepanu tuleks pöörata ka järgmistele näitajatele: 1. Sissetulekute jagunemine ühiskonnas 2
tegevusharude aluseks. Nii on üha enam tähtsust kogumas vee magestamine piirkondades, kus mageveevarud on napid. Lisaks on olulisteks veega seonduvaks valdkondadeks vee puhastusseadmed ja infrastruktuur ning veeteenused. 3. Puhas energia Fossiilsete energiaallikate (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jt.) võimalikust mõjust kliima soojenemisele on räägitud juba aastaid. Viimasel ajal kiirelt kallinenud energiahindade toel on lisaks heitmeprobleemidele energia aruteludes lisandunud ka fossiilsete energiaallikate piiratuse küsimus. Kolmanda olulise momendina on energia puhul hiljutised geopoliitilised sündmused suurendanud arenenud riikide vajadust energeetilise sõltumatuse suurendamiseks. Seega on üha rohkem põhjust rääkida võimalikest alternatiividest energiamajanduses. Termin "puhas energia" on mõnevõrra laiem käsitlus, mille keskmes on üleüldine keskkonnasõbralik energiatootmine
kujunenud kaubandussuhted rohkem kui 50 endise asumaaga üle maailma. Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2-4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKP inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem, kui teistel arenenud riikidel (u 80%). Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on finants- ja äriteenuste sektor. Seega Suurbritannia kuulub 1. maailma riikide hulka. 5
kriisi pole. Parempoolsed uuskeynes`ianistid leidsid, et raha juurdetrükkimine võimaldab vähendada maksukoormust ( ja stimuleerida tootmist). Vasakpoolsed uuskeynes`ianistid soovitasid aga inflatsiooni arvel suurendada sotsiaalkulutusi. Alates 1970. aastatest enamarenenud maid tabanud majandusraskused olid aga hoopis keerukamate põhjustega. 1. Aastail 1973 - 1975 ja uuesti 1980. aastate naftas`okk, kütuse- ja energiahindade järsu kallinemise ning üldise hinnatõusu. 2. Automatiseerimine ja arvutite levik põhjustasid tööpuuduse tõusu. 3. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine. Kõige selle tõttu keynes`ianism enam ei toiminud. 8.8. MONETARISM M o n e t a r i s m ehk kõva raha poliitika. Selle üks tähtsamaid põhjendajaid on olnud Chichago ülikooli professor MILTON FRIEDMAN. Monetarism kui majanduskoolkond peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust
· SKT Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. · Teenindussektori osakaal Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem kui teistel arenenud riikidel- umbes 80%. Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on finants- ja äriteenuste sektor. Põllumajandus on
Edaspidi kasvas inflatsioon siiski mõõdukalt. Suht piiratuks jäi globaalsete toidu ja energihindade kasv, va. 2000-2001 lõpus, mis hoogustas inflatsiooni Eestis. 2003-2005 takistasid hinnataseme tõusu suurenev konkurents ja tootlikkus mittekaubeldavate kaupade sektoris. Pärast 2004a EL ühinemist, hakkasid tarbijahinnad järsult tõusma. 2005a. Pärast tollimaksude ühtlustamise mõju taandumist, avaldas halba mõju energiahindade kasv. Kõrgemad naftahinnad põhjustasid hinnatõusu kõigis sektorites. 2006 a. Hakkas inflatsiooni mõjutama kiire majanduskasv. 2007 a. Hoogustas üleilme toormehindade kasv inflatsiooni veelgi. Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes. Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind
Edaspidi kasvas inflatsioon siiski mõõdukalt. Suht piiratuks jäi globaalsete toidu ja energihindade kasv, va. 2000-2001 lõpus, mis hoogustas inflatsiooni Eestis. 2003-2005 takistasid hinnataseme tõusu suurenev konkurents ja tootlikkus mittekaubeldavate kaupade sektoris. Pärast 2004a EL ühinemist, hakkasid tarbijahinnad järsult tõusma. 2005a. Pärast tollimaksude ühtlustamise mõju taandumist, avaldas halba mõju energiahindade kasv. Kõrgemad naftahinnad põhjustasid hinnatõusu kõigis sektorites. 2006 a. Hakkas inflatsiooni mõjutama kiire majanduskasv. 2007 a. Hoogustas üleilme toormehindade kasv inflatsiooni veelgi. Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes. Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. 2009 jaanuaris oli inflatsioonitase
· SKT Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. · Teenindussektori osakaal Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem kui teistel arenenud riikidel- umbes 80%. Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on finants- ja äriteenuste sektor
müügiosakond, arendusosakond jne. 2. Makrokeskkond Makrokeskkonna moodustavad 6 erinevat keskkonda (vt. üleval loetelu). a. Looduskeskkond moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust. Näiteks: tooraine vähenemine (puit, toit, vesi jne), energiahindade tõus, kasvava saastatus, valitsuse sekkumine loodusvaradesse. b. Majanduskeskkond moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid. Peamiselt on selleks järgmised näitajad: majanduskasv, töötus, intressimäärad, valuutakursid jne. Tähelepanu tuleks pöörata ka järgmistele näitajatele: sissetulekute jagunemine ühiskonnas, säästude ja
osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb, reklaamitakse tervislikku toitumist. Looduskeskkond- hõlmab loodusressursse, mis on sisendiks turundajale või on mõjutatud turundustegevuse poolt. Looduskeskkonna kaitse on tähtis ettevõtetele. Probleemid: tooraine vähenemine (veepuudus, toit, põllumajandusmaa vähenemine, mittetaastuvate maavarade vähenemine, uurimistööd et kasutusele võtta uusi materjale), energiahindade tõus (naftahindade tõus avaldub mõju hinnapoliitikale), kasvav saastatus (pakendid) ja valitsuse sekkumine loodusvarade juhtimisse (rohelist mõtlemist surutakse peale). Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama. Majanduskeskkonna moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid. Näitajad: sissetulekute jagunemine
Jäämere kliimat , hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat. Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Golfi_hoovus - 51 - - 52 - ENERGIA ALALIIGID Puhas Energia Fossiilsete energiaallikate (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jt.) võimalikust mõjust kliima soojenemisele on räägitud juba aastaid. Viimasel ajal kiirelt kallinenud energiahindade toel on lisaks heitmeprobleemidele energia aruteludes lisandunud ka fossiilsete energiaallikate piiratuse küsimus. Kolmanda olulise momendina on energia puhul hiljutised geopoliitilised sündmused suurendanud arenenud riikide vajadust energeetilise sõltumatuse suurendamiseks. Seega on üha rohkem põhjust rääkida võimalikest alternatiividest energiamajanduses. Termin “puhas energia” on mõnevõrra laiem käsitlus, mille keskmes on üleüldine keskkonnasõbralik energiatootmine
niisutamine tõstab suhtelise niiskuse taset veelgi ja võib tekkida oht hallituse tekkeks või veeauru kondenseerumiseks. Hoonepiirdeid mõjutab nii suhteline niiskus kui ka absoluutne niiskus: õhu veeauru sisaldus. Õhu absoluutne niiskus määrab veeauru liikumise läbi hoonepiirde. Siseõhu suhteline niiskus sõltub niiskustootlusest ruumides (inimese elutegevus, toidu valmistamine, pesemine, taimede kastmine jne.), ventilatsiooni toimimisest ja õhuvahetusest ning välisõhust. Seoses energiahindade kallinemisega ja sooviga säästa keskkonda pööratakse enam tähelepanu seinte lisasoojustamisele ning säästlikule kütmisele. 20. sajandil ja varem ehitatud puitkorterelamute palkseinte levinuim paksus on ~15 cm, mille soojusjuhtivus on küllalt suur: 0,7 W/(m2·K). Puitseina (nii palkseina kui ka puitsõrestikseina) võib soojustada väljastpoolt oluliselt kahjustamata tema soojus- ja niiskusrežiimi. Võrreldes seestpoolt soojustamisega, on väljastpoolt lisasoojustamise
annaabi.ee 
