november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine, repressioonid vastaste kallal, kiriku tagakiusamine Jaan Anvelt sündis 18.aprill 1884 1907 astus Peterburi ülikooli, kus heideti välja revolutsioonilise tegevuse eest andis välja enamlikku ajalehte "Kiir" 1917 Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees 1924 1.detsembri mässu organiseerija Eestis hukati Stalinlike repressioonide käigus 11.detsember 1937 MURRANG
Esimese maailmasõja sõjategevust lõpetav Compiegne'i vaherahuleping, kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Pariisi rahukonverentsi otsused olid, et kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased, sest Versailles´ rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid
6. Äärmuslike liikumiste tugevnemine Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919 21.jaanuar 1920 See töötas natuke enam kui poolteist aastat ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Osalesid 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud ja diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. . Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu
1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida ja LõunaEesti. Eestlaste üks ebaedu põhjusi oli see, et rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I msst sõjatüdimus ja majanduslik kriis. Puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Meeste võitlusmoraal oli madal, selles oli omajagu süüd sõjatüdimusel. Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul, mil Eesti väed alustasid
1905. aasta revolutsioon Jaan Tõnisson 1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reima...
vaherahu. Samal päeval alustas tegevust Eesti ajutine Valitsus lõppes Saksa okupatsioon. Samal ajal alustas Venemaa pealetungi läände, et viia ellu maailmarevolutsiooniidee. Eesti jäi punaarmee teele. 5. Eesti Vabadussõda · Vabadussõda algas 28. novembril 1918 kui enamlased vallutasid Narva ja kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) eesotsas Jaan Anveltiga. Kommuun oli näiliselt iseseisev riigilaadne moodustis, mida juhiti Moskvast ja kus teostati enamlikku poliitikat. · Vabadussõda algas Eesti jaoks halvasti, sest vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetust. Saksa okupatsiooniaegne terrorireziim oli enamlaste populaarsust vaesema elanikkonna hulgas suurendanud. · Oma maa ja vabaduse kaitsele asusid ainult o Kohusetundest ajendatud ohvitserid o Omakaise baasil loodud kaitseliidu liikmed o Romantililselt meelestatud koolipoisid, nad püüdsid kõigi kättejuhtuvate vahendite ja meetoditega vaenlase edasitungi
vaherahu. Samal päeval alustas tegevust Eesti ajutine Valitsus lõppes Saksa okupatsioon. Samal ajal alustas Venemaa pealetungi läände, et viia ellu maailmarevolutsiooniidee. Eesti jäi punaarmee teele. 5. Eesti Vabadussõda · Vabadussõda algas 28. novembril 1918 kui enamlased vallutasid Narva ja kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) eesotsas Jaan Anveltiga. Kommuun oli näiliselt iseseisev riigilaadne moodustis, mida juhiti Moskvast ja kus teostati enamlikku poliitikat. · Vabadussõda algas Eesti jaoks halvasti, sest vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetust. Saksa okupatsiooniaegne terrorireziim oli enamlaste populaarsust vaesema elanikkonna hulgas suurendanud. · Oma maa ja vabaduse kaitsele asusid ainult o Kohusetundest ajendatud ohvitserid o Omakaise baasil loodud kaitseliidu liikmed o Romantililselt meelestatud koolipoisid, nad püüdsid kõigi kättejuhtuvate vahendite ja meetoditega vaenlase edasitungi
madalas võitlusmoraalis.Inimesed tuntsid sõjatüdimust ega uskunud et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased . Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun,mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavat osaks. Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogude kätte,mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.Nõukogu jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlikku poliitikat.Ainsa riigina tunnustas ETK iseseisvust Nõukogude Venemaa ,kuna nii avanes võimalus kujutada interventsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel.Tegelikult allus ETK Nõukogu Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma tahet maksma panna isegi vähetähtsates konfliktides punavägede juhtkonnaga. 3 Murrang Vabadussõja käigus Aastavahetusel hakkas olukord muutuma.Punavägede edasitung
otsustava tõuke noore riigi kodanike kaitsetahte tõusule. Reformiga said eestlased ümber jaotatavate mõisamaade näol käegakatsutava väärtuse, mille eest oldi valmis seisma ka relv käes ning isegi ilmses ülekaalus näiva vaenlase vastu. Paraku pingestas maareform Eesti suhteid Saksamaa ning teiste riikidega, kelle kodanike hulka mitmed endised suurmaaomanikud kuulusid. Euroopa avalikkusele tundus Eesti maareform liiga radikaalne, kohati suhtuti sellesse koguni kui enamlikku ettevõtmisse. Samas tagas reform noorele vabariigile piisava toetajaskonna: tänu sellele rajati üle 30 000 uue talu, mille värsked omanikud polnud enam vastuvõtlikud ka Tartu rahulepingu sõlmimise järel Moskva poolt levitatud enamlikule propagandale. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide iseseisvumine polnukski ilmselt mõeldav ilma maareformideta ja suurmaaomandi jagamiseta endiste pärisorjade järeletulijatele. Kuid samas tähendas see kurssi eelkõige agraarsele arenguteele,
Saksamaale. b) Vabadussõja algus: Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28. novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti umbes 2/3 Eestist. c) Eestlaste ebaedu põhjused: · rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I maailmasõjast sõjatüdimus ja majanduslik kriis. · keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti. · vastase arvuline ülekaal. · relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus.
Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus
a. sõlmiti I maailmasõja sõjategevust lõpetav Compiegne'i vaherahuleping, kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada
suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus
a. sõlmiti I maailmasõja sõjategevust lõpetav Compiegne'i vaherahuleping, kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada
· ETKl polnud õigust väljendada kogu eesti rahva tahtmist väga paljud eestlased pooldasid iseseisvust · ETKd ei tunnustanud riigina ükski teine maailma riik peale Nõukogude Venemaa (mida samuti selleks ajaks polnud veel ükski riik tunnustanud) 6 · ETKs kehtis vene raha jne. jne. Eesti Töörahva Kommuun jätkas enamlikku poliitikat: · tööstusettevõtted natsionaliseeriti · mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid · valitses punane terror · kiusati taga kirikut ja vaimulikke Niisiis seisis Eesti Töörahva Kommuuni seljataga tegelikult Eestit vallutada tahtev Nõukogude Venemaa oma sõjaväe Punaarmeega. Esialgu tungis Punaarmee kiirelt ja edukalt edasi kahel suunal: 1) Narva poolt ja 2) Pihkva suunalt Valga ning Võru peale. 1919
kasvatades partei liikmete ja veelgi enam oma pooldajate ridu. Septembris võitsid nad linnavalimised Tallinnas ja Narvas. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. Loosung "Maha sõda!" võeti omaks ilma mõtlemata, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik sõda tegelikult lõpetada. Lubati maad ümber jagada, ütlemata kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsioonikomiteed. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda pealinnas Petrogradis. Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale pöörati samuti tähelepanu. Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi
a. sõlmiti I maailmasõja sõjategevust lõpetav Compiegne'i vaherahuleping, kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Marjanne Priidik 12.c klass Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil
tähtsamaks, kasvatades partei liikmete ja veelgi enam oma pooldajate ridu. Septembris võitsid nad linnavalimised Tallinnas ja Narvas. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. Loosung "Maha sõda!" võeti omaks ilma mõtlemata, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik sõda tegelikult lõpetada. Lubati maad ümber jagada, ütlemata kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsioonikomiteed. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda pealinnas Petrogradis. Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale pöörati samuti tähelepanu. Neis linnades
5 Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased 29. novembril kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). See kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juhiohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Nõukogu jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlikku poliitikat. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeritud mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud (kommuunid). Poliitiline vastasrind suruti maha repressioonide abil punase terrori läbi hukkunute arv ületas 600 piiri; kirik ja usuorganisatsioonid langesid põlu alla. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvumist" Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kirjutada interventsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel.
Nõukogude Täitevkomitees. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial, mis ulatusliku propagandakampaania kaasabil vallutas rahvamasside teadvuse. Aastaid sõjaraskusi talunud rahvas võttis enamlaste loosungi ,,Maha sõda!" omaks ilma küsimata, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada. Maakehvikuid paelus maa ümberjagamise lubadus ja taas ei tahetudki teada, kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja heldelt Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsiooni-komiteed ning organiseeriti Punakaardi relvastatud salku. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda muidugi pealinnas, kuid Petrogradi kõrval pöörati suurt tähelepanu ka Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale
üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema. Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. *eestlaste ebaedu põhjused- ->vastase arvuline ülekaal, ->oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, ->otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine, -> meeste madal võistlusmoraal *Eesti Töörahva Kommuun-Pärast Narva vallutamist kuulutati välja ETK, mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavaks osaks. Selle etteotsa asus Jaan Anvelt. Nõukogu jätkas enamlikku poliitikat. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kujutada interventsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel. Tegelikult allus ETK Nõukogu Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma tahet maksma panna isegi vähetähtsates konfliktides punavägede juhtkonnaga. *Eestlaste edukuse põhjused 1919-->soomusrongid, ->Johan Pitka juhitud meredessandid,
ESRKga paralleelselt tegutsesid Eesti Nõukogu, Eesti Maavalitsus, linnade ja maakondade esindused, kes sugugi ei kiirustanud enamlaste võimu tunnustamist. Ei kiirustatud kõikide endiste ametiasutuste laialisaatmisega - 15. nov 1917 ajasid enamlased vägivalla abil laiali Eesti Maanõukogu. 20. nov aeti samamoodi laiali ka Eesti Maavalitsus - esialgu ei olnud kavatust see laiali saata, sooviti tagandada ainult juhtkond, ametkond loodeti alles jätta, aga Maavalitsuse ametnikud otsustasid enamlikku riigipööret mittetunnustada ja lahkusid ametis in corpore. Vahetult pärast pööret oli kõrgemaks võimukeskuseks ESRK, aga seal muutused, nüüd jäi järele 16 liiget, need jagati propotsionaalselt, 4 kohta enamlaste partei komiteele, 4 kohta esseeride partei komiteele, 4 ... Üldiselt hakkas ESRK roll üsna kiiresti vähenema, see loodi riigipöörde läbiviimiseks, seetõttu hakkas
kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus
Samas see jutt polnud enam päris uus. Alates aprilliteesidest oli päevakorral olnud võimu võtmine Nõukogudele. Pärast juulikriisi, kui enamlasi ajutiselt tagasi tõrjuti, toimus juuli- aug vahetusel enamlaste partei 6.kongress, sellel võeti ametlikult päevakorrast maha senine loosung „Kogu võim Nõukogudele!“ ja kõneldi relvastatud võimuvõtmisest. KTK-st olid enamlased kõrvale jäänud ja enamlased ei tahtnud valitsusvõimu üle andmist sellistele nõukogudele, tahtsid ikkagi enamlikku enamust. Tundus, et ei õnnestu ülemvõimu saavutada. 6.kongressi toimumise ajaks olid paljud juhtivad enamlased arreteeritud või pagendatud, relv väljaastumise juttu ei rääkinud juhtivad parteimehed. Sept, kui Lenin oma kirjades nõudis relv ülestõusu, on arusaamatu, miks nüüd on tarvis asuda relv riigipöörde teele, kui nõukogudes on olnud ümbervalimised ja enamlased paljudes nõukogudes juhtpos-l. Lenin ei jätnud oma jonni, okt
annaabi.ee 
