Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased. Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainema moodustavad koe. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 3. Millest sõltub rakkude kuju? Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? 5
Nii ongi ta varustatud kahe viburiga, mis teda hõlpsasti edasi viivad. Vetikatel on sageli olemas võimalus end ebasobivate keskkonnatingimuste eest kaitsta. Nii võivad ka koppvetikataimed hapniku puudusel viburid ära heita ja limaga kattuda. Koppvetikad saavad paljuneda mitmel erineval moel. Näiteks suvel paljunevad nad liikumisvõimeliste rändeostega, sügisel aga sugulisel teel. Jahedate sügisilmadega tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Olles talvise ebasoodsa kasvuperioodi vaikselt mööda saatnud, hävib paari kaitsev kest ja sisu jaguneb neljaks tillukeseks koppvetikak Eestikeelne nimi koppvetikas Ladinakeelne nimi Chlamydomonas Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakuline üheaastane vetiktaim. Suurus 0,015...0,03 mm
Rakuteooria põhiseisukohad Põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi elementaarüksus Kõikide organismide rakud on sarnased Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega.
lagundades. Seened paljunevad enamasti eostega. Looduses on seened olulised lagundades. 5. Inimesed kasutavad seeni söögiks, pärmi valmistamiseks, antibiootikumide valmistamisel, juustu valmistamisel, alkoholi kääritamisel. 6. Pärmseened paljunevad pungudes ja eostega. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened pungudes ja seda väga kiiresti. Pärmraku külge tekib kühm, mis paisub ja omandab emaraku kuju. Kui pärmseentel on rikkalikult toitu, siis hakkab uus rakk omakorda punguma veel enne, kui ta ise emarakust eemaldub. Kui pärmseentel aga pole palju toitu ega soodsaid tingimusi, jaguneb pärmraku sisu neljaks eoseks. Sellise eoskotina elab pärmseen ebasoodsad tingimused üle. Soodsates tingimustes areneb igast eosest pärmrakk. 8. Pärm on kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass. Seda kasutatakse toiduainetetööstuses
4.Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. 5. Vetikaid võib olla nii mikroskoopiliseid kui ka makroskoopilisedid. 5. Vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ega juuri, varsi, lehti. Koppvetikas Elupaik: väikesed veekogud, lombid; Suurus: 15-30µm; Paljunemine: suvel paljuneb mittesuguliselt- eostega. Sügisel tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke ning need vabanevad emaraku kestast. Pärast talvist puhkeperioodi hävib neil kest ja sellest vabaneb neli tillukest koppvetikat; Liikumine: eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asetseb punane silmtäpp. Sellega tajub koppvetikas valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa suunas. Vesijuus Elupaik: jahedaveelistes jõgedes ja ojades; Paljunemine: paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Pruunvetikad (põisadru) Põisadru kasvab kuni 30cm pikkuseks
· Viburite kinnitumiskohtade läheduses on punane silmtäpp (sellega tajub ta valgust, mille poole ujuda). · Rohelise värvuse annab talle kopakujuline kloroplast (, mis paikneb rakukesta vahetus läheduses). · Neil on fotosünteesimiseks ja elutegevuseks head tingimused. · Suvel paljuneb ta mittesuguliselt eostega. Kuid ta paljuneb ka suguliselt (Sügisel külmas vees tekib koppvetikas palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast ning ujuvad ringi, liituvad ning kattuvad paksu kestaga. Pärast pikka puhkeperioodi hävib kest ja tekib palju väikesi koppvetikaid.) Klorella · Puuduvad viburid. · Keraja kujuga ning koppvetikast väiksem. · Mõõtmed varieeruvad keskkonnatingimustest. · Elab samblike talluses · Elab sümbioosis alamate selgrootutega (vesikelluke, hüdra). · Paljuneb ainult eostega (Kasvatades sobivates tingimustes, paljunevad rakud 1-2 korda
Rakku ümbritseb rakumembraan, mida katab ka rakukest. Pärmirakku täidab vedel tsütoplasma ning raku sees paiknevad mitmed raku elutegevuseks vajalikud organellid. Pärmiraku pärilikkuse aine asub rakutuumas. Seega on pärmseened päristuumsed organismid. Pärmirakud sisaldavad väga rohkesti vitamine , enamasti B-vitamine. Pärmseened paljunevad neile sobivates keskkondades . Enamasti paljunevad pärmid pungumise teel. Algul moodusetub esimesest rakust tütarrakk, mis jääb esialgu emaraku külge. Pungudes liigub tütarrakku osa pärilikkuseainest ning rakusisaldistest. Kohe peale raku pungumist hakkab tütarrakk kasvama, kuni saavutab normaalse raku mõõtmed. Emarakku jääb aga punga väljumise kohale pungaarm. Kui rakud paljunevad väga soodsate tingimustega alas, ei jõua aga tütarrakk emarakust veel eralduda, kui hakkab ise paljunema. Selle tagajärjel võib moodustuda pärmirakkude kogumik ehk koloonia
rakk ja sessiilne kinnitumisjätkega rakk. Caulobacter on veebakter, kes kinnitub kinnitusjätkega pindadele. Omavahel kinnitudes moodustab rosette. Ebavõrdne jagunemine toimub: Caulobacteril Beggiatoa Saprospira Nocardia Mycobacterium Pungumise teel paljunevad Hyphomicrobium Rhodomicrobium Ancalomicrobium Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eemaldub pung alati emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. GONIID - Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid. Goniidiga paljunevad: - Thiothrix - Leucothrix - Sphaerotilus - Caryphanon Osad niitjad tsüanobakterid paljunevad lühikeste ümardunud otstega niiditükikeste ehk hormogoonide abil. need on lühikesed rakkude ahelad, mis tekivad samuti niidi apikaalsete rakkude paljukordse jagunemise teel. Need liiguvad libisevalt. (NT: Oscillatoria; Leucothrix)
14. Sinivetikatel esineb ainult sugutu paljunemine, mis toimub kas rakkude pooldumise, kolooniate jagunemise või trihhoomide fragmenteerumise teel. Kokkoidsete sinivetikate rakkude jagunemine toimub väga kiiresti ja sellepärast ei jõua tütarrakud emarakuga samasid mõõtmeid saavutada. Selle tulemusena tekib suur hulk väikeseid rakke (nanotsüütid). Teine rakkude jagunemise viis on siis, kui emarakk suureneb ning selle sees toimub paljukordne jagunemine siis vabanevad emaraku lõhkemisel väikesed tütarrakud (endospoorid). Niitja ehitustüübiga sinivetikatel toimub trihhoomide fragmenteerumine ning moodustuvad lühikesed, enamasti 5-15 rakust koosnevad jupid (hormogoonid), mille tekkeks on kaks viisi: vegetatiivsete rakkude kärbumise tulemusena ja trihhoomis oleva ühe raku pooldumise tagajärjel, millele järgneb fragmentide lahknemine. 15. Teostatakse kahel viisil: 1) Geneetilise informatsiooni transformatsioonil, kus lühikesed DNA lõigud (plasmiidid)
nagu näiteks õlu ja vein. Pärmseentele soodsad temperatuurid on erinevad, umbes -2°C kuni +45°C. Näiteks pagaripärmile kasvuks on kõige soodsam temperatuur 30°C. Pärm talub ka teatud temperatuurini külmumist. Pärmseente paljunemine [Lisa 1] on enamasti pungudes kui ka eostega. Pungumine on, kui uus organism saab alguse vana organismi väljasopistustest. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened pungudes ja seda eriti kiiresti. Pärmraku külge tekib kühm, mis suureneb ja omandab emaraku kuju. Kui pärmseentel on palju toitu, hakkab uus rakk punguma veel enne, kui ta ise emarakust eemaldub. Kui pärmseentel aga pole rikkalikult toitu ega soodsaid tingimusi, jaguneb pärmraku sisu neljaks eoseks. Sellise eoskotina elab pärmseen ebasoodsad tingimused üle. Soodsates tingimustes areneb igast eosest pärmrakk. [Lisa 1] Pärmseene paljunemine PÄRMIRAKK Väliskujult on üherakulised pärmseened [Lisa 2] ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe
....D.....Suitsupääsukese rännete uurimine .....C.....Südamelihaskiudude töö mõjutamine hormoonide mõjul ......D.....Matsalu lahe rohekärnkonna kudemise uuringud ......D.....Lendorava arvukuse uurimine Raplamaal Jalase maastikukaitsealal .....E..... Jalase maastikukaitseala taimestiku liigilise koostise uurimine 15.Nimetage rakuteooria põhiseisukohad. (3) 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Mitmoos – tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise ehk mitmoosi teel. 3. Kooskõla – rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 16. Kellel on moondeline areng? jõevähk, ahven, lendorav, riidekoi, tiigikonn, kartulimardikas, lepatriinu, põldlõoke, ristämblik, meriforell, koger, koerliblikas, harilik kärnkonn, maipõrnikas,emakala ehk kiviluts, delfiin (11) 17.Millega on tuntuks saanud järgmised teadlased? a) K.E.vonBaer – Avastas imetaja munaraku. Seejärel järeldas, et munarakust saab alguse
Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Tänapäeval kasutatakse rakkude uurimiseks elektronmikroskoope. Elektronmikroskoop: Transmissioon tasapinnaline. Skaneeriv ruumiline. Rakubioloogia uurimismeetodid tänapäeval. Erinevad mikroskoobid objektide vaatlemiseks ja fotografeerimiseks (binokulaarsed, stereo-, valgus- ja elektronmikroskoobid). Mikrotoom võimalikult õhukeste preparaadilõikude saamiseks. Värvimine väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks.
Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839 Rudolf Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude mitmekesisus väikseim rakk(bakter) mükoplasma põhjustab köha suurim rakk jaanalinnu munarakk(kollane osa) keskmine suurus 10-30 mikromeetrit Üherakuslistel organismidel toimub aine, energia-ja infovahetus kõik rakumembraani vahendusel ja on oluline et välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe oleks paigas, liiga väikese suhte korral häiruvad kõik eelmainitud protsessid. Kujult on rakud erinevad
veel ka seemnetega. Eoseline paljunemine on omane vetikatele, sammal- ja sõnajalgtaimedele. Lihtsama ehitusega vetikatel(nt. Koppvetikal, klorellal, vesijuuksel) võivad eosed tekkida tavalistes keharakkudes. Sammal- ja sõnajalgtaimedel moodustuvad eosed vastavates organites- eoslates ehk sporoangiumides. Eosed ehk spoorid on üherakulised. Seejuures võivad nad erineda nii kujult kui ka suuruselt. Mõnel üherakulisel vetikal, nt. Klorellal, on eosed kujult ja ehituselt emaraku sarnased. Seljuhul nimetatakse neid autospoorideks. Viburi või viburitega varustatud eoseid nimetatakse zoospoorideks. Erinevalt keharakkudest on eostel tugev kest, mis kaitseb neid ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Eosed sisaldavad rohkesti varuaineid, aga vett on neis tunduvalt vähem kui keharakkudes. Enamasti tekib ühe raku jagunemisel 4,8 või suurem paarisarv eoseid. Mittesugulisel paljunemisel, olgu see vegetatiivne või eoseline, kujuneb uus organism ühest
(välise toitaineallika otsalõppemine, jääkainete kogunemine, kuivus). Kui kultuuri hoida pidevalt aktiivse kasvu faasis (anda piisavalt toitaineid), siis ta ei sporuleeru. Sporogeneesi saab indutseerida ka Mn lisamisega söötmesse, rakkude kultiveerimisega mullaagaril, kartuliagaril. Spoor moodustub 1.5 tunni -1 ööpäeva möödudes peale sporulatsiooni algatamist. Energiaallikana sporulatsioonil kasutatakse varuaineid: polüsahhariide ja polühüdroksüvõihapet ja ka emaraku komponente, mis sporulatsiooni algfaasis lagundatakse. Sporulatsiooni esimestel etappidel võib protsessi tagasi suunata toitainete, näiteks glükoosi lisamisega. Teatud sporulatsiooni etapist alates aga ei protsess enam pidurdatav. Sporulatsiooniga on seotud vähemalt 200 geeni, mis aktiveeruvad sporulatsiooni käigus. Spoori teke B. subtilisel võtab aega ca 8 tundi, idanemine toimub aga kiiresi, umbes 1-1.5 tunni jooksul.
Raku mõiste · Leeuwenhoek ainuraksed, bakterid (mikrobioloogia isa) 1632 1723 · K. E. von Baer 1826 avastas imetaja munaraku 2. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased ehituselt , keemilise koostise ja ainevahetuse poolest · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas · Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogu 3. Rakkude mitmekesisus 1) Rakutuuma ehituse alusel a) eeltuumsed prokarüoodid. nt bakterid b) päristuumsed eukalüoodid taime-, looma-, seenerakud protistid 10 Elusloodus Eeltuumsed päristuumsed Bakterid 2) Rakkude hulga alusel a) üherakulised organismid
toimub piiltõmbumine). Piilid on peenemad, kui viburid ja neid on reeglina rohkem, kui vibureid, isegi kuni mitu tuhat raku kohta. Piilide pikkus on 0.3-12 µm. Tipus on adhesiinid nende kaudu toimub kinnitumine pinna retseptoritele. 56. Mis roll on endospooridel? Endospoorid on puhkevormid, mida teatud bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Reeglina tekib ühes rakus üks endospoor, mis vabaneb emaraku lüüsudes ning mis võib idanemisvõimelisena säilida väga pikka aega. Erandeid on ka. Näiteks Metabacterium polyspora rakus moodustub 4-9 endospoori. Anaerobacter'i rakus on leitud kuni 5 endospoori. 57. Endospoori omadused, termoresistentsus. 1. Endospoor on väga termoresistentne. Kuumuse toime eest kaitsevad spoori DNA-d. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121C. Kui autoklaavi pole, aitab tündaliseerimine
Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Jah, kui rakus moodustub mitu endospoori. Endospoori teke ja idanemine. 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas pulkja moodustisena (aksiaalfilament). 2. Üks kromosoom koos osa tsütoplasmaga liigub raku ühele poolusele ja eraldub sissesopistuva rakumembraanist moodustuva vaheseinaga. Moodustub 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub spoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku TPMga. Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4. Prospoori kahe membraani vahele hakatakse sünteesima modifitseeritud peptidoglükaanist kihti- korteksit. 5. Spoori peale moodustuvad valgulised spoorikest ja eksospoorium. Need sünteesib emaraku membraan! Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse. Spoorid vabanevad
nõrkadel vartel. Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. Kõrvekarvade ehitust on kirjeldatud pikemalt töös nr. 65. 5.1.3. Õhulõhed Gaasivahetuseks on lehtedel erilised moodustised -- õhulõhed (stomata, ainsuses stoma). Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kuju ja arv varieerub liigiti olulisel määral. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele
Cohn ja hiljem kirjeldas nende teket ja idanemist R. Koch o Endospooriks muutub ainult osa rakust o Ühes rakus mood üks spoor (kuid on ka erandeid) o Spoor ei ole obligatoorne osa raku elutsüklist o Spoor sisaldab oluliselt vähem materjali kui tema emarakk, ta ei sisalda sellised komponente mis on kergesti asendatavad või ebastabiilsed o Spoor moodustub 1,5 h 1 ööoäeva jooksul o Spoori moodustamisel kasutatakse energiaallikana varuaineid ja emaraku komponente o Sporolatsiooni esmastel etappidel võib protsess tagasi suunduda kui keskkonna tingimused paranevad o Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes o Sporogeneesi etapid: 1. DNA replikatsioon, mood 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas 2. Üks kromosoom koos tsütoplasmaga liigub raku ühele poolusele 3. Üks kromosoom eraldub sissesopistuva rakumembraanist moodustatava vaheseinaga 4
Need omakorda lagundatakse peptidaasiga monomeerideks aspartaadiks ja arginiiniks. 30 SPOROGENEES JA ENDOSPOORID Esimesena kirjeldas endospoorid bakteril Bacillus subtilis Ferdinand Cohn ning seejärel bakteril Bacillus anthracis Robert Koch. Endospoorid on puhkevormid, mida teatud bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Reeglina tekib ühes rakus üks endospoor, mis vabaneb emaraku lüüsudes ning mis võib idanemisvõimelisena väga pikka aega. Erandeid on ka, aga neid on väga vähe. Näiteks Metabacterium polyspora rakus moodustub 4-9 endospoori. Anaerobacter'i rakus on leitud kuni 5 endospoori. Epulopiscium sp rakus moodustub arvukalt tütarrakke. Tütarrakud väljuvad emarakust pilu kaudu. Tegu on ainulaadse "sünnitajabakteteriga". 16SrRNA järjestuste alusel on need kaks bakterit lähedased klostriididega
Endospoore ei saa pidada paljunemisvahendiks, kuna spoorist tekib ainult üks rakk. Endospoorid tekivad bakteri kasvuaja lõpus, kui elutingimused halvenevad. Tekib 2 kromosoomi, mis liiguvad raku eri otstesse ja tekib kaks ebavõrdse suurusega rakku, millest väiksem on spoor. Moodustuv spoor kattum TPMga , moodustub 2 membraaniga kaetud prospoor. Prospoori kahe membraani vahele hakkab sünteesuma PDG kiht- korteks. Spoori peale moodustub spoorikest ja eksospoorium. Spoor vabanem emaraku autolüüsil. Idanemine: Lüüsub korteks, varuvalgud hüdrolüüsuvad, algab DNA süntees. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed on nt perekonnad Bacillus, Sporobacillus, Sporomusa. Botulism ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katku endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega, nagu ka botulismi tekitajad
katalaas-positiivsed ja liikuvad. Clostridium liigid on obligatoorselt anaeroobid ja katalaas- negatiivsed ning nad võivad olla kas fermentatiivsed või proteolüütilised, või mõlemad korraga (Baird-Parker, 2000). 2 1 SPOORI MOODUSTUMINE 1.1 Endospoorid Kui keskkond ei ole arenguks soodne, on Bacillus ja Clostridium perekonna liikidel võime moodustada spoore. Spoorid moodustatakse emaraku sees ja raku lüüsumise järel vabanevad nad keskkonda. Joonisel 1 on toodud spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel. Tegemist on ellujäävate vormidega, mis on ekstreemselt resistentsed enamikele keskkonna stressifaktoritele. Nende liikide spooridel on väike metaboolne aktiivsus. Vahetult pärast spoori moodustumist esineb metaboolset aktiivsust vähesel määral, kui üldse (Setlow, 2014) Joonis 1. Spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel (Sporeweb, 2014)
51. Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas pulkja moodustisena (aksiaalfilament). 2. Üks kromosoom koos osa tsütoplasmaga liigub raku ühele poolusele ja eraldub sissesopistuva rakumembraanist moodustuva vaheseinaga. Moodustub 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub spoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku TPMga. Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4. Prospoori kahe membraani vahele hakatakse sünteesima modifitseeritud peptidoglükaanist kihti- korteksit. 5. Spoori peale moodustuvad valgulised spoorikest ja eksospoorium. Need sünteesib emaraku membraan! Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse
Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11. Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. 12. Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse). Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks.
klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11.Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud (nt. roosi okkad, hobukastani viljade ogad). 12.Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse). Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks. 13
väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga. Iga rakk jaguneb meioosi teel, kusjuures tekib neli haploidset rakku – tetraad. Erinevate
eksponentsiaalses faasis sporuleeruma hakkavad rakud. Kui viia rakud hõredast rakukultuurist tiheda rakukultuuri filtraati, hakkavad ka need sporuleeruma. Seega ilmneb sporuleerumisel "quorum sensing" e. hulgatunnetuse efekt. Rakud produtseerivad väliskeskkonda teatud autoinduktormolekule, mis toimivad alates teatavast lävikontsentratsioonist. Mida tihedam on rakukultuur, seda kõrgem on autoinduktori kontsentratsioon. 3. DNA süntees. DNA süntees on obligatoorne emaraku ja spoori kromosoomi tekkeks. Kui DNA süntees inhibeerida, pärsitakse sporulatsiooni varajasel etapil avalduvad geenid. Eelpoolkirjeldatud 3-st signaalist saab alguse fosforüleerimise kaskaad, mis toimub Spo0 signaalse transduktsiooni raja kaudu. See signaali ülekandesüsteem koosneb Spo0A, Spo0F ja Spo0B valkudest. Spo0F on märklauaks histidiini proteiini kinaasidele KinA ja KinB. Fosforüleeritud Spo0F kannab fosfaadi edasi proteiini fosfotransferaasile Spo0B, mis
tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga. Iga rakk jaguneb meioosi teel, kusjuures tekib neli haploidset rakku tetraad. Erinevate tetraadide kaks
tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga. Iga rakk jaguneb meioosi teel, kusjuures tekib neli haploidset rakku tetraad. Erinevate tetraadide kaks
omavad vibureid.Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega. Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlbsalt tuulega. o Pungumine - (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium, Planctomyces) Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eraldub pung emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. o Omapäraselt paljuneb suurim bakter, Epulopisicum fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. "sünnitajabakter" o Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter tungib ohverbakteri periplasmasse ja hakkab seal kasvama peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk
/sifonogeense/ ja generatiivse /spermiogeense/ raku .Esimene neist täidab enamiku tolmuterast .Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskonda ,moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru .Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi /isasgameeti/ .Spermiumid moodustuva tavaliselt siis ,kui tolmutera asub tolmukotis. /näit .suguk .korvõielised ,kõrrelised/ .Joonis loengus antud materjalis olemas. Megagametogenees emaraku tuum jaguneb kolm korda ,moodustades suure ,kaheksatuumalise raku- , lootekoti. 32 .Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel. . /gameet on organismi sugurakk ,eristatakse kahte tüüpi gameete-munarakud ja seemnerakud. Paljunemine on tähtis eluvaldus ,mis jaguneb kaheks mittesuguline ja suguline paljunemine. -.Vastan edasi.Jaguneb spermatogeneesiks ja ovegeneesiks.Spermatogenees toimub munandites,algab murderas, meioosi tulemusena
rakukultuuri filtraati, hakkavad ka need sporuleeruma. Seega ilmneb sporuleerumisel "quorum sensing" e. hulgatunnetuse efekt. Rakud produtseerivad väliskeskkonda teatud autoinduktormolekule, mis toimivad alates teatavast lävikontsentratsioonist. Mida tihedam on rakukultuur, seda kõrgem on autoinduktori kontsentratsioon. 85 3. DNA süntees. DNA süntees on obligatoorne emaraku ja spoori kromosoomi tekkeks. Kui DNA süntees inhibeerida, pärsitakse sporulatsiooni varajasel etapil avalduvad geenid. Eelpoolkirjeldatud 3-st signaalist saab alguse fosforüleerimise kaskaad, mis toimub Spo0 signaalse transduktsiooni raja kaudu. See signaali ülekandesüsteem koosneb Spo0A, Spo0F ja Spo0B valkudest. Spo0F on märklauaks histidiini proteiini kinaasidele KinA ja KinB. Fosforüleeritud Spo0F kannab fosfaadi
annaabi.ee 
