Kolonialismivastane vabadusliikumine - Neokolonialism=Endised asumaad on jäänud endiste emamaade kaudsesse sõltuvusse = majanduslik, poliitiline, tehniline, kultuuriline. - Briti endised asumaad moodustavad Briti Rahvasteühenduse -> teevad koostööd SBRiga ja nimetavad oma riigipeaks SBR kuningannat - Mitteühinemisliikumine Tekkis 50-60 aastail -> Asutajariigid on Jugoslaavi, Egiptus, India
) 2) SÕLTUVUS EMAMAAST OSALEMINE MAAILMA- MAJANDUSES TOIMUS VAID EMAMAA KAUDU 3) OMARIIKLUSE KOGEMUSE PUUDULIKKUS 4) KESKKONNAREOSTUS JA RESSURSSIDE ÜHEKÜLGNE VÄLJAKURNAMINE (selgita) 5) RIIGIPIIRIDE MEELEVALDNE KUJUNEMINE JA SELLEST TULENEVAD SÕJALISED KONFLIKTID, MIS KURNAVAD RIIKIDE MAJANDUST 6) POLIITILINE EBASTABIILSUS TINGIB VÄHESED VÄLISINVESTEERINGUD (selgita) KOLONIALISMI TAGAJÄRJED · POSITIIVSED: 1) HAKKAS ARENEMA TÖÖSTUS JA TEHNOLOOGIA, EMAMAADE INVESTEERINGUD KOLOONIATE MAJANDUSSE 2) HARIDUSTASEME TÕUS KOHALIKU TÖÖJÕU KOOLITAMISE VAJADUS 3) RAHVUSLIKU ENESETEADVUSE TEKE JA TÕUS, TEKKIS KOHALIK HARITLASKOND (selgita, miks see oli oluline) 4) INFRASTRUKTUURI ARENG (selgita) 5) OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES JA -KAUBANDUSES 20.SAJANDI ALGUSEKS JAGUNES MAAILM PÕHJA- JA LÕUNA-RIIKIDEKS PÕHJA-RIIGID LÕUNA-RIIGID ·ISESEISVAD RIIGID, ·KOLOONIAD, SÕLTUSID IMPEERIUMID EMAMAAST
organisatsioonid(ÜRO). Koloniaalvõim lagunes, sest maailmamajandust polnud enam tarvis luua ja säilitada väevõimuga, seega Põhja poliitiline väevõim võidi asendada Lõuna riikide iseseisvusega. Industriaalse tootmisviisi levimine kolooniates tekitas seal ka majanduslikult mõjukaid rahvastikuliikmeid, kes olid huvitatud maailmamajanduslike sidemete hoidmisest. Kolonisti halb mõju Lõuna riikidele: · Orjakaubandus · Põlisrahvaste hävitamine · Ressursside raiskamine · Emamaade rahvastiku asustamine kolooniasse · Emamaa tehnoloogilise taseme peale surumine Kolonisti hea mõju Lõuna riikidele: · Kiirendasid riigi majanduslikku arengut · Haridussüsteem · Tervishoid · Elatustase suurenes · Intelligents · Siseturg · Veondus · Infrastruktuur(side-ja teedevõrgustik) Üleminek infoajastule 20 sajandi teine pool (1972) · postindustriaalne oluliseks muutus informatsiooni hankimine ja edastamine.
neid ületada? Enne esimest maailmasõda oli Aafrika aladel vaid kolm sisuliselt iseseisvat riiki: Etioopia, Liibüa ja LAV. 1922. aastal kuulutati sõltumatuks kuningriigiks Egiptus, mis oli enne Suurbritannia võimu all. Teised Musta Mandri alad olid jagatud põhiliselt Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Portugali vahel. 1951. aastal algasid Aafrika maad iseseisvuma, mis lõi kohe üles palju kriisiolukordi ja konflikte. Vaatamata emamaade vastuseisule, sai koloniaalimpeeriumide lagunemisest ja uute sõltumatute riikide tekkimisest Mustal Mandril pöördumatu protsess. Kuna Eesti ka on olnud võõravõimu all siis nõustun sellega mida Musta Mandri riigid üritasid. Kõigil on õigus olla vaba ja seda nad ainult soovisid, kuid need tõid kaasa ka suuri konflikte. Samuti on halb süüdistada lääneriike, kes olid nad okupeerinud või siis vallutanud, kuna sellega nad tahtnud uurida ja avastada uusi asumaid
Nad otsisid võimalusi uute loodusvarade hõlvamiseks, ohutute kaubateede leidmiseks v kaugete maade vallutamiseks. 16. Milliseid piirkondi uurisid viikingid? Atlandi ookeani põhjapoolseid saari 17. Mis on koloonia ja miks neid rajati? Koloonia ehk asumaa on mingist riigist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Rajati selleks, et oleks ohutuid kaubateid ja kaugeid maid vallutada. 18. Millised on suhted kunagiste kolooniate ja nende emamaade vahel? Suhted on head ja on säilinud ühtekuuluvustunne ja majanduslik huvi mõlema kultuuri vahel. 19. Nimeta Eestist pärit maadeuurijaid. Adam von Krusenstern, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb von Bellingshausen 20. Missugused jõud mõjutavad protsesse maa pinnal? Too näiteid. maakera pinnal tegutsevad loodusjõud tekitavad uusi pinnavorme ja hävitavad vanu. Nt mäestikke, kiltmaid, nõgusid 21. Kuidas mõjutavad pinnamoodi Maa sisejõud, kuidas välisjõud
loodusvarasid. Kuna Euroopas jäi põllumajanduse areng tööstuse omast maha, tuli sisse vedada ka esmatähtsaid toiduaineid (vilja, liha, piima), samuti kergetööstuse toorainet (villa). Töösturid nägid kolooniates uut turgu mitmetele toodetele, eriti tarbekaupadele. Uusi alasid vallutati aina juurde ning kolooniaid tekkis kõigis maailmajagudes. Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi - Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19 sajandi alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kõik nad olid aga vaesed ja ei suutnud 2 iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. Kiiresti arenes tööstus Suurbritannia dominiooni staatuse saanud Austraalias ja Kanadas.
vastupanuliikumist toetades mõnelpool sekkuti vahetult sõjaliselt Koloniaalsüsteemi tagajärjed • Koloniaalsüsteemi tagajärjeks on peetud ka nende riikide vaesust ja senist sõltuvust arenenud riikidest. • Samas on mitmed endised kolooniad jõudnud tänaseks rikaste ja arenenud maade hulka (Singapur, Malaisia) • Mõned väiksema maad on senini koloniaalses seisundis, kuid nüüd ei hoia neid emamaa enam relvajõud, vaid nende endi soov saada osa emamaade jõukusest (Bermuda, Gibraltar) Rahvaste Ühendus (The Commonwealth) • Rahvaste Ühendus (54 liikmesriiki 2014. aasta seisuga) • 1931.aastal asutatud ühenduse juht on monarh Suurbritannia kuninganna, samas ei tähenda see tiitel mingisugust võimu liikmesriikide üle. • Rahvaste Ühendusse kuulub ligi 2 miljardit inimest, ehk 31% maailma rahvastikust, nende riikide pindala moodustab 21% maailma maismaast. Täname kuulamast!
# 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng # 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate 1901 saatis raadiosignaali üle Atlandi ookeani. 20 saj algul riikidevaheliste pingete põhjused: # Tekkisid koloniaalompeeriumid. Peaaegu kogu maailm oli jagatud Euroopa suurriikide ja USA asumaadeks. # Teravnesid vastuolus asumaade ja emamaade vahel rahvuste enesemääramisõiguse pärast, Teravnesid vastuolud imperialistlike suurriikide vahel, eriti Inglismaa-Prantsusmaa ja Saksamaa vahel turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Asumaade enesemääramisõiguse tõttu tekkinud konfliktide tagajärjed: # Rootsi ainukesena lubas 1905a eralduda Norral. *Austria-Ungari viis sisse piiratud autonoomia *Venemaa ja Saksamaa kasutasid ümberrahvastamispoliitikat
Kuid emamaa ja "võõraste" kolooniate vaheline tööjaotus oli nõrk ning kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, mis viis lõpuks laastavate maailmasõdadeni. Kõik see mõjutas maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada. 20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvaks, mis võimaldas arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte-emamaade vahel. Siiski säilis arenenud tööstusriikide ja endiste kolooniate, nn. arengumaade vahel suur majanduslik ebavõrdsus. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. sajandi alguseks ilmnesid arenenud tööstusriikides mõned negatiivsed nähtused. Kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsevad ettevõtted olid kiiresti suureks kasvanud. Tootmine hakkas koonduma: väikeettevõtted ühinesid suurettevõteteks, mis viis monopolide tekkele. Samas teravnesid klassivastuolud
tugitalad emamaadele paiknesid strateegiliselt olulistes kohtades(Singapour, Hong-Kong, Gibraltar)Suurbritannia *Poolkolooniad täielikult vallutamata, tihe majanduslik koostöö. *Reservkolooniad 19.saj Euroopa riikide maailma jagamise käigus. Arendati majandust ühekülgselt, tervikuna jäid maha. - Maailm 2-ks Industriaalselt arenenud Põhja- ja maha jäänud Lõunariigid 7. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE(20saj.) *20saj. alguses algasid konfliktid emamaade e. impeeriumite vahel. Puhkes I MM 1914 ja selle lõpuks kadusid koloniaalvaldused Euroopast ning said iseseisvaks. * II MM põhjustas koloniaalsüsteemi lagunemise Aasias ja P-Aafrikas. *1960 Koloniaalsüsteemi lagunemine mustas Aafrikas e. Saharas. *20saj. II pooleks, maailmas tekkinud ~200 juriidilist riiki. TAGAJÄRJED: * Ebavõrdne arengutase EU-s. * Emamaa ja endiste kolooniate vahel tihedamad majanduslikud ja kultuurilised sidemed.
SISSEJUHATUS Okeaania asub Vaikses ookeanis ning koosneb paljudest väikestest ning madalatest osaliselt asustamata saartest, mida ähvardab kliimamuutustest tulenev meretaseme tõus. Okeaania riike võiks lugeda uuteks riikideks, sest nad on iseseisvunud alles 20. sajandi keskpaigas ja paljud neist on tänini oma kunagiste emamaade sõltlased. Kaugemas minevikus valitsesid neid aga pärismaalaste hõimud ja kunagiste hõimupealikke võim säilis tihti ka kolonistide valitsemise ajal (emamaad kogusid pärismaalastelt makse ja tooraineid, kuid hõimupealikel oli siiski ka oma rahva üle kontroll ja võim). Antud referaadis tahan anda ülevaate iseseisvate Okeaania riikide tekkest, nende ajaloost ning riigisüsteemidest. Okeaaniasse kuuluvad iseseisvad riigid valisin Eesti Entsüklopeedia 15.
uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale Euroopa loodusvarade kahanemine: arenev tööstus vajab üha rohkem mineraalset, tekstiili- ja kergetööstuse toorainet Erinevad emamaad: Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi – Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19. saj alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kuid kõik nad olid vaesed ja ei suutnud iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. Kiiresti arenes tööstus Austraalias ja Kanadas. 4.Miks hakkasid kolooniad 20 saj. iseseisvuma? Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad
tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u. 200 erinevaks hõimuks , kes räägivad 180-t erinevat keelt. Amazonas piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täieliku isoleerituse tingimustes ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud seisund kuni ei teki vältimatut sekkumist nõudvat ohuolukorda. Samuti on alates 2004. a. vähendatud ökosüsteemile ohtlikku raiet Amazonase vihmametsa piirkonnas.
saj. Neisse mahtus 5-6 meest, neid kasutati kalapüügil, rannikuäärseks kaubaveoks. Karavellide kõrgajaks oli 1430-1530. aastad, kui kõikjal Euroopas kasutati neid kaubaveoks ja uute maade avastamisel. Kuulsaimad karavellid olid Nina ja Pinta, millega seilas Kolumbus. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde 18. saj koloniaalkaubandus Põhja-Atlandil 18. saj algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased.
saj. Neisse mahtus 5-6 meest, neid kasutati kalapüügil, rannikuäärseks kaubaveoks. Karavellide kõrgajaks oli 1430-1530. aastad, kui kõikjal Euroopas kasutati neid kaubaveoks ja uute maade avastamisel. Kuulsaimad karavellid olid Nina ja Pinta, millega seilas Kolumbus. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde 18. saj koloniaalkaubandus Põhja-Atlandil 18. saj algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased.
Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng# 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate - 1901 saatis raadiosignaali üle Atlandi ookeani. 20 saj algul rilkidevaheliste pingete põhjused: # Tekkisid koloniaalompeeriumid. Peaaegu kogu maailm oli jagatud Euroopa suurriikide ja USA asumaadeks. # Teravnesid vastuolus asumaade ja emamaade vahel rahvuste enesemääramisõiguse pärast, Teravnesid vastuolud imperialistlike suurriikide vahel, eriti Inglismaa-Prantsusmaa ja Saksamaa vahel turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Asumaade enesemääramisõiguse tõttu tekkinud konfliktide tagajärjed: # Rootsi ainukesena lubas 1905a eralduda Norral. *Austria-Ungari viis sisse piiratud autonoomia *Venemaa ja Saksamaa kasutasid ümberrahvastamispoliitika *Inglismaa kasutas
Riik oli tema jaoks kui hästi töötav kellavärk, kus igaühel on kindel ülesanne. Ta magas vaid viis tundi ja pidas ennast oma rahva esimeseks teenriks. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND Ameerikasse siirdusid 17.-18. sajandil eurooplastest tagakiusatud (talupojad, teiseusundilised jms.) ning mittetahetud (kerjused, vargad, röövlid jms.). Kõige rohkem kolooniaid (asumaid) oli Ameerikas inglastel ning põhilised inimesed, kes Ameerikasse saadeti, tulidki Inglismaalt. Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis 18. saj. II poolel nende maksukoormust tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4. juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Sellele järgnes iseseisvussõda ameeriklaste ja inglaste vahel. Pärast vahelduva eduka
Riik oli tema jaoks kui hästi töötav kellavärk, kus igaühel on kindel ülesanne. Ta magas vaid viis tundi ja pidas ennast oma rahva esimeseks teenriks. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND Ameerikasse siirdusid 17.-18. sajandil eurooplastest tagakiusatud (talupojad, teiseusundilised jms.) ning mittetahetud (kerjused, vargad, röövlid jms.). Kõige rohkem kolooniaid (asumaid) oli Ameerikas inglastel ning põhilised inimesed, kes Ameerikasse saadeti, tulidki Inglismaalt. Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis 18. saj. II poolel nende maksukoormust tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4. juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Sellele järgnes iseseisvussõda ameeriklaste ja inglaste vahel. Pärast vahelduva eduka
kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Eurooplased suundusid Põhja-Ameerikasse, et alustada uut elu, leida maavarasid või põgeneda senisest elust. Kolooniad on asumaad. Kõige rohkem oli Ameerikas kolooniaid Inglismaal, nimelt 13 tükki idarannikul. Kolooniate ja emamaade vahel halvenesid suhted, sest Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning sättis neile igasuguseid piiranguid ja nõudmisi, Inglismaa tahtis tõsta kolonistide maksukoormust. Ärveas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes kuulutas välja Iseseisvus-deklaratsiooni 4. juulil 1776, mis kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks (ameerkilased tähistavad siiamaani 4, juulit iseseisvuspäevana). Kuid väljakuulutatud iseseisvuse eest tuli võidelda.
halvenema. 1885. aastal viis lõpuni Kesk-Aasia ühendamise Venemaaga. 17. Selgita 1) Koloniaalpoliitika mõistet, Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. 2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Kolooniatest viiakse välja kogu kohalik rikkus, kohaliku majandust ei arendatud .Silmas peetakse emamaade huve , emamaad said kogu rikkuse. Tagasihoidlikuks jäävad ka kultuur ja sotsiaalsed suhted. 18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega! Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Hispaania- Lõuna Itaalia ja Sitsiilia
Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2. Tootmine koondus väikeettevõtted ühinesid suureks ( monopolide teke ) 3. Teravnesid klassivastuolud kapitalide ja töölisklassi vahel 4. I MS Venemaa kommunistlik reziim, Itaalia fasistlik reziim, 1923-1933 USA-st alanud
), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Ameerikasse siirdusid 17.-18.sajandil eurooplastest tagakiusatud : talupojad, teiseusundilised jms, ning mittetahetud : kerjused, vargad, röövlid jms., kellest euroopa soovis vabaneda ning nad järgnesid avastajatele ja kaupmeestele. Kõige rohkem kolooniaid olid seal inglastel ning põhilised inimesed, kes Ameerikasse saadeti tulidki Inglismaalt. Inglastel oli 13 kolooniat. Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis18. Saj II poolel nende maksukoormat tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4.juulil 1776. aastal vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 inglise kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Ameerika iseseisvussõda toimus ameeriklaste ja inglaste vahel 1775-1783 aastal. Pärast vahelduva eduga
järgnevate retkede kapitali. Kaubakompaniidele lubati sageli piirkondlikke monopole (Prantsusmaal, Inglismaal ja Hollandis Lääne- ja Ida-India kaubakompaniid) või ainuõigusi teatud tootega kauplemiseks (näiteks Stockholmi tõrvakompanii). Koloniaalsüsteemide rajamine - Asumaade hankimine oli väga olulisel kohal merkantilistlikus riigimajanduses. Asumaad olid emamaade tööstustoodangule turuks ja odava tooraine allikaks. Mõningaid toor- ja toiduaineid oli lihtsam saada mere tagant kui Euroopast. Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland rajasid 17.sajandil oma koloniaalsüsteemi. Emamaa tööstusega võistlevate tegevusalade arengut kolooniates pidurdati. - võitlus turgude pärast. 16. sajandil valitsesid maailmameredel Hollandi kaubalaevad. See sundis Inglismaad ja Prantsusmaad arendama oma kaubalaevastikke. Rahvusliku
Juba esimestel iseseisvuse aastatel mässisid arenguriigid ennast ka suurtesse välislaenudesse ja tekkisid lohisevad välisvõlad, seega jääb ka vähe raha importtoodete sisseostmiseks. Kui Zimbabwe kritiseeris USA ükskõiksust LAVi apartheiidirežiimi vastu kahanes kohe ka Ühendriikide toetus Zimbabwele, nii et tegu on ka poliitilise vahendiga. Spekuleeritakse, kas tegu on rahvusvahelise heategevusega või neokolonialismiga – emamaade domineerimisega endistes kolooniates. Endised asumaad ei iseseisvunud seega majanduslikus mõttes. Selle puhul on rõhutatud ka kultuurilist domineerimist: läbi Lääne poolt loodud kultuuri- ja meediasüsteemide on võimalik mõjutada arengumaade kõiki eluaspekte. Pärast külma sõda eraldas USA Troopilisele ja Lõuna-Aafrikale välisabist vaid 7%. 30 vaesemast riigist asus samas 22 Aafrikas. OECD riikide arenguabi langes 1992. a 62 miljardilt dollarilt 50 miljardile dollarile 1997. a
demograafilistest erinevustest. Lõunas elab 80% elanikest, kuid toodab ainult 20% maailma rikkusest. Poliitiline võim, heaolu, tootlikus on alaproportsionaalselt jaotatud. Põhja-Lõuna konflikt on seotud neokolonialismiga, mis viitab sõltuvusele maailmaturust ning mis käsitleb valitsevat maailmarežiimi kui hukatust maailmamajandusele ja sotsialistlikele maadele. Põhja-Lõuna konflikti alged peituvad koloniaalpärandis ning sõltuvuses, mis olid varem emamaade ja asumaade vahel. Riigid on ilma jäetud sõnaõigusest maailma areenil ja tänu sellele on III maailmas poliitiliselt ja majanduslikult täiesti sõltuv. Analüüsides praegust Põhja-Lõuna konflikti, on põhiküsimused lõunas: 1) Kuidas arendada ja toota rohkem heaolu? Missugune on majanduslikult ratsionaalne poliitika selle saavutamiseks? 2) Mis võiks või peaks olema arenenud põhja roll selles protsessis? Kas põhi peaks sekkuma senisesse arengusse? Põhiküsimused põhjas:
annaabi.ee 
