tema abiellumise või surma või lapse sünni puhul vastavalt lepingule maksma soodustatud isikule kokkulepitud summa kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena. Ravikindlustuse võib anda: ravikulukindlustusena, haiglakindlustusena, töövõimetuskindlustusena, hoolduskindlustusena, muud liiki kindlustusena. 1.5 Toetamisleping Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama.
Kindlustuse liigid sõltuvalt kindlustatud esemest: 1) kahjukindlustus; 2) elukindlustus; 3) õnnetusjuhtumikindlustus; 4) ravikindlustus. 12 2.4. Toetamislepingud Lepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus toetada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul. Eesti kehtivas õiguses on toetamislepinguteks elurendis ja ülalpidamisleping. 2.4.1. Elurendis Antud lepinguga kohustub elurendise andja maksma teisele lepingupoolele või elurendise saajale elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Elurendis võidakse seada seaduse või kohtuotsusega ja eeldatakse, et elurendise leping on sõlmitud elurendise saaja eluajaks. Elurendise andja või kolmanda isiku eluajaks seatud elurendis läheb elurendise saaja surma korral üle tema pärijatele
lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). 30. TOETAMISLEPINGUD Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid. Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara
faktoor aga kohustub: teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile o tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata maksma selle eest tasu (komisjonitasu). jätmise riisikot või TOETAMISLEPINGUD o andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega
esitatakse hiljemalt kaks kuud pärast lapse sünni päeva. Kindlustusandjal on lapse kindlustamise kohustus siiski üksnes ulatuses, milles lapsele taotletav kindlustuskaitse ei ole ulatuslikum kui kindlustatud vanemal.) 5. Toetamislepingud. Üldiseloomustus ja erinevused Toetamislepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus abistada (toetada) teise suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aj ajooksul. Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule(elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid. Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta.Elurendis võidakse sas seaduse või kohtuotsusega. Eeldatakse, et elurendise leping on sõlmitud elurendise saaja eluajaks, kusjuures elurendise andja
Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusrisk aga on oht, mille vastu kindlustatakse. Soodustatud isik aga on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvis. Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) 50 andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat
sätestatut. (2) Kindlustussumma võib olla määratletud muul kujul kui maksimaalse väljamaksusummana. (www.riigiteataja.ee VÕS) 167. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Toetamislepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus abistada (toetada) teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul. Toetamislepingud on elurendis ja ülalpidamisrendis. (ÕÕ 179) · VÕS § 568. Elurendiselepingu mõiste (1) Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. (www.riigiteataja.ee VÕS) Elurendis võidakse seada ka kas seaduse või kohustusega. Eeldatakse, et elurendise leping on sõlmitud elurendise saaja eluajaks, kusjuures
(krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress  Rahasumma, mida makstakse majandus või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendis  Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping  Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku
teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress – Rahasumma, mida makstakse majandus- või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendis – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja
o õnnetusjuhtumikindlustus; o ravikindlustus. Kindlustuslepingu sõlmimise kohta väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale enda allkirjastatud dokumendi, mida nim poliisiks. 11.2.4. TOETAMISLEPINGUD Toetamislepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus abistada (toetada) teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul. Eestis kehtivas õiguses on toetamislepinguteks elurendis ja ülalpidamisrendis. 1. Elurendis. Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Elurendis võidakse seada ka kas seaduse või kohtuotsusega. Eeldatakse, et elurendise leping on sõlmitud elurendise saaja eluajaks, kusjuures elurendise
lõppemisel krediidi tagasi maksma. 3. Kindlustusleping(kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tüttu tekkinud kahju v maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt v osadena v täitmalepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik maksab kindlustusmaksed) 4. Toetamisleping (ühe subjektsi kohustus toetada teist subjektsi tema eluaja v muu kokkulepitud aja jooksul) -elurendis- elurendise andja kohustub maksma saajale elurendise andja, saaja v kellegi muu eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma v andma üle elurendiseid. -ülalpidamisleping- ülalpeetav kohustub andma ülalpidaja omandisse v kasutusse vara v teatud esemed ja ülalmidaha kohustub ülalpeetavat viimase eluaja v muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud 5. Kompromissileping (leping õiguslikult vaieldava v ebaselge õigussuhte muurumise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel) 6
Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ja see on alati sätestatud lepingus. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvis. 167. Elurendis - Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamisleping - Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat
§ 80. Leping kolmanda isiku kasuks (1) Lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). (2) Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. (3) Kui elukindlustus- või elurendiselepinguga nähakse ette kindlustusandja kohustuste täitmine või elurendise maksmine kolmandale isikule, võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui lepingust ei tulene teisiti. Sama kehtib kinkelepingu kohta, kui kingisaaja peab vastavalt lepingule täitma mingi kohustuse kolmandale isikule. (4) Kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, ei pea lepingu sõlmimise ajal olema isikuliselt määratletav. (5) Kui võlgnik peab täitma kohustuse kolmandale isikule pärast võlausaldaja surma, võib
väljamaksusummaks (kindlustussumma). Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada. 220. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama
kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Toetamislepingud Toetamislepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus toetada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud asja jooksul. 1) Elurendis. Elurendiselepinguga kohustub üks isik maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid. 2) Ülalpidamisleping. Ülalpeetav kohustub andma teise isiku omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud. Kompromissileping
tarbija avaldus kohustusle võtmiseks olema kirjalikus vormis. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisasja võõrandamis- ja koormamislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvaraleping jne. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt 1) ehitise ajutise kosutamise leping, kui seadusest ei tule rangemaid vorminõudeid (VÕ S §381 lg 1), 2) kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks (VÕ S § 261 lg 1), 3) elurendise leping (VÕS § 570) , üldreeglina ka 4) võlatunnistus (VÕ S § 30 lg 2) jne . Lepingu all mõeldakse sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja -kohustused tekkida ka suulistest kokkulepetest. Kui leping on kehtivalt sõlmitud, on see pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ja õigustatud pool
Tehingu vorm. Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi, st üldpõhimõttena kehtib vormivabadus. Erivormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepingute osas, nt tarbijate käendusleping – tarbija peab avalduse kohustuste võtmiseks esitama kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt ehitise ajutise kasutamise leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks, elurendise leping, tööleping, jne, üldreeglina ka võlatunnistus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik dokument ning pooled peavad sellele omakäeliselt alla kirjutama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena, kui pooled on kirjalikele tahteavaldustele omakäeliselt alla kirjutanud. Kirjaliku vormi alaliigiks on elektrooniline/digitaalne vorm, mis reeglina loetakse kirjaliku vormiga võrdseks. Kirjalikku taasesitamist
Liin) Seadusjärgne õigussuhe: Abielu üldised õiguslikud tagajärjed, samuti lahuselu ja lahutuse õiguslikud tagajärjed ei kohaldu Puudub ülalpidamiskohustus, v.a ühise lapse sünni korral (PKS § 111) Abikaasade varasuhet ja spetsiifilisi nõudeid ei teki Personaalne varaline vastutus Kooselu lepinguline korraldamine: Eluruumi isiklik kasutusõigus (AÕS § 225), kasutamise reguleerimise nõue (VÕS § 1055) Elurendise (VÕS § 568) / ülalpidamisleping (VÕS § 572) Vara omandamine kaasomandisse/seltsingulepingu alusel ühisomandisse (VÕS § 580) Solidaarvõlg kokkuleppel (VÕS § 65) Varalised nõuded faktilise kooselu lõppemisel (S. Liin) Asjaõiguslikud nõuded: Ainuomaniku vindikatsioon (AÕS § 80) Ühise omandi (tuvastamine) lõpetamine (AÕS § 76) Võlaõiguslikud nõuded: Lepingust tulenevad nõuded:
kohustuse ja see on alati sätestatud lepingus. // Kindlustussumma  Kindlustusobjekti kindlustusväärtus. // Soodustatud isik  Isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. 225. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendis  Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping  Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu
· seadusjärgne õigussuhe:  isiklik-õiguslik positsioon muutumatu  seadusjärgset varasuhet ei teki  personaalne varaline vastutus  puudub teineteise ülalpidamiskohustus  puudub seadusjärgne pärimisõigus · kooselu tehinguline korraldamine:  vara omandamine ühis- või kaasomandisse  ühise tegutsemise leping (TsK § 438jj)/seltsinguleping (VÕS § 580jj)  elurendise leping (VÕS § 568jj)/ülalpidamisleping (VÕS § 572jj)  testament (PärS § 19jj)/pärimiselping (PärS § 95jj) · Kooselu lõppemise õiguslikud tagajärjed · puudub teineteise ülalpidamiskohustus · kooselu kestel soetatud vara jagamine:  asjaõiguslikud nõuded: · ainuomand (AÕS § 68) · kulutuste hüvitamine (AÕS § 88)  võlaõiguslikud nõuded:
kattesuhteks. Kattesuhe võib olla leping (nt kindlustus-, müügi-, teenuse osutamise-, kinkeleping). 2. Võlasuhet, mis tekib lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel, nimetatakse valuutasuhteks. Valuutasuhe näitab ära, miks nõudeõigus kolmandale isikule on antud. Nõudeõiguse andmise põhjuseks võib olla nt soov teha kingitus, täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt ülalpidamiskohustuse täitmine PerS § 60 järgi). 3. Kolmandaks eristatakse täitmissuhet, mis tekib kolmanda isiku ja lubaduse andja vahel. Nende isikute vahel puudub küll otsene õiguslik seos, kuid kohustuste täitmisel võivad nende vahel tekkida õigussuhted tulenevalt õigusest esitada täitmisnõue ning selle kõrval ka nõudeid seoses soorituse
nõudeõiguse, nimetatakse kattesuhteks. Kattesuhe võib olla leping (nt kindlustus-, müügi-, teenuse osutamise-, kinkeleping). Võlasuhet, mis tekib lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel, nimetatakse valuutasuhteks. Valuutasuhe näitab ära, miks nõudeõigus kolmandale isikule on antud. Nõudeõiguse andmise põhjuseks võib olla nt soov teha kingitus, täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt ülalpidamiskohustuse täitmine PerS § 60 järgi). Kolmandaks eristatakse täitmissuhet, mis tekib 33 kolmanda isiku ja lubaduse andja vahel. Nende isikute vahel puudub küll otsene õiguslik seos, kuid kohustuste täitmisel võivad nende vahel tekkida õigussuhted tulenevalt õigusest esitada täitmisnõue
nõudeõiguse, nimetatakse kattesuhteks. Kattesuhe võib olla leping (nt kindlustus-, müügi-, teenuse osutamise-, kinkeleping). Võlasuhet, mis tekib lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel, nimetatakse valuutasuhteks. Valuutasuhe näitab ära, miks nõudeõigus kolmandale isikule on antud. Nõudeõiguse andmise põhjuseks võib olla nt soov teha kingitus, täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt ülalpidamiskohustuse täitmine PerS § 60 järgi). Kolmandaks eristatakse täitmissuhet, mis tekib 33 kolmanda isiku ja lubaduse andja vahel. Nende isikute vahel puudub küll otsene õiguslik seos, kuid kohustuste täitmisel võivad nende vahel tekkida õigussuhted tulenevalt õigusest esitada täitmisnõue
annaabi.ee 
