Inglismaa Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane. *Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili. *Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W. *Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit. *Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga). *Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmi...
Eeldades, et tehing toimus sõltumatute osapoolte vahel turutingimustel, tuleb saadud vara soetusmaksumuseks lugeda 80,000 krooni. 4 Kanded tehingu kajastamisel: D Põhivara (traktor) 80,000 K Põhivara (auto) 50,000 K Kasum põhivara (auto) võõrandamisest 30,000 Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. (IAS 16p27) Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Näide. Ettevõte soetab tootmisliini soetusmaksumusega 10 miljonit krooni. Tootmisliini kasulik
(Joon. 1.2) Joon.1.2 Afganistani, Pakistani ja Iraani võrdlus SKT-de poolest Ka muude majandusliku arengutaseme näitajate poolest võib selgelt välja lugeda Afganistani kuuluvust vähim arenenud riikide hulka oma madala kirjaoskuse, suure väikelaste surevuse, madala eeldatava eluea(joon 1.3) ning kommunikatsiooni ja-transpordivahendite vähesuse tõttu. Joon 1.3 Afganistani, Pakistani ja Iraani eeldatavad meeste ja naiste eluead aastates Kasutatud materjalid http://www.unicef.org/infobycountry/afghanistan_statistics.html http://indexmundi.com/afghanistan/life_expectancy_at_birth.html http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Afghanistan http://www.classbrain.com/art_cr/publish/afghanistan_economy1.shtml http://encarta.msn.com/fact_631504708/afghanistan_facts_and_figures.html http://encarta.msn.com/fact_631504835/Pakistan_Facts_and_Figures.html http://encarta.msn
1475223 (2006.aasta seisuga) inimest. Riigi riigikeel on prantsuse keel, kuigi 90% räägib tunnustatumaid piirkondlike keeli. Religioonidest on enamasti esindatud moslemlus (50%), põlisrahvaste uskumused (40%) ja kristlus(10%). Riigis elavad negriidid. 2.1.Rahvaarv Burkina Fasos elab ligikaudu 15746232 inimest, kuid selle riigi rahvaarvu mõjutab AIDS, mida leidub palju ja mis toob endaga kaasa suurema suremuse, madalamad eluead, suurema laste suremuse, aeglasema rahvastiku kasvu ja muutused rahvastikus vanuse ja soo osas. 2.2. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur Ligi poole Burkina Faso elanikest moodustavad 15-64 aastased inimesed( 51,3%) kuid suure osa moodustavad ka lapsed vanuses 0-14 aastat(46,2%). Kuna Burkina Fasos on inimestel eluiga madal, on 65aastastel ja sellest vanematel inimestel rahvastikus üsna väike osa(2,5%). 2.3. Riigi rahvastiku eeldatav eluiga
otsis mitte mõisteid ja seadusi, vaid ajaloo toimumise põhivorme. Käsitles kaheksat tsivilisatsiooni, mida nimetas suurteks kultuurideks. Võrdles neid looduse ja organismidega, mille elukäigule on omane kasv, õitseng, närbumine ja surm. (Lapseiga, noorus, keskiga ja vanadus.) Huvipakkuvaks on ka ta teooria kultuuri algsümbolist kui arusaamast ruumist, mille järgi muu kultuuris olevat vaid selle väljendus. Suurtele kultuuridele olevat omaseks nende eluead. Kogu eluterviku keskmiseks pikkuseks leidis olevat poolteist tuhat aastat. Kevad Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu. Suurmeesteks romantilised sangarid, mitte arvestavad teoinimesed. Loomis- ja kangelaslood. Asjalik tõestus pole veel tõe mõõdupuuks. Kunst isikupäratu ja seotud religiooniga. Poliitikas liidriks preestrid ja tekkiv aadel. Erinevus maa ja linna vahel ei paista silma. Suvi Küpsus teadlikkusena oma võimalustest
omavalitsusele tasutud summad, ülevõetud eelmise omaniku poolt tasumata maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse
. : , , üldplaneerigute detailplaneerigute . arengukavadfe. . . . . 78. . Mälestised ja muinsuskaitse alal paikneva ehitise omaniku kohustused ja õigused . : , . , : 1) , 2) , 3) , , , 4) , , 5) ; 6) , . , , . ,, , . : , , : 1) , 2) . , . , , , , . , . 79. Ehitiste erinevad eluead ja nende omavaheline seos. , . . , . . , , . , .- , ehitist.Tegemist , konstruktsjoonid ( ). , ( , , ). . - , , sasuvuse , , . , 80. . Kinnisvara korrashoiu korralduse seos ettevõtte arengustrateegiaga / : , , - * , , -. , - * / ;. orrashoiuga , , ;- , ..... , , , , * - : , , ,
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (projekteerimistasu, vara valmistamise töötasud jm, transpordikulud, vara asukoha ettevalmistus ja installeerimine, testimisega seotud kulud, vara soetamisega seotud teenustasud- notar, riigilõiv jms) · Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need eraldi arvele, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. · Omavalmistatud põhivara võetakse arvele tegelikes valmistamise kuludes, mis moodustavad selle vara soetusmaksumuse. Arvelevõtmise aluseks on vastavasisuline akt. · Kingitud põhivara võetakse arvele null-väärtuses. Põhivara liigitatakse: piiramatu ja piiratud kasutusajaga põhivara. 11. Amortisatsioon
nt ära näidatud asukoht, ehitusaasta jne.. Põhivara soetusmaksumus ning esmane arvelevõtmine Materiaalne põhivara võetaske arvele tema soetusmaksmuses, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega seotud kulutustest ( vara viimiseks tema tööseisundisse- nt transpordikulud, riigilõivud, tollimaksud, testimisega seotud kulud, makstud palk jne) Põhivara üksteisest eristavad komponendid Kui põhivaraobjekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. Ebaolulise maksumusega komponente pole vaja eraldi arvele võtta isegi kui neil on erinevad eluead. Amortisatsiooni mõiste erinevate vastete tähendus ning kasutusala Depretsiatsioon ehk mahaarvestis- materiaalsete põhivaraobjektide puhul (kuluks kantakse vastavalt kasulikule eale kindla meetodi järgi)
ning kasumit või kahjumit ei teki. Juhul kui materiaalse põhivara ühik koosneb sellistest erinevatest komponentidest, mille kasulik eluiga on erinev, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena. Komponente amortiseeritakse eraldi lähtudes nende kasulikust elueast ja valitud amortisatsioonimeetodist. Lähtutakse olulisuse printsiibist, st ebaolulise maksumusega komponente ei pea eraldi arvele võtma isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. 20 Materiaalse põhivara soetamine Sageli juhtub, et maa ja sellel paiknevad hooned soetatakse kinnistuna. Arvestust tuleb pidada iga materiaalse põhivaraobjekti kohta eraldi. Sel juhul jaotatakse eksperthinnangule tuginedes kinnist soetusmaksumus maa maksumuseks ning hoone maksumuseks 21 Näide 1
Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead: Materiaalse põhivara grupp Kasulik eluiga
omavalitsusele tasutud summad, ülevõetud eelmise omaniku poolt tasumata maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse
Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt eeldatavatest kasulikest eluigadest. Ehitised 3-5 %, rajatised 10-15%, masinad ja seadmed 10-25%, transpordivahendid 15-35%, muu inventar ja IT seadmed 15-40% Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. 3.5. Immateriaalne põhivara
soetusmaksumuse osana. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu
Muinsuskaitseametile mälestise pärimisest. Õigused: Mälestise omanikul või valdajal on õigus Muinsuskaitseametilt või tema kaudu saada tasuta: 1)mälestisega seonduvat teaduslikku ja muud informatsiooni 2) konsultatsioone mälestise hooldamiseks ja kasutamiseks. Omaniku või valdaja soovil on Muinsuskaitseamet kohustatud paigutama vallasmälestise tasuta hoiule tema säilimist tagavatesse tingimustesse. 81. Ehitiste eluead ja nende omavaheline seos Kinnisvara puhul lähtudatkse eelnevalt sellest, et krunt on füüsiliselt hävimatu. Kuid sama ei kehti ehitiste kohta. Füüsiline eluiga on ajavahemik mille jooksul ehitis konstruktiivselt eksisteerib. Funktsionaalne eluiga on ajavahemik, mille jooksul nii maa kui sellel paikneva ehitise kasutaja saab tegutseda ilma olulisi muudatusi tegemata ehitise kasutusotstarbes. Muid vajadustele kohandamiseks muudatusi võib funktsionaalse eluea jooksul teha, et seda
................................................................. 30 78. Ehituse ja ehitiste riiklik järelevalve põhikohustused ja õigused...............................32 79. Omanikujärelevalve põhikohustused ja õigused..........................................................33 80. Ehitise omaniku kohustused ehitusseaduse tähenduses.............................................35 82. Mälestised ja muinsuskaitse alal paikneva ehitise omaniku kohustused ja õigused....37 83. Ehitiste eluead ja nende omavaheline seos................................................................38 84. Kinnisvara korrashoiu korralduse seos ettevõtte arengustrateegiaga.........................38 85. Vertikaalne integratsioon ärilistes suhetes ja selle mõju kinnisvara omandi ja kasutussuhetele................................................................................................................ 39 86. Töökoha loomisega seonduvad kulud ja kinnisvara kinnisvara korrashoiukulude roll
Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. 46 Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäär aastas on masinatel, seadmetel, tööriistadel ja muul inventaril 20% Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik
määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. (4) Tabel 7 näitab et ettevõtte OÜ Abilis materiaalne põhivara koosneb maast, ehitistest ( kontorid ja laohooned), transpordivahenditest( tõstuk ja veoauto) ja muu materiaalse põhivarast( kontori tehnika, arvutid ja konteinerid). Antud teblist on ka näha palju on muutunud anud näitajad aastatega
Kasutades massi märkega ühte neist AH-st, saab kindla massnihkega peptiide.pSILAC. Pulss märkimisega SILAC. Rakkudele lisatakse erineva märkega aminohappeid (söötmevahetus). Jälgitakse kahe või enama märkega peptiidide suhet LQC/MS abil. Võimaldab analüüsida paljude valkude sünteesi kineetikat samades rakkudes. Näide: hiire fibroplastide kultuur – globaalne geeniekspressiooni regulatsioon. mRNA ja valkude eluead ning koopiaarvud. Aminoatsüül-tRNA süntetaasid Aminoatsüül-tRNA süntetaaside jaotus kahte klassi. aaRS-id jagatakse kahte klassi (I ja II) ja kummassegi klassi kuulub 10 liiget. Klassidesse jagamise aluseks on konseveerunud ah järjestused ja iseloomulikud struktuursed motiivid. Erinevused järjestustes annavad tulemuseks aktiivsaidi erineva 3D struktuuri ja erineva tRNA ja aaRS-i molekulide stereomeetrilise seondamise
mitu projekti, siis ühe projekti vastuvõtmine välistab teise samasuguse vastuvõtmise. Teineteist välistavate projektide puhul tekib nende järjestamise probleem (ranking problem), mille peamisteks põhjusteks on projektide: - erinevad mahud (eelistatud on inkrementaalse IRR & NPV meetodid) - erinev ajastatus projekti käivitamisel (võimalusel kasutada ROV meetodit) - erinevad projekti eluead (kasutatakse ekvivalentse annuiteedi meetodit). Normaalsed ja mittenormaalsed projektid. Mittenormaalsed projektid on sellised, kus ühel aastal on projektil suur sisemine rentaablus, teisel aastal aga ei saada mingit tulu. Samuti, kui mõnel projektil on mitu IRR-i nt. sellisel juhul kui peale esimest aastat võib mõni projekt nõuda täiendavaid kapitalimahutusi. Traditsioonilised ja mittetraditisioonilised projektid.
kaudu riigieelarvest või valla- või linnaeelarvest toetust mälestise hooldamiseks, sealhulgas valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks, samuti mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks. Vabariigi Valitsus võib mälestise või kinnismälestise kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanikule või valdajale ning muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paikneva ehitise omanikule kehtestada muid soodustusi. 85. Ehitiste erinevad eluead ja nende omavaheline seos . Kinnisvara puhul lähtume eelnevalt sellest, et krunt on füüsiliselt hävimatu. Kuid sama ei kehti ehitiste kohta. Füüsiline eluiga-ajavahemik mille jooksul ehitis konstruktiivselt eksisteerib. Kõige pikem eluea liik ehitise jaoks. Funktsionaalne eluiga-ajavahemik, mille jooksul nii maa kui sellel paikneva ehitise kasutaja saab tegutseda ilma olulisi muudatusi tegemata ehitise kasutusotstarbes. Muid vajadustele kohandamiseks muudatusi võib funktsionaalse eluea
kaudu riigieelarvest või valla- või linnaeelarvest toetust mälestise hooldamiseks, sealhulgas valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks, samuti mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks. Vabariigi Valitsus võib mälestise või kinnismälestise kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanikule või valdajale ning muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paikneva ehitise omanikule kehtestada muid soodustusi. 85. Ehitiste erinevad eluead ja nende omavaheline seos . Kinnisvara puhul lähtume eelnevalt sellest, et krunt on füüsiliselt hävimatu. Kuid sama ei kehti ehitiste kohta. Füüsiline eluiga-ajavahemik mille jooksul ehitis konstruktiivselt eksisteerib. Kõige pikem eluea liik ehitise jaoks. Funktsionaalne eluiga-ajavahemik, mille jooksul nii maa kui sellel paikneva ehitise kasutaja saab tegutseda ilma olulisi muudatusi tegemata ehitise kasutusotstarbes.
1) armastusidüll 2) talupojaidüll 3) käsitööliseidüll 4) perekonnaidüll. Puhaste tüüpide kõrval levinud segatüübid. Idülli liikidel mitmeid ühisjooni: 1) elu ja ta sündmused orgaaniliselt kokku kasvanud paikkonnaga. Kohaühtsus – lähendab eri paikkondi ja eri elufaase (hälli ja hauda). Kohaühtsus tingib aja rütmilise tsüklilisuse kujunemist, mis on idüllile iseloomulik. 2) idüll piirdub väheste elureaalidega: armastus, sünd, surm, abielu, töö, söömine, joomine, eluead. Nende vahel pole kontraste. idüll ei tunne argielu, kõik argine on olemuslik. 3) Inimese ühendamine looduse eluga. Valdavas osas metafoorne. (Refereeris dr. Grigor) 17. Bahtin. Tekstist, autorist, dialoogist ("Teksti probleem lingvistikas, filoloogias ja humanitaarteadustes üldse.") 18. Bahtin. Sõna tekstis. (Toropi järelsõna "Valitud töödele") 19. Eliot "Kriitika piirid" “Kriitika piirid” (1956), hiline ülevaade omaenda kriitikuteele ja metakriitiline
Fisheri tulumäär FROR (crossover rate) on see punkt, kus kahe projekti NPV kõverad omavahel lõikuvad Fisheri tulumäär FROR (crossover rate): ● Diskontomäär, mille juures projekti A ja B NPV on võrdne. Saame 13,54% näite 4 ja 9,817% näite 5 puhul. ● Kui diskontomäär > FROR, siis järjestus sama nii NPV kui IRR järgi. ● Kui diskontomäär < FROR, siis on järjestus erinev. 22. Kui kahe teineteist välistava projekti eluead on ebavõrdse pikkusega, siis mida tuleks teha nende seast valiku tegemisel? 1. Muuta projektide eluea projektid võrdseks ja leida NPV-d 2. Kasutada ekvivalentset aastast annuiteeti - st projekti NPV jaga läbi investeeringu elueale vastava annuiteedi koefitsiendiga. Arvutamisel kasuta võimalusel nii reaalset rahavoogu kui reaalset diskontomäära. 23. Mis asi on MCA ja milliste projektide analüüsil seda kasutatakse?
kütmiseks. Pakutakse välja kaks projekti. Projekti A korral küttesüsteemi eluiga on 5 aastat ja tema kulude praegune väärtus on 1 miljonit krooni. Projekti B korral küttesüsteemi eluiga on 7 aastat ja tema kulude praegune väärtus on 1,2 miljonit krooni. Linnavalitsuse poolt nõutav tulumäär on 10%. Otsuse langetamiseks leitakse projektide A ja B kulude praeguste väärtuste ekvivalentsed annuiteedid, kuna küttesüsteemide eluead on erinevad. 1 000 000 1 000 000 EAC A = = =263 796,6 krooni APV 15a;10% 3,7908 1 200 000 1 200 000 EAC B = = =246487,6krooni APV 17a;10% 4,8684 Otsus: Valida tuleb projekt B, kuna tema kulude ekvivalentne annuiteet on väiksem, kui projektil A ÜLESANNE 23 Selles ülesandes on tegemist erinevate algmaksumustega projektidega ja andmete
kütmiseks. Pakutakse välja kaks projekti. Projekti A korral küttesüsteemi eluiga on 5 aastat ja tema kulude praegune väärtus on 1 miljonit krooni. Projekti B korral küttesüsteemi eluiga on 7 aastat ja tema kulude praegune väärtus on 1,2 miljonit krooni. Linnavalitsuse poolt nõutav tulumäär on 10%. Otsuse langetamiseks leitakse projektide A ja B kulude praeguste väärtuste ekvivalentsed annuiteedid, kuna küttesüsteemide eluead on erinevad. 1 000 000 1 000 000 EAC A = = =263 796,6 krooni APV 15a;10% 3,7908 1 200 000 1 200 000 EAC B = = =246487,6krooni APV 17a;10% 4,8684 Otsus: Valida tuleb projekt B, kuna tema kulude ekvivalentne annuiteet on väiksem, kui projektil A ÜLESANNE 23 Selles ülesandes on tegemist erinevate algmaksumustega projektidega ja andmete
kütmiseks. Pakutakse välja kaks projekti. Projekti A korral küttesüsteemi eluiga on 5 aastat ja tema kulude praegune väärtus on 1 miljonit krooni. Projekti B korral küttesüsteemi eluiga on 7 aastat ja tema kulude praegune väärtus on 1,2 miljonit krooni. Linnavalitsuse poolt nõutav tulumäär on 10%. Otsuse langetamiseks leitakse projektide A ja B kulude praeguste väärtuste ekvivalentsed annuiteedid, kuna küttesüsteemide eluead on erinevad. 1 000 000 1 000 000 EAC A = = =263 796,6 krooni APV 15a;10% 3,7908 1 200 000 1 200 000 EAC B = = =246487,6krooni APV 17a;10% 4,8684 Otsus: Valida tuleb projekt B, kuna tema kulude ekvivalentne annuiteet on väiksem, kui projektil A ÜLESANNE 23 Selles ülesandes on tegemist erinevate algmaksumustega projektidega ja andmete
annaabi.ee 
