Rütmid minu ümber Rütmid me ümber moodustavad tänapäeva inimese elust suure osa. Kohata võib neid nii linnas kui maal, nii tööl kui kodus. Rütmideks loetakse millegi regulaarset kordumist teatud aja möödudes. Niisiis on need kõige sagedasemad just metropolides, kus elu kaootiline ja kiire ning inimesed närvilised. Aastasadu tagasi oli elurütm palju aeglasem inimestel oli rohkem aega ja tahtmist, nii et kohati võime väita, et elurütm korraldab meie elusid. Valgusfoori tulede vahetumine, inimeste liikumine, bussigraafikud jne. kõik see on rütmiline ja korduv. Kaasaegse inimese kiire elu juurde võib rütm tuua tasakaalu ja rahu, kui liiga palju sama rütmi võib muutuda üksluiseks ja tüütuks ning seda nimetatakse rutiiniks. Inimene seevastu, seltskondlik ja seiklusiotsiv olend nagu ta on, võib hakata vaheldusrikkust otsima ning sedagi leidub eri kujudel. Elus esinevate takistuste ja probleemide ees ei ta...
Rikkus ja vaesus inimeste eludes Sõnadel rikkus ja vaesus on väga palju erinevaid tähendusi, kuigi enamus seostavad neid sõnu siiski rahaga, aga on ka inimesi, kes mõistavad nende tähendust teisiti. Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde
raha see on õnn ja armastus Nõustun, et raha on vahend õnneni. Tänapäevase ühikonnareeglite ja elukorralduse juures muutub või muudetakse, ilma rahata palmi all lösutades ja puu otsast banaane või kookoseid söögiks korjates, elu kiirelt igavaks ja võimatuks. Seda vähemalt arukal inimesel, sest mis see igavus muud kui vaimuvaesus ole. Meeldib see meile või mitte, kuid fakt on et tänasel päeval mängib raha meie eludes tähtsat rolli. Seda nii isikliku kui ka ühiskondliku elu tasandil. On vaid väga üksikuid kogukondikommuune, kus vahendatakse teenuseid nii öelda tasuta, kuid isegi nende kommuunide säilimiseks on oluline omada teatud määral kehtivat raha. Et mitte minna vastuollu iseenda ja ühiskonnaga on mõistlik veidi mõtiskleda ja seada raha õigele kohale oma elus. Inimeste ettekujutused ja vajadused on erinevad:mõnele on oluline ülestöötada/ehitada
säranud oma helge peaga siis tõesti tuumafüüsika jääb sulle natukene hoomamatuks. Meie jaoks on parim lahendus esmalt gümnaasiumiaste edukalt läbida koos heade eksamitulemustega ning seejärel tugeva keskhariduse baasil, mida Koidula gümnaasium ka pakub astuda ülikooli. Ja ülikooli eduka lõpetamise puhul algavad tavaliselt ka inimeste esimesed tõsised sammud karjääriredeli. Kuid samas see valik, peale gümnaasiumi, elukutsevalik, on 1 olulisim meie eludes ja seda juba seetõttu, et meie riigis ei saa 2 korda tasuta kõrgharidust. Selle raske valiku aitavad meil teha varasemad saavutused erinevatel aladel, õpetajad, vanemad, sõbrad aga kõige tähtsam oled siiski sina ise ja sinu arvamus. Enda jaoks tuleb leida midagi sellist, mis meeldib ja teeks õnnelikuks. Nagu on öeldud: ,,Kui sa teed midagi, mis sulle meeldib, siis sa ei tee kunagi tööd." Kutselised õiged valikud on tõesti väga olulised meie eludes ning just õiged valikud
Seriaali viimases jaos saavad kõik otsad pealiskaudselt ja kiirelt kokku tõmmatud ja kõikide peategelaste probleemid leiavad siiski õnneliku lahenduse nagu õigele seebile kohane. Nii et vaatajad said naeratus näol ja rõõmupisar silmis teleka kinni keerata ja oma ,,teleka sõbrannadega" hüvasti jätta. Film õhkab natukene tõsisemat ja reaalsemat elule lähenemist, kui seriaalis seda näha võis. 4 keskealist naist püüavad leida oma kohta metropoolses suurlinnas ja mõtet oma eludes. Loo keskseks tegelaseks võiks pidada Carriet (Sarah Jessica Parker), kellest on saanud edukas kirjanik ning kes peale 15 aastat kestnud platoonilist suhet on lõpuks suutnud veenda oma kallimat endaga abielluma, (natukene tinglikult ja mehi halvustavalt öelduna). Samantha (Kim Cattrall), keskealiste vallaliste naiste jumalanna, on naisterahvas kellel on suhe endast poole noorema näitlejaga, kuid sellegipoolest pole ta õnnelik
Lihtne on mõelda, et üks inimene ei suuda midagi muuta. Ta võib kõigest väest proovida, kuid võrreldes temaga on maakera siiski palju suurem - see on muidugi väär arusaam. Kui iga indiviid arvaks nõndaviisi, ei suudaks me midagi saavutada. Kui aga iga isik annab endast parima, suudaks me ühiselt meie planeedi olukorda parandada. Roheline mõtteviis võib kõlada pooleldi propagandaliku sõnakõlksuna, kuid see on tõepoolest üks tähtsamaid asju, mida me saame individuaalselt oma eludes rakendada. Mida rohkem me suudame asju taaskasutada ning oma jäätmete hulka vähendada, seda vähem sõltume me taastumatutest loodusvaradest ning suudame planeedi olukorda parandada. Roheline mõtlemine ei tähenda totaalset muutumist oma eludes - juba väikesed muudatused võivad olla massiivse tähtsusega. Tarbimise vähendamist ei saa küll kohe drastiliselt vähendada, kuid kindlasti võib loobuda topeltpakenditest ning võib mõelda, kas see piimapakk ikka
suurvormid. · Rändava eluviisiga. · Teoseid mõjutasid valitsevate riigikordade muutused. · On loonud ka poeeme. Sarnasused · Ühed suurimad heliloojad oma kodumaades. · Rahvuslik looming. · Loomingus on tunda karget põhjamaist koloriiti. · On kirjutanud nii väikevorme, kui ka suurvorme. · Romantilise loomusega, armastasid loodust, vaikust ja rahu. · Naised mängisid nende eludes suurt rolli. · Märksõnad: programmilisus, dünaamilisus, jõulisus. · On jätnud sügava jälje riigi muusikasse.
Ta võib kõigest väest proovida, kuid võrreldes temaga on maakera siiski palju suurem - see on muidugi väär arusaam. Kui iga indiviid arvaks nõndaviisi, ei suudaks me midagi saavutada. Kui aga iga isik annab endast parima, suudaks me ühiselt meie planeedi olukorda parandada. ( Global warming FAQ 2010) Roheline mõtteviis võib kõlada pooleldi propagandaliku sõnakõlksuna, kuid see on tõepoolest üks tähtsamaid asju, mida me saame individuaalselt oma eludes rakendada. Mida rohkem me suudame asju taaskasutada ning oma jäätmete hulka vähendada, seda vähem sõltume me taastumatutest loodusvaradest ning suudame planeedi olukorda parandada. Roheline mõtlemine ei tähenda totaalset muutumist oma eludes - juba väikesed muudatused võivad olla massiivse tähtsusega. (Roheline mõtteviis 2013) Tarbimise vähendamist ei saa küll kohe drastiliselt vähendada, kuid kindlasti võib loobuda
kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Riigi kohustuseks on õpetada. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Paljud ei seosta sõna koolis käimine õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Milleks käiakse koolis? Tegelikult käiakse koolis selleks, et ennast arendada. Mina käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus. Kool ja haridus mängivad meie eludes suurt rolli, sest mida rohkem õpid ja mida rohkem saavutad, seda rohkem valikuvõimalusi sul on. Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma õpin midagi uut, arendan ennast ja omandan hea hariduse. Käimine aga seda, et see ongi lihtsalt üks kohustuslik koht, kuhu parema meelega ei tuleks.
Inimestel, kes on üles kasvanud erinevates tingimustes, on ka teistsugune mõttemaailm ning arusaam sellest, mida tohib teistega jagada ning millised mõtted on mõeldud väiksemale kuulajaskonnale. Sõnavabaduse ning selle ülemaailmse versiooni probleemide näideteks võib tuua liigse eraellu sekkumise. Andes inimestele vabaduse teatavaks teha mõtted, mis nende pähe tekivad võib hakata levima laimamine ning valeinfo levitamine. Sellised juhtumid on aktuaalsemad tuntud inimeste eludes ning kõige suuremat kahju neile, kelle maine ning sissetulek on väga tugevalt seotud. Näiteks võib tuua olukorra, kus tuntud lauljast on tehtud pilt koos uue kaaslasega ning peatselt ilmuvad säärase postituse alla kritiseerivad kommentaarid, mis pahatihti lauljat sildistavad ning halvustavad. Probleeme kõrvalejättes võime aga näha sõnavabaduse helget poolt ning selle vajalikkust mõista. Võimalus oma tundeid, muresid ning ettepanekuid avaldada aitab meil
Vägivald sünnitab vägivalda Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Minu nimi on Merit Vislapu ning täna esitan ma teile kõne teemal ,,Vägivald sünnitab vägivalda". Vägivald, kui sotsiaalne nähtus areneb pidevalt ja eksisteerib meie kõigi eludes. Selleks, et vägivalda kogeda, ei pea me sellega ilmtingimata kokku puutuma, sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks. Verbaalset ehk suulist vägivalda kasutav inimene halvustab, mõnitab või alandab oma ohvrit.
oma olemisel enam suurt mõtet. Rahamõtted tiirlevad meie ümber ja meis endis ning ehk ei märgatagi mõnikord, kuidas kõik selle va kõliseva omamisele või mitteomamisele taandub. Kuid raha võib saada mitut moodi, erinevad on ka selle andmise eesmärgid ja kulutamise põhjused - suhtumine rahasse üldse. Väikelaps, kes otseselt rahaga ise kokku ei puutu, ei saa aru, kui tähtsat rolli see meie eludes mängib. Hea majanduslik seis võimaldab talle mugava magamiskoha, maitsva söögi, katuse pea kohale jpm. Ta ei oska ettegi kujutada, millistes elutingimustes peaks ta elama, kui perel ei ole raha. Teismelise eas hakatakse mõistma raha tähtsust ja tehakse tööd selle nimel, kas siis ametlik tööots või hea käitumine taskuraha pärast. Täiskasvanud inimene puutub Raha mõju ühiskonnale
Nad mõlemad on väga ühiskonna- ja enesekriitilised inimesed. Nad ei salli seda, kuidas ühiskond on muutunud ja kuidas inimsed on hakanud käituma. Nad ei suuda olla rahul neid ümbritseva ühiskonnaga ja oma eluga. Harry oli alguses kinni selles ajas, kus elas Mozart ja Goethe, sest see oli tema jaoks see ühiskond, kus tema oleks tahtnud elada. Mõlemad tegelased nii Harry Haller kui ka Faust on väga haritud inimesed, kuid nad tunnevad, et nende eludes on midagi puudu. Mõlemad soovivad oma ellu midagi, mis nende üksluist elu muudaks. Nende rutiinne elu on neid viinud masenduseni, ning nad hakkavad oma ellu otsima midagi uut. Faust otsib oma ellu mõtet. Ta tahab tunda armastust, olla õnnelik ja jälle noor. Harry Haller seevastu otsib aga viisi kuidas kõige piinarikkamalt surra, mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Nad hakkavad ka oma otsinguid erinevalt teostama. Fausti aitab sellel teel salakaval Mefistofeles
Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Ta nutab ja talle tundub, nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm oleks ta südamest igaveseks kadunud. Iga lugu on millegi poolest õpetlik. Siinkohal astub Leeni rutaka sammu täiskasvanuks saamise poole edasi. Olles olukorras kus kunagi varem oldud pole, ei tea kuidas käituda ja mida oodata ning kaotab pea. Ühtlasi toob lugu välja paratamatust meie eludes. Vidrik ei soovinud tulla enda mugavustsoonist välja ega näind selleks vajadustki. Nii saigi Leeni haiget. Õpetussõnana võib võtta – nagu meie idanaabritel kombeks öelda – „Думать надо не прыгать“ ehk enne tegutsemist on kasulik mõelda, kas ja kuidas teha. Pealkirja ja Leeni tunnete vahel võib tõmmata võrdusmärgi. Leeni loodab, et poiss tunneb tema vastu samu tundeid, mis neiul südames kogunevad, mis justkui nagu heledad
Neid valikuid on erinevaid, võime saada põhihariduse, keskhariduse või hoopiski kõrghariduse. Paljud ei seosta koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Koolis käiakse, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahjuks sellest aru ei saa. Ma käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus ja olla haritud. Käin, et omandada uut ja arendada endas erinevaid külgi. Kool ja haridus mängivad meie eludes suurt rolli, sest mida rohkem õppida ja mida rohkem saavutada, seda rohkem on valikuvõimalusi. Teadmisi on vaja ja selleks tuleb alustada varakult, omandada need korralikult ja õppida selgeks, mitte käia koolis ja teha tarka nägu. Ise õppimise juures on suureks plussiks see, et on võimalik tänapäeval kasutada väga paljusi infoallikaid. Kuid koolis on ainukeseks infoallikaks õpetaja ja tema materjalid antud aine kohta.
Pigem saada midagigi, kui jääda ilma kõigest. Kokkulepe on juba esimene samm lähemale enda unistusele. Näiteks selleks on karjääri redelil ülespoole pürgimini. Kui pakutakse palgakõrgendust, kuid mitte staatuse kõrgemdust, siis peaks ikka selle vastu võtma, kuna jägmine samm võib-olla ongi juba redelil esimene aste. Kunagi ei tohiks üldse ära öelda, vaid võtta midagigi, mida võtta annab. Kompromiss on meie eludes väga tähtis. Sellega võib sõjad lõpetada, päästa oma eraelu või isegi töökoha. Konsensus on igas asjas vajalik ning selleta ei saaks inimene mdiagi saavutada või elada õnneliku elu. Pigem saada endale kas või väike osa, kui jääda kõigeta ilma.
Essee 'Raha' Raha on ja jääb meie eludes väga tähtsale kohale. Nagu ka ajalugu on näidanud, on väga paljud sõjad tekkinud raha pärast. Raha keerleb igapäev meie ümber ja see on ühiskonnas põhiliseks jututeemaks. Kuid milline tähtsus on rahal minu jaoks? Raha on vahend, mis muudab meie elud tunduvalt lihtsamaks. See tähendab seda, et suuresti tänu rahale, saame muuta oma elu mugavamaks ja lihtsamaks. Seega on meil rahaga võimalik osta vahendeid, et saavutada lihtsus ning mugavus
Ka mina võin olla päästja Meie eludes on olukordi, kus tuleb kiirelt tegutseda. Mõtlemiseks lihtsalt pole aega. Südame kiire põksumine, mõtete ülikiire vohamine peas, higi kerkimine otsaette, jalad ja käed lähevad krampi.. Kõik see tuleb unustada. Üks minu suurtest soovidest on minna esmaabi kursustele. Üldiselt mulle ei meeldi arstide töö ja kõik sellega seonduv, kuid esmaabi on väga vajalik. Juhul, kui midagi peaks juhtuma, soovin ma osata end ja teisi aidata. Algelised asjad võivad teinekord kasulikuks
Kõiges on süüdi kool Kõiges on süüdi kool, kuid kas ikka on ? Minu arvates võib seda mõista kahte moodi - kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud noorik ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Enamik lapsi, kes lähevad igal hommikul kooli, võivad tunda koolipäeva lõpus väsimust. See tuleneb sellest, et eelnev koolipäev oli lõppenud umbes nelja paiku, ning õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on
Antud jõud on meile tegelikult väga suureks abiks näiteks talvel autoga sõites. Autodele on pandud alla naelrehvid, mis suurendavad kahe pinna vahelist hõõrdumist. Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem tõenäosus kiiremini seisma saada ja mõnes olukorras ehk ka oma elu päästa. Kui ei eksisteeriks liugehõõrjõudu, ei oleks naelrehvidel mingit kasu, samuti ei saaks me ka suusatada, kelgutada ja palju muudki teha. Seega on hõõrdejõud meie eludes äärmiselt tähtsal kohal ning ilma hõõrdejõuta ei oleks miski selline, nagu praegu. Meie elu muutuks täielikult ja kes teab, kas me üldse oleksime võimelised ilma hõõrdejõuta elama.
vaenujalal internetist leitud kohatuste pärast. Läbi arvutiekraani ei suudeta tajuda seda emotsiooni, mida teine pool saadab, kuid tülid võivad seal ikka päris karmiks minna. Kerge on rääkida rõõmust ja seda jagada igaühega, aga elu halvemaid hetki jagame me vaid teatud inimestega, nendega, kellele kuulub meie täielik usaldus. Igaühel peaks olema keegi, kelle õlal nutta ning naerda, kellega on hea jagada oma tundeid. Südamesõber mängib meie eludes suurt rolli. Seepärast loodangi ma väga, et meie ellu ei tule niipea sõpru kaotavaid tegureid. Näiteks 100 aasta pärast võib kool olla internetipõhine ning tulevikuamet seisneda kodus arvuti taga, millega kaasneb liiga vähene suhtlus silmast- silma. Siiski inimestel on vaja usaldust, et elus läbi lüüa. Ka ausust ning abi, et mitte sattuda halvale teele või elada pilvedes. Ma arvan, et suhete aluseks ongi ausus ning usaldus, ilme nende 2 tegurita ei kujutaks ma sõprust ette.
Tammsaare mõistmiseks tuleb meil küsida, kuidas tema teoseid lugeda, mis tähendus neil on, kuidas mõista üht või teist tegelast. Nendele küsimustele peaks minu arvates eelnema veel üks teine küsimus: miks meil antud kirjaniku teoseid vaja on. Milleks on meile vaja Tammsaaret? Milleks tema põimlaused, milleks Kõrboja ja milleks Vargamäe? Ma usun, et igaühel on oma tõlgendus sellest küsimusest ja oma vastus, kuid järgnev on minu arusaam Tammsaare tähtsusest, meie eludes. Esmalt olulisim, mulle on Tammsaaret vaja. Võib öelda, et Tammsaaret lugedes, avastasin endas taas tulihingelise eestlase. Tammsaare teoseid lugedes, lugesin ma ennast ühe mõttelise traditsiooni osaks. Teiselt poolt on mul Tammsaaret vaja aga tema tekstides peegelduva inimlikkuse sõnumi pärast. Tammsaare ei ole minu jaoks olnud kunagi vaid maa-, kannatuste- ja vaevadekirjanik, kellena teda tihtipeale esitatud on. Minu jaoks on ta ka kirjanik, kes on
Kui me kohtume inimesega, kes meile ei meeldi ja kes meid ärritab või vihastab, siis näitab see lihtsalt seda, kui palju on Sinul veel õppida - kannatlikust, mõistmist, tolerantsust, empaatiat. Noorte jaoks on tähtis saada uusi kogemusi inimestega, kes on sootuks erinevad neist endist. Meile antud vabadus võimaldab meil kohtuda erinevate inimestega, seega ma julgustan teid, noored, mitte lähtuda eelarvamustest, vaid hoopis õppida tundma inimesi ning saada aru, mis on nende koht teie eludes. Hinnake seda, mis teile on antud, ja kasutage seda maksimaalselt ära. Tänan teid kuulamast.
väärtushinnangud. Tänapäeval ei väärtusta inimesed enam samu asju, mida väärtustati 25 aastat tagasi. Ajad on muutunud ja nendega koos ka väärtushinnangud. Millised on tänapäeval need väärtused, mida inimesed hindavad? Tänapäeval on kindlasti tähtsal kohal materiaalne kindlustaja – raha. Raha on muutunud niivõrd tähtsaks, sest kaasajal saab raha eest osta põhimõtteliselt kõike. See on teinud võimalikuks täita iga väiksemgi kapriis meie eludes. Rahal on hoopis teine tähendus kui enne taasiseseisvumist. Tol ajal tehti tööd ja saadi palka, et ära elada. Palju tähtsam oli preemia, mida said vaid parimad töötajad ja selleks võis olla pääs välismaale, auto vms. See oli asi, mida himustasid inimsed tol ajal kõige enam. Kaasajal on aga raha see, mis nö õnnelikuks teeb. Kopsakas rahatasku avab uksed kogu maailma ja sellest võimalusest ei ütleks keegi ära. Pragusel ajal väärtustatakse ka haridust ja selle omandamist väga
15-aastased 15-aastased noored on täpselt puberteedieas. Millised on tavaliselt 15-aastased? Kuidas nad käituvad? Mis tegevused neile meeldivad ja mis mitte? Mis on 15-aastaste eludes kõige tähtsam? 15-aastased on inimesed, kes pole enam lapsed, aga pole veel ka täiskasvanud. Vahel tahame me olla täiskasvanud ja käitumegi nende moodi, samas aga võime me käituda nagu väiksed lapsed, kes oma tahtmist mitte saades solvuvad. Enamik 15-aastastest käivad üheksandas klassis. Kevadel, kui eksamid sooritatud ja kool lõpetatud peavad kõik valima kas minna kutsekooli või jääda gümnaasiumisse. 15-aastaste noorte elus on kindlasti väga
hea hariduse omandamine kättesaadavam kui oli aastakümneid tagasi. Põhiharidus on muutunud kohustuslikuks ning peale selle omandamist on võimalik õpinguid jätkata kutsekoolis või gümnaasiumis. Mina investeerina haridusse iga päev, kuna jätkasin õpinguid peale põhikooli gümnaasiumis. Selle lõpetamine annab mulle võimaluse astuda kõrgkooli ja omandada veelgi parem ja spetsiifilisem haridus, millega saab loodetavasti kunagi hea töökoha. Järelikult haridus on meie eludes tähtsal kohal. Teiseks saab indiviid tegeleda kodanikualgatusega. Võimalik on kirjutada projekte, mida hea õnne korral rahastab Euroopa liit. Kuid see pole ainuke võimalus, võimalik on käia ka vabatahtlikuks. Selle eest pole loota küll mitte mingisugust tasu aga see on jällegi eneseteostuse üks variant. Tunne et oled korda saatnud midagi ühiskonnale kasulikku on positiivne ning seda ei saa keegi ära võtta. Paljud vabatahtlikud saavad muidugi ka preemiaid,
Lõpuks tuleb see kõik paha tagasi sinu juurde ja tihti ei saa selle vastu midagi teha. Inimeste olevus ühiskonnas mõjutab ka teisi ja teised mõjutavad oma olevusega ka sind. Kui inimesed suudaksid leida lahenduse sellele negatiivsele ahelreaktsioonile, siis oleks ka maailm parem koht kus elada. Iga inimene suudab maailma muuta. Ühe indiviidi kasutegur ei peagi olema suur. Tähtsad on pisiasjad. Pisiasjad, mis panevad ka teisi inimesi teisiti oma eludes tegutsema. Kui sa annad ühiskonda head, siis ka juhtub sinuga head. Samamoodi kui eelnevalt oli kurjuse ja negatiivsuse ahelreaktsioon, on olemas ka positiivne ahelreaktsioon. Kui sa avad oma südame teistele ja lased neil näha selle head poolt, siis teevad sama ka teised. Tänu sellele me eksisteerimegi. Tõsi on see, et halavaga kuskile kaugele ei jõua. Pole kunagi olnud inimest, kes on olnud ülini halb ja ebameeldiv. Igas halvas asjas peitub alati midagi head. Sama lugu on ka
On loomulik, et ma ütlen vastutulevale tuttavale inimesele ,,tere", kuigi ehk tegelikult ei tahaks, see aga on viisakas ja õige. Poes ei tohiks teistest ette trügida, sest see oleks ebaviisakas. Samamoodi ei võta ma ühistranspordiga liigeldes vanema inimese eest kohta ära vaid lasen temal istuda, sest nii on õige. Kinni tuleb pidada seadustest, mis on meile kõigile võrdsed. Vaatamata sellele, et seadustest kinnipidamine võib meie vabadusi piirata, valitseks ilma nendeta meie eludes ilmselt kaos. Liiklusseadused näiteks on ettenähtud selleks, et ei juhtuks pidevalt õnnetusi. Ma tean, et inimestel on valikuvabadus ja tahtevabadus teha asju nii nagu tahetakse. Näiteks see, et ma käin iga päev koolis, kuigi ma ehk ise üldse ei tahaks ja mõtlen, et milleks mul ometi seda vaja on. See, kas ma koolis käin, on mu vaba valik. Aga siiski, et tulevikus ka kuskile jõuda, pean ma käima ja õppima. Niisiis mõjutavad mu tahtevabadust mu soovid ja tõekspidamised.
ikka täituvad ja unistused saavad tegelikkuseks? Tõde on aga see, et mõned neist täituvad ja mõned mitte. Ning meil puudub tegelikult kontroll selle üle, mis täitub ja mis mitte. Probleemid meie elus saavad alguse soovist kõike kontrollida. Olgu selleks suhted, kaal või rahamured - me püüame neid kõiki hallata meie jaoks soovitud viisil. Kuid kas inimmõistus on ikka piisavalt võimas, et panna keegi meid armastama? Ma kahtlen selles. Aga ehk ei ole selleks vajadustki. Meie eludes võiks olla üks "Lase lahti" nupp , mis on alati meie haarde ulatuses. Ükskõik, kui raskes olukorras me oleme või mida iganes me oma elult soovime, meil on võimalus lasta kõigest hetkeks lahti. Kujutage ette, et teie ees on ilus nupp, millele vajutades kaovad kõik probleemid. Kui see juhtub, võid sa muretult olla sõbralik ning naeratav nii iseenda kui ka teiste inimeste suhtes. Tavaliselt ei saa me seda olla seetõttu, et asjad ei ole korras. Meile
Raha, võim ja inimesed Tahame seda või mitte, aga raha mängib meie kõigi eludes tähtsat rolli. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Sama kehtib ka võimu kohta. Võim ja raha on üksteisega tugevalt seotud ning need mõjutavad meid ka kõige väiksemate otsuste tegemisel. 19. sajandi realismi kirjanikud on võimu ja raha võtnud kui kõiki puudutavat teemat ning nende teosed ongi peamiselt sellel põhinevad. Ehtsateks näideteks võib siinkohal tuua näiteks Stendhali peateose „Punane ja must“ (1830), Honore de Balzaci suurteose „Isa Goriot“ (1834) ja Fjodor Dostojevski
puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on öelnud: „Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.“ Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Küll, aga tekivad meil valikuvõimalused ja vabaduse tunne pärast kooli lõpetamist. Kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud nooruk ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Arvatakse, et peamiselt need inimesed, kes on saanud hea hariduse on ka tulevikus edukamad ja saavutanud endale kõrge ametikoha. Kuid kindlasti haridusest saadud paber ei taga koheselt head ametikohta. Et olla tulevikus edukas ja läbi
ma puutun kokku ka väljaliste objektidega, näiteks erinevad hääled, mida ma igal pool kuulen. Lisaks sellele lähen ma kooli ja koolist koju, selle käigus ma liigun, aga ma ei saa näiteks mitte mingil juhul liikuda oma absoluutkiirusega, sest alati on ainelise objekti puhul võimalik kiiremini liikuda isegi siis, kui ma ise arvan, et see pole võimalik. Füüsika ongi osa minust, tegelikult kõigist inimestest. Ma saan nüüd veel kindlamalt väita, et füüsika on vajalik ja meie eludes tähtsal kohal, isegi siis, kui me sellele igapäevaselt ei mõtle. Pean tõdema, et tegelikult on füüsika osake meist ja see teebki selle teaduse veelgi huvitavamaks ja põnevamaks.
Pööningult Piinad kirjad avastas Uudishimu. Tõlkida oskab neid küll vaid vanaisa Askees. Siin luuletuses kasutatakse sõna askees mida tänapäeval enam eriti ei kohta. Ühtegi Kareva luuletust viisistatud pole. Luulekogu koosnebki põhilisel metafooridest ja võrdlustest. Mulle meenutasid need luuletused valme. ,,Perekonnaalbumis" on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Need lood leiavad aset meie igaühe perekonna, suguvõsa, sõprade ja töökaaslaste eludes. Kareva ütleb täpselt ja lõikavalt, isegi pilkavalt elu kohta ja samas õigesti: Kadedus usub, et Headus Teab mis varandust varjab. Kelmusest kõneldakse, Et noolib Naiivsuse maja. Luulekogu sobib lugemiseks ka neile kes seda eriti ei armasta, seal ei ole pikka teksti: Kui kohtusid Sõna ja Suhe, sündis selline Lugu. Ehk aitab veeta Aega Sinul, kes Luulet ei loe.
röntgenaparaat. Samuti XIX sajandil leiutati veel tänapäeva elus väga tähtsaid asju telefon, raadio, kino ja levis fotograafia. Sel ajastul elasid tõepoolest nutikad inimesed. Kõik need avastused on aidanud tänapäeval meie teadlasi ja minu arvates mõjutanud meie igapäevaelu! XIX sajandil oli tõepoolist värvikirev ja uuendusterohke sajand. Minu arvates maailm arenes jõudsalt positiivses suunas, tõukeid oli majanduses, inimeste eludes, transpordis, ehituses ja teaduses. XXX XI klass, 21.04.08
head noortepärast muusikat. Natukene fakte siis Põhja-Tallinnast : · Põhja-Tallinn on Eesti popisugemetega hiphop ansambel, mis koosneb Pelgulinnast pärit neljast hiphopparist ja naisvokaalist ning mujalt Tallinnast pärit kolmeliikmelisest livebändist. · Viljeleb stiililiselt hiphopi ja popi vahelist muusikat. · Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut. · Tuntumad palad on : ''Lähen ja Tulen'', ''Nii lihtsalt ei saa'', Tere tulemast'' ja ''Meil on Aega veel '' · Koosseisu kuuluvad : Maia Vahtramäe ( vokaal) , Jaanus Saks ehk Wild Disease, Risto Vürsti ehk Fate, Kenneth Rüütli ehk Kenny, Eric Kammiste ( kitarr), Robert Loigom ( trummid) ja Meelik Samel ( basskitarr). Repertuaar Kontserdi repertuaariks oli Põhja-Tallinna uus plaat '' Per Aspera ad Astra'' :
Kui tekib olukord, kus inimesel on igavustunne, siis peab see olema mingile tegevusele järgnev ning seda igavat aega nimetatakse jällegi mõttetuks. Jällegi on reaalsus vastupidine. Olles jälle mõnes olukorras millele võib järgneda igavus, suudab teisel korral inimene juba ette mõelda, mis ta võiks edasi teha või mida ta võiks teisiti teha, et seda igavustunnet enam ei tekiks. Selliseid näiteid ja arutelusi on täpselt samapalju, kui on meie eludes tegevust. Juttu kokku võttes mainiksin ühe korra veel, et ükski elatud hetk või pikem aeg ei ole mõttetu. Selle mõttetuse mõtte lõpetamiseks tuleb lihtsalt järgi mõelda, et mis on toimunud/mis toimus ning mida on sellest õpitud või mida veel ei ole. Seda tehes on võimalik igast ajahetkest oma iva või vajalik info eluks leida, ükskõik kui tähtis see ka ei oleks. Sandra Salu
"Probleem". Pärast projekti lõppu kohtuti kitarrist Eric Kammistega, kellega koos alustati kitarrimängu lisamisega lauludele ja kes aitas leida trummari ja basskitarristi. Praeguses seitsmeliikmelises koosseisus on bänd tegutsenud alates 2011. aasta suvest.3 Stiililiselt viljeleb bänd hiphopi ja popi vahelist muusikat. Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut.4 Minu silmis oli nende koostatud kava väga mõnus ning läbimõeldud, tõmmates endaga rahva kaasa. Oli näha, et nad on kõvasti tööd teinud oma lugudega. Muusika ja sõnad olid omavahel nagu positiivses ahelas, omavahel kokku loodud. Hääled olid puhtad ning kõlavad. Samuti on neil minu arvates hoopis teistsugused hääled, kui muidu Eesti muusikamaastikul kuulda. Kui osade ansamblite puhul ei saa alati sõnadest aru, siis neil
omandada põhikooliharidus. Paljud ei seosta sõna koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Käiakse koolis, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahjuks ei saa sellest aru. Milleks käiakse koolis? Ma käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus ja olla haritud. Käin, et omandada uut ja arendada endas erinevaid külgi. Kool ja haridus mängivad meie eludes suurt rolli, sest mida rohkem õpid ja mida rohkem saavutad, seda rohkem valikuvõimalusi on. Saaksin näiteid tuua kasvõi klassist, kuigi nimesi ei hakka nimetama. Meie klassist käivad mõned koolis sellepärast, et endal lõbus oleks ja ei proovi õppidagi, aga kui saavad halvema hinde jooksevad õpetaja juurde ja teevad näo, nagu nemad poleks millesgi süüdi. Nad on praegu veel liiga pimedad, et näha, et õppida tuleb juba algusest, et saavutada head. Nad hakkavad
Lei Jun selle firma asutaja, defineerib oma firmamudelit kui kombinatsioon tarkvara + riistvara + teenindus. Firma jaoks on kõige tähtsam teenindus. Integreeritud turunduskommunikatsioon on tõstnud standardeid kommunikatsioonis turunduses, selles kõiges on eelkõige kaasa aidanud klientide soovid, mis on tulnud läbi klientide globaalsetest blogidest, foorumitest ja sotsiaalmeediast. Kõik see pani mind isiklikult väga mõtlema, kui oluline on tegelikult meie eludes globaalsed blogid, foorumid ja kõik muud selle juurde käivad tööriistad, mille kaudu meie ise enda kohta käivat informatsiooni jagame. Kui haavatavad oleme me tegelikult päriselus, postitades enda kohta seda sorti informatsiooni virtuaalmaailma. Üht moodi on see hea, et meile töötatakse välja just meile sobivaid, meeldivaid ja ideaalseid tooteid/teenuseid saades informatsiooni mida oleme ise sotsiaalmeediatesse postitanud.
Mis on minu jaoks oluline? Lugupeetud kuulajad! Vastates küsimusele "Mis on minu jaoks oluline?" on suhteliselt raske, kuna mul ja ka üldsises maailmavaates on inimestel palju erinevaid vajadusi, vahe on ainult selles kelle ja kuidas on prioriteedid jaotatud. Seda mõjutab tõhusalt meid suures perspektiivis vaadates ümbritsev ühiskond, aga lähedamalt inimesed, kellega me igapäevaselt suhtleme. Vahel viibides ja tunnetades seda tugevat ja sünget negatiivsuse mõju sooviks lihtsalt kuskile põgeneda, aga kuhu? Mina olen selle küsimusele leidnud ka vastuse. Minu jaoks on see muusika. Aga kuidas muusika meid mõjutab? Esiteks ma väidan, et muusika mõjutab meid positiivselt/negatiivselt oleneb, mis otstarbega muusikat kuulatakse ja samuti mis zanri muusikat kuulatakse. Ma arvan, et kõigil on olnud see hetk, kui tahad ennast lihtsalt väikseks teha ja ära kaduada, selleks et saada eemale ...
Kõige sügavama mulje jättis just see Mart Viljuse ,,TM". Seda tunnet, mida alguses kogesin, vaatades seda suurt ja veidrat poeriiulit, mis on nii segamini löödud, lihtsalt ei saa kirjeldada. See justkui neelas mu korraks, mu 2 meeled olid väga segased. See võib tunduda veider, kuid vean kihla, et selline tunne tekib kõigil, kes seda näitust ja just seda eksponaati külastavad. Kaubamärkide roll meie eludes, on palju suurem kui me arvame ning nad kontrollivad tegelikult meie elu väga suurel määral. 3
1905. aastat Eesti kodanikel erilisi õigusi. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud, kui ka streigid olid keelatud. Keskvalitsus selles suunas samme ei astunud ja Eestlased soovisid ja ootasid muudatusi ja võis karta revolutsiooni. Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Kvaliteet oli aga see, mida sel hetkel eestlased oma eludes ei leidnud aga miks? Kuna inimesed ei olnud enam seniste oludega nõus, siis tekkisid esimesed rahutused ja seda Tallinna töölistel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Inimesed ei olnud nõus enam senisel viisil jätkama. Sel hetkel teravnesid võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara, rahval sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega
Seiklused ja elamused on elus sellised asjad mis ei kao kunagi, need elavad me mõtetes ja mälestutes alati edasi. Tänu sellele saame me oma kogetud seiklusi ikka ja jälel meelde tuletada ja meile meenub mis meeleolu ja elamust see kogetud seiklus meile andis. Samuti ei saa kogu õnne tasuta. Kuigi inimesed arvavad, et neil ei ole õnneks vaja muud kui armastust ja peret, siis igaüks ju sisimas teab, et nii see ei ole ja nii ei saaks me elada. Meie eludes mängib raha nii suurt rolli, et ilma rahata elamine tundub absurdne. Keegi meist ei ole ju kohanud inimest ke oleks täiesti puruvaena kellel pole mingit sissetulekut. Arvan, et selline inimene ei saaks elada , eluks on ju siiski vaja sööki- asi mis on meie elamisel nii oluline millest me saame energiat. Iga vaene saab ksukiltki paar kopikat, et osta endale päts leiba ja midagi veel, tema jaoks ongi see õnn, ta on õnnelik kui ta saab natukenegi süüa
Näiteks Eesti lotomiljonärid, kes on võitnud üüratuuid summasid, ise seda uskumata. 2009. aastal võitis vana Eesti raha järgi 9,4 miljonit eesti krooni Tartumaal elav pereema ja puidutsehhis laojuhatajana leiba teeniv Merike, kes oma õnne peaaegu, et ei märganudki. Õnneks märkas naise poeg, et emal on üks loto number märkimata. Realistlik pereema töölt siiski ei lahkunud vaid elas tavapärast elu edasi. Ühised eluväärtused inimeste eludes liidavad erinevaid rahvuseid ja usujärgijaid. Maailmas ei tohiks hinnata inimesi, sündmusi ja esemeid nende materiaalse olemuse järgi. Kõigel siin elus ei ole hinnasilti küljes. Elu eesmärgiks on panna inimesed leidma hindamatuid väärtusi, mis paneks inimese rõõmu tundma olukordadest ja lähedastest, keda poleks osanud oma elus oodata.
Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu Eestlastel ei ole läbi ajaloo olnud kerge elu, tänapäeva laste ja noorte jaoks on see ettekujutlematu, kuna kogu nende sünni ja viimaste konfliktide vahele on jäänud pikk ajajärk. Viivi Luige teos “Seitsmes rahukevad” joonistas kujutise raskustest, mis esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel. Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest erinev mõttemaailm
Ilmad on küll külmad ja korralikku sooja suve pole, aga siin on ju midagi enamat meie perekond, sõbrad, tuttavad ja kõik need, kes on meile vähegi tähtsad. Jah me võime olla ju maarahvas, nagu paljud meid kutsuvad, aga see eest on meie ümber palju rohelust, soojust ja sära. Seda kõike annabki meile meie Eesti. Nagu te juba kuulsite, see koht, kus me veedame terve oma elu ongi meile kõige parem see kõige tähtsaim paik meie elus. Selle kõige ilusaga, mis on meie eludes juhtunud seostamegi ennast ja Eesti elu. Ei ma ei taha õelda et see on perfektne paik, sest see pole nii aga ei ole olemas ka paremat kohta kui see. Igas riigis on ju omad vead ja head. Pidage aga seda meeles pole mõtet lüüa oma unistustele käega ja need lihtsalt kustutada sõites kuskile mujale elama. Mulle isiklikult meeldib Eesti elu ja ma ei lahku siit mitte kui kunagi. Ma loodan, et ka teie suudate ära hoida selle suure vea oma elus ja jääte siia ilusasse paika kuni
Perekond läbi minu silmade Mida tähendab inimesele perekond? Kas see tõesti sisaldab endas ainult isa karmi kätt ja ema hella südant, mida lastel on üleskasvamiseks vaja? Ma arvan, et perekonnad on väga erinevad ning seega ka nendega kaasnevad väärtused ei ole kunagi ühesugused. Minu arvates on just isa see leebem pool perekonnast. Seega ei saa kuidagi väita, et perekond kõigile päris ühte ja sama tähendaks. Perekonda hoiavad koos traditsioonid. Ka meie perel on olemas kindlad kombed, mida oleme järginud ja milleta oma argielu ette ei kujutakski. Isegi kõige tavalisemad asjad mängivad pereelus suurt rolli. Näiteks nagu hommikusöögid ja õhtusöögid aeg, mil reeglina kogu perekond on koos ühe laua taga ja saavad päevasündmustest rääkida. Kahjuks enam seda nii tihti ei juhtu, kuna elan ühiselamus, aga nädalavahetustel saab pere korra söömiseks ettenähtud ajal ikka kokku. Samuti võib traditsiooniks pidada pannkoo...
Reformaatorina alustas ta kiriku eeskirjade ja jumalateenistue üksikküsimustest, tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale selle levitas ta oma vaateid trükisõna kaudu.Ta esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud tema õpetust tervikuna omaks. 1525. aastal hakati asutama kirikukoole. Kogu reformatsiooni vältel toimus hariduse areng. Kirik oli inimeste eludes väga tähtsal kohal. Kõik teadmised pärinesid kirikust, jumalateenistustest, lauludest jne. Haridus tugines Piiblile. 1 Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Tugev mõjutus reformatsioonile oli kuningal ja tema perekonnasuhetel. Inglismaa kuningas Henry VIII leidis reformatsioonis võimaluse oma
koorem..Isiklikult ei sooviks kuulus olla,kuna arvan et ei kannataks kui kollane ajakirjandus lahkaks minu eraelu ning ilmukais välja vanad "parimad" sõbrad,kes väikese raha eest oleksid valmis rääkima ükskõik mida.Samas tean inimest kes on tuntud kuid ta on ikka see kes ta oli enne kuulsaks saamist. .Talle ei ole "rikkus" pähe ning selle eest hindab teda kogu Eesti rahvas,sest ta on see kes ta oli.Eks jäägu see igal inimesel enda otsustada, kas on tahe saada kuulsaks ja tuntuks.Oma eludes teeme otused ja valikud siiski vaid ise.kuid lõppu lisaksin,,et kedagi pole mõtet hukka enne mõista,kui pole täpselt teada mis?kuidAS?kas ja millal?
Olen peale sattunud kolmele kaklusele. Kaks kaklust lahutasin sõnadega: "Oodake, kas sellel on mõtet?", üritades rüselejad nende tegevuse üle mõtlema panna ja probleem vägivallata lahendada. Kolmandale kaklusele ma ei julgenud vahele minna, sest tegemist oli täiskasvanud meestega ja ilmselgelt minu sõnad poleks seal aidanud. Kõige enam taunin liigset uudishimu. Väljendiga, ,,Uudishimu pole patt", ma ei nõustu. Leian, et liigne uurimine ja teiste eludes surkimine on sündsusetu. Kontrollivad ja puurivad küsimused emalt või isalt on loomulik ja vältimatu- nad on vanemad ja see on igati õigustatud. Kuid mõttetud ja sisutühjad küsimused sõprade poolt, et minu eluga kursis püsida, tõsiselt vihastavad mind. Avalikes kohtades- tänavad, pargid, restoranid, pubid, kaubamajad- on võimatu mitte pöörata tähelepanu ropendamisele.
annaabi.ee 
