ELU KOSMOSEJAAMAS REFERAAT Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid ja teadlased elavad ja töötavad. Kosmosejaam tiirleb orbiidil ümber Maa. Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Kosmoses raskusjõudu ei ole. Nende katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused. Kosmosejaamad saavad energiat päikesepatareidest, mis muudavad päikesevalguse elektriks. Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega ,,Saluut", kuid ,,Mir" on viimane ja edukaim. ,,Mir" oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli ,,Mir" kosmonautide poolt pidevalt asustatud. Praegu ehitatakse maad ümbritseval orbiidil Rahvusvahelist kosmoselaeva (ISS International Space Station). ...
Elu kosmosejaamas kosmoseprügi Siivo-Sandre.Tänavots Kosmosejaam Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid ning teadlased elavad ja töötavad. Kosmosejaam tiirleb orbiidil ümber Maa. Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Näiteks: katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused Kosmosejaamad Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega „SALUUT“, kuid „MIR“ on viimane ja edukaim. „MIR“ oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli „MIR“ kosmonautide poolt pidevalt asustatud. Elu kosmoses Elu orbitaaljaamas või kosmosesüstikus polegi nii ebamugav kui alguses arvata võiks. Loomulikult on seal palj...
ESIMENE INIMENE KOSMOSES Rainis Jõepera Vitali Zolotoi Kristjan Kirpu Kristjana Saage Ain Int Sisukord Esimene inimene kosmoses Ettevalmistus Lend Elu peale lendu ESIMENE INIMENE KOSMOSES VENEMAA 12.aprill 1961 esimene inimene kosmoses JURI GAGARIN ETTEVALMISTUS Mark Gallai, kes neid lennukis ette valmistas, on öelnud: "Igast lennuväepolgust oleks võinud valida kakskümmend niisugust lendurit. Kahekümnest pretendendist valiti välja kuus, Koroljov kiirustas väga, sest olid andmed, et 20. aprillil 1961 saadavad oma inimese kosmosesse ameeriklased. Ja sellepärast määrati start ajavahemikule 11. ja 17. aprilli vahel 1961. Kes kosmosesse lendab, see määrati kindlaks viimasel h...
Loomad kosmoses Horisont 6/2008 november Inimesed on ikka kasutanud loomi seal kus endal liiga ohtlik olla.Erandiks ei ole ka praeguseks juba üle poole sajandi kestnud kosmoseajastu. 4.oktoobril 1957 oli suurpäev inimkonna ajaloos- orbiidile jõudis esimene tehiskaaslane Sputnik.NSVL-dus algas loomade lennutamine kosmosesse 1951.Esimesena startisid 22 juulil 1951koerad Dezik ja Tsõgan.Nad tõusid enam kui 100 km kõrgusele ning jõutsid elu ja tervise juures maa peale tagasi. Säärast lendu nim. suborbitaalseks- jõutakse kõrgel kuid maa orbiidile ei jõuta.Kokku tehti koertega NSVl 29 suborbiaalset lendu, mille käigus mitu koera elu kaotas. 3 novembril 1957 a startis kosmosesüstik Sputnik 2 pardal koer Laika. Sputnik 2 jõudis ka orbiidile.Laika elas kosmoses umbes viis tundi, enne kui ta suri stressi ja kuumuse tõttu. Ameeriklased kasutasid kosmose lendudeks inimesele bioloogilis...
Esimesed kosmosekatsed- ja Kuu Kosmoselaevad Esimesena saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4. oktoober 1957 a.) Sputnik 2, oli teine kosmoselaev Maa orbiidil, mis lennutas Maa orbiidile Laika ( novembris 1957 a.) Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut (12.aprill 1961). Kuud külastas esimesena USA astronaut Neil Amstrong, Apollo 11 missioonis. Ajalugu 12.aprill 1961 Juri Gagarinist saab esimene inimene kosmoses ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 5.mai 1961 Alan Shepardist saab esimene ameeriklane kosmoses. 20. veebr 1962 John Glennist saab esimene ameeriklane, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 1963. juunis Valentina Tereskova, esimene naine kosmoses, kes tegi ,,Vostok 6" pardal 48 tiiru ümber Maa. Esimene katse Nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valmistusid 1961.aastal esimest inimes...
Rocca al Mare Kool Kosmose koloniseerimine Referaat Koostaja: Easter egg 11. klass Tallinn 2016 Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja sureb pea samaaegselt, kuid r ahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugel...
Mina kui teadlane. Kui minust peaks saama kunagi teadlane. Siis keegi hästi huvitav teadlane, näiteks potiteadlane. Õpiks potte disainima ja teeks neid hõlpsamini kasutavamaks. Ma ei mõtle wc potte. Vaid söögi tegemis potte. Huvitav oleks kindlasti olla ka tehnikateadlane. Teada kuidas kõik töötab. Koostada maailma parimaid rakette, sateliite, arvuteid, autosid, jne. Ma polegi ise katseteid teinud. Ei toru siili pauku. Ega midagi muud. Teadlase amtitelt kõige rohkem sihiksin ma praegult siiski veel tehnikamaailma poole, kuid välistatud pole ka võimalused, et minust võib saada maailma kuulus fotograafia teadlane. Või inglise filoloog. Muidugi ka kosmeetikateadlased on olemas, ning ma pean sedagi üheks huvitavaks teadus keskkonnaks. Mõelda sellele, mis raha võib saada näiteks maalides kellegi nägu, ja teha seda perfektselt. Ja järje kordselt võib saavutada kuulsust maailmas mida pole paljud nä...
KUU Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km.Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, ...
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
Kuidas tekkis elu Maal? Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid, mis lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses elasid tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Tulnukad sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Nad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu, mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet, kus oli väga igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud, võlusid nad hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli nüüdseks liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid talle hästi kuuma temperatuuri ning lendasid jälle minema. ...
Tartu Karlova Gümnaasium Kevin Aas Timo Puistaja 12 R 1) Liikidel on suur viljakus 2) Populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne 3) Olelusvõitlus 4) Isendite suur varieeruvus sugulisel paljunemisel 5) Looduslik valik * Puuduvad lülid sugupuudes ning kivististe puudumine maapinnas. * Esimese elusraku teke ? * Lindude tiibade teke * Kromosoomide arv * Elu puudumine Marsil * Vaikus kosmoses http://www.scienceagainstevolution.org/v13i8f. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://www.postimees.ee/?id=81257 http://failblog.org/2008/06/23/darwin-fail/ http://www.darwinspredictions.com/ Suured tänud!
Kas tõde avastatakse või luuakse? Teema on raske, aga ületamatuid asju pole olemas nii,et proovime. Kas siis tõde avastatakse või luuakse? Siin kohas võivad inimesed vaielda lõpmatuseni. Igal inimesel on oma arvamus sellel teemal,nii palju kui on inimesi on ka arvamusi.Ühed räägivad,et nemad loovad tõde teised,aga räägivad,et nemad avastavad tõde. Äkki alustaks üldse sellest, et mis on tõde? Tõde on mingisugune alus,mis vastab tõele ehk asjad on nii nagu nad tegelikult on. Ega tõde pole sinu tulevik,et sa saad seda ise luua. See tähendab seda, et sa võid oma tuleviku luua. Teha praegu kindlaid tegevusi, et tulevikus oleks sul hea elu. Aga kuidas saab tõde luua? Muidugi, kui võtta erandjuhul selline näide: sa ütled, et sul on eluaeg olnud ainult viied nii koolis, kui ülikoolis. Aga ainult sel juhul sa lood seda tõde, kui sa oled kooli ja ülikooli lõpetanud ja tõestanud oma hinnetega, et sa ...
Kuidas tekkis elu maal Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid. Nad lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses olid ka tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Nad läksid ja sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Tulnukad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu. Nad mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet ja seal oli igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud(nende arust oli piisavalt sadamine üleujutus), siis nad võlusid hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid tall...
Kool Kosmose raketid ja nende areng Referaat Koostaja: Juhendaja: õpetaja Koht 2014 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vedelkütusrakettide sünnilugu 4 4. Programm „Apollo“ 5 4.1 Saturn V 6 4.2 Ares V 8 5. NSV liidu kosmoseprogramm 9 5.1 Sputnik 1 9 5.2 NSV liidu loomad kosmoses 9 5.3 NSV liidu inimesed kosmoses 9 6. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kosmose võidujooks NSVL ja USA vahel sai alguse 4.oktoobril 1957 a. kui NSVL saatis esimese sateliidi „Sputnik“ kosmosesse. Mitte kaua pärast seda, 1957 a. novembris, saatis NSVL sateliidi „Sputnik 2“ Maa orbiidile, mille pardal oli koer Laika. 4 a. hiljem 12. aprillil 1961...
PLII Referaat Klass: 10 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1.PLII AJALUGU..................................................................................................................... 3 1.1 Plii avastamine.................................................................................................................3 1.2 Klassikaline aeg................................................................................................................3 1.3 Keskaeg....................................................................................................................
Mati Unt Sündinud 1.jaanuaril 1944 Tartumaal Õppinud: · Leedimäe 7-klassilises koolis · Tartu 8. kekskoolis · Tartu Ülikoolis õppis aastail 1962-67 Ajakirjandust Mõjutusi on saanud kirjandusõpetajalt Vello Saagelt Töötanud: · 1966-72 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhatajana · 1974-81 Noorsooteatri kirjaldusala juhatajana · 1981-91 Noorsooteatri lavastajana · Aastast 1992 Draamateatri lavastajana Undi peateema on elu mõtestatus, mis on esinenud undi põhilistes romaanides ,,Võlg" ja ,,Eluvõimalikusest kosmoses" neis: · Räägitakse otsekoheheselt noortesuhetest · Noorte vabameelne suhtumine seksi · Komsomoli kritiseerimine Neile teostele järgnevates lühiromaanides on tegevus edasiandmiseks kasutatud peategelase monoloogi. Teoseid peetakse ehtunduiliku stiili esindajateks: · Tegevus on minimaalne · Keskendutud on psühholoogiale · Inimese siseelule · Müütidele ...
Füüsika reaalses elus Maa on lame ketas, mis toetub hiigelkilpkonna turjale, mis omakorda toetub veel ühele hiigelkilpkonnale ning iga kilpkonna all on veel üks kilpkonn ning päike tiirleb ümber maa. Need olid esivanemate arvamused maailma ehitusest. Mida rohkem edasi on arenenud teadus, sealhulgas ka füüsika, seda rohkem on muutunud põlvkondade vaade maailma ehitusest ja toimimisest. Iga järgneva füüsikasaduste avastamine ja tõestamine tõi inimestele rohkem võimalusi edasi arenemiseks ning elukvaliteedi parandamiseks. Füüsika on teinud inimeste elu ohutumaks, mugavamaks ja inforohkemaks. Tehes igapäevaseid tegevusi, inimesed ei pane tähele seda, et näiteks lükates poekäru, nad rakendavad mitmeid erinevaid füüsika seadusi. Külakiik on olnud läbi aastate inimeste meelelahutuseks, kuid vaevalt keegi mõtleb, et selle liikumise juures toimub energia muutumine. Staaziga suitsetaja, oma järgmist s...
Tähe elu sünnist surmani Kuidas tähed tekivad Tähed moodustuvad kuuma gaasi ja tolmu pilvedest kosmoses. Kokkutõmbuva gaasi pilve keskmesse tekib suure tiheduse tuum, mida tuntakse prototähena. Prototäht Prototäht on suur tihe gaasi kogu. Prototäht on päikese elu kõige varjasem staadium. Ühe solaarmassiga tähele kestab see periood 100,000 aastat. Punane hiid Staadium, kus täht paisub, sest tähe temperatuur ja sisemine rõhk hakkavad kasvama. Kui punasel hiiul ei ole piisavalt suur mass, et teha heeliumist süsinikku, siis temast saab Valge kääbus. Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab. Supernoova Supernoova on tähe plahvatamine, mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel. Plahvatus lennutab laiali enamus tähe materialist. Neutron täht Sup...
Suur Pauk Allikas: Vikipeedia WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Päikesesüsteemi tekkimine Referaat Rene Randlane 12. a Tallinn 2013 Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum...................................................................................6 1.3 Kvarkide periood..................................................................................................7 1.4 Topofaas...............................................................................................................7 1.5 Neli vastasmõju.................................................
Eesti 2019. Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugune elu meid ees ootab. Ka täna on raske ennustada, missugune on elu meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kaheksaks valdkonnaks: Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud: Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse saatnud, aga see eest tiirleb laias kos...
Perpetuum mobile Perpetuum mobileks ehk igiliikuriks nimetatakse masinat, mis teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem või vähemalt sama palju energiat kui on vaja masina käigushoidmiseks. Vastavalt energia jäävuse seadusele ning termodünaamika esimesele sedusele on igiliikuri loomine võimatu (vähemalt hetkel meile teada olevate ainete ning teadmiste abil) . Ja seega pole ühtegi mehhanismi veel olemas mida saaks nimetada igiliikuriks. Tihti räägitakse igiliikuritest kui igavestest liikujatest nii ülekantud kui ka otseses tähenduses, ent paljud ei anna endale aru, mida selle all tegelikult mõeldakse. Igiliikur peab liikuma igavesti iseenesest ja teeb samas ka tööd, et meil temast kasu oleks. Sellist mehhanismi on püütud juba ammu ehitada kuid siiani viljatult. Pikapeale on tekkinud veendumus, et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis e...
Juurikaru Põhikool kirjandus 9. klass Mati Unt Referaat Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Elulugu.....................................................................................................4 Tuntumad romaanid.................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................7 Sissejuhatus Mati Unt oli tuntud Eesti kirjanik, kelle teosed on tänapäevani kuulsad. Ta on kirjutanud palju raamatuid, lavastanud isegi näidendeid kirjutanud. Mati Unt on kirjutanud ka filmistsenaariumeid, "Võlg" (1966) , "Saja aasta pärast mais" (1987) ja "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) Elulugu Mati Unt sündis 1. jaanua...
Kas ja kuidas mõjutab universum inimeste elu Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Iseenesest peaks see mõjutama inimest küll , kuid arvatavasti mõjutab ta meid teistmoodi ,kui seda püütakse horoskoobi näol meile maha müüa. Horoskoobi paikapidevust ei tõesta ükski teaduslik uurimistöö ,kuid siiski usuvad sajad miljonid inimesed horoskoobi õigsusse. Ühe pädeva horoskoobi uskuja päev näeb arvatavasti selline välja ta ärkab ja võtab kõige" usaldusväärsema horoskoobi allika" ,otsib enda tähtkuju üles , loeb selle läbi ning valmistub eelseisvaks päevaks , et need lubadused täituksid. Inimene hakkab igas situatsioonis otsima seoseid , mis kinnitaksid hommikul loetud horoskoobi paikapidevust. Horoskoobid on väga kavalalt üles ehitatud , seda iseloomustaks sõna hämamine. Ennustused o...
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud veega, mis moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemi...
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöö...
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad a...
Lause “Eks ta ole” ilmub romaanis „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda“ pärast igat surma ja selle mainimist, võrdsustades need, olgu surmad siis loomulikud, juhuslikud või tahtlikud ning kas need esinevad massilises või väga isiklikus plaanis. See pealtnäha labane fraas kajastab Tralfamadori filosoofiat, mis trööstib Billy Pilgrim’i, et kuigi inimene võib konkreetsel hetkel surnud olla, on ta elus kõigil teistel minevikuhetkedel ning, mida saab aja jooksul ikka ja jälle läbi ajarännaku külastada. Billy hindab Tralfamadori surmale reageerimise lihtsust ja iga kord, kui ta kohtub surnud inimesega, kehitab ta lihtsalt õlgu ja ütleb: „Eks ta ole.“ Samal ajal illustreerib fraasi kordamine ka seda, kuidas sõda muudab inimesi vähem tundlikumaks surma suhtes, sest iga passiivse mainimisega „eks ta ole“, räägib jutustaja hukkunute arvust delikaatselt, viidates surma traagilisele paratamatusele. „Kui tralfamadoorlane näeb laipa, mõtleb ta ...
''Sajandivahetus müstika inimese elus ja kunstis'' 19/20 ja 20/21 Mõnel üksikul inimesel on õnnestunud näha kahte sajandivahetus oma elu jooksul. Mõnel ei õnnnestu kahjuks ühetegi näha. Meie, kes me praegu elame, oleme näinud milleniumivahetust, kui 20ndast sajandist sai 21ne sajand. Räägime nüüd täpsemalt, mis toimus kunstis ja inimeste elus, kui vahetus sajand. Kunstiajaloos on aastate 18901905 kunsti nimetatud sajandivahetuse kunstiks. Neid 15 aastat iseloomustab kunstielu ümberrühmitumine. Ametliku kunsti seisund nõrgenes, sest see ei olnud enam ühtne. Osa ametlikke kunstnikke oli omaks võtnud realismi ja isegi impressionismi saavutusi. Nõnda tekkis vastuolu uuendusmeelsete ametlike kunstnike ja nende vahel, kes püüdsid truuks jääda klassitsismi traditsioonidele. Ka sõltumatus kunstis tekkis erinevaid ja isegi vastandlikke taotlusi. Enamik 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikke läh...
Referaat füüsikas 2006.01.21 Difuusne aine galaktikas Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. Ruum tähtede vahel on tühjem, mis tahes maapealses laboriseadmes saadud vaakumist. Uurimised on näidanud, et tähtedevaheline tolm on koondunud piki galaktikapinda kitsasse kihti paksusega 200-300 pc. See tolm moodustab osaliselt pideva hõreda keskkonna, osaliselt on ta aga koondunud selles keskkonnas ujuvatesse suurema tihedusega tolmupilvedesse. Keskmiselt nõrgeneb valgus Galaktika tasapinnas 1000 pc pikkusel teel 1,5 tähesuuruse võrra. Mõned pilved on neis sisalduva tolmu tõttu läbipaistmatud ja me näeme neid tumedate udukogudena. Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi. Linnutee galaktika massist umbes kümnendik on tähtedevaheline hajusaine. Kosmoses leidub nii gaasi kui ka tolmu. Suurem osa gaasi...
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29...
Christoph Kolumbus - maadeavastaja Valisin tutvustamiseks ja endale uurimiseks maadeavastaja Cristoph Kolumbus puht juhuslikult, kuna avastasin raamatukogust John Man raamatu ,,Maade avastused", milles oli mitmete avastajate kohta kirjutatud, aga minu jaoks kõige tuntum oli just tema. Alguses käis mõte hoopis kosmoses, nimelt oli ka mõte uurida esimese kosmonaudi Jüri Gagarini elu, aga see jääb edaspidiseks. Christoph Kolumbuse täpset sünniaega ei teata, aga arvatavasti sündis ta 1451 aastal Itaalias,Genova linnas. Juba varakult neljateiskümne aastasena astus ta mereväkke. Laevad, kus ta oli teeninud, käisid Aafrikas, seilasid Vahemeres ja purjetasid Iiri ja Inglismaa jahedate randadeni.Sel ajal, kui ta oli maal, mitte merel, koostas ta kaarte. Tema meelest oli see kõige meeldivam töö. Mered, mille läbimiseks kulub mitmeid kuid, läbid paberil ühe hetkega. /1,lk 294/ Kolumbus kavandas leida meretee Indiasse lä...
Külm sõda 1960- ja 1970. aastatel- sarnasused ja erinevused Külm sõda , oli kahe üliriigi vaheline võimuvõitlus, kuhu olid kaasatud ka paljud teised riigid. Ühed riigid olid sellised, mida iseloomustas tugev majandus ja inimeste elu pidev paranemine näiteks : USA , Lääne Euroopa riigid ,Jaapan. NSV Liit ning Ida-ja Kesk Euroopa liitlased olid , aga hoopis halvemas olukorras. Inimeste elatustase nendes maades oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Tugev konkrents oli USA ja NSV Liidu vahel pidev . See oli aeg mil , uuendati oma tuumarelvade täpsust ja asusid esimesed raketid kosmossesse. 1960-nenda ja 1970 nda aastate üheks sarnasuseks saab pidada lepingute sõlmimisi. Kuuba kriis teravdas kahe riigi suhteid, kuid tuumasõjaoht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti leping, millega NSVLiit ,USA ja Suurbritannia kohustusid tuumapomme mitt...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" Lühielulugu 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. *Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. ...
Ajaloo Kontrolltöö küsimused ja vastused. Külm Sõda 14-02-2013 1)Defineeri mõiste `'Külm Sõda'' -lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 2)Millal algas ja millal lõppes Külm sõda? - 1946 kuni 1991 3)Milline sündmus on Külma sõja alguseks ja lõpuks? -Algas USA ja NSV Liidu suhete jahenemisega ning lõppes Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 4) Iseloomusta Trumani doktriini (aeg, sisu, eesmärk) - 1974, USA president Truman lubas majanduslikku toetust nendele riikidele, kes ei liitu kommunistliku ideoloogiaga. 5) Iseloomusta Marshalli plaani (aeg, sisu, eesmärk) - 1948-1952, Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 6) Mil...
Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutu...
Elu otsingud Marsil Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad juhuslikult kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis...
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Loomi...
Planeet Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Teadaolevalt on Maa ainuke planeet, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. Maa kaugus Päikesest on 150 miljanit km, Maa läbimõõt on 40 000 km ja pindala on ligikaudu 510 miljonit km2. Maa pind on 71 % ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa kuju iseloomustab kõig...
Nõukogude Liit Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Mihhail Gorbatšov (sulaaeg) (stagnatsioon) (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja halla...
XX sajandi vene kirjandus. Sissejuhatus XX sajand viis vene kirjanduse edasi sealt, kuhu see oli jõudnud kuulsusrikkal XIX sajandil, mill lõid oma teosed sellised silmapaistvad isikud, nagu Puskin, Gogol, Tsehhov, Dostojevski, Tolstoi, Lermantov ja Turgenev. Nad tutvustasid maailmale vene kirjandust kui paljude võimaluste, eriliste karakterite ja võimsate üldistuste kirjandust. XIX sajandi alguskümnenditel tähendas kirjandus eelkõige luulet, mitte proosat, mida peeti käsitööks. Luule oli kuni 1830. aastateni romantiline ja mõeldud eliidile. Ometi oli juba kümnendi algul märgata romantilise innukuse ja värskuse kadumist, asemele tulid stambid ja kahvatud jäljendused. XIX sajandi teisel poolel muutus kunst üha enam ideoloogiliseks ja publitsistlikuks. Orienteeruti mitte haritud eliidile, vaid massile - seetõttu hoogustus ka valgustustegevus. Võeti suund elu täpsemale kujutamisele, kuid detailse elupildi taotlus viis vhel...
100 filosoofilist küsimust. , 12. klass 1. Mis on elu mõte? 2. Kas inimesed surevad lollidena? 3. Kas inimesel on hing? 4. Kas on olemas elu pärast surma? 5. Mis on tõde? 6. Kas näeme vaid seda, mida tahame näha? 7. Kuidas lollitada lollikindlat plaani? 8. Kas kalad tunnevad janu? 9. Kumb oli enne kana või muna? 10. Mis on usk? 11. Miks päike loojub läände? 12. Miks maakera on ümmargune? 13. Miks vesi on märg? 14. Miks meri lainetab? 15. Miks tuli kõrvetab? 16. Miks inimesed riideid kannavad? 17. Miks banaan on piklik? 18. Mis värvi on armastus? 19. Mis on üldse armastus? 20. Kuidas armastada? 21. Miks armastada? 22. Kui kaua armastada? 23. Kas õnnel on kellukesehelin küljes, kui ta tuleb? 24. Kas jääkarud tunnevad üksindust? 25. Miks taevas on sinine? 26. Kas Jõuluvana on olemas? 27. Kuhu jõuavad laste kirja...
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, ...
Kokkuvõtte § 32-32 B I osa: § 32. Kultuurielu oli nii lääne-kui ka idaploki riikides paljuski seotud propaganda ehk inimeste poliitilise meelsuse mõjutamisega. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastaste maha tegemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid, nt. Raadiot, ajakirju jne. Paljud kirjanikud ja filmi tegijad olid riigi poolt tagakiusatud, kuna sageli ei peegeldanud nende teosed seda, mida võimulolija tahtis. Külma sõja ajal oli tähtsal kohal sport. Spordivõidud pidid tõestama, et võitja riigil on parem poliitiline kord, mis seda soodustab. Erinevalt idablokist suudeti lääneriikides luua heaoluühiskond. Heaolu üheks näitajaks on hariduse kättesaadavus. NSV Liit muutus juhtvaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest. Suurt tähelepanu pöörati Nõukogude Liidus relvastuse tootmisega seotud teadusvaldkondadele. I...
Planeet Maa erilised omadused Sisukord 1. Elu maal 2. Atmosfäär 3. Erosioon 4. Kivimid 5. Maa temperatuur, liikumine, vanus 6. Huvitavat 7. Kasutatud kirjandus 2 Elu maal... Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hap...
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristiki...
NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andm...
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Praeguses modernses infoajastu pitserit kandvas maailmas toimuvad muutused teabe kättesaadavuse ja mobiilsuse tõttu kiirema tempoga kui ealeski varem. Enam ei pea murrangulist sündmust ootama aastakümneid või -sadu. Nihe, mis maailmapilti oluliselt kõigutab, võib tekkida päevade, tundide või minutitegagi. Teooria järgi peaks kõik muutuma aina paremaks, elu lihtsustuma. Eeldatavasti leiab aset mingisugune areng, aga ei teata, millises suunas see toimub. Tekib küsimus, kuhu maailm edasi läheb, missuguseks elu lähitulevikus kujuneb. Üks võimalus on see, et progress jätkub ning võimatumadki unistused saavad tänu moodsale tehnoloogiale ja teadusele teoks. Ühtlasi ei tasuks välistada juhust, et kõik läheb hoopis teisiti, kui siiani prognoositud on. Viimastel kümnenditel on hoogustunud ulmefilmide tootmine, mille kaudu nende loojad peegeldavad oma ideid tulevikumaailma kohta. Kuigi iga fi...
Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klau...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
