Maa liikumine Martin Jaan Leesment XII klass Kiirus on u. 20,1 km/s Tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Moodustab oma Kuuga graviteeriva osasüsteemi Pöörleb ome keset läbiva mõttelise telje ümber Pöörleb suunaga läänest itta Tiirlemine ümber päikese perioodiga u. 1 aastat Pöörlemine ümber telje perioodiga u. 1 ööpäeva Telje pretsessioon perioodiga u. 25725 aastat Maa keerlemise tõestused Coriolisi efekt Foucault pendel
Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks Maa ümber tiirleb Kuu Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis Maa faasid sarnanevad Kuu faasidega MAA KUJU Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks MAA LIIKUMINE Tiirlemine : Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Tiirelmisperiood 365 päeva Pöörlemine : Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje TEMPERATUUR Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C Kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C Madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C HUVITAVAID FAKTE Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad
raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga.Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 365,26 päeva ehk ühe aasta. Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Lisaks Päikese ümber tiirlemisele pöörleb Maa ka ümber oma telje, tehes ühe pöörde pisut enam kui 23 tunni ja 56 minutiga. Maa telg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustajaks. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.
magnetilisi jõujooni, mis just pooluste kohal suubuvad. PÄIKESE LIIKUMINE Päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. Päike liigub Herkulese tähtkuju suunas. Päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250 km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat. MAA TIIRLEMINE ÜMBER PÄIKESE Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). PÄIKESE TUULTE KAART PÄIKESE SÜSTEEM KASUTATUD MATERJAL http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.ilm.ee/kosmoseilm http://www.youtube.com/watch?v=ZGKCYRGotGc http://www.fyysika.ee/uudised/?p=18921 http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi Maa-sarnased planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2. Maa sarnased planeedid Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (25–70 km)
· Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean ja · PõhjaJäämeri. · Maailma suuremad ja tuntumad kõrgmäestikud on Himaalaja, Andid, Mandrid on : Kaukasus, Alpid. Euraasia,Aafrika,Antarktis,Austraalia, Lõunaja Pähja Ameerika Liikumine · Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s. · Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 · Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Atmosfäär · Atmosfäär,mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist,kloorist,metaanist
Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Maa - Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Tiirlemine - Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Pöörlemine - Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde
..250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. Liikumine Päikesesüsteemi liikumine Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Galaktika liikumine Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s. Tiirlemine Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Elu Maal Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad)
vääriskivi Maa temperatuur... Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on -89,6° C. Liikumine... Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga.
päev pikem. 22.detsembriks on poolkerade osad ümber vahetunud, vahepeal on veel kaks võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(Niimoodi pöörlevad Veenus ja Jupiter.) 7. Maa liikumine Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber.
kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus. Teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Portikus ja apsiid Portikus Apsiid Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge. Colosseum Amfiteatritest on tuntuim Colosseum, mille ellipsikujulise põhiplaani mõõdud on 189x156 m. 48m kõrguste seinte kandekonstruktsioonina on kasutatud kaaristu süsteemi. Arkaadidest moodustatud välisfassaadi dekoratsiooniks on esimesel korrusel kasutatud dooria, teisel joonia, kolmandal korintose poolsambad.
akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus: 1) Basiilika algidee pärines samuti Kreekast. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist. 2) Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, kiskjate ajujahte, merelahinguid jm. vaatemänge. 5 3) Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sporditegemiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. 4) Akvedukt kujutas endast lahtist vöi kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise
oranziks. Colosseum Itaalias Colosseum on vaieldamatult Rooma impeeriumi ehituskunsti suurim saavutus. See on saanud nime läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest Flaviuse perekonda kuuluv imperaator Vespasian alustas ehitust, ning avas 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80p.Kr. Colosseumist on tänaseks säilinud vaid skelett, kuid kujutle valget neljakorrulist ellipsikujulist ehitist, mille fassaadi kaunistavad imekaunid sambad- esimesel korrusel Dooria, teisel Joonia ja kolmandal Korintose stiilis. See aga igal korrusel 80 võlvi. Seal toimusid gladiaatorite võitlused, lõvide jahtimine või suurepäraselt lavastatud merelahingud. Pealtvaatajaid 50 000 kes jõudsid hoonest lahkuda 10 minutiga. Imeline. Taj Mahal Taj Mahal asub Agaras. Taj Mahal'i lasi ehitada vürst Shah Jahani ( 1628-1658) oma naisele
põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkeha kiirus on suur. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Maa liikumine- Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 2 3 o 2 7 ' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes. Telje kalle säilub Maa tiirlemisel ning sellest on tingitud aastaajad. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on umbes 106 000 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt
Amfiteater on saanud nime läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest ehitust alustas Flaviuse perekonda kuuluv imperaator Vespasian ning avas 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80 p.Kr. Kuigi tänaseks on antiikmaailma suurimast areenist säilinud vaid skelett, on seal siiski küllaga vaatamist-uurimist, et manada pilti olnust. Kujutle üleni valget neljakorruselist ellipsikujulist ehitist, mille fassaadi kaunistavad imekaunid sambad esimesel korrusel Dooria, teisel Joonia ja kolmandal Korintose stiilis. Sees aga esimesel kolmel korrusel igaühel 80 võlvi, mis teisel-kolmandal kaunistatud hiiglaslike kujudega. Mõtle ennast 50 000 pealtvaataja hulka, kelle silme ees avaneb hingemattev vaatepilt gladiaatorite võitlused, lõvide-elevantide-sebrade-jõehobude jahtimine või suurejoonelised lavastatud merelahingud, sest areeni oli võimalik ka veega täita.
Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 177,3 kraadi. Maa Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest MAA KAASLASED Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE NING TELJE KALLE Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperioodi pikkus on üks aasta. Kaugus päikesest on 1 astronoomiline ühik. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga.Pöörlemissuund on päripäeva.Pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustaja. TEMPERATUUR Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna
Siseplaneedid-Merkuur;Veenus; Välisplaneedid-Marss;Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun 4. Asteroidid-nim.tahket ebakorrapärase kujuga üldjuhul marsi ja jupiteri vahel tiirlenuid kehi Komeedid-tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekeha. Meteoorkeha-planeetide vahelises ruumis liikuv tahke keha Meteoor-meteoorkeha mis on sattunud Maa atmosfääri(võib meteoriidina Maale langeda) 5. Kepleri I seadus- on planeedid liiguvad ümber Päikese mõõda ellipsikujulist trajektori ,mille ühes fookuses on Päike. Kepleri II seadus planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikus kaetud pindalad on võrdsed.(joonis konspektist) Kepleri III seadus- planeetide siirdeliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuubiga. T12/T22=a13/a23 6. Päike koosneb H-92 protsenti ja He 7,8 ;ülejäänud muud ained.
Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel.
Komeedid - Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad Meteoorid (kr. meteoros - õhus hõljuv) *METEOORKEHA (meteoroid) planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha *Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR (väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) *Võib METEORIIDINA Maale langeda 5. Kepleri seadused. Kepleri I seadus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike. periheel - päikeselähis. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele lähim punkt. 2011 - 3. jaanuar kell 19 afeel - päikesekaug. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele kaugeim punkt. 2011 - 4. juuli kell 15 Kepleri II seadus Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. Kepleri III seadus
kooni- lise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuu-ris välja kuppelehitis – kupliga kaetud silindriline hoone. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilari- ridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. Termide keskküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha. Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede
kartuliga. Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainesepööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s. Maa koos oma loodusliku kaaslase kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöördeümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Põhiline raskus Maa vanuse määramisel tuleneb asjaolust, et Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid sest maakoor oli esimese umbes miljardi aasta jooksul vedel või plastiline.Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Mari-Liis Käär 13
maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). 2. Taevas. Sodiaagi tähtkujud. Planeetide silmusekujulise liikumise tekkimine. Taeva jägiline iidsetel aegadel: tuleviku ennustamiseks. Taeva jälgimiselt on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine. Tänapäeva täheteadusele oli
elektriliste jms. nähtuste kogumina) • METEORIIT Maale langenud meteoroid 6. Kepleri seadused. a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. B)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. C) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. V: Kepleri (1571-1630) I seadus • Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike Kepleri II seadus • Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed Kepleri III seadus • Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuupidega 7. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. V: tuum 200,000 km T=15 000 000 K kiirgustsoon 300,000 km T=7 000 000 K konvektsioonitsoon 200,000 km T=2 000 000 K
ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 srekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna
[6] Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.[3] 4.1 Maa omadused Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s.[3] Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). [3] Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber
/Nurme & Nutt/ Parterpeenrad Kadrioru pargis. Kolga mõisas asusid sarnased parterpeenrad peahoone esisel platsil. /Norrman/ Selge see, et seal ei saanud lubada mingisuguste varemete asumist, mis oleksid kogu vaate ära rikkunud. Pargis võisid asuda aga geomeetrilise kujuga tiigid, purskkaevud ja skulptuurid. Kas neid viimaseid Kolgas oli, selle kohta andmed puuduvad. Tondimäge kirjeldab Norrman kui "kaldus ellipsikujulist tasapinda" /lutande ellipsformat plan/, mis asub täpselt ühel teljel peahoonega. Tondimägi on looduslik kõrgendik, aga mõisa pargis juba mitte enam nii märgatav kui veidi lõuna pool praeguse (Luuba) tee ääres asuva keldri juures. Pakun, et tegu on loodusliku ja kunstliku kõrgendiku kombinatsiooniga. Täpselt pargi kesktelje lõppu kujundati tiikide süvendamisest või mujalt toodud täitepinnasega perfektselt geomeetriline ovaalne kõrgendik
et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus, teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 8 eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, (ka kiskjatega), merelahinguid jm vaatemänge. Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. Termide keskküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha
Mitmelabalised siiberpumbad võivad arendada rõhku kuni 7 Mpa. Ühekordse tegevusega siiberpumpadel on üks imi - ja üks survekamber. Rõhkude vahe surve ja imipoolel on suur , põhjustades sellega survet rootori laagritele . Kahekordse tegevusega siiberpumbal on kaks imikambrit ja kaks survekambrit . Rootori ühe pöörde jooksul toimub keskonna surumine kaks korda . Rootori pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud surb rootori siibrid vastu ellipsikujulist staatori seina .Nii teeb iga siiber rootori ühe pöörde jooksul kaks edasi-tagasi käiku. Iga käigu ajal vastavalt sellele ,kas siiber möödub ellipsi ellipsi lühikese või pika telje piirkonnast, surutakse siiber rootori sisse või väljub sealt. Sellise pumba tööpõhimõte seisneb kahe siibri vahelise ruumala pidevas muutumises rootori pöörlemisel : Siibrite väljumisel ruumala suureneb , siibrite sisenemisel rootorisse ruumala väheneb.
5. Kepleri seadused. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.[1] 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Kepleri (1571-1630) I seadus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike Periheel (kr. peri ümber; helios Päike) päikeselähis. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele lähim punkt. Afeel (kr. apo eemal, kaugel; helios Päike) päikesekaug. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele kaugeim punkt. Kepleri II seadus Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed Kepleri III seadus
külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist ( seda nimetatakse valgnikuks ). Antiikbasiilika ühes otsas oli portikus, teises otsas apsiid ( poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis ), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, kiskjate ajujahte, merelahinguid jm. vaatemänge. Tsirkusemängude jaoks ehitati ka spetsiaalseid ellipsikujulisi areene, kus peeti kaarikute võiduajamisi. Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sporditegemiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu
annaabi.ee 
