.. t n kus P1, P2,..., Pn - suurimad koormused; t1, t2 ,..., tn - nende koormuste kestus. Arvutuslik näivkoormus arvutatakse saadud tulemuse korrutamisega võimsusteguriga. Elektrimootorite vajaliku võimsuse leidmisel tuleb arvestada võimsus- ja kasuteguriga (mootori sildil on antud mehaaniline võimsus mootori võllil). S üv Pins K k /( cos ) , (2) kus on kasutegur, Kk töömasina koormustegur. Teistel seadmetel on arvutuslik võimsus võrdne installeeritud (paigaldatud) võimsusega, st. Süv = Sins. Tehnoloogiliste kaartide puudumisel määratakse arvutuslik koormus teadaolevate üheaegsus tegurite korral järgmise valemiga: m n P K Pai K ki Pa aj kj , (3) i 1 j 1 t 0 , 5
Trafo tühijooksul 59. 8.3.4 Mida kujutab endast tühijooksuvõimsus? Tühijooksu võimsus on ligikaudu võrdne nimiteraskaoga. 60. 8.3.5 Mis on kaovõimsus? Energia ülekandmisel tekkivad kaod mähistes ning terases, mis on tingitud pöörisvooludest, südamiku soojenemisest ning pidevast ümbermagneetimisest. Summaarseid kadusid iseloomustab trafo kaovõimsus, mis avaldub primaar ja sekundaarpoole võimsuste vahest. 61. 8.3.6 Mida iseloomustab trafo koormustegur? Koormustegur iseloomustab trafo kasuteguri sõltuvust koormustegurist 62. 8.3.7 Miks antakse trafode nimivõimsused näivvõimsustena? Sest tarbija võimsustegur cos fii ei ole trafo projekteerimisel ega valmistamisel tavaliselt teada. 63. 9.3.1 Millised on asünkroonmootori põhiosad? Asünkroonmootori põhiosadeks on malmist või alumiiniumist kere ja kaks laagrikilpi, neis paiknevate veerelaagritega, elektrotehnilisest lehtterasest koostatud staatori
Osa 3. Vertikaalne vorm kõrgusega HV ja raadiusega RV pöörleb kiirusega n. Vormi valatakse sulametalli kogus Vmet. 3.1 Arvutada vajalikud pöördkeha vabapinna koordinaadid 3.2 Skitseerida tekkiv pind (tähistada HV, RV) 3.3 Kontrollida valandi seinapaksuse vastavust lubatud hälbele R. Algandmed võtta tabelist vastavalt variandile kus: HV Valuvormi kõrgus (pikkus), mm. RV Valuvormi raadius, mm. K koormustegur (mitu korda tsentrifugaaljõud ületab gravitats. jõu) Vmet vormi valatud sulametalli kogus, cm3. t1 valandi seinapaksus vormi ülemises osas, mm n vertikaalse valuvormi pöörlemiskiirus, p/min. R lubatud seinapaksuse kõikumine, mm Variant Hv Rv k Vmet tl n R 43 80 55 70 375 5 650 4 NB
Isesesvad tööd Õppeaines: HÜDRO – JA PNEUMOSEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21a Juhendaja: lektor Samo Saarts Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Ülesanne – hüdrostaatika Variant 4 Antud: Vedeliku samba kõrgus A=25 m Välisrõhk P1=3 bar Vedeliku tihedus = 950 kg/m3 Põhja pindala Sp=2m2 Leian vedeliku rõhu pvedelik=h**g=A**g pvedelik=25*950*9,81=232987,5 [Pa]=0,232 [MPa]=2,32 [bar] Leian rõhu anumas P= pvedelik+P1 P=2,32+3=5,32 [bar] = 532000 [Pa] Arvutan jõu anuma põhjas F=P*Sp F=532000*2=1064000 [N]=1063 [kN] Vastus: Põhjale mõjuv rõhk P=5,32[bar]. Anuale mõjuv jõud põhjas F=1063 [kN] 2. Ülesanne – silindri dimensioneerimine Antud: Kolviläbimõõt D2=10 mm Vedeliku voolukiirus v=1,2 m/s Mass m=80 kg Hõõrdetegur μ= ...
20 +1 ( )( 3 94 ) 220 1,2 250 113,4 mm q 20 kus koormustegur K = 1,2 m (K = 1, kui libisemiskiirus v 1 3 ; s K = 1,1 ... 1,3 kui v1 > 3 m/s). Ülekande moodul 2 a 2 113,4 m= = 1,99 mm z2 + q 94 +20 Valin m = 2 mm (reast: m = 2; 2,5; 3,15; 4; 5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20). Siis tegelik telgede vahe m(q + z 2) 2(20+94) a = = =114 mm 2 2
4 Leian koormusteguri, kui kolviläbimõõt on 63mm. Lubatud koormus tegur on 0,5-0,7. F vajalik Lo= F teoreetiline 777,93 N Lo= =0,30 2591 N 2.4 Vastus 1=¿ 40,73 [ mm ] Ülesannet lahendades sain järgmised vastused: kolviläbimõõt D¿ , hõõrdejõud F=777,93 [ N ] , koormustegur Lo=0,30 . 6 3. ISESEISEV TÖÖ NR. 3 3.1 Ülesanne Arvutada Selel 2 toodud voolus igas ristlõikes voolukiirused ja voolurežiimid, kui on teada vooluhulk ql ristlõikes 1, toru siseläbimõõdud ja vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur v. Arvestada kehtiva voolupidevusega 3.2 Lähteandmed Variant 2 Vooluhulk ristlõikes 1: q1=0,8 m3/s
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 FÜÜSIKALISED OHUTEGURID.................................................................................. 3 Müra.................................................................................................................... 3 Valgustus............................................................................................................. 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID.......................................4 Psüühiline koormus............................................................................................. 4 Stress.................................................................................................................. 4 BIOLOOGILISED OHUTEGURID................................................................................5 Tööhügieen................................
t2 − mahalaadimiseks kuluv aeg, s (𝑡2 = 30 s) t3 − aeg ühest künast teiseni jõudmiseks, s t4 − aeg tagasi liikumiseks väravani, s t5 − aeg tagasi liikumiseks söödahoidlani, s ti − i-nda lõigu kestus, s tl − töö kestus ilma pausideta, s (𝑡𝑙 = 240 s) V − hammasratta ruumala, m3 W − takistusjõud, N Wh − liikumistakistus, N x − astmenäitaja, milleväärtus sõltub töömasina liigist (x=2) xk − koormustegur, 𝑥𝑘 = 𝑃𝑒𝑘𝑣 /𝑃𝑛 xl − lubatav ülekoormatavus α − tegur, mis arvestab pingekadu α = 1,4 γ − kaotegur (püsiv- ja muutuvkadude suhe), 𝛾 = 0,7 δ − materjali tihedus (𝛿𝐹𝑒 = 7874 kg/m3) ηm − ülekande kasutegur täiskoormusel, 𝜂𝑚 = 0,85 ηm1 − mootori kasutegur Pekv korral ηn − mootori nimikasutegur ϑe − mähistele lubatud ületemperatuur μ − ratta hõõrdetegur, 𝜇 = 0,03
energiasüsteemi elektrijaamu, spetsiaalseid pidevatoiteagregaate, akusid jms. I = Kk In 2. kategooria - tarbijaid ja paigaldisi on soovitatav varustada elektrienergiaga kahest Kk koormustegur, mille väärtus sõltub elektritarviti talitlusviisist (N: kestev lühiajaline, vaheajaline jne). Viimasel ajal ristlõigete valikul. Talitlusviisi ei arvestata ja võetakse sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvepersonal reservtoite sisse lülitab. koormustegur võrdseks 0,9 ga (see vastab kestva talitlusviisile);
Suurel rattal 18451501 [ 2 ]= = 800 MPa 1,2 Arvutustes kasutame väikseimat lubatud pinget: [H] = 800 MPa Lubatud paindepinge [ p ]= Flim [S F ] [Flim] piirpinge, [Flim] = 500...550 MPa, [SF] varutegur, [SH] = 1,8 500 [ p ]= Flim = = 278 MPa [S F ] 1,8 Ülekande moodul m= K m Kus 3 KT2 2 [ F ]u bd z 1 Ka = 14, u ülekandearv, K koormustegur, K = K * K * Kv, ,d K koormuse jaotumise tegur, K = 1, K koormuse konsentratsiooni tegur, K = 1,1...1,25, Kv dünaamikategur, Kv = 1,05, K = 1 * 1,25 * 1,05 1,31 bd ratta laiuse tegur, bd = 0,3...0,6, z1 väikeratta hammaste arv, z1 = 12. a w =14 3 1,3160 27850,612 2 = 1,2 mm Tugevdame ülekannet, valides m = 5 mm Suure hammasratta hammaste arv: z 2 =z 1u=125 = 60 Maksimaalsed nihutustegurid
vaseskadu on aga võrdeline vooluruuduga või siis sekundaarvõimsuse S2 ruuduga. Olgu S2:S2n = pöörlemiskiiruse ühik p/min. 9,55 koormustegur. Siis, teades Pr ja Pvn , võime leida trafo kasuteguri mis tahes koormusel = P1 / P2 =( S2n 27.Asünkroonmootori pidurdus- tööviljakuse suurendamise eesmärgil on paljude töömasinate juures cos 2 )/( S2n cos 2 + Pr +2 Pvn ). koormustegur. olulise täpsusega nende liikuvate (pöörlevate) osade kiire ja täpne pidurdamine, et kiirendada operatsioonide 16. Autotrafo e. Säästetrafo üks mähis moodustab osa teisest. Sellne trafo on küll odavam tavalisest, kuid järgnevust üksteisele ning seega vähendada kogu seadme töötsükli kestust. Automatiseerimise võimaluse ja primaar- ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud
huvi aastased tippkoormused, mis määravad projekteeritava võrgu ja tema elementide vajalikud edastusvõimed. Tippkoormus leitakse tavaliselt koormusteguri (koormusgraafiku täite- teguri) kk või tippkoormuse kasutustundide arvu Tmax abil energiaprog- noosi Waastane alusel. Kui on olemas koormusteguri prognoos, siis aasta tippkoormus: Aastane energiatarbi mine Waasta W Pmax = = = aasta 8760 · koormustegur 8760 k k Tmax (1.5) Koormustegur ja tippkoormuse kasutustundide arv on samaväärsed koormusgraafikut iseloomustavad näitajad, mis sõltuvad koormuse ise- loomust, vahetuste arvust, elektriettevõtte hinnapoliitikast ja nende väär- tused leitakse koormusgraafikute analüüsi teel. Üldiselt on koormustegur (või tippkoormuse kasutustundide arv) suhteli- selt stabiilne näitaja, mistõttu ta võetakse võrdseks olemasoleva väärtuse-
B 610 PRO Keevitus- ESAB 4,8 1903 5000 0,21 1 21 1000 aparaat Migmaster 280 Pro Latisöötur Haas 10,73 1903 5000 0,5 1 50 11000 BAR1006ST KOKKU 40,11 1,76 6 87600 29,3 JAOSKONNA KOORMUSTEGUR 100 Lintsaag 90 Treimiskeskus 80 Puurpink 70 Latisöötur 60 Keevitamine 50 40
Kasutegur = P2 /P1 100% = P2 *100%/ P2 +Pt+Pv,kus pt on terasekadu ja pv vasekadu Treafo kasutegur sõltub koormusest.Teraskadu on konstantne , vasekadu on võrdeline voolu ruuduga .Kasutades koormusteguriks nimetatavat suurust =S2/S2n, saame trafo kasuteguri avaldada kujul = P2 /P1= S2n,cos2 / S2n,cos2+P + 2 Pvn kus Pvn on vasekadu nimivoolu korral Arvutused ja katsed on näidanud et trafo kasutegur on kõigesuurem siis kui koormustegur =0,7...0,8 mispuhul vasekadu on väärtuselt lähedane teraskaoga. 16. Autotrafod, voolude võrrand, ülekandetegur. Säästetrafo e. Autotrafo üks mähis moodustab osa teisest. Selle trafo primaar ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Et autotrafo mähised ei ole elektriliselt teineteisest isoleeritud, siis ei valmmistata neid suure ülekandeteguriga ohutustehnilistel põhjustel. Autotrafosid valmistatakse ka kolmefaasilistena Tihti on autotrafod muudetava sekundaarpingega
v= dn/60000, kus pöörlemissagedus n on p/min. S = d 1000, kus S on lõtk ja d on nimiläbimõõt. Täisvedelikulisele määrimisele avaldavad mõju hmin istukomponentide pikkus l, koormav radiaaljõud Fr ja õli dünaamiline viskoossus . Kandevõime on leitav Reynoldsi võrrandeist Fr = d3lCF/S2, kus CF on ühikuta koormustegur (Sommerfeldi arv) ning sõltub suhtest l / d ja suhtelisest võlli ja ava keskkohtade eksentrilisusest e, k = e / 0,5S korrektsel toimimisel. Nurkkiirus pöörlemissagedusest = n/30, kui pöörlemissagedus on antud p/min. Koormustegur on leitav nii kandevõime valemist ja ka empiirilisest seosest l/d suhte alusel. CF=m/(1-k)-m, kus m=l/(1,2d). Sellest k = CF/(CF+m). Edasi saab leida minimaalse õlikihi paksuse hmin ja selle kriitilise paksuse hkr mikromeetrites valemitega hmin=
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
