43. 5.3.9. Kuidas on üksteise suhtes suunatud induktiivsuse ja mahtuvuse pingelangude vektorid? vastassuunaliselt 44. 5.3.10. Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Vektoriaalse summana: U=Ur+UL+UC , U=((Ur+UL)2+(UxL-UC)2) 45. 6.3.1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse? Meie vabariigis on madalpingevõrgu juhtmete arvuks 4. Need on: kolm liinijuhet ja üks maandatud neutraaljuhe. 46. 6.3.2. Milliseid pingeid eristatakse kolmefaasilises neljajuhtmelises võrgus ja millised arvulised väärtused neil on? Eristatakse pinget liinijuhtmete vahel e. liinipinget (väärtusega 400V) ja pinget liini- ja neutraaljuhtme vahel e. faasipinget (väärtusega 230 V). 47. 6.3.3. Missugune tähtsus on võrgus neutraaljuhtmel? Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine.....................................
elementidest eralduvate ainete söövitavat mõju · asendada tuleks kõik elemendid korraga, et suurendada töökindlust · tabletikujulisi elemente pole soovitav paigaldamisel sõrmedega puudutada, sest higi võib tableti pinda oksüdeerida ning põhjustada hiljem vooluringi katkestuse · soovitatav säilitustemperatuur on 5...100 ºC · elemente ei laeta · korrasolekut saab kontrollida koormatud elemendi pinge mõõtmisega Akud Aku ehk akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. Akut kasutatakse liikurseadmete toite- allikana, kohtkindla reservtoiteallikana katkematu toite süsteemides (UPS uninterruptible power 28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid.
Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese faasimähise lõpp x ühendatakse kokku teise mähise algusega B jne. Kuni tekib kinnine kolmnurga kujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed. See on kolmejuhtmeline süsteem. Liinipinge on võrdne faasipingega U=Uf, sest liinipinge on kahe liini juhtme, näiteks A ja B vaheline pinge. Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Ühe tarviti lõpp ühendatakse teise tarviti algusega jne. Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega Ue=Uf ÜLESANNE: U=500V C= 5MF Q=? Q=U*C=500*5=2,5mC(milli) 2.1 Elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge Elektrivälja tugevus- igas väljapunktis iseloomustab elektrivälja intensiivsust
Seejuures ühendatakse see ühe faasi- neutraaljuhtmele ning vattmeetri näit tuleb korrutada kolmega. Kolmejuhtmelises süsteemis (nulljuht puudub), ühendatakse voltmeeter kahe faasijuhtme vahele. Kui koormus on ebasümmeetriline, tuleb kasutada kolme vattmeetrit, kus iga üks on ühendatud ühe faasi- ja neutraaljuhtmele. Seejuures kogu tarbitava võimsuse moodustavad üksikute vattmeetrite näitude algebraline summa. Kolmejuhtmelises süsteemis, ebasümmeetrilisel koormusel, võib kasutada kahte vattmeetrit, mis on ühendatud faasijuhtmetele. Olenemata tarbijate lülitusviisist (kolmnurk- või tähtlülitus) võrdub summaarne aktiivvõimsus vattmeetrite näitude algebralise summaga. Aktiivvõimsuse mõõtmine nelja- (a.) ja kolmejuhtmelises (b.) süsteemis, sümmeetrilisel koormusel Reaktiiv- ja näivvõimsuse mõõtmine Tänapäeva vattmeetrid ning ka mõningad multimeetrid võimaldavad mõõta nii aktiiv-,
Voolumähise vool I1=I, (võrdub tarviti vooluga), pingemähise vool I2=U/R2 ning osuti hälve =CI1I2=CI =C1UI=C1P on võrdeline alalisvoolu võimsusega.Vahelduvvoolu korral näitab osuti aktiivvõimsust P=UI . Vattmeetril on ühtlane skaala. On väga täpne(valmistatakse täpsusklassiga kuni 0,1), sest terasdetailide puudumine väldib jääkmagnetismist tingitud lisavead. 27.Võimsuse mõõtmine kolmefaasilistes ahelates. Kolmejuhtmelises süsteemis mistahes koormusel võib kasutada kahte uhefaasilist vattmeetrit, mille voolumähised ühendatakse kahte ükskõik missugusesse juhtmesse ja pingemähiste lõpud kolmandasse juhtmesse. Süsteemi võimsuse leidmiseks tuleb vattmeetrite näidud liita: P=P1+P2. (Joonis 6.32) Sama skeemi järgi on valmistatud kolmefaasiline kahesektsiooniline vattmeeter, mis näitav kogu süsteemi võimsust. 28
5. Toiteliini (radiaalliini) kaitselülitid. K4 vooluahelate arvu ja nende vahelist kaugust arvestav parandustegur (vaata tabelist nr.9). Radiaalliin on liin, millel ei ole haruühendusi liini ulatuses. Kõik tarbijad paiknevad liini lõpus. Radiaalliinideks sobivad igasuguse egitusega liinid (kaabel ja juhtmeliinid, lattliinid); 5. Vooluahela koormatud juhtide arv: 6. Juhtide ristlõige: 6. valgustuskilp iga liin toidab mitut valgustit (lubatud, iga liini 7. Koormusgraafikud ja neid iseloomustavad tegurid:
abil peaks joonistama välja vektordiagrammi. Kompleksarvude puhul seda tegema ei pea ning seega läheb arvutamine kiiremini, saab arvut kohe asemele panna. 18. Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem? Kolmefaasilise tarviti ühendusskeem valitakse lähtuvalt vajadusest. Kas on tegu näiteks sümmeetrilise või mittesümmeetrilise tarbijaga (Kui tegu on sümmeetrilise tarbijaga, siis on kõikide faaside aktiivtakistused võirdsed ning reaktiivtakistused on samuti omavahel võrdsed ning samalaadsed ja seetõttu on võrdsed ka faaside näivtakistused ja faasinihkenurgad. Mittesümmeetrilise tarbija puhul ei ole täidetud sümmeetrilisuse tingimused.) või kas tahetakse teha kolme- või neljajuhtmelist süsteemi. Neljajuhtmeline süsteem on realiseeritav vaid tähtühenduse korral, kus neljas juhe on nn. neutraaljuhe. Kolmefaasiline süsteem on realiseeritav täht ning kolmnurkühendusega.
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või
; 3) 2 2 ruutjuur p +Q töömasina pöörlemapandavad hoomassid ja siis ka käivitusaeg on nii suured, et vasekadudest tingitud 7.Komefaasilise vooluringi tähtlülülitu Generaatori faasimähiste lõppude x y z kokkuühendamisel tekib temperatuuri tõus võib ohustada mähiste isolatsiooni. neutraalpunkt = millest väljub neutraaljuhe, tavaliselt maandatakse mõlemad, siis nim nullpunkt ja nulljuhe, 22.Asünkroonmootori energeetiline diagramm, kasutegur- mootori poolt võrgust võetav võimsus P1=3*U1I1cos1. Kasulik võimsus võllil P2 on sellest kadude võrra väiksem. Pm1 on mähisekadu nulljuhtme potentsiaal setõttu =0
earth). Tähtühenduse puhul ühendatakse neutraaljuht mõnikord tähe keskpunktiga (nt pingete sümmeetria tagamiseks). Maandusjuht ühendatakse inimeste ohutuse tagamiseks 111 elektrimasina või muu elektriseadme kerega (joonis 4.2). Elektrimasina staatorimähis võib olla ühendatud kas täht- või kolmnurklülitusse. Tähtühenduse puhul toidetakse faasimähist faasipingega, kolmnurkühenduse puhul liinipingega. Kuna liinipinge on faasipingest 3 korda suurem, siis on ka kolmnurklülituses faasimähise vool sama võrgupinge juures 3 korda suurem kui tähtlülituse puhul. Et vältida masina riknemist, tuleb mootori valikul ja paigaldamisel jälgida tema mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget. L1 L1 L2 L2 L3 L3
f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum
Trafo nimi-ülekuumendustemperatuurid Trafo jahutussüsteem ONAN ja ONAF OFAF ja OFW õN, °C 55 40 mN, °C 23 38 Seega on mõlema jahutussüsteemi puhul trafo kõige kuumema punkti nimitemperatuur N = +98 °C (vt. valem (3.1)). Trafo püsitemperatuuri arvutamiseks koormusel S SN võime lähtuda suhtelisest koormusest K = S SN . (3.2) Trafo kuumenemist põhjustavad vases- ja rauaskaod. Kuna nendest kaokomponentidest on koormusest sõltuvad praktiliselt ainult vaseskaod (sõltuvad koormuse ruudust), siis võime kirjutada P = Pv + Pr = Pr (1 + b K 2) , (3.3) kus b = Pv / Pr . Nimikoormusel K = 1 valem (3
Tähtühenduse saamiseks ühendatakse mähiste lõpud ühte ühisesse punkti ehk sõlme N. Samasuguse sõlme N1 moodustab tarbija ehk koormuse kolme faasi ühendamine. Kahte sõlme N ja N1 ühendavat juhet läbib vool, mis on võrdne süsteemi kolme eri faasi voolude algebralise summaga s.o. vool neid kahte sõlme N ja N1 ühendavas juhtmes on võrdne nulliga; seetõttu nimetataksegi seda juhet neutraaljuhtmeks. Sõlme, mida moodustavad generaatori mähiste lõpud või tarbija faaside lõpud, nimetatakse neutraalpunktiks . Kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega nimetatakse liinijuhtmeteks ja neid tähistatakse L1, L2 ja L3. Liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks ja tähistatakse·U . Liinipingete effektiiv- e. tegevväärtust tähistatakse U-ga. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks ja tähistatakse· U effektiiv- e. tegevväärtust aga Uf-ga
nevad seadmed, muutuvad töökindluse-, kvaliteedi- ja keskkonnaalased nõuded, ilmuvad uued tehnoloogilised lahendused, lisandub uusi elektri- jaamu jne. Võrguettevõtetes on veel suur osa alajaamu ja elektriliine nii tehniliselt kui moraalselt vananenud. Lisaks seadmete vananemisele on majanduses toimunud muutuste taga- järjel toimunud oluline koormuskeskuste ümberpaiknemine, mistõttu enamus 1970-80. aastatel ehitatud alajaamad ja elektriliinid on tippkoor- muse ajal koormatud ainult 30-40% ulatuses. Sageli asuvad alakoormatud alajaamad praeguseks kujunenud koormuskeskustest kaugel ning nende käit muutub aasta aastalt üha kulukamaks. Samas tekib üha rohkem uusi intensiivse koormuskasvuga piirkondi, kus alajaamad ja elektriliinid on tugevasti ülekoormatud või töötavad edastusvõime piiri lähedal. Tüüpilised koormuste ümberpaiknemise põhjused: 1. Omaaegsete kolhoosi- ja sovhoosikeskuste koormused on langenud mitmeid ja mitmeid kordi. 2
66. Metalloksiidpiirikud Metalloksiidpiirikud koostatakse tavaliselt ZnO põhistest keraamilistest takistitest. Metalloksiidpiirikute takistus on tunduvalt mittelineaarsem kui ventiillahenditel. Suure mittelineaarsuse tõttu on metalloksiidpiiriku takistus talitluspingele väga suur. Normaaltalitlusel läbib metalloksiidpiirikut vool I < 1 mA. Seetõttu puudub vajadus sädevahemike järele. Metalloksiidpiirikutega piiratakse: · faaside ja maa vahelist liigpinget · faasidevahelist liigpinget 67. Vool ja pinge juhtmes välgu otselöögil liini Lähtutakse välgulöökide arvust aastas km2-le: n = 0,06...0,1 (lööki/km2 aastas) Liini otsetabamisalaks loetakse liinialune maa laiusega kuni 7h, kus h on liini kõrgus meetrites. Joonis 5.29 Liini otsetabamisala Otsetabamisala pindala: S = 7 h L x10-3 km2 Tabamuste arv: N = 7 x (0,06...0,1)h L x10-3 = (4...7)h L x10-4 tabamust aastas Välguvoolu arvutus:
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend
U sis I sis Psis K üld = K1 K 2 ....K n Võimendus tegurit võib ka logaritmilistes ühikutes ehk tetsibellides K db = 20 lg K K üw db = K1db + K 2 db + .... + K n db 2. Võimendatav sagedusriba signaali sagetuste vahemik mille sagedus võimendus ei lange allapoole kokkuleppelist (0,7 K0) Joonis1 3. Väljundvõimsus Pvälj see on signaali sagetuslik võimsus mida võimendi arendab koormusel ilma, et moonutused ületataksid lubatud määra. Eristatakse kahesugust võimsust impullsvõimsus Pvälj max ja keskmist ehk muusikavõimsust Impulsivõimsus on võimendi väljundi võimsus lühiagses reziimis (bassi tümps) võimendid on reeglina on võimendid projekteeritud maksimum ehk lühiaegsel võimsusel. Keskmine on tavaliselt 10 korda väiksem. 4. Nimisisendsignaal Usis n see on sisendsignaali amplituut, millel on võimendi arvestatud
Sõltuvalt sellest kas põhiliseks võimendatavaks parameetriks on pinge, vool või võimsus eristatakse pinge, voolu ja võimsus võimendeid. Väga levinud on liigitada võimendeid eel ja lõppvõimenditeks. Eelvõimendi ülesandeks on suurendada signaali pinget või voolu sel määral, et sellest piisaks lõppvõimendi tüürimiseks ehk võib ka öelda et eelvõimendi väljund ühendatakse lõppvõimendi sisendiga. Lõppvõimendi ülesandeks on arendada koormusel nõutavat signaali võimsust, ehk lõppvõimendi väljund ühendatakse alati koormustakistusega ja lõppvõimendi peab olema kujundatud nii, et ta suudaks arendada koormustakistuses nõutavat võimsust. Järgmine liigitus liigitab kasutus otstarbe järgi. Kuna kasutus otstarbest sõltub olulisel määral ka võimendilt nõutav amplituudi sagedus karakteristika, siis on ka selle karakteristika kuju võimendite liigituse aluseks. 1.1.1
• Koormuskombinatsioon /combination value for an action/− − koormuste ar- vutuslike väärtuste kogum, mille alusel kontrollitakse konstruktsioonilist töö- kindlust piirseisundis antud koormusjuhtumil. • Koormuse kombinatsiooniväärtus /combination value for an action/− − väärtus, mis seondub koormuskombinatsiooni rakendamisega ja arvestab, et mitme sõltumatu koormuse kõige ebasoovitavama väärtuse üheaegse esinemise tõenäosus on väiksem kui igal koormusel eraldi. Väärtus saa- dakse normkoormuse korrutamisel koormuse kombinatsiooniteguriga või teatud tingimustel määratakse otseselt. • Koormuse kombinatsioonitegur /combination factor for an action/− − tegur (≤ 1,0) koormuse kombinatsiooniväärtuse määramiseks. • Projekti erinõuded (PN) /project specification/ − kliendi poolt tarnijale või
püsirežiimil. Kiiruse karakteristik (Speed characteristics) – Jõu / momendi ja kiiruse tunnusjoon. Tühijooksukiirus (No load speed) – töökiirus koormusvabas olekus. Sagedusvahemik (Frequency response) – Sageduse vahemik, milles väljund reageerib sisendile korralikult. Kasutatav sirgjooneliselt liikuvatel täituritel. Toide (Supply) – toite tüüp (elektrivool, suruõhk jm), faaside arv, pinge, vool, sagedus. Aga lisaks mainitud kriteeriumidele on määrava tähtsusega ülekandemehhanismi valik. Näiteks kui valitakse ülekandemehhanismiks hammasrattaülekanne, võib lõtku tekkimine mõjutada täituri täpsust. Sama kehtib näiteks ka rihmülekande puhul, kui rihm peaks hakkama libisema. 12 3. ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Elektriajami mõiste
võimendi on arvestatud. Ta sõltub kasutatavast sisend signaali allikast nii näiteks mikrofoni korral on nimisisendsignaal 1-3mV, magnetofoni helipea korral umbes 50mV jne. 4. Nimikoormustakistus see on tarbija ehk koormuse väärtus millele on võimendi on arvutatud. 5. Väljundvõimsus see on signaali sageduslik võimsus mida on võimeline võimendi arendama standardsel koormusel ilma, et signaali moonutused ületaksid lubatud määra. Helivõimendite puhul eristatakse keskmiste muusika võimsust ja impulss võimsust. 6. Dünaamiline diapasioon see on suht arv signaali ja oma müra suhtes võimendi on seda kvaliteetsem mida suurem on see arv kvaliteetsetel helivõimenditel peaks olema vähemalt olema 60dB. K=Uvälj/Usis ; Ki=Ivälj/Isis ; Kp=Pvälj/Psis ; Küld=K1*K2*...*Kn . Võimendus tegur võib olla ka
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis
2.3. Lülitidioodid (Switching Diode) Lülitidioodid on ette nähtud vooluahelate katkestamiseks ja sulgemiseks, mistõttu on oluline kiire avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg-sagedusahelates. Lubatavad pärivoolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel. 2.4. Stabilitronid ja stabistorid (Zener Diode) Stabilitron (ka Zeneri diood) on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust U z ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1
2.3. Lülitidioodid (Switching Diode) Lülitidioodid on ette nähtud vooluahelate katkestamiseks ja sulgemiseks, mistõttu on oluline kiire avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg- sagedusahelates. Lubatavad pärivoolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel. 2.4. Stabilitronid ja stabistorid (Zener Diode) Stabilitron (ka Zeneri diood) on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust U ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv z vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. 14 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1
Tabel 1.2 Elektriajamite juhtimisskeemidel sagedamini kasutatavad tähised Tähis Tähise tähendus Ühefaasiline vahelduvvool Kolmefaasiline vahelduvvool Alalisvool L1, L2, L3 Kolmefaasilise vahelduvvoolujuhtmestiku faasijuhtmed N Vahelduvvoolujuhtmestiku neutraaljuhe PE Vahelduvvoolujuhtmestiku kaitsemaandusjuhe PEN Vahelduvvoolujuhtmestiku ühildatud neutraal- ja kaitsemaandusjuhe M Elektrimootor LM Alalisvoolumootori ergutusmähis KM Kontaktor KA Relee Q Lüliti jõuahelas (lihtlüliti, ümberlüliti jne) S Lüliti juhtimisahelas (lihtlüliti, ümberlüliti, juhtimisnupp,
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
A. TegeliĮ<
I'ootori errergiakadr"r võrdub aga võimsusega takistil ,R/"' Nende kahe sltttrttse l,ahę iseļoo-
nrustab l11ooįoli eļ
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
kriteeriumiks. Enamiku haprale purunemisele kaldu- vate teraste korral toimub üleminek sitkelt purune- miselt haprale temperatuuriintervallis +20...-20 °C (sele 1.7). Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel Sele 1.6. Löökpendli skeem tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket. Tsüklilisel koormusel tekib ja areneb pragu ka pingetel, mis on allpool materjali tugevuspiiri, sageli isegi allpool voolavuspiiri. Seda protsessi, mis lõpeb Tabel 1.4. Metalli tõmbeteimiga määratavad purunemisega, nimetatakse väsimuseks. omadused Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
