OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide)
4. Takistuskeha kuju poolest jagunevad takistid: 1. Kihttakistiteks, mille isoleerainest alus on kaetud takistusmaterjali kihiga. 2. Masstakistid mille takistuskeha koosneb tervenisti takistusmaterjalist. 3. Traattakistid mis on valmistatud alusele keritud takistustraadist. Takistusmaterjaliks on kiht ja masstakistitel: süsinik, süsiniku ja boori segu, metallisulamid, metalloksiidid. Grafiidi või tahma ning sideaine paagutatud segu. Traattakistite materjaliks on tavaliselt konstantaan. Vähemtähtsate takistite materjaliks on nikroom (lubab kõrgemat kuumenemistemperatuuri). Takistite põhiparameetrid (tunnussuurused): 1. Nimitakistus Rn ja lubatud hälve R ± % : 1. E6 ± 20% (M) 2. E12 ± 10% (K) 3. E24 ± 5% (J) 4. E48 ± 2% (G) 5. E96 ± 1% (F) 6. E192 ± 0,5% (D) 7. E 384 ± 0,25% (C) 8
Need on peamiselt metanool ja formaldehüüd. kuivpuhastuse lahusti, metallipinnalt rasva lahusti Kergefraktsioon koos krakkproduktidega juhitakse kolonni Metanooli toodetakse CO ja H 2 segust. Formaldehüüdi 3.Petrooleum(reaktiivkütus) C11,C12 - diisel-kütus, 6, mille tipust eraldatakse bensiin ja krakkgaasid, toodetakse metanooli katalüütilisel (metalloksiidid) reaktiivkütus, kerge kütteõli põhjast aga petrooleumi-gasoili fraktsioon. Viimane oksüdatsioonil. 4.Kerge gasoil (C13-C17) - diiselkütus, gaasturbiinide pumbatakse toruahju 2 sügavkrakkimiseks (> 500°C, 9. Isopropanool (isopropüülalkohol) kütus, ahjude kütteõli (masuut) 5000 kPa)
C juures Ni-katalüsaatori juuresolekul : 3CH4 + CO2 + 2H2O (aur) ...4CO + 8H2 Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas .Katalüsaator on Cr2O3 + ZnO. Reageerimata jäänud lähtegaas retsirkuleeritakse (analoogia NH3 sünteesiga). Saadakse ca 99%-line metanool. CO + 2H2 ..CH3OH Uued, vase baasil väljatöötatud katalüsaatorid võimaldavad reaktsiooni läbi viia madalamal temperatuuril ja rõhul. 16.Formaldehüüdi süntees Formaldehüüdi toodetakse metanooli katalüütilisel (metalloksiidid) oksüdatsioonil: CH3OH + ½ O2 ... CH2O + H2O Kulgeb ka dehüdratatsiooni reaktsioon: CH3O...CH2O + H2 17.Etanooli sünteesi variandid 1.)Etanooli tootmine fermentatiivsel 2.)Eetanooli tootmine naftatooraine baasil. Meetod on kaudne, st etüleen absorbeeriti vastuvooluga aparaadis 90-98%-lisse väävelhappesse ca 80 C juures. Tekkis monoestrite ja diestrite segu: CH2 = CH2 + H2SO4....CH3CH2OSO3H ;2CH2 = CH2 + H2SO4... (CH3CH2O)2SO2
Antud meetodi kasutamine põhineb osooni lagundamisreaktsioonidel, millega kaasneb hüdroksüülradikaalide moodustumine. Klasifitseeritakse: 1. Homogeenne katalüütiline osoonimine, kus osooni aktiveerib siirdemetall lahuses: Fe(II), Fe(III), Mn(II), Ni(II), Cd(II) Co(II), Cu(II), Zn(II), Ag-nitraat, jt. 2. Heterogeenne katalüütiline osoonimine metallioksiidi või metalli abil: MnO2, TiO2 jt. taolised katalüsaatorid. 3. Tahkele kandjale kantud metallid ja metalloksiidid (näiteks, Cu- AI2O3, Cu-TiO2, Ru-CeO2, V- O/TiO2, V-O/Cr2O3 ja TiO2/AI2O3, Fe2O3/AI2O3). Nende katalüsaatorite katalüütiline toime on peamiselt seotud osooni katalüütilise lagunemisega ja hüdroksüül- radikaalide intensiivse moodustumisega. Katalüütilise osoonimise efektiivsus sõltub suurel määral katalüsaatorist ja selle pinna omadustest, samuti lahuse pH-st. Katalüütiline osoonimine võib osutuda efektiivseks mõnede orgaaniliste ühendite kõrvaldamiseks reoveest
ettevalmistamine värvimiseks: fosfatiseerimine, kromaatimine, pinna katmine kaitsevärvidega. 43.Oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse liht- ja liitainetest oksüdatsiooni teel 3Fe+2O2=Fe3O4 või ühendite lagunemisrea.-il 2Al(OH)3=Al2O3+3H2O. Keemiliste omaduste järgi liigit.: 1)happelised, milleks on peamiselt mittemet. oksiidid (SO2, CO2), veega reageerides annavad happed; 2)amorfsed (ZnO, Al2O3), mis reag.-vad nii hapete kui alustega; 3)aluselised – metalloksiidid (CaO, Na2O), mis reag.-d veega andes hüdroksiidi; 4)inertsed või neutraalsed (N2O,NO), mis ei reageeri vee, hapete ega alustega. Looduses leiduvad oksiidid – kõige rohkem leidub vesinikoksiidi ehk vett, siis kvarts SiO2(leidub puhta mineraalina ja kivimite koostises), dolomiit (amorfne kvarts), boksiidid (millest valm. Alumiiniumi), magnetiidid (Fe3O4). Oksiide moodustatakse ainete reageerimisel hapnikuga, hüdr.-ide kuumutamisel, hapnikku sisaldavate ühendite kuumutamisel (CO2, SO2)
Klaaslehed võidakse hermetiseerida ja ühendada metallprofiili sisse. Heliisolatsioon 20-40dB. Valguse läbivus 69-81% olenevalt klaaside arvust. Selektiivklaasid e. valikuliselt valgust peegeldavad klaasid - Peegeldab pika lainepikkusega soojakiirgust tagasi (metalloksiidi kiht pinnal). See kiht laseb läbi päikese- ja soojuskiirguse, mis on lühikese lainepikkusega. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Metalloksiidid annavad klaasile värvi. Valguse läbivus 56-65%. 62.Lehtklaasi tooted- Lehtklaas on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Aknaklaasi valguse läbilaskvus peab olema vähemalt 84-87%. Floatklaas- lameklaasi valmistamine- sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega
annaabi.ee 
