Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektromagnetlained". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
infra, lainepikkus, infrapunakiirgus, ultraviolettkiirgus, infravalgus, infrapunane, soojendamine, termograafia, 760nm, värvilistest, oranz, violetne, fotosünteesiks, 1014, tervenisti, ultravalgus, ühelt, teiselt, röntgenkiirgus, vitamiinReferaat Elektromagnetalinete kasutamine meditsiinis 2010 Elektromagnetlaine Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elekromagnetlained jagunevad: · Madalsageduslained · Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda
Infra- ja ultravalgus Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu küpsetamiseks
Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetvälju tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed ja muud seadmed, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Elektromagnetväljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus. Sageduseks nimetatakse võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on Hertz (1 Hz on üks täisvõnge sekundis). Seoses tehnika arenguga on elektriväljad meie ümber enamuse ajast. Kui muidu lülitati elektriväljad välja siis kui elektrilised seadmed kinni pandi, siis nüüd seoses sleep-mode süsteemidega, enam nii ei toimu. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada seda välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn
12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23.Ohmi seadus vooluringi osa kohta 24.Elektrivoolu töö ja võimsus 25.Ohmi seadus suletud vooluringi kohta 26.Madalsageduslained ja infravalgus 27.Raadiolained ja nähtav valgus 28.Ultravalgus ja Röntgen kiirgus 29.Valguse peegeldamine 30.Valguse murdumisseadused 1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? Staatika on mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu tingimusi Kinemaatikaks (kreeka kinma 'liigutus, liikumine') nimetatakse mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).
Elektromagneetiline kiirgus Elektromagnetiline kiirgus on nähtus, mis seisneb elektromagnetvälja levimises vaakumis või aines. Elektromagnetväli levib lainena, milles elektrivälja ja magnetvälja komponendid ostsilleeruvad teineteise suhtes vastas faasis ja risti laine liikumise suunaga. Seega on elektromagnetlaine ristlaine. Elektromagnetiline kiirgus jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele järgmisteks liikideks (loetelu kasvava sageduse järjekorras): raadiolained, mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus. Elektromagneetiline kiirgus kannab endaga energiat ja omab impulssi, mida see võib edasi anda ainele, millega see vastatsik mõjustub. Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem: E=hf,
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel.
lähivälja intensiivsus kiiremini, jättes kaugemal domineerima kaugvälja (ehk elektromagnetilise kiirguse). Lisaks energiale omab EM-laine ka impulssi ja impulsimomenti, mis võivad vastastikmõjus ainegaviimasele üle kanduda. EM-kiirgust liigitatakse elektromagnetlaine sageduse järgi. Elektromagnetlainete spektri skaala alates väikseimast sagedusest (ehk suurimast lainepikkusest) on järgmine: raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus jagammakiirgus. EM-laine sagedus ja lainepikkus on omavahel seotud järgneva valemi järgi: , kus v on laine levimise kiirus (vaakumis on selleks konstant c, aines on väiksem), f sagedus ja lainepikkus. Osakese mudeli kohaselt toimub EMK kiirgamine ja neeldumine portsjonite ehk footonite kaupa. Footoni energia E ja talle vastava EM-laine sagedus f on seotud Plancki-Einsteini valemiga: , kus h on Plancki konstant, on lainepikkus ja c on valguse kiirus
mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad risti 7. Milline väli---elektri- või magnetväli---- tekitab silmas valguse aistingu signaali? 8. Mis on lainefront? Lainefrondiks nimetatakse pinda, mis eraldab laine poolt häiritud ruumi osa sellest ruumist, kuhu laine veel jõudnud pole. 9. Mis on tasalaine frondiks? Tasalaine front on paralleelne kiirtekimp ehk valgusvihk, 10. Mis on keralaine frondiks? Keralaine front on hajuv valgusvihk 11. Mis on lainepikkus? Joonis Lainepikkus on kahes samas faasis oleva naaberpunkti vahel. 12. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on selline, milles lainepikkus ei muutu valgusel. 13. Millises lainealas on valgus nähtav? 380nm-760nm 14. Mis on laineperiood? Laineperiood on füüsikaline suurus, mis näitab aega ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis on T 15. Mis on lainesagedus? Lainesagedus on suurus, mis näitab mitu võnget teeb laine vaadeldavad ajaühikus. 16. Mis on laine kiirus
rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: -gammakiirgus on elektromagneetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on lühima lainepikkusega alla 0,01 nm(st suurema sagedusega) -röntgeni kiirgus ca 0,01-0,1 nm -ultraviolettkiirgus(UV kiirgus), lainepikkus 10-400nm -UV-C: lainepikkus 200-280 nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub täielikult osoonikihis -UV-B: lainepikkus 280-315 nm, ohtlik elusorganismidele, neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks. -UV-A: lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D- vitamiini tekitaja nähtav valgus: lainepikkus 380-760 nm infrapuna-(soojus-) kiirgus 760....1000000nm (1mm) raadiolained: üle 1mm
ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: -gammakiirgus on elektromagneetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on lühima lainepikkusega alla 0,01 nm(st suurema sagedusega) -röntgeni kiirgus ca 0,01-0,1 nm -ultraviolettkiirgus(UV kiirgus), lainepikkus 10-400nm -UV-C: lainepikkus 200-280 nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub täielikult osoonikihis -UV-B: lainepikkus 280-315 nm, ohtlik elusorganismidele, neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks. -UV-A: lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja nähtav valgus: lainepikkus 380-760 nm infrapuna-(soojus-) kiirgus 760....1000000nm (1mm) raadiolained: üle 1mm
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse
Omadused Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: · Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist. Ideaalse kiirguri sagedusjaotus on antud Planc'i musta keha kiirguse seadusega. · Keha temperatuuri tõustes nihkub kiiratav sagedusvahemik kõrgemate sageduste poole. Näiteks, tulipunane keha kiirgab kõige enam nähtava valguse pikemaid lainepikkus (punane ja oranz). Kui antud keha veel rohkem kuumutada, siis ta hakkab eraldama rohkem ka rohelist ja sinist valgust muutudes seega inimsilma jaoks valgeks. Kuid isegi sellise 2000 K temperatuuriga keha puhul, asub enamus kiiratavast energiast endiselt infrapuna piirkonnas. Seda omadust iseloomustab Wien'i nihkeseadus. · Kiirgustugevus kasvab temperatuuri tõustes järsult; see kasvab kui T4, kus T on keha absoluutne temperatuur
5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngetega, tekib: resonants 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha energia ja amplituud, on sumbuv võnkumine 7. Nurga taga seisva auto mootoi mõra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb: difraktsioon 8. Kui neli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2 korda suurem, siis neli intensiivsust: on 4x suurem 9. Inteferents on: lainete liitumine 10. suurema sagedusega lainetel on lainepikkus: väiksem 11. Lainete liitumisel: mõnedes ruumipunktides lained nõrgenevad, mõnedes ruumipunktides tugendavad üksteist 12. Millest sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood? Pendli pikkusest, raskuskiirendusest. 13. Kui võnkeperiood suureneb 2x, siis võnkesagedus: väheneb 2 korda 14. Resonantsi korral: sundiva jõu sagedus langeb kokku omavõngetesagedusega; võnkeamplituud kasvab järsult; süsteem võib puruneda. 15. Häisituse levimine ruumis on: laine 16
seadiste liigitus Optoelektroonika on elektroonika haru, mis tegeleb valgussignaalide elektrilisteks (ja vastupidi) muundamise teooriaga ning selle rakendamisega infotöötlus-, infosäilitus- ja infoedastussüsteemides. Valgus on laiemas tähenduses sama mis optiline kiirgus. Kitsamas tähenduses mõeldakse valguse all nähtavat valgust. Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 10 nm...1 mm, hõlmates infrapunase, nähtava ja ultraviolettkiirguse. Infrapunane kiirgus on silmale nähtamatu elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,77 mm...1 mm. Sellest pikema lainepikkusega elektromagnetlained kuuluvad raadiolainete hulka. Nähtav valgus on optiline kiirgus (elektromagnetkiirgus) lainepikkuste vahemikus 380...770 nm, mis vahetult tekitab inimsilmas nägemisaistingu. Inimese silma valgustundlikkus on maksimaalne lainepikkusel umbes 550 nm (roheline valgus); tundlikkus langeb nullini lainepikkustel 770 nm
Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Valgus on energia, mis liigub edasi kiirguse teel. Valgus jaguneb kolme ossa: 1
2 Halogeenlamp Sinaka külma valgusega halogeenlamp (Cool Beam) võib nimest hoolimata valgustit lubamatult kuumendada, eriti siis, kui lamp paigaldatakse valesse valgustisse, millel on sellise lambi kasutamist keelav tähis Halogeenvalgustis paiknev lamp on väga kuum, mõnel juhul üle 500 ºC. Seepärast võivad kergesti süttida valgusti külge riputatud ja lambi lähedale asetatud esemed. Halogeenlambi kvartsklaasist kolbi läbib ka kahjulik ultraviolettkiirgus, mille kõrvaldamiseks võib valgustil olla vastav kaitseklaas. Üheks hõõglambi täiuslikumaks eriliigiks tänapäeval on halogeenlamp, milles hõõgniidi aurustumist ja kolvi mustumist takistavad täitegaasile lisatud halogeenid (jood ja broom), mis omakorda võimaldavad tõsta hõõgniidi töötemperatuuri ja sellega ka valgusviljakust 30% ja tööiga 2–4 korda. Hõõgniidilt aurustunud osakesed sadestuvad tagasi, eelistades just kuumemaid (peenemaid) kohti
5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngete sagedusega, tekib resonants 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha energia ja amplituud vähenevad, on sumbuv võnkumine 7. Nurga taga seisva auto mootori müra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb difraktsioon 8. Kui heli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2 korda suurem, siis heli intensiivsus on 2 korda suurem 9. Interferents on lainete liitumine 10. Suurema sagedusega lainetel on lainepikkus väiksem 11. Lainete liitumisel mõnedes ruumipunktides lained nõrgendavad, mõnedes ruumipunktides tugevdavad üksteist. 12. Millest sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood? · Pendli pikkus · Raskuskiirendus 13. Kui võnkeperiood suureneb 2 korda, siis võnkesagedus väheneb 2 korda 14. Resonantsi korral · Sundiva jõu sagedus langeb kokku omavõnkesagedusega · Võnkeamplituud kasvab järsult · Süsteem võib puruneda 15. Häirituse levimine ruumis on laine 16
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem
1.7.2. UV-kiirgus Vastavalt lainepikkustele eristatakse päikesevalgusel 3 liiki kiirgust: ultraviolett-, nähtav- ja infrapunakiirgus.Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetlainetus, mis jaotatakse vastavalt füüsikalistele omadustele ja bioloogilisele toimele kolme laineala piirkonda: - UV-C 100 - 280 nm, - UV-B 280- 320 (280-315) nm, - UV-A 320-400 (315-400) nm. 1.7.3. UVB-kiirgus UVB-ks nimetatakse loodusliku päikese ultraviolettkiirguse B spektrit, mille lainepikkus on 280- 320 nm. UVB kiirgus on 5% maale ulatuvast päikesevalgusest, 95% on UVA kiirgus, mida kasutatakse solaariumites päevituse saamiseks.UVB kiirgus ei tungi nahaalustesse kudedesse (erinevalt UVA kiirgusest). Tavaliselt UVB tekitab nahale ärritust ning punetust, kuid kindlates kogustes doosid on raviva toimega ning ei lase ärritustel tekkida. UVB mõju inimesele UVB kiirgusel on inimesele mitmeid positiivseid efekte: - parandab immuunsüsteemi - stimuleerib naha loomulikke protsesse,
c h E = mc2 = hf h = mc2 = . mc Kui elektroni liikumise kiirust aatomis tähistada v - ga, siis h h B = = p , mv milles B - De Broglie lainepikkus ja p = m v on elektroni impulss. Kui elektroni liikumine ümber tuuma on seotud lainetega, siis ei tohiks muutuda täistiiru jooksul laineharjade kokkusobimine, s.t. lained peaksid olema faasis - kujult seisulained. Seega elektron peab liikuma orbiitidel, milledele mahub täisarv De Broglie lainepikkusi : 2 r = n B , milles n on täisarv. n=1 n=2 n= 3
tsüklonaalne tegevus. Suur aastane temp amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talvel kuivem. Niiske lähistroopiline kliima kliimat kujundavad mT (suvel), cP (talvel). Suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talvel jahedad aga mitte alla 0' Niiske-kuiv troopikakliima kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid. Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000 mm. Temp aastaringselt kõrged 20-30' Nähtav valgus: lainepikkus 380- 760nm. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor- Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida
Biokahjustusi esilekutsuvate organismide elutegevuseks on vajalik substraadi kindel niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest Valgustushulga leidmine valgustushul sõltub valgustatusest (E) ja ajast (t), mille kestel valguskiirus mõjub. H= Et Valguse toime materjalidele: Valgus on elektromagnetkiirgus, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Soojus ehk infrapunane kiirgus on elektromagnetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 740 ... 106 nm Infrapunast kiirgust kiirgavad kôik kehad ning seda rohkem, mida kôrgem on nende temperatuur. Infrapunane kiirgus kutsub esile materjalide soojenemise, millega ühtlasi muutuvad ka nende füüsikalised omadused (kokkutõmbumine, kuivamine). Inimsilmale nähtamatut kiirgust lainepikkuste vahemikus 5 ... 400 nm nimetatakse ultraviolettkiirguseks. Ultraviolettkiirgus on väga tugeva materjale
Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis. Digitaalsignaal on analoogsignaali esitus, millel on lõplik arv olekuid ning iga olek on võimalik esitada piiratud arvuga. Digitaalsignaalil on analoogsignaaliga võrreldes peaaegu alati erinevus. See mõõteviga sõltub arvu pikkusest (ehk arvkohtadest), mis on ette antud digitaalsignaali väljendamiseks. Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest- Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Infravalgus- lainepikkus on suurem kui 760 nm. Suur läbitungimisvõime ehk soojus Nähtav valgus- Nähtav valgus on suurema energiaga (sagedus ~10 14 Hz) ja võib ergastada mõnede keemiliste sidemete elektrone. Nähtav valgus annab energiat taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. Inimese silm näeb. Ultravalgus- valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. väike läbitungimisvõime Röntgenkiirgus- lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm.
asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. DOPPLERI EFEKT- kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb. SUUR PAUK- paisuva universiumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. ASTRONOOMILINE ÜHIK- pikkusühik, Maa kesmine kaugus päikesest. Mõjupiirkond:Päikesesüsteem. PARSEK-kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü m = 3,26168 moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur
Valge valguse aistingut võib saada ka põhivärvuste (näiteks punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendusvärvuse (näiteks sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Terve spekter, mis sisaldab teatavates vahekordades kõigi lainepikkusega kiiri (komponente) vahemikus 380-760 nm, loob taju valgest valgusest. Valge valguse näiteks on loomulik päevavalgus või ka luminofoorlampide nii nimetatud päevavalguslampide valgus. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused.
Päikesel on kaks poolust, ning pingelised jõujooned nende vahel. 8. Plancki valem. Wieni nihkeseadus. V: Kirjeldab absoluutselt musta keha kiirgamisvõimet (pinnaühikult ajaühikus kiiratud energia hulk) Wieni nihkeseadus ütleb, kuidas musta keha kiirguse spekter etteantud temperatuuril on seotud musta keha kiirguse spektriga suvalisel teisel temperatuuril. 9. Päikese kiirgusspekter. Solaarkonstant. V: 1. Gamma kiirgus _<10-5μm 2. Röntgeni kiirgus1 10-5μm< _ <10-2 μm 3. Ultraviolettkiirgus 0,01μm< _ <0,39 μm 4. Nähtav valgus 0,39μm< _ <0,76 μm Violetne 0,390-0,455 μm Sinine 0,455-0,485 μm Helesinine 0,485-0,505 μm Roheline 0,505-0,575 μm Kollane 0,575-0,585 μm Oranz 0,585-0,620 μm Punane 0,620-0,760 μm 5. Infrapunane kiirgus 0,76μm< _ < 3000 μm 6. Raadiolained _ > 3000 μm Solaarkonstant Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog 10. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine.
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
Oluline on kontrollida temperatuuri ja õhuniiskuse fluktuatsioone. Õhuniiskuse ja temperatuuri muutused põhjustavad materjalide kokkutõmbumist ja paisumist. Biokahjustusi esilekutsuvate organismide elutegevuseks on vajalik substraadi kindel niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest Valguse toime materjalidele Valgus on elektromagnetkiirgus, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Soojus ehk infrapunane kiirgus on elektromagnetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 740 ... 10 6 nm Infrapunast kiirgust kiirgavad kôik kehad ning seda rohkem, mida kôrgem on nende temperatuur. Infrapunane kiirgus kutsub esile materjalide soojenemise, millega ühtlasi muutuvad ka nende füüsikalised omadused (kokkutõmbumine, kuivamine). Inimsilmale nähtamatut kiirgust lainepikkuste vahemikus 5 ... 400 nm nimetatakse ultraviolettkiirguseks. Ultraviolettkiirgus on väga tugeva materjale kahjustava toimega
ükskord soojemaks ja siis jahedamaks jne. Ei saa kindlalt väita, et praegune soojenemine on püsiv või mitte. Elektromagnetlainetus iseloomustame lainepikkusega ning mõõdetakse nanomeetrites või mikromeetrites. · 290-400 nm seda meie silm ei näe ning seda nimetatakse UV kiirguseks, mis jaguneb omakorda kaheks UV a (290-320) kiirgus ja UV b kiirgus (320-400). Ei tule pideva voona vaid üksikute portsude näol. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on ühes kvandis olev energia. Need kvandid on suure energiaga. Enamus ei jõua maapinnale. Selle neelab ära osoon, mida leidub üsna palju kõrgustel 20-30 km. · 400-760 nm seda valgust me näeme (tekitab nägemisaistingu), nimetatakse valguseks. Aisting sõltub sellest milline on selle lainepikkus. Valge valgus jaguneb piirkondadeks, millest kõige lühem lainepikkus on violetne kiirgus, siis on sinine,
elektrifitseerumist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi (laetud osakesed surutakse magnetpooluste suunas. Need aktiveerivad atmosfääri gaasid, põhjustades nende helendumise virmalistena) Päikeselt tulev elektromagnetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: 1. gammakiirgus – elektromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega alla 0,01 nm (st suurema sagedusega) 2. röntgeni kiirgus – lainepikkus ca 0,01-10 nm 3. ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) – lainepikkus 10-400 nm põletust tekitav UV-kiirgust nimetatakse meditsiinis „erüteemseks UV-ks“, mis on lainepikkuste järgi kaalutud toimega UV-kiirgus. Erüteemse UV-kiirguse intensiivsust mõõdetakse spetsiaalsete sensoritega ja avaldatakse UV-indeksina. Kui indeks on suurem kui 6, siis ei tohi pikalt Päikese käes olla. Saadud
Biootilised tegurid Abiootilised tegurid / Kliimategurid Elukeskkond (valgus, temp, tuul, niiskus) (õhk, vesi, muld) Abiootilised tegurid meid ümbritsev anorgaaniline maailm. Kliimale ja elukeskkonnale lisaks veel kiirgus, pH, raskemetallide ühendid. Biootilised tegurid organismide vastastikused suhted. 1. Valguskiirguse mõju (joonis) · nähtav valgus 380nm 750 nm · UV- ultraviolettkiirgus alla 380 nm (geenmutatsioonid) · Infrapunane kiirgus üle 750 nm (soojuskiirgus) · Fotosüntees kõige intensiivsem 440-680 nm Valgusnõudluse järgi jagunevad organismid: · valguslembesed · varjutaluvad · varjulembesed Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodile. Taimed jagunevad vastavalt sellele: · lühipäevataimed - vajavad valgust alla 12 tunni (kanep, daalia)
annaabi.ee 
