1. Mida tähendab, et elektromagnetlaine on ristlaine? Elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 2. Kuidas kirjeldas Maxwell elektromagnetlainete levimist ruumis? Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis 3. Nimeta elektromagnetlainete skaala lainealad nende sageduse kasvamise järjekorras.
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus
Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 5. Valguse interferents. Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 6. Koherentsed lained. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. 7. Holograafia. Hologramm. Holograafia-eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. Hologramm- jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. 8. Optilised riistad ja nende lahutusvõime. Optilised riistad- seadmed, mis annavad esemetest kas suurendatud või vähendatud kujutisi, nt mikroskoop, teleskoop, luup.
tume joon ongi põhjustatud valguse difraktsioonist. 36. Joonista, kuidas on võimalik valguse sattumine varju piirkonda' Need lained, mis mahtusid vabasse tsooni, saadavad elementaarlained edasi ka teisele poole ava. 37. Milles seisneb Huygensi-Fresneli printsiip? Igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlaine liitumise tulemusena. 38. Kuidas liita samas faasis olevaid laineid? Joonis Kui lained on samas faasis, siis nad võimendavad üksteist liitumisel. 39. Kuidas liita vastasfaasides olevaid laineid? Joonis Kui lained on vastasfaasides, siis liitumisel nad nõrgestavad või kustutavad üksteist. 40. Mis on amplituud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel 41. Mis on hälve? Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. 42
ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 11. Millega tegeleb elektrostaatika? Elektrostaatika põhiülesanne on elektrivälja kuju leidmine laengute, juhtide, dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi. 12. Mida näitab dielektriline läbitavus? Näitab mitu korda on elektrijõud keskkonnas väiksem kui vaakumis. 13. Mis on püsimagnet? Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli. 14. Mis on magnetipoolus ja neutraalne piirkond? Magnetpoolus on magentil olev osa kus on magneetilised omadused. Neutraalne piirkond on positiivse ja negatiisvse magnetpooluse vahel jääv osa. 15. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad? Magnet tõmbab enda poole rauast esemeid ja võimalusel magnet orienteerub põhja/lõuna suunaliselt. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Magnetpoolus on magneti piirkond kus on magneti omadused kõige tugevamad.
.............................................................................................................. 62 1 9.4. Tahkised, vedelikud............................................................................................ 63 9.5. Agregaatolekute muutused..................................................................................64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused..............................................................71 10.2
Perioodi vältel läbib keha nurga 2rad. Seega nurkkiirus on arvutatav valemiga =2/T rad/s ja siit saame T= 2/ Sagedus Ringliikumise sageduseks nimetame keha poolt ühes ajaühikus läbitud täisringide arvu. Sageduse ühik on 1 Hertz Hälve- Füüsikas tähendab hälve võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist antud ajahetkel ja tähistatakse tähega x. SI mõõtühikute süsteemis on hälbe mõõtühikuks 1 meeter (m). Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks. Amplituud Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel. Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter.
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga
suunas, negatiivsed vastassuunas. Elektrivoolu suunaks on positiivsete laengute liikumissuund. Elektrivoolu saab jagada juhtivateks vooludeks ja konvektsioonivooludeks. Juhtivusvoolu korral laengukandjad asuvad juhtivkandjas (pooljuht, plasma, jne). Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Plasmas on elektrijuhiks ioonid, pooljuhtides elektronid. Konvektsioonivool on juhul kui laetud osakeste vool eksisteerib. Nt: vihmapiisad, konveierilint. Elektrivoolu üks põhitunnus on magnetväli. Elektrivoolu iseloomustavad voolutihedus ja voolutugevus. Voolutugevus on skalaar, voolutihedus aga vektor. Voolutugevus: laeng ajaühikus läbi mingi pinna. Voolutugevus on igas punktis sama. Alalisvooluks nimetatakse sama suuna ja tugevusega elektrivoolu. 10 (1A) võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinnaühikut läbinud elektrilaenguga.
Tähis f, ühik 1/s ehk 1Hz. Valem: f=1/T Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist.Harmoonilise võnkumise võrrandis on hälbe tähis x. Harmooniline võnkumine: x=x cost Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve. Laine Ristlaine korral võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga (nt vee pinnalained). Pikilaine korral võnguvad osakesed piki laine levimissuunda (nt helilained). Lainepikkus võrdub nt kahe järjestikuse laineharja vahekaugusega. Tähis . Laine levimiskiirus näitab kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul. Lainepikkuse ja laine levimiskiiruse vaheline seos: v=/T=f Kehade vastastikmõju Mass on inertsuse mõõt. Tähis m, ühik kg. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Ükskõikne tasakaal-süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. Võnkumist iseloomustavad-hälve(süs või keha kaugus tasakaaluasendist),amplituut(süs maksimaalne hälve),sagedus(ajaühikus sooritatud võngete arv),periood(ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg),ringsagedus(sagedus korda 2). Sumbuvvõnkumine-laine pikkus muutb järjest väiksemaks, ehk sumbub, ning seda mõjutab jõud. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - ß t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = ( 02 - ß 2) 1/2, kus suurust ß nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega ß = [ln (A0 /A)] / t . Sumbeteguri SI- ühikuks on pöördsekund ( 1 s-1). Võnkumise faasiks nimetatakse siinuse või koosinuse argumenti võnkumist kirjeldavas võrrandis:
Mõõtmistulemuste põhjal võib avastada ka rauamaagi, nafta, gaasi jt. maavarade leiukohti. 13. Füüsikaline pendel Füüsikaline pendel on jäik keha, mis raskusjõu mõjul võngub ümber horisontaalse telje, mis ei läbi massikeset. Selle võnkeperiood on kus I on keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes ja l pöörlemistelje kaugus massikeskmest. T = 2 I mga 14. Võnkumise sumbumine Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab samuti siinusfunktsioon, kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement (), mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaritmiga. 15. Harmooniliste võnkumiste liitmine - Kahe ühesuguse sagedusega (), samasihilise, kuid erinevate amplituutidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks jälle sama sagedusega harmooniline võnkmine.
mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nim. magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper``I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k 1BIlsin, kus võrdetegur k1=1 B-induktiivsus (tesla T) H-magnetvälja tugevus (henri H) μ0H=B Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga.Hunnik valemeid Elektrolüüs, -Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks
Vajalik lisaenergia. Nt pommiga kellapendel, kojamees autol jne Võnkumist kirjeldavad suurused: Amplituud, a, [x0 ] – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus, f – ajaühikus sooritatud võngete arv, ühik Hz (1/s) Nurk- e. ringsagedus, ω – ühik rad/s Harmoonilised võnkumised: Mittesumbuv võnkumine, mille hälve on määratud siinus- või koosinus-funktsiooniga. Pendel: Amplituud väike, raskuse mõõtmed võrreldes niidi pikkusega väikesed, niit kerge ja venimatu. Matemaatiline pendel: kaalutu, venimatu niidi otsa riputatud masspunkt. Võnkumise energia: Võnkuval süsteemil on nii Ek kui Ep. Suletud süsteemis energia ei teki ega kao, vaid muutub ühes liigist teise. Sundvõnkumine - resonants: Keha võnkumise amplituudi kasv välise jõu mõjul. Mõjub perioodiline väline jõud, mille sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkesagedusega
1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2.11 Elektromagnetlainete skaala 2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 3. Valguse murdumine ja kulgemine. Optiline teepikkus. Optiline käiguvahe. Interferents. Rakendused. 3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 3
Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad, st neil pole algust ega lõppu. See ei luba ka rääkida magnetlaengutest. Niisugust välja, mille jõujooned on kinnised, nimetatakse pöörisväljaks. Väljaspool püsimagnetit kulgevad jõujooned põhjapooluselt lõunapoolusele, püsimagneti sees mõistagi vastupidi). 12 Püsimagnetite omadusi seletatakse sellega, et elektronidel on olemas oma magnetväli, mis on tingitud elektronide loomulikust omaliikumisest (pöörlemisest), mida kirjeldab kvantarv spinn. On olemas metalle, mis koosnevad piirkondadest, kus elektronide spinnid on omavahel rangelt paralleelsed. Sellist aineosa nimetatakse domeeniks. Domeenide mõõtmed on 10-4 ...10-3 cm. Selliseid aineid kutsutakse ferromagneetikuteks. Sellised ained on näiteks raud, nikkel, mitmesugused sulamid. Tavaliselt on domeenide magnetväljad orienteeritus üksteise suhtes juhuslikult.
siis selles tekib elektrivool. Elektromagnetlainete skaalaks nimetatakse nende jaotust vastavalt omadustele. Elektromagnetlaineid jaotatakse alates pikematest lainepikkustest järmiselt: raadiolained, optiline kiirgus (infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus), röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja. Vaakumis levib elektromagnetväli kiirusega c = 299 792 458 m/s, mida tuntakse valguse kiirusena. Elektroni energia aatomis on nüüdisteooriate kohaselt määratud 4 kvantarvuga: peakvantarv, orbitaalkvantarv, magnetkvantarv ja spinn. Kolme esimese väärtusi kirjeldavad täisarvud, elektroni spinni väärtus on kas 1/2 või 1/2.
Hooke'i seadus elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Jõud on vastassuunaline deformeeritava kehaga. Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Inertsiks nim ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaloleku säilimise nähtust teiste kehade mõju puudumisel vaadeldavale kehale. Inertsuseks nim keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub teatud aeg. Jõu õlaks nim ristlõigu pikkust pöörlemisteljelt jõu mõju sirgeni. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Ek Elektriseadme kasuteguriks loetakse suurust = E , kus E on seadmes kasutatud energia ja Ek saadud kasulik energia, mille saamiseks seade on loodud. Näiteks elektriveduri kasutegur on umbes 0,9. See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 7. Magnetostaatika · Magnetväli, püsimagneti poolused, magnetvälja jõujooned (võrdlus elektrivälja jõujoontega) Magnetväli eksisteerib (ainult) liikuva laengu ümber ja seda on võimalik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale.
4. KULGLIIKUMISE DÜNAAMIKA PÕHIMÕISTED 1.Mass (+mõõtühik) Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust (1KG) 2.Inerts(+inertsus) Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. 3. Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. 4. Jõud(+mõõtühik) Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub nende liikumishulk. (1N) 5. NEWTONI 3 SEADUST (+ VALEMID JA JOONISED) 1.Newtoni esimene seadus Keha on paigal või ligub ühtlaselt sirgjoneliselt kui kehale kõike mõjuvate jõudude summa on võrdne nuliga. n ∑ ⃗F t=0 i−1 2.Newtoni teine seadus
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Võnkumise perioodilisust kirjeldatakse samade suurustega nagu pöörlemist: aega, mis kulub pendlil ühe täisvõnke tegemiseks (liikumiseks “sinna ja tagasi”) nimetatakse perioodiks, selle pöördväärtust aga sageduseks. Neile suurustele lisandub veel hälve, mis näitab pendlikeha kaugust tasakaaluasendist. Hälbe suurus on määratud faasiga. Maksimaalset hälvet (suurimat kaugust tasakaaluasendist) nimetatakse amplituudiks. Kui võnkumiste amplituud ei muutu, siis öeldakse, et võnkumised ei sumbu. Faasi mõiste on füüsikas üks raskemini omandatavaid mõisteid. Ja sellel on vähemalt kaks põhjust. Esiteks ei saa faasi otseselt mõõta nagu amplituudi või hälvet. Seda tuleb arvutada, näiteks nurksageduse ja aja järgi ( t). Faas on harmoonilise funktsiooni (siinus- või koosinusfunktsiooni) argument ja seda mõõdetakse radiaanides. Vaatleme ainult elastsuslaineid, mis on tingitud elastsusjõudude üleandmisest gaasis,
muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 0 2= k / m, kus k on vedru jäikustegur ja m koormise mass. Matemaatilise pendli korral 0 2 = g / l, kus g on raskuskiirendus ja l pendli pikkus. Vastavalt avalduvad omavõnkeperioodid kujul T = 2 (m / k) 1/2 ja T = 2 (l / g) 1/2. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = (0 2- 2) 1/2, kus suurust nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega = [ln (A0 /A)] / t. Sumbeteguri SI-ühikuks on pöördsekund ( 1 s -1). Sumbumise logaritmiline dekrement näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnku-
seda elektrivooluks. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist . Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda . Rõhuv enamus elektrivoolu kandjateks on aga negatiivse laenguga elektroonid. Elektrivooluga kaasneb : 1. vooluga juhtme kuumenemine (lihtsuse mõttes mõiste elektrivoolu asemel kasutatakse sõna vool.) 2. vooluga kaasneb alati magnetväli. 3. vool võib mõnigatel juhtudel muuta juhi keemilist koostist ( elektrolüüsil ). Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus . Nagu veevoolu hinnatakse jõe ristlõikes ühes sekundis läbivoolava vee hulgaga, nii mõõdetakse ka elektrivoolu hulka voolutugevust. Elektrivoolu tugevuseks ( tähis I ) nimetatakse juhtme ristlõikest ühes sekundis läbinud elektrilaegute hulka . I=q/t. Voolutugevuse mõõtühikuks 1 A ( amper ) 1 A = 1C / 1 s
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
Vaatlejale näib, et valgus lähtub valguskiirte pikenduste lõikepunktist B, kuid oma kogemuste põhjal teame, et valgust kiirgav laterrn pole mitte vees, vaid posti otsas! Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Vari väikesemõõtmelise valgusallika korral. Valgus levib kollasest väikesest valgusallikast sirgjooneliselt tema teele jääva esemeni ja sellest mööda. Eseme taha valgus ei levi ja tekib täisvari. Vari mitme väikesemõõtmelise valgusallika korral. Mitme väikese valgusallika korral tekib täisvari väiksem ja lisandub ka poolvari, kuhu valgus paistab osaliselt. Eraldi võetuna tekitavad mõlemad valguspunktid täisvarju, kuid koosmõju on teistsugune ja sarnaneb suuremõõtmelise valgusallika tekitatud varju moodustumisele. Vari suuremõõtmelise valgusallika korral.
võnkumine harmooniline. x = x0 sin t Võnkeperiood T on aeg, mille jooksul tehakse üks täisvõnge. Kui on teada võngete arv n ja kogu t aeg, siis T = . n 1 Võnkesagedus f on ajaühikus sooritatud võngete arv. f = . T Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Maksimaalne hälve xmax = x0 on amplituud. l Pendlivalem T = 2 . g Laine on võnkumise levimine elastses keskkonnas. Keskkonna osakesed ei kandu lainega kaasa. Puitklots veelainetel kandub alati edasi tuule tõttu, muidugi ka vee pinnakiht, aga mitte nii kiiresti kui lained. Levimise iseloomu järgi eristatakse ristlaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimisega (veelained, elektromagnetlained), ja pikilaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad piki
võnkumine harmooniline. x = x0 sin t Võnkeperiood T on aeg, mille jooksul tehakse üks täisvõnge. Kui on teada võngete arv n ja kogu t aeg, siis T = . n 1 Võnkesagedus f on ajaühikus sooritatud võngete arv. f = . T Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Maksimaalne hälve xmax = x0 on amplituud. l Pendlivalem T = 2 . g Laine on võnkumise levimine elastses keskkonnas. Keskkonna osakesed ei kandu lainega kaasa. Puitklots veelainetel kandub alati edasi tuule tõttu, muidugi ka vee pinnakiht, aga mitte nii kiiresti kui lained. Levimise iseloomu järgi eristatakse ristlaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimisega (veelained, elektromagnetlained), ja pikilaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad piki
Jõud ja kiirendus on omavahel otseselt seotud, sest jõud annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1 m/s2. F=m*a. 43. Mis on seisvad lained ja mille poolest nad tavalisetest (jooksvatest) lainetest erinevad? Seisvad lained tekivad kui: Seisev laine ei ole laine selle sõna tavamõttes, sest ta ei kanna edasi energiat (küll aga omab seda). Vastavalt sellele ei sisalda seisva laine faas ruumikoordinaati ja sõltub vaid ajast.Ta on seega keskkonna võnkuv olek. Seisvaid laineid iseloomustavad paisud (maksimaalne amplituud) ja sõlmed (minimaalne amplituud=0 ning faasi märgi muutumine). 44. Miks ei juhtu midagi paha kõrgepingetraadil istuva linnuga? Ei teki potentsiaalide vahet ehk ei teki pinget. 45. Gaasi olekuparameetrite vahelist seost kirjeldab olekuvõrrand: pV=nRT. Mis ühikud? P= pa, V=m3, n=mol, R = J/ mol *K, T=K 46. Kui aine A keemilise energiaga Ea muundub aineks B keemilise energiaga Eb. Ja
Termodünaamika Siseenergiaks nim. keha moodustavate osakeste korrapäratu liikumise kineetilise energia ja vastasmôju potentsiaalse energia summat. TD I seadus: Siseenergia muutus (U) süsteemi üleminekul ühest termodünaamilisest olekust teise on vôrdne välisjôudude töö (A) ja süsteemile antud soojushulga (Q) summaga. U = A+ Q Gaasi töö: A = p . V , kus p on tema rôhk (Pa) ja V = V2V1_ ruumala muutus (m3). (Gaasi töö on vôrdne isoprotsessi graafiku alla jääva pindalaga vastava ruumala muutuse ulatuses.) Gaasi loetakse termodünaamikas ideaalseks, kui tema rôhku jääval ruumalal saab muuta nulliks (absol. nulli temp. juures) ja vastupidi. Molekulaarkineetilises teoorias on gaas ideaalne, kui (tema molekulid ei oma 5 môôtmeid ega môjuta üksteist mingite jôududega.) puudub vastasmôju molekulide vahel. Soojushulk on energiahulk, mille keha saab vôi annab ära soojusülekandel
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
Valgusdioode kasutatakse ka valgusindikatsioon- tabloodes. Ettenähtud töövooluga võivad valgusdioodid temperatuuril kuni +25oC töötada kestvalt aastaid. Kõrgemal lubataval siirde temperatuuril (enamikul seadistel +70 oC) peab vool olema kaks korda väiksem. Ka on nende kasutegur tunduvalt kõrgem kui hõõglambil, sest erinevalt hõõglambist ei lähe enamus energiast soojuse tootmiseks. Valgusdioodide puhul tuleb jälgida, et pärivool ei kasvaks lubatust suuremaks, sest see rikuks pn-siirde (soojusläbilöök). Valgusdiood ei talu kõrget vastupinget ning mõni valgusdiood talub vastupinget ainult 5 V. Seega tuleb hoolikalt jälgida polaarsust, et valgusdioodi mitte rikkuda. Läbilöögi vältimiseks on otstarbekas ühendada valgusdioodiga vastuparalleelselt ränidioodid. Valgusdioodindikaatorid (LED-display) on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
