-I = qnvs -Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse või eritakistuse suhtleine muutus 0 kraadi C juures temp. Tõusmisel ühe kraadi võrra. Alalisvoolu töö ja võimsus. -võimsus ehk ajaühikus vabanev energia -Pinge mis areneb niisugusest võimsusest ehk nimivõimsusest kutsutakse nimipingeks. -Joulei Lenzi seadus väidab et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. ( Q= I ruudus R t ) Elektriseadme võimsus. -ajaühikus tehtavat tööd nim võimsuseks N. N=A:t=Ut Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. ( 1 Vatt / W ) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Kõrvaljõud -Vooluallikaks nim seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. -Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. -Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi
Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest alates aine muutub ülijuhitavaks. Elektrivoolu töö elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel.(ühik: 1 kWh) elektriseadme võimsus - on voolutugevuse ja pinge korrutis elektriseadmes. Nimivõimsus (märgitud elektriseadmele), ühes ajaühikus vabanev energia. nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust, (märgitud elektriseadmele) 1W juhis eraldub 1 W, kui elektriväli teeb juhis ühe sekundi jooksul ühe dzauli tööd 1 kWh - on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1kW 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused: · Peab eksisteerima see, mis liigub
talitleda rahuldavalt teda ümbritsevas elektromagnetilises keskkonnas nii, et ta ei tekita kahjulikku häiringut ühelegi teisele seadmele selles keskkonnas. Elektriseadmete tootjad, maaletoojad ja edasimüüjad peavad olema elektriohutusnõuetest teadlikud ja neid järgima. Ohutusklassid ja kaitseaste Kodumajapidamises kasutatavad seadmed jaotatakse nelja ohutusklassi selle järgi, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Ohutusklassi saab kindlaks teha elektriseadme ühendusjuhtme otsas oleva pistiku ehituse või seadmel oleva tähistuse järgi. 0-klassi elektriseadmel on ainult põhiisolatsioon. 5 Isolatsioonirikke korral võivad elektriseadme metallkere või muud voolujuhtivad osad pingestuda. 0-klassi seadmeile on iseloomulik täisringikujulise otspinnaga pistik. Sellist pistikut saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) Elektriseadmed puudub eritähis, kuid
Tavaliselt on auto kere ühendatud aku negatiivse poolusega. 1. Mille poolest erineb nulljuhe faasijuhtmest? Elektrivõrgu maandatud juhet nimetatakse nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Maandamata juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. 1. Millal võib tekkida lühis? Lühis tekib tavaliselt riknenud isolatsiooniga või isolatsioonita faasi- ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel elektriseadme Maaga ühendatud metallkerega. Lühis võib tekkida ka siis, kui rikutakse elektriohutuse nõudeid ja remonditakse pingestatud elektriseadmeid. Lühise tekkimist saab vältida, kui katkestada elektrivool elektriseadmete remontimisel ja rikete kõrvaldamisel. 1. Mis on kaitsme ülesandeks? Kaitsme ülesandeks on vool katkestada, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse jadamisi elektritarvititega. 1. Kuidas liigitatakse kaitsmeid? Kaitsmeid on mitut liiki
jms üldnimetus. Kaabel ühe- või mitmesooneline isoleerjuht, mis on varustatud sooni välistoimete eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). Kaitsejuht pingealdiste osade maandamiseks kasutatav juht. Tähis PE (ingl protection earth, "kaitsemaandus"), tunnusvärv kollane-roheline. Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt kere). Kere elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral.
1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust reguleerivad seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ehitamisele sätestatud nõudeid käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate erisustega
puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust reguleerivas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ehitamisele sätestatud nõudeid käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate erisustega. 3. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega. 4. Elektriseadme tootja ja levitaja kohustustele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote ja teenuse ohutuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Elektripaigaldis - kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade – Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka
Elektriseadmele peavad oleama loetavalt kantud tema ohutuks kasutamiseks vajalikud andmed. Kui neid andmeid pole võimalik elektriseadmele kanda , siis tuleb need esitada selle kasutusjuhendis. Elektriseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. Kui elektriseadmele pole võimalik tootja nime ega kaubamärki kanda, siis peavad need andmed olema kantud selle seadme pakendile. Vastavusdeklaratsioon ehk elektriseadme pass peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Elektriseadmestiku kirjeldus ; 2. Viide järgitud standardeile või neile rahvuslikele meetmeile, mida on rakendatud elektriseadmestiku elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele vastavuse tagamiseks; 3. Tootja või tema volitatud esindaja isiku andmed ; 4. Kui elektriseadmestiku nõutele vastavuse hindamisel osales volitatud asutus, siis viide volitatud asutuse poolt väljastatud elektriseadme tüübihindamise sertifikaadile.
Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise juhtiva osaga, nagu vee- ja küttetorustikud, voolujuhtivad põrandad jms Ii = Uf/(Ri+Rj+Rm) Kaitse elektrilöögi eest peab üldjuhul välistama kas ohtliku puutepinge tekke või selle püsimajäämise, või pingestatud osade
Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava ehitise kohta; andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate ja elektripaigaldise omaniku kohta; elektripaigaldise tehnilise kontrolli teinud ettevõtja nimi; teatise allkirjastanud isiku kontaktandmed. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid?
Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum; Liigitatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V:Madalpingeseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid? V: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass A: http://www
· Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Maandusvarras · On paraleelselt ühendatud metallist konstruktsioon, mis paikneb maas hoone lähedal. Teine nimetus on tehismaandus. Konstruktsiooniga võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on tagada elektrivarustusele potentsiaal 0 volti. Kaitsemaandamine · Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et on korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Kaitsmed · Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega.
Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1 Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? . V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (par 3), (par 4) 2 Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? . V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava ehitise kohta; andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate ja elektripaigaldise omaniku kohta; elektripaigaldise tehnilise kontrolli teinud ettevõtja nimi; teatise allkirjastanud isiku kontaktandmed. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (4.peeatükk, par 11) 3 Kuidas jagunevad elektritarvitid?
võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Katisme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Inimene võib saada elektrilöögi, kui on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitsemaandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimalik elektrilöögi eest.
Kuidas tegutseda elektrilöögi korral kodus? Kui mingi õnnetus juhtub kodus, siis on põhimõtteline tegutsemine sama. Esmalt tuleb kannatanu voolu alt vabastada ja seejärel asuda abi andma. Suurimaks vaheks on ehk see, et on võimalik voolu elektrikilbist välja lülitada ja sellega kõrvaldada oht abiandjale. · Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja. Lase vanematel endale näidata, kust ja kuidas on võimalik seda teha. · Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu alt mingit elektrit mittejuhtivat eset. Kodustes tingimustes saab inimese pealt elektrijuhtmeid samuti vajadusel ära lükata ka rullikeeratud ajalehega · Peale vooluringist eraldamist kutsu kohe kiirabi ning vajadusel alusta elustamist.
Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki. Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abli elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimesi rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Koostas: Tartu 2008
Maandamine Maandamise all mõeldakse elektriseadme, -paigaldise või võrgu mingi osa elektrilist ühendamist maa lähedaloleva osaga (kohaliku maaga). Maandamiseks on lihtsaimal juhtumil vaja maaga kontaktis olevat juhtivat osa e maanduselektroodi, üht või mitut juhti e maandusjuhti, mis loovad juhtiva ühenduse võrgu, paigaldise või seadme mingi punkti ja maanduselektroodi vahel. Oma otstarbelt jaotatakse maandusseadmed järgmiselt: 1. kaitsemaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme
Enamikku elektritöid tohib teha ainult spetsialist, kuid teatud lihtsamaid töid tohib eriõiguseta ka ise teha, aga seda eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Nt ise võib paigaldada järgmisi asju: · lüliteid · pistikupesi · lambipesi · vahetada kaitsmeid Enne kõikide elektritööde alustamist lülitage vool välja!!! Tavaliselt on kõige suurema ohuga ruumid köök,vannituba,saun,garaaz ja tööruumid. Vannituba ja saun:Mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samal ajal kasutada ka vett(pesumasin,föön jne)Valgustid peavad olema kupliga. Köök:Liiga palju kodumasinaid korraga kasutades ei pruugi kodune elektrisüsteem pingele vastu pidada ning seetõttu võivad juhtmed põlema süttida.Samuti von köögis ka vee oht. garaaz ja tööruumid:kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, mis seab rangemad nõuded juhtmestiku korrasoleku kohta.Samuti seal ei köeta eriti ja elektrikilp võib olla niiske ning muutuda ohtlikuks
kutsuda kiirabi ja võtta järgmised meetmed: Kontrollige pulssi ja hinge, ja kui puudub, teha kunstlikku hingamist; Põletustele peaks panema köidist, kindlasti puhta ja kuiva; Jälgida visuaalselt ohvri teised vigastused ja vajadusel abistada; Kui isik on teadvusel, soovitatav on anda talle juua vedeliku suurtes kogustes; Elektriseadmete ohutu kasutamine [4;5] Lugege uute elektriseadmete kasutusjuhendit. Uue elektriseadme soetamisel tutvuge selle kasutusjuhendiga. Elektriseadme häire korral reageerige kohe. Ärge kasutage elektriseadmeid, millel on nähtavaid kahjustusi. Valige kasutusoludele vastava kaitseastmega seade. Siseruumides kasutamiseks mõeldud elektriseadmeid ei tohi kasutada õues või märgades ruumides. Niiskes ruumis olge elektriseadmetega iseäranis ettevaatlik. Kuna niisketes ruumides ei
Mis ulesanne on maanduslatil? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheagselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtmega ja Maaga. Maanduslati ülesandeks on kaitsemaandamine. 7. Miks peavad koik metallkorpusega elektriseadmed olema maandatud? Kuidas seda tehakse? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu. Kaitsejuhtme abil maanduslatiga ühendatud elektriseade on kaitsemaandatud.
elektritöid tohib teha ainult spetsialist, kuid teatud lihtsamaid töid tohib eriõiguseta ka ise teha, aga seda eeldusel, et oled oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada ,kuid mitte uusi paigaldada. Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Enne tööde alustamist tuleb vool välja lülidada. Vannitoas ja saunas kõige olulisemaks ohutusreegliks on see, et mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samaaegselt kasutada ka vett (va pesumasin, soojaveeboiler) ega viibida voolava vee juures. Elektriseadmeid föön, pardel ei tohi kasutada vannis või dusi all olles. Valgustid ei tohi olla kuplita või vastava katteta. Ka köögis on oht, et elektriseadmed satuvad kokkupuutesse veega, mistõttu tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid. Kui kasutada korraga mitmeid kodumasinaid, võib juhtuda, et kodune elektrisüsteem ei pea pingele vastu ja juhtmed võivad põlema süttida
o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenutame, et laengu dg liikumisel läbi potentsiaalide vahe U muutub laengu energia dA=U*gq võrra. Kui see laengu liikumine toimus aja dt jooksul, siis energia muutus ajaühiku kohta tuleb Energia muutus ajaühikus annab võimsuse N, laengu muutus ajaühikus aga voolutugevuse I: , Asendame need avaldised eelmises valemis, saame valemi elektriseadme võimsuse jaoks I on siin elektriseadet läbivavoolu tugevus, U pingelangus seadmel. Elektrivõimsust mõõdetakse vattides: Kui 1-amprine vool põhjustab seadmes 1-voldise pingelangu, on selle seadme võimsus 1 vatt. Nii defineeritud võimsuse ühik langeb kokku mehaanikas kasutades võimsuse ühikuga. Meenutame, et ja , saame . Elektriseadmes muundatud elektrienergia muutub vastavalt seadme eesmärgile mõnda muud liiki energiaks
sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja lülitatud. Autokraanade tööjuhendisse võeti punkt, mis keelab kraanajuhi viibimise kraana kabiinis, kui toimub kraana paigaldamine tugikäppadele või viimaste ülestõstmine transpordiasendisse. Tööstuslike elektritraumade analüüs (Ohrana truda, 1989) on näidanud, et kõikidest elektriõnnetustest 61% leiab aset kokkupuutel elektriseadme voolu juhtivate osadega, mis on normaalselt pingestatud; 11% pingestatud juhtmete kokkupuutel või valelülituse korral; 26% kokkupuutel seadme metallosadega, mis ei ole normaalselt pingestatud. Seega kaks põhilist õnnetusliiki: 1) õnnetused leiavad aset ettenähtud reziimil töötaval seadmel (enamasti ei kasutata kaitsevahendeid ja töötatakse pinget maha võtmata) 2) johtuvad mingist seadme elemendi avariist (peamiselt isolatsioon).
Harjutusülesanne elektrikaupade märgistusest Mida tähendavad märgid elektriseadmetel? 1. vastab Euroopa Liidu ohutuse nõuetele (kontrollitud ohutus) 2. energia tarbimine (euromärgis), näitab elektriseadme energiakulu, A on kõige väiksema energiakuluga 3. isesulatustehnoloogia külmkapil 4. külmiku seinad, uksed ja sisepind on kaetud anorgaanilise hõbedakihiga, mis tagab hügieenilise puhtuse 5. -6 ° C (Sügavkülmiku sisetemperatuuri näitaja, üks helves tähendab -6°C) 6. ökoloogiline toode 7. energiaklass 8
avamiseks. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Elektriskeemiks nim seadme või selle osa graafilist kujutamist tingmärkide abil. Elektriskeemid aitavad seadme koostisosi ja osadevahelisi ühendusviise piltlikult ette kujutada. Kui tehniline joonis on tehnika keel, siis elektriskeem on elektrotehnika keel. Elektriseadme koostise ja põhiosade vastastikuse seose piltlikuks näitamiseks koostatakse elektriseadme struktuurskeem. Struktuurskeem on lihtne joonis, millel on kujutatud elektriseadme tähtsamad osad ja nendevahelised seosed. Trafoalajaam -> jaotuskilp -> sektsioon -> korrus -> korter Struktuuriskeemidel kujutatakse elektriseadme osi kastikestena või tingmärkide abil. Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud.
valemiga: N=Fv N- võimsus F- jõud v- kiirus VÕIMSUSE MÕÕTMINE ELEKTROTEHNIKAS • Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näitude korrutamisel saadakse tulemuseks aktiivvõimsus, kui tarviti on aktiivtakistusega VOLTMEETER AMPERMEETER • Elektriseadme poolt tarbitav võimsus on võrdne seadmele rakendatud pinge ja tarbitava voolutugevuse korrutisega. P=U*I • P - võimsus vattides • U - pinge voltides • I - voolutugevus amprites JAMES WATT • James Watti auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt.
oma normaaltalitlusel sh lülitustoimingute ei põhjustaks kahjulikke toimeid muudele seadmetele ega halvendaks elektrivarustust. Sellisest seisukohast võivad muu hulgas osutuda olulisteks : 1.Võimsustegur 2.Käivitus või sisselülitusvool 3.ebasümeetriline koormus 4.kõrgemad harmoonilised 5.elektripaigaldustööd –elektripaigaldustöödeks tuleb ette näha tööde teostamine kõrge kutseoskusega töötajate poolt ja nõuete kohaste materjalide kasutamine. 6.Elektriseadme omadused ei tohi paigaldustööde käigus halveneda(pinge ,vool, sagedus, võimsus) 7.Juhid tuleb omavahel ning elektriseadmetega ühendada selliselt et oleks tagatud turvaline ja töökindel kontakt. 8.Kõik elektriseadmed tuleb paigaldada selliselt et nende ettenähtud jahutustingimused ei halveneks. 9.Kõik elektriseadmed mis võivad põhjustada kõrget temperatuuri või elektrikaart tuleb paigutada või kaitsta selliselt et põleva ainete süttimise oht oleks välistatud
· Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. · Töö ühik: dzaul (J) e. vattsekund(W×s) Elektrivoolu toimel eralduv soojushulk · Q = I2Rt (Joule`i-Lenzi seadus) Q soojuhulk, I voolutugevus, R takistus, t aeg Elektrimootori puhul: A = Am+ Q A kogutöö Am mehaaniline töö Elektrivoolu võimsus · Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektri vool elektriseadme töötamisel ajaühikus. · Ühik: watt (W), süsteemiväline ühik hobujõud 1hj=736W=0,736kW Töö ja võimsuse arvutamine 2 U A = IUt = I Rt = 2 t R A UIt U 2 N= = = UI = I 2 R = t t R N võimsus A töö U pinge I - voolutugevus T aeg R - takistus Ülesanded · Takistid 2 ja 5 on ühendatud jadamisi
Rikkevoolukaitsest 1. Elektriseadme või paigaldise pinge all oleva osa kogemata puudutamine (näiteks kui mõne elektritarviti ümbris või kaitsekate on kahjustatud) 2. Isolatsioonikahjustuse või lahtitulnud faasi- juhi tõttu pinge alla sattunud 0-klassi elektri- tarviti kere puudutamine. Sama oht tekib I klassi tarviti kere puudutamisel, kui kaitsejuhti ei ole või kui see on mingil põhjusel lahtine. 3. II klassi elektritarviti (näiteks elektritrelli) kere puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et l...
Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel, 6. Kuidas ühendatakse vooluringi ampermeeter, kuidas voltmeeter? Miks just nii? Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. 7. Miks peab ampermeetri takistus olema väike? Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. 8. Miks peab voltmeetri takistus olema suur? Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et vool ei saaks läbi voltmeetri uuritavast ahela osast mööda minna. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur 9. Mis ülesanne on vooluallikal? Vooluallika ülesandeks on laetud osakeste
Ohutusnõudeid elektriseadmetega töötamisel: 1.Kui elektriseade toodud sooja tuppa külmast kohast, ei tohi teda kohe tööle panna. 2. Elektriseade ei tohi olla niiskuses ruumis. 3. Enne tööle panemist, kontrolli, et kõik kere koostis osad oleksid omas paigas ja korralikult kinnitatud. 4. Pistikupesad ei tohi seinas liikuda ja peavad olema töökorras. 5. Seadme voolujuhe ei tohi olla kaktine või rikkunud. 6. Kui töötad vee läheduses, jälgi, et vesi ei saatuks elektriseadme sisse. 7. Kui näete või tunnete, et seade töötab ebaõigesti lülitage voolust välja ja lugege kasutusjuhendi. Vajadusel pöörduge spetsialistile. 8. Vali sobiv rietus, et oleks mugav ja riietuse osad ei saatuks masina mehhanismi sisse. 9. Töökoha lahkudes lülitage võimalikult kõik elektriseaded voolust välja. 10. Arge lastke lapsi keeruliste elektriseadmete juurde. Ise igapäevases elus jalgin need tavalised reeglid mida ülespool nimetasin
portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Traat on tehtud sellise läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu. 6. Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Maanduslatt on vajalik, et kaitsta inimest katkestades elektrivoolu. 7. Kõik metallkorpusega elektriseadmed peavad olema maandatud, et neid oleks ohutum kasutada. Ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. 8. Elektrivoolu võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. 9. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse otseselt vattmeetriga ja ühikuks on 1W. 10. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides.
sageli ka elektrivoolu tööks. Seda tööd tehakse ju vaid voolu olemasolu korral. Kütteseadmes või elektrilambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. Lambi korral muutub osa soojusest valguseks. Tehtav töö ja vabanev soojushulk on võrdsed. Juhis tehtav töö saame avaldada kujul A= I U t. Elektrimootori korral ei lähe elektrivoolu töö enam tervenisti soojuseks. Elektrienergia arvel tehakse siis ka mehaanilist tööd. Elektriseadme võimsus: võimsus-ajaühikus tehtav töö (N). , elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsuse ühikuks on vatt (1W). Elektrivoolu töö või elektrienergia mõõtmisel eelistatakse mõõtühikuna dzaulile ühte kilovatt- tundi. See on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Kõrvaljõud: vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse
Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: P=F,v. kus F! ‒ jõud ja v! – kiirus. Võimsus elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektritarviti võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks. Elektrotehnikas eristatakse hetk-, aktiiv-, reaktiiv- ja näivvõimsust. Hetkvõimsuseks (tähis p) nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsus (tähis P) on vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab kiirust, millega energia salvestub reaktiivtakistusega elektriahelaelementidesse, näiteks kondensaatorisse ja
lamama, vajadusel kunstlik hingamine ja südamemassaaz; *kui on kontaktivõimeline, peab veidi pikutama; *otstarbekas arsti juurde minna. LOENG 3 Iga paigaldis tuleb vastavalt vajadusele jagada piisavalt paljudeks vooluahelateks, et: *tagada ohutus ja hoida riketel tekkivad kahjud võimalikult väikesed; *paigaldisi turvaliselt kontrollida, katsetada ning hooldada; *vältida ohtusid, mida võiks põhjustada mingi üksikvooluahela rike. Kaitseaste iseloomustab elektriseadme kesta võimet kaitsta elektriseadme siseosi võõrkehade, tolmu ning vee eest ja kesta abil saavutatavat kaitset seadme pingestatud või liikuvate siseosade kokkupuute eest. IP ja kaks tunnusnumbrit, millele võib lisada veel kaks selgitustähte. o Esimene täht iseloomustab kaitset võõrkehade ja puudutamisohu eest o Teine number väljendab kaitset vee kahjuliku sissetungimise eest: 0 - kaitse
kui voolutugevus on ületanud teatud kindla maksimaalse väärtuse. 12. Inimene võib saada el.löögi: 1) kui ta on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtmega ja nulljuhtmega 2) kui ta on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja maaga. 13. Kaitsemaandamine on el.seadme korpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. El.seadme korpuskaitse maandatakse sellepärast, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Selliselt kaitstakse inimest katki oleva elektriseadme poolt võimaliku elektrilöögi eest. + valemid :)
............. , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdne voolutugevuse J ruudu, juhitakistuse R ja voolu kestuse t korrutisega. 9. Alalisvoolu töö ja võimsus. Mõõtühik 1kwh. Alalisvoolu töö: A=UIt, A- voolu töö (J) U-pinge (v) I- voolutugevus (A), t-aeg (s) A=N*t A- voolutöö (kwh) N- elektriseadme nimivõimsus (kW) t- seadme töötamise aeg(h) Alalisvooluvõimsus: N=UI, kus N- võimus(w) U-pinge (v) I- voolutugevus (A) 10.Vooluallika emj. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist nim. vooluallika emj-ks. 11.Ohmi seadus vooluringi kohta- Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdeline vooluallika emj-ga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. 12. Mis on lühis ja mis on selle ohtlikkus
Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Koduelektrivõrgu olukord Nõukogude ajal ehitatud elamute elektriseadmed ja ka paljud tollal ostetud elektritarvitid ei vasta tänapäeva ohutusnõuetele. Elektripliitidega korterelamute köökidesse paigutati varem lähestikku nii tavalisi kui ka kaitsekontaktiga pistikupesi, mis on ohtlik. Tavalise isolatsiooniga (nn. 0-klassi) elektriseadme rikke korral võivad selle korpuse metallosad sattuda pinge alla. Kui inimene üheaegselt puudutab seda seadet ning maaga ühenduses olevaid metallesemeid (näiteks veekraani, metallvalamut, elektripliiti või kaitsekontaktiga pistikupessa ühendatud elektritarviti metallkeret), võib ta saada surmava elektrilöögi. Seepärast peavad ruumis olema ühte liiki pistikupesad. Enamikus Euroopa riikides on tavalise isolatsiooniga (0-klassi) elektritarviti keelatud, nende asemel on kasutusel
Metallide takistus põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega. Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on (Q) on võrdeline voolutugevuse (l) ruuduga, juhi takistusega (R) ja voolu kestusega (t): Q=I(ruudus) R t (Joule'i-Lenzi seadus). Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega (I), pingega (U) ja voolu kestusega (t): A= I U t. Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena: N= I U. Üks kilovatt-tund (1kW*h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Vooluallikaks nim. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektirienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrtilised jõud ehk kõrvaljõud. Elektromotoorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Emj
Millega vrdub elektrivoolu vimsus? Vrdub elektrivoolu tga ajahikus. Arvuliselt vrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Mis on vooluvimsuse hikuks ja millega see vrdub? hikuks on 1 vatt. 1W = kui elektrivoolu t 1 sekundis on vrdne 1 dauliga. Kuidas mdetakse voolu vimsust? Kaudne: voltmeetriga mdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Voolu vimsus arvutatakse, korrutades pinge ja voolutugevuse vrtused. Otsesene: voltmeeter. Mida nimetatakse elektriseadme nimivimsuseks? Seadme nimivimsus on maksimaalne vimsus, mida seade vib arendada pikaajalise ttamise jooksul. Kuidas mdetakse voolu td elektrienergia arvestiga? Arvesti paigaldatakse trepikotta vi korterisse. Arvesti eeskljel on aken kust on nha ks vi kaks numbrite rida ning alumiiniumkettake, mis prleb siis kui mni elektritarviti ttab. Mida rohkem energiat lheb seda kiiremini ketas kib. Milline on hglambi ehitus? Hglambi klaaskolb on tidetud gaasiga. Klaaskolvi otsas on metallist sokkel.
COS (fi) on kasutegur. Kasuteguri võimalikult suureks saamiseks peame kasutama elektrimootorit täisvõimsusel. Kasutegurit saame suurendada kondensaatori abiga. 10. Koostada elektriahelda skeemi, mis koosneb jadamisi ühendadut aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistusest? Millega võrdub näivtakistuse (z) suurus vahelduvvoolu korral? R – Aktiivtakisti RL – induktiivtakisti RC - mahtuvustakisti 11. Mida näitavad elektriseadme kesta kaitseastme tähise (IP): 1) Esimene number: Võõrkehade ligipääsetavust 2) Teine number: Ilmastiku kindlust (vedelikud, tolm jms) 12. Andke TN-S Süsteemi juhistiku põhimõttelised lülitused maandatud neutraaliga? 13. Peapotentsiaalühtlustuslati otstarve ja ehitus? Potentsiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade omavahelises elektrilises ühendamises tasapotentsiaalsuse (juhtivate osade ühesuguse elektrilise
kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III klassi. Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutusklassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad. 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass) Tavalise pistikuga elektritarvitil on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või -kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektritarviti tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud
3. Elektrivoolu soojuslik toime ja töö. Joulie'i-Lenzi seadus Selle avastasid teineteisest sõltumatult J. Joulie ja E. Lenz. Soojusliku toime seadust nimetatakse Joulie'i-Lenzi seaduseks. See seadus ütleb, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu juhitakistuse ja voolukestusega. Q=I2RT A=Q Q soojushulk (J), I voolutugevus (A), R juhi takistus (), t aeg (s), A töö (J) Kui elektriseadme ülesandeks on anda soojust, siis on seadme pool tehtud töö võrdne eralduva soojushulgaga. I=U/R A=UIt U pinge (V) 4. Elektrivoolu võimsus Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Mida kiiremini saab töö tehtud, seda suurem on võimsus. N=A/t N=U*I N võimsus (W), A töö (J), t aeg (s), U pinge (V), I voolutugevus (A) A=U*I*t N=U*I*t/t
9) külmik + kohv+ pliit 10) jnejnejne mitte midagi c) Missuguse soovituse annad Juhanile elektriseadmete kaasajastamisel? Säästlikumad hõõglambid, võimsam arvuti d) Missuguseid kahte tarvitit ei tohi üheaegselt vooluvõrku ühendada? Miks? Kohvimasinat ja pliiti ei tohi üheaegselt vooluvõrkku ühendada, sest nende võimsused on liiga suured ning kaitse ei peaks sellisele voolutugevusele vastu. c)) Mida näitab nimivõimsus? Nimivõimsus näitab elektriseadme võimsust nimipingel. d)Missugusele nimipingele peavad ostetavad elektritarvitid vastama? Need peavad vastama juhani poolt mõõdetud pingele, ehk 230voldile. g) Missugust juhtide ühendusviisi kasutatakse suvemajas? Juhtide rööpühendust. e)Kui palju peab Juhan maksma külmkapi kasutamise eest ööpäevas, kui 1kWh elektrienergia hinnaks arvestada 1,5 krooni? t=24h 1kwh 1,5kr N = 200w __ hind? A=N*t A= 20w * 24h = 4800wh = 4.8kw 1kwh 3 600 000J Siis 4,8kwh on 4,8 * 1,5 = 7
Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. Ampermeetri väikese takistuse korral ei erine vool läbi ampermeetri kuigivõrd sellest voolust, mis voolaks ahelas ampermeetri puudumise korral. 7. Miks ühendatakse voltmeeter pinget mõõtes juhiga rööbiti? (2p) Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et vool ei saaks läbi voltmeetri uuritavast ahela osast mööda minna. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur 8. Mida tähendab lause: ,,Vase eritakistus on 1,7 10 -8 m" (3p) Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus
tegurite korral järgmise valemiga: m n P K Pai K ki Pa aj kj , (3) i 1 j 1 t 0 , 5 kus Pai on iga i-nda elektritarviti installeeritud võimsus, milline töötab kogu vaadeldava pooltunnise maksimumi ajal; Kk koormustegur; kasutegur; P iga j-nda elektriseadme võimsus, milline töötab maksimaalse koormuse ajal, kuid ei tööta kogu pooltunni vältel; t pideva töötamise kestus. Arvutuslikud koormused tuleb määrata eraldi päevase ja õhtuse maksimumi ajaks. Lihtsustatud arvutuseks võib päevase ja õhtuse maksimumi jaoks tööstustarbijatel võtta Kp = 1 ja Kõ = 0,6 ja olmetarbijatel ilma elektripliitideta kohtades Kp = 0,3...0,4 ja Kõ = 1 ning elektripliitide korral Kp = Kõ = 1.
puhul aga vähemalt 16 mm2. 4. TN - süsteemi üks punkt on ühendatud vahetult maaga ja elektripaigaldise pingealtid juhtivad osad on ühendatud selle punktiga kaitsejuhi kaudu. 5. TN-C juhistikus talitleb neutraaljuht nii töö- kui kaitsejuhina ja seda nimetatakse PEN-juhiks. KM - kaitsemaandus. 6. Iga kereühendus on ühefaasiline lühis ja toob kaasa liigvoolukaitse rakendumise. Kuni kaitse rakendumiseni on pinge elektriseadme kere ja maa vahel võrdne lühisvoolust tingitud pingelanguga PENjuhis. Kui lugeda PEN-juhi ja faasijuhi takistus ligikaudu ühesuguseks, on pinge maa suhtes ligikaudu pool juhistiku faasipingest. 7. Elektrilöögiohu vähendamiseks peab kaitse rakenduma võimalikult kiiresti. Näiteks kui juhistiku nimipinge maa suhtes U0 = 230 V, peab kantavate elektritarvitite väljalülitamine toimuma vähemalt 0,4 s jooksul, statsionaarsete tarvitite ning pea- ja
9 Voolu toime inimesele Inimese ja looma keha juhib elektrivoolu. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa, läbib tema keha vool. Seda voolu nimetatakse rikkevooluks. Rikkeid on erinevaid, enamlevinud on lühis, maaühendus, kereühendus ja juhiühendus. Lühis on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa
energiaks. 7. Milliseid generaatoreid kasutatakse ja milliseid eelistada? Generaatoreid on rootormähisega ja staatormähisega. Staatormähist eelistatakse rohkem, kuna 8. Takistuse liigid. Induktiivtakistus- on põhjustatud sellest, et vahelduvvoolu korral hakkab juht toimima vooluallikana, mis pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist. 9. Mis on aktiivvõimsus ja kuidas seda välja arvutada? Aktiivvõimsus on elektriseadme keskmine võimsus, mis näitab kui palju tööd tehakse keskmiselt ajaühikus. 10.Mis on trafo ja kirjelda selle ehitust, kus kasutatakse ja miks? Trafo on seade pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafosid kasutatakse elektrienergia ülekandel. 11. Mis on võnkering ja kirjelda seal toimuvat? Võnkeringiks nimetatakse süsteeme, kus võngesagedus on määratud. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit
............................................................................................... ................................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................................ 19. Mis on elektriseadme võimsus? See on seadme poolt ajaühikus tehtav töö. Tähis: N Ühik: W N=UI 20. Millised on enimkasutatavad töö ühikud elektri töö arvestamisel? 1W*s =1J ; 1kW*h 21. Mis on vooluallikas? Vooluallikas on seade mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 22. Mis on elektromootorjõud? Tähis, ühik, arvutusvalem. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekidada
annaabi.ee 
