Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

teooria ja valemid (8)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Elektrimahtuvus .
-Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade
vahel ühikuline pinge. C= Q/ U
-Kehade süsteemi, mis on
loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nim. Kondensaatoriks.
-Kondensaatori mahtyvus on 1F,
kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel
pinge 1V
-Mahtuvus sõltub vaadeltavate
kehade mõõtmisest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine
dielektrilisest läbitavusest.
Elektrivälja energia.
-Laetud keha võib
elektriväljas omada energiat. ( A= qU ) ( U= Ed )
Elektrivool metallides.
-Peab eksisteerima see, mis
liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tek. Liikumise.
-Alalisvooluks nim.
Elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu.
Juhtivuselektronid metallis.
-Laengukandjateks on metalli
teooria ja valemid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 269 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -me3- Õppematerjali autor
elektrimahtavus, elektrivälja energia, Juhtivuselektronid metallis, Elektrivool metallides, Voolutugevust määravad suurused, Ohmi seadus, Takistite jada- ja rööpühendus, Takistuse sõltuvus juhi mõõtmisest, Takistuse sõltuvus temp, Alalisvoolu töö ja võimsus, Elektriseadme võimsus, Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Kõrvaljõud

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Alalisvool

ALALISVOOL Elektrivool metallides Voolu tekkimise tingimused: Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis: metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tunta

Füüsika
thumbnail
1
rtf

Elektrivool spikker

Elektrivool - laetud osakeste suunatud liikumine. Alalisvool - elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus I sõltub laengukandjate liikumise keskmisest kiirusest v, suurema pingega on voolutugevus suurem. Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. (1). Võrdetegurit G nim. juhituvuseks, tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. (2). Juhi takistus R onvõrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga (3) võrdetegur p nim antud aine eritakistuseks.Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse jaühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Võimsus ehk ajaühikus vabanev energia. Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis (ühik vatt 1W). Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestuse

Füüsika
thumbnail
14
docx

Elekter metallides

Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on

Füüsika
thumbnail
2
doc

Alalisvoolu teooria

7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I ­ voolutugevus, q ­ juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ­ ajavahemik, U ­ pinge, R ­ takistus, r ­ vooluallika sisetakistus, N ­ võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q

Füüsika
thumbnail
2
doc

Alalisvool

7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I ­ voolutugevus, q ­ juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ­ ajavahemik, U ­ pinge, R ­ takistus, r ­ vooluallika sisetakistus, N ­ võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q

Füüsika
thumbnail
3
doc

Elekter

1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu puhul on liikumise põhjuseks elektrijõud 2. Valentselektronid jt *Metalli muudab juhiks suure

Füüsika
thumbnail
2
doc

Elekter - alalisvool

Alalisvoolu tekkimise tingimused: · Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist · Peab eksisteerima see, mis liigub ja peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Miks metallid on head elektrijuhid?- väliskihi elektronid saavad vabalt liikuda Juhtivuselektronid metallis: · Lanegukandjateks on metalli aatomis väliskihi elektronid ehk valentselektronid · Valentselektrone mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses nimetatakse juhtivuselektronideks Voolutugevuse määratud suurused: · Elektronid liiguvad suunatult vaid elektrijõu mõjul · Suurust mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus nimetatakse laengukandjate kontsentratsiooniks · Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I= q*n*S*v Ohmi seadus. Takistus ja e

Füüsika
thumbnail
4
docx

Elektrivoolu spikker

Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega.

Füüsika




Kommentaarid (8)

missanita profiilipilt
missanita: Oli palju abi! Mõisted olid täpselt kirjutatud, polnud mingit mulli ajamist. Kõik valemid olid ka olemas. Väga hea!
10:52 06-12-2008
LittleGt profiilipilt
LittleGt: Ei saanud abi, liiga kallis hind sellise materjali jaoks
10:00 13-06-2011
971230 profiilipilt
971230: Väga vähe ning valemeid ka väga vähe!
21:30 26-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun