Kodune töö nr 1. Tartu Laululava välimõõtmiste aruanne Käesoleva praktikumitöö alusmaterjaliks on magistritöö teemal Tartu laululava kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad.
Pingealused Pingelähedased Hooldustööd 1 Hooldus Remond Järgneb järgmisel lehel 1 Tehniline kontroll ja kontrollmõõtmised Elektripaigaldiste liigitus Esimene liik Tehnilise kontrolli üldnõuded Teine liik Kolmas liik Tehniline kontrolli teostaja A-tüüp Tehnilise kontrolli dokumentasioon B-tüüp C-tüüp
ebatavaliselt kõrged kontsentratsioonid (regulaarne seire). Töötaja individuaalse ekspositsiooni hindamiseks võetakse proovid hingamistsoonist (individuaalne seire). Proovid võib võtta ka asbestitööde teostamise käigus kaitsepiiretega ümbritsetud alalt (lekketest). See on visuaalse kontrolli abimeede. Pärast asbestitööde teostamist ja enne objekti või töökoha tavakasutusse võtmist teostatakse kontrollmõõtmised (puhtuseseire). Õhuproove võtta ja neid analüüsida võib ainult pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses. ASBESTI ASENDUSAINED Asbesttoode Asendusained ja -materjalid Asbesttsementtorud ja -plaadid Metall, plastmassid, puit, betoon, kips, klaaskiud, PVA, tselluloos
põleda. Mis võib olla põhjuseks kui mähiste takistused pole võrdsed ? Mõnes mähises on lühiskeerud sees, mähiste keerdudevaheline isolatsioon ei ole korras Kas antud mootor on töökorras? Antud mootor küll töötab aga ei ole töökorras kuna ühes mähises on lühiskeerud sees ja seetõttu on seal suured voolud. Suured voolud aga panid mootori kergelt suitsu ajama. Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond Asüntroonmootori kontrollmõõtmised Mõõtetehnika alused Labor nr. 3 Teostasid: Heigo Mõlder Jaanus Aal Karl Pärn Toomas Vaiman Juhendas Raik Jansikene Tallinn 2004 Heigo Mõlder Toomas Vaiman Raik Jansikene
suhtlus. Tuuakse välja ehituse etapid ning tähtsamad sündmused. Tuuakse välja kriitilisel teel olevatele tegevustele. Nõupidamiste kohta koostatakse protokollid. Korralduse mõistmise kontroll joonisepanga kontroll, materjali sertide kontroll, tehnoloogiakaardite kontroll, tööliste kvalifikatsiooni kontroll. Kontrollitakse esmakontrollina, jooksvalt, akteerimis eelne kontroll, dokumenteerimine (KTA ja Ehitustööde päevik), kontrollmõõtmised. 17. Millised on ehituse lõpetamisel esitatavad dokumendid. Milleks on dokumente vaja? Kuidas paketti nimetatakse? 18. Täitedokumentasioon: Ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid(sh fotod varjatud tööde kohta), tööde üleandmise aktid, geodeetiliste kontrolli joonised, projekti tööjoonistest erinevalt ehitatud hooneosade, tehnosüsteemide ja detailide tööjoonised, tarnitud toodete/materjalide sertifikaadid, materjalide proovimise aktid, seadmete proovimis
inventari ja mööbli paigaldusvalmiduse kommunikatsioonide, ankurduskohtade või paigaldushülsside olemasolu näol. Muud kaasnevad tööd ja toimingud Ehituse dokumenteerimine ja tehnilise dokumentatsiooni pidamine Ehitusplatsi (töömaa) korraldamine ehitustööde läbiviimiseks Ehitusaegsete kommunaalkulude eest tasumine Hoonele kasutusloa saamiseks ja hoone käikuandmiseks vajalike katsetuste ja mõõdistuste teostamine, sealhulgas ruumide ehitusakustika ja välispiirete soojapidavuse kontrollmõõtmised. Kõikide mõõdistuste ja katsetuste teostaja peab omama vastavat tegevusluba. Tehnosüsteemide (seadmete) kasutusjuhendite üleandmine Tallinna linnale ja kasutajate või hooldajate väljaõppe läbiviimine. Töömaa füüsiline piiritlus: Käesoleva hanke töömaa piiriks on krundi piirid. Välistrasside puhul on töömaa piiriks liitumispunkt. Sissesõidu tee töömaa piiriks on ühendus olemasoleva teega. PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE
· Pinget · Voolu · Aktiivvõimsust · Reaktiivvõimsust · Energiat Elektri valiteedi mõõtmised- · Harmoonikute tase · Pinge asümeetria · Pingelohk Mõõtmised otstarbe järgi- · Tehnilised mõõtmised · Kommertsmõõtmised Tehniline mõõtmine- · Seadmete töö seire · Jaotusvõrgu juhtimine normaalolukorras · Jaotusvõrgu juhtimine avariiolukorras Kommertsmõõtmine-mõõdetakse ennekõike elektrienergiat Kontrollmõõtmised- tehakse aasta kindlatel päevadel, milleks on 2 tüüpilist suvel ja talvel: Mõõtmisi tehakse: · Hommikusel koormustipul · Õisel miinimumil · Õhtusel tipul Reaktiivvõimsuse iseloomustamine- Cos= Tan = Jaotusalajaamades Tan 0,2...0,5 Toitealajaamades 0,3piires Reatiivvõimsuse kompenseerimine- Peamiseks kompenseerimise seadmeteks on kondensaatorpatareid Kondensaatorseadmete koosseis- · Kondensaatorid · Korrelatsiooni ja kaitse aparatuur
Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol Trassi mõõdistamine maastikul Trassi graafiliste dokumentide koostamine Rajatise projekteerimine Rajatise välja märkimine loodusesse Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver klotoid. Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad
kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: · Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol · Trassi mõõdistamine maastikul · Trassi graafiliste dokumentide koostamine · Rajatise projekteerimine · Rajatise välja märkimine loodusesse · Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver klotoid. Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad
· Pikiprofiil maapinna püstlõige piki projekteeritava rajatise telge. Trassi uurimistööd koosnevad: · Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol · Trassi mõõdistamine maastikul · Trassi graafiliste dokumentide koostamine · Rajatise projekteerimine · Rajatise välja märkimine loodusesse · Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver klotoid. Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt)
Pikiprofiil – maapinna püstlõige piki projekteeritava rajatise telge. Trassi uurimistööd koosnevad: Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol Trassi mõõdistamine maastikul Trassi graafiliste dokumentide koostamine Rajatise projekteerimine Rajatise välja märkimine loodusesse Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver – klotoid. Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku
tuaalsetest graafikutest tippkoormuse suhtes). Nende alajaamade jaoks, kus tunnised koormusmõõtmised on kättesaadavad ainult kontrollmõõt- miste päevadel, tuleb piirduda nelja esindusööpäeva (talvine ja suvine töö- ja puhkepäev) graafikuga, kus on aga andmebaasidesse salvestatud aasta tunnikoormused, võiks koostada esindusööpäevade graafikud iga kuu või vähemalt nelja sesooni töö- ja puhkepäeva kohta. Alajaamades, kus kontrollmõõtmised on olemas ainult nelja tunni kohta ööpäevas, tuleb kasutada sarnasuse printsiipi. Koormusgraafikute sarnasusest tuleb lähtu- da ka nende prognoosimisel juhtudel, kui on oodata olemasoleva tarbi- misstruktuuri ja seega ka koormusgraafiku iseloomu muutumist. Ka koormuskestusgraafikute prognoosimisel rakendatakse sarnasuse põ- himõtet, lähtudes lähteaasta graafikute konfiguratsioonist. Koormuskes- tusgraafikute prognoosimisel tuleb silmas pidada, et nende alune pindala
mehaaniliste, elektriliste jt) täpsuse nõudeid, millega tagatakse masina/aparaadi optimaalsed töönäitajad (võimsus, tootlikus, töökindlus, kasutegur jne). Täpsuse kindlustamiseks on vaja valmistada detailid ja koostud selliselt, et geomeetriliste ja teised hälbed ei ületaks lubatavat piiri. Vahetatavus lihtsustab masinate ekspluatatsiooni ja remonti. Vajalikud kompetentsed kontrollmõõtmised kui ka valmistusprotsessi pidev kontroll. Vahetatavus: - täielik (ilma täiendava sobitamiseta); - osaline (valikkoostamine, kompensaatorid, reguleerimine, justeerimine). Osaline vahetatavus vajalik suure täpsuse korral, individuaaltootmine); - väline, kus asendatakse suures kompleksis üks koost (nt elektrimootor treipingis); - sisemine vahetatavus, kus detailis asendatakse mõni osa).
annaabi.ee 
