docstxt/12087249166461.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk ...
Elektrijaamade võrdlus Tuumaelektrijaam ja hüdroelektrijaam 1. Tööpõhimõte 2. Plussid 3. Miinused TÖÖPÕHIMÕTE Tuumaelektrijaam Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustamisest.Radioaktiivsete elementide, näiteks, uraani, tuumad võivad vahel lõhustuda. Sel juhul vabaneb soojusenergiat ja väikesi osakesi, mida kutsutakse neutroniteks. Kui neutronid põrkavad teiste radioaktiivsete tuumadega, võivad nad neid tuumi lõhustada, alustades niimoodi ahelreaktsiooni. Hüdroelektrijaam Tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. PLUSSID Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Teiste kütustega v...
Kodutöö link millele vajutades saabki lahendama hakata NB! Kuna antud õpetust kasutades laheneb "kodune kontrolltöö" umbes 2 minutiga, SIIS MUUTKE LAHENDAMISEKS KULUNUD AEG ja muide Tänud Erkkile ja Jupile abistavate vihjete eest :) A1 0,95 R1 80,3 Rohelistesse lahtritesse toppige skeemilt arvud A2 0,95 R2 89,8 Kollastes lahtritest saad vastused :) V1 220 XL 157 V2 172 L 501 WatM 81 sse toppige skeemilt arvud aad vastused :) L [H] NB ühik 0,5 F 15,3 R2 väärtus 90 L [H] NB ühik 0,3 F 26,4 R2 väärtus 50 R3 väärtus 0 ei peagi muutma
*** nende tärnidega on antud kasulikke vihjeid, *** pea *** vihjetest kinni *** vastuste arv ei ole piiratud, paku niipalju valesti kui tahad.. ***Kuna kogu see värk on bugine siis soovitavalt. Kui algne vool on 1 ohmiste takistuste korral suur (üle 5 Ampri näiteks) siis alusta uuesti, usu mind... *** vahest on küll sisestatud õige vastus, kuid programm tahab et oleksid ise ka selle Mõõda nuppu või Lülitit näppides üle kontrollind. Kui nuppe lõksutatud veidi siis vastus imekombel sobib :roll ***takistused soovitavalt pisikesed, täisarvulised. (ühed ) ülemine arv = avatud lüliti korral A2 näit alumine arv = suletud lüliti korral A2+A3 ***nuliks muuta ülemine takistus, alumine > 0 ülemine = A2 alumine = A2 ülemine = A1 alumine = A1*0,5 *** lüliti avatud asendis *** takistus R1 valida nii et Näit A1 oleks täisarv valida suvaline R1 väärtus, >> Kirja panna Väärtused R1 , ja I1 = A1 valida suvaline teine R1 väärtus >> väärtused...
ELEKTROTEHNIKA I - KODUNE TÖÖ NR 1 v1.0 Elektrotehnika AME3140 2008 Õppejõud: Evald Külm Teie ees on universaal-lahendaja elektrotehnika kodusele tööle nr. 1. Antud lahenduskäigud peaksid korrektse andmete sisestamise korral töötama mis tahes parameetritega. Ülesannetes tahetavad vastused on ligikaudsed, katsetage komakohtadega. NB! Kontrollige oma sisestatud andmeid mitu korda! ÜLESANNE 1 Sisesta ülesandes antud andmed rohelistesse lahtritesse. Elektromotoorjõu märgid pane vastavalt ülesandes antud voolusuunale harus (punase otsaga nool):
ELEKTROTEHNIKA I - KODUNE TÖÖ NR 2 v1.0 Elektrotehnika AME3140 2008 Õppejõud: Evald Külm Teie ees on universaal-lahendaja elektrotehnika kodusele tööle nr. 2. Antud lahenduskäigud peaksid korrektse andmete sisestamise korral töötama mis tahes parameetritega. Ülesannetes tahetavad vastused on ligikaudsed, katsetage komakohtadega. NB! Kontrollige oma sisestatud andmeid mitu korda! Kolmandal töölehel on abimaterjal ja valemid. Vahetulemused on näha ülesande lehel ÜLESANNE 1 Sisesta ülesandes antud andmed rohelistesse lahtritesse. M12 ja M23 on vastastikune induktiivsus
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II Kodutöö II Homogeenne liin Variant:46 Õpilane: Rühm: AAA Juhendaja: A.Kilk 2004 Tallinn Algandmed: 9
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu hargahel Õpilane: Andris Reinman 010192 Rühm: AAA-31 Juhendaja: Aleksander Kilk Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod
R:=8 1 E:=5 2 0 2 :=5 R E:=3 3 0 3 :=4 R E:=R 4 50:=6 4 4 :=6 R E:= 6 E 5 :=3 0 5 0 6:=7 R i:= 2i+ i5+ R 7 i2+i = : i6-0 2 1 i3 0 i1:=i84+i i7-0 2 81i:=-i R i43-07 iG ven (1) Kirchoffi võrrandid -i i3-i 8-0 6 Arvutused teen mathcadis i1 1+ R i66- Ri3 3+ R i55+ R i4R1+ 4E 6- E 3+ E 5+ E E 4 i1i1+ R 22+ R i7 ...
docstxt/122773334518509.txt
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** ...
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisv...
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. E...
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Tudeng: Tudeng: Labortöö pealkiri: Takistuste mõõtmine Labortöö tehtud: Juhendaja: 1. Labortöö üldkirjeldus Töös kasutatakse kahte takistit, mille takistused erinevad teineteisest suurusjärgu võrra. Rakendatakse nn. volt-amper-meetodit, mis võimaldab arvutada takistuse väärtuse mõõteriistade näitude põhjal. Takistuse täpse väärtuse arvutamiseks pinge ja voolu kaudu peab teadma voltmeetri ja ampermeetri sisetakistusi kasutatud mõõtepiirkondade puhul.
docstxt/130003209028216.txt
docstxt/130003230428216.txt
docstxt/130003256028216.txt
docstxt/130003321028216.txt
docstxt/130003274328216.txt
docstxt/130003298928216.txt
Magnetahela elektrotehnilisest terasest osa keskmine pikkus lk = 150 mm, mähise keerdude arv w = 300. Südamiku materjali magneetimiskõver on toodud joonisel. Leida vool mähises, mis tekitaks südamikus induktsiooni B = 1,0 T. Puistet mitte arvestada. Andmed:ss Lk=150mm=0,15 m w=300 B=1,0T Hk=1 kA/m = 1000A/m (Vaatad jooniselt) I=? __________________________________ I=Hklk/w I= 1000 X 0,15/300= 0,5A Eelmises ülesandes kasutatud südamikku on tehtud õhupilu = 2 mm.Seega on nüüd magnetahela elektrotehnilisest terasest osa keskmine pikkus l = 148 mm. Mähise keerdude arv on endiselt w = 300. Südamiku materjali magneetimiskõver on toodud joonisel. Leida vool mähises, mis tekitaks õhupilus induktsiooni B0 = 1,0 T. Puistet mitte arvestada. Andmed: Lk=148mm=0,148m l=2m=0,002m W=300 B0=1,0T Hk=1000A/m I=? _______________________________________ Leiame magnetilised pinged ahela lõikudel: Umk= Hklk =1000 X 0,148=148 A Leiame õhupilus ole...
docstxt/13046386897327.txt
Õpiobjekti stsenaarium Õpiobjekti nimi Vooluresonants Õpiväljund Õppinud inimene selgitab, kuidas leida rööpühenduses olevate komponentide voolutugevust ning mis asi on vooluresonants. Õpiobjekti sisu Siin kohal ei arvesta pooli juhtmetraadi aktiivtakistust. Väljaselgitamaks koguvoolu, joonestatakse vektordiagramm. Alustatakse vabalt valitud asendis vektorist U, mis on kõigis harudes ühine. Samas faasis pingega on aktiivvool Ia vektor. Induktiivvoolu IL vektor jääb pingest 90o maha, mis on vastupidise suunaga mahtuvusvoolu Ic vektoriga, mis on pingest 90o ees. Ühendades vektorite alguspunkti lõpppunktiga, saamegi koguvoolu I vektori, mis on pingest nurga mahajääv. NB! Vooluvektorite mõõtkava peab olema ühine. Valemid voolude leidmiseks: Faasinurk leitakse valemitega: Aktiivvool = 1. cos = või In...
ffi
-51 !i lla
[gg{E nrr!fii
o ICP ol< 5 6'
SnlSglu I Ri.
J;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
