Kolm noolutuse liiki: Madalnoolutus – kuumusega 150°-220° C, vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure, kulumiskindla kõvaduse. Kasutatakse tsementiiditud, pindkarastatud ja mitmesuguste tavakarastatud teraste, näiteks tööriistateraste korral, millelt nõutakse suurt kõvadust ning sitkust. Kesknoolutus – kuumusega 350°-480° C, tagab terasele trostiitstruktuuri. Vähenevad sisepinged ja tõuseb elastsuspiir, plastsus ja sitkus. Kasutatakse põhiliselt vedrude ja mõningate löögiga töötavate instrumentide noolutamiseks. Kõrgnoolutus – kuumusega 500°-600° C, tagab ferriidi põhjal teralise tsementiidiosakestega struktuuri ehk sorbiitstruktuuri. Sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Sobib konstruktsiooniterastele. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. PS
põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 19. Hooke’ seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x- deformatsiooni nihe. Elastse deformatsiooni puhul on varda pikenemine võrdeline sellele mõjuva jõuga. Kehtib kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse deformatsiooni korral. 20. Mis on elastsusmoodul ja mis on nihkemoodul? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. Nihkemooduliks nim. võrdetegurit, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. 21. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir?
Tõmbetugevus Rm A D E Ülemine elastsuspiir ReH B Katkemine A C A F2 F3 A F1 l
22. Mis on materjali tõmbediagramm? Tõmbediagramm (= pinge - deformatsiooni tunnusjoon) = (standardsest) tõmbekatsest saadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik. 23. Milleks vajatakse materjali tõmbediagrammi? Et määrata tema tugevus ja samas ka sobivus kasutamiseks. 24. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 25. Mis on materjali elastssuspiir? Ülemine elastsuspiir ReH ehk, pinge, mille ületamisel algab materjali voolamine. Alumine elastsuspiir ReL, pinge, mis vastab voolamise lõppemisele (ReL ReH) 26. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge mis vastab voolavusjõule. 27. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 28. Millal kirjeldab materjali tugevust tinglik voolavuspiir? Kui materjalil voolavus puudub. 29
Mis on materjali tõmbediagramm? Tõmbediagramm (= pinge deformatsiooni tunnusjoon) = (standardsest) tõmbekatsest saadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik 1.16. Milleks vajatakse materjali tõmbediagrammi? Et määrata tema tugevus ja samas ka sobivus kasutamiseks. 1.17. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus 1.18. Mis on materjali elastssuspiir? Ülemine elastsuspiir ReH ehk, pinge (punkt B), mille ületamisel algab materjali voolamine Alumine elastsuspiir ReL,pinge (punkt C), mis vastab voolamise lõppemisele (ReL ReH) 1.19. Mis on materjali voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge (punkt B), mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 1.20. Mis on materjali tugevuspiir? Tõmbetugevus (ehk tugevuspiir) Rm, suurim pinge (punkt D), mida materjal talub 2. VARDA TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.1
Kui keha deformeerub, siis peavad erinevate punktide siirded olema erinevad. Deformatsioon jaguneb: tõmme ja surve, vääne, paine. 12. Tugevusõpetuse peamised hüpoteesid. 1) kõik kehad on absoluutselt elastsed.2) keha materjal on homogeenne 3) keha on isotroopne-keha omadused on kõikides sihtides ühesugused. 13. Hooke'i seadus. pinge on võrdeline deformatsiooniga. Fe=k*delta l (k=jäikus, l=teepikkus) 14. Proportsionaalsuspiir, voolavuspiir, elastsuspiir, tugevuspiir. Proportsionaalsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni on pinge ja deformatsioon omavahel võrdelised. Voolavuspiir-nim. Pinget,mille juures materjal voolab,st deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta. Elastsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni ei teki kehas olulist jääkdeformatsioone. Tugevuspiir-nim.pinget,mis vastab purunemisele eelnenud suurimale koormusele. 15. Tõmbekatse, kalestumine.
tahke, pooltahke, plastiline, voolav kahanemispiir, - voolavuse astmete vahel olevad piirid plastilisuspiir, voolavuspiir, paisuvus, - omadus mulla niiskumisel mahtu suurendada plastilisus, - omadus muuta välisjõudude mõjul kuju ning jõu lõppedes taastada esialgne kuju kleepuvus, - omadus teatud veesisalduse juures esemetele kleepuda sidusus, - mulla võime osutada vastupanu välisjõududele mis proovivad osakesi üksteisest lahutada elastsuspiir, - teatud surve mille korral mulla endine kuju enam ei taastu kõvadus,- mulla võime osakesi koos hoida kui välisjõud kimbutavad kõvaduspiir, - väikseim surve mille juures mulla osakesed purunevad plastilisusindeks, - näitaja mulla küpsus, - mulla seisund kus absoluutselt kõik näitajad on parimas seisus harimiseks eriveotakistus, - künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikega
traadidüüs; 13võrgutoitepistik; 14 kaitsegaasiballoon (CO2Ar; 80% Ar + 20% CO2; jm.); 15gaasireduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga 16 keevitusvoolu seadistuse nupp MIG/MAG keevitussuudme skeem Keevitatava materjali parameetrid (teras S355J2G3) Standardi EN10025-2 järgi terase keemiline koostis: C = 0,23 0,24% Si = 0,60% Mn = 1,70% P = 0,040% S = 0,040% Muud: Cu = 0,60% Ülejäänud Fe Terase mehhaanilised omadused (toatemperatuuril): Ülemine elastsuspiir - ReH = 355 N/mm2 Tõmbetugevus Rm = 490 630 N/mm2 Murdevenivus (ristisuunas min.) A5 = 20% Löögisitkus klass (pikisuunas min.) temperatuuril -20°C on 27J Terasemargi süsinikuekvivalendid: CEV = 0,45 CEV-väärtus vahemikus 0,41...0,45 tagab hea keevitatavuse, kui kasutatakse kuivi, aluselisi lisamaterjale. LISAMATERJALID Keevitustraat: UltraMag SG2 (EN 440 G3 S) Kirjeldus: Parim keevitustraat konstruktsioonteraste keevitamiseks
selgitustega. Hooke'i seadus. Elastsetel deformatsioonidel tekkiv elastsusjõud on esimeses lähenduses võrdeline deformatsiooniga: , kus x on keha pikkuse muutus, k selle keha jäikus. Miinusmärk tuleb sellest, et elastsusjõu vektor on suunatud deformatsioonivektorile vastupidises suunas. [k] = 1 N/m 12.Kirjutage valem keha jäikuse arvutamiseks. 13.Defineerige keha suhteline pikenemine. 14.Defineerige mehaaniline pinge. 15.Defineerige materjali elastsuspiir ja purunemispiir. Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku suhtelist pikenemist, mille järel materjal veel taastab oma esialgse kuju. Materjali purunemispiiriks nimetatakse minimaalset suhtelist pikenemist, mis põhjustab materjali purunemise. 16.Defineerige elastne, plastne ja rabe materjal. Tooge näited. Elastsed materjalid suure elastsuspiiriga materjalid. Taastavad kuju suure suhtelise pikenemise korral (vedruteras, kumm).
2 = 57. Deformatsiooni definitsioon ja liigid. Deformatsioon keha kuju ja/või ruumala muutumine väliste või sisemiste jõudude toimel. Deformatsioonid liigitatakse 1) elastseteks, mille puhul keha taastab oma esialgse kuju pärast deformeeriva jõu lakkamist ja 2) plastseteks, kui keha kuju enam ei taastu. 58. Materjalide liigitus elastsus- ja plastsuspiiri järgi, näited. 1. Elastsed materjalid, mille elastsuspiir on võrreldav keha mõõtmetega. Esialgne kuju võib taastuda ka suurte deformatsioonide korral (kumm, vedruteras). 2. Plastsed materjalid, mille elastsuspiir on väga palju väiksem võrreldes keha mõõtmetega, kuid plastsuspiir on keha mõõtmetega võrreldav. Esialgne kuju taastub ainult väga väikeste deformatsioonide korral(plastiliin, plii) 3. Haprad materjalid, mille nii elastsus-, kui plastsuspiir on mõlemad väga palju väiksemad võrreldes keha mõõtmetega
tegu on skalaaridega. · Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega . Kuidas on suunatud keha punktile mõjuv kesktõmbejõud ja kui suur see on? Keha kiirendus ja talle mõjuv jõud on suunatud ringjoone tsentri poole. Fk= anm · Hooke' seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x-deformatsiooni nihe. Elastse deformatsiooni puhul on varda pikenemine võrdeline sellele mõjuva jõuga. Kehtib kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse def. korral. · Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) p=mv, f=dp/dt Ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. · Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma? (Kiiruse suund ja suurus) vastassuunaliselt ja ühesuguste kiirustega
Kehale mõjub kesktõmbejõud. F k =an ∙ m . Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kehale mõjuvad jõud sõltuvad keha massist, liikumise kiirusest ning kurvi raadiusest. Kiirendus sõltub kurvi raadiusest ja keha liikumise kiirusest. v2 v2 an = ; Fk =Fts = ∙ m r r 14. Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon? Kuidas muutub nende deformatsioonide käigus energia. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir? Elastne deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha taastab peale deformeeriva jõu mõju oma algse kuju. Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama), on tal uuesti kineetiline energia. Plastiline deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha ei taasta esialgset kuju. Keha energia muundub soojusenergiaks.
oli langenud -16° R, märgati sillal pragusid, millest suurim oli ligi 2 mm lai. Peagi teatati 8 mm laiusest läbi kaarte , lae ja sõidutee ulatuvast praost neljandas avas ja juuspragudest mitmel pool mujal. Kohale sõitis ehitusfirma esindaja Couturier, kes leidis, et midagi ohtlikku juhtunud ei ole. Praod olevat olnud oodata, ja et vaatlused näitasid kaarte ühtlast tõusu ja vajumist temperatuuri muutudes, olevat see tõendiks, et üksikute tarindiosade elastsuspiir pole kaugeltki saavutatud ega ole karta mingit purunemist. Juba tol ajal leiti, et suurim tekkinud pragudest näitavat, et avas moodustus temperatuurivuuk ja ka kõigis teistes avades tugede lähedal tekkinud ja tekkivad praod on igati seaduspärased [ H.Matve, Eesti sillaehitus, lk.31]. Tänapäeval osatakse arvutada ning hinnata veel enne konstruktsiooni ehitamist tekkida võivate pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis
tasalainete kaoks, vaid suvalise iseloomiga lainete korral. Seda arvestades saab sõnastada lainete superpositsiooni printsiibi. Lainete superpositsiooni printsiip. Keskkonnaosakese võnkumine mitme erineva laine mõjul võrdub üksiklainete poolt esilekutsutud üksikvõnkumiste summaga, kui liitvõnkumise amplituud ei ületa keskkonna elastsuse piiri. See tähendab, keskkonnaosakese hälve peab olema võrdeline seda hälvet tekitava jõuga. Füüsikaliselt tähendab see, et kui keskkonna elastsuspiir pole ületatud, siis ühes ja samas ruumipiirkonnas levivad erinevad lained teineteist ei mõjuta. Nende koosmõju piirkonnas üksiklainete poolt esilekutsutud hälbed liituvad, kuid pärast selle piirkonna läbimist jätkavad lained edasiliikumist moonutamata kujul. 7.8 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas Tuletame valemi mingis elastses aines pikilaine (näiteks heli) levimiskiiruse arvutamiseks. Olgu keskkonna elastsusmoodul ja tihedus . Levigu selles keskkonnas tasalaine
Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad (joon 5-13) ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt; - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind
Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad (joon 5-13) ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt; - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind
katkemata.Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevust. Tõmbekatse selleks et määrata materjalöi tõmbetugevust tehakse tõmbekatse. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Proportsionaalsuse piir kuni selle jõuni toimub jõu ja pikenemise vahel proportsionaalne ehk võrdeline suhe.Tähis Ppe Elastsuspiir selle jõuni venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta.Tähis Pe Voolavuspiir antud jõuni toimub materjali intensiivne pikeneminje kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike.Tähis PT Tugevuspiir selle jõuni venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kelakoht) millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene. Erinevate ja suurte süsinikusisalduseega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et
Vasakpoolne liiklus 11. Legislation 11. Seadusandlus 12. Level 12. Nivelliir, vesilood, vaaderpass, tase 13. Level(ling) rod 13. Nivelleerimislatt 14. Licence plate 14. Numbrimärk 15. Light traffic 15. Kergliiklus 16. Light wheel tractor 16. Kerge ratastraktor 17. Lime-rock particles 17. Paekillustik 18. Limit of elasticity 18. Elastsuspiir 19. Lining 19. Joone mahamärkimine 20. Load capacity 20. Kandevõime 21. Load(ing) island 21. (Bussi) ooteplatvorm 22. Load(ing) shovel 22. Kopplaadur,iseliikuv ühekopaline laadur 23. Loam 23. Liivsavi 24. Longitudinal slope fall 24. Pikikalle 25. Loop 25. Silmus 26. Loose material 26. Lahtine materjal 27
Plastilisuspiir: voolavuspiir, on veesisaldus, mille juures pinnas muutub pehmest voolavaks. Paisuvus: on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada Plastilisus: on mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju Kleepuvus: mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda Sidusus: mulla võime vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi üksteisest lahutada kas rebimise, surve, nihutamise või lõhestamise teel elastsuspiir: surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu Kõvadus: mõõduks on surve, mida on vaja avaldada, et suruda mulda mingi kindla kujuiga keha Kõvaduspiir: väikseim surve, mille juures mullaoskakeste kohesioonijõudu ületamise tõttu puruneb Plastilisusindeks: näitab kui palju muld võib paisuda mulla küpsus: mulla seisund, kus kõik mulla füüsikalised, füüsikalis-mehaanilised, keemilised ja bioloogilised tegurid on mmullaharimisel optimaalsed
71. plastilisus - mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju ja säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. 72. kleepuvus - mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda. 73. sidusus - mulla võime vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullaosakesi mehaaniliselt üksteisest lahutada kas rebimise, surve, nihutamise või lõhestamise teel. 74. elastsuspiir - surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu 75. kõvadus - mõõduks on surve, mida on vaja avaldada, et suruda mulda mingi kindla kujuga keha. 76. kõvaduspiir - käsitatakse mulla ajutise vastupanuna välisjõule ning see oleneb lõimisest, orgaanilise aine ja veesisaldusest ning konsistensist. 77. plastilisusindeks - Kui indeks on üle 35, on muld suure paisumispotensiaaliga. Kui indeks on 25 siis muld paisub vähem 78
23. Pöörleva (veereva) keha kineetilise energia valem. 24. Deformatsiooni liigid. Hooke`i seadus. Liikideks on tõmme, surve, nihe, vääne ja paine. Elastsusjõud on võrdeline keha deformtsiooniga e kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega. 25. Elastsusmoodul ja selle füüsikaline sisu. Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. Hooke'i seadus kehtib seni, kuni pole saavutatud elastsuspiir. Absoluutse deformatsiooni korral keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu, suhtelise deformatsiooni korral taastuvad. 26. Millest sõltub biokoe elastsus? Jõududest, mis ei ületa teatud piirväärtust, pingest, Poissoni tegurist. 27. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne)? Biopolümeeride 28. Milline on biopolümeeridel ehitus? Koosnevad ainete rühmadest, mehaanilised omadused erinevad teistest ainetest. Suure tugevuse, vastupidavusega deformatsioonile
TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13). Millised on libisemispinnad ja libisemissuunad RTK ja SPH võre korral? 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt; - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind (joon 5-14).
Monokristallides toimub plastiline deformatsioon libisemispindadel (slip planes) toimuva libisemise tulemusel. Polükristalse materjali korral toimub selle tulemusel terade pikenemine. Võib toimuda ka kaksikute tekkimine. 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt; - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind.
piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus. On omadus, mis seisneb materjalide purunemises korduvate temperatuuripingete toimel. Seda nähtust tuleb arvestada vahelduva soojusreziimi tingimustes töötavate seadmete detailide juures. · Värvus. Metalle jaotatakse mustadeks (rauaühendid) ja värvilisteks metallideks. · Elastsuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta. Tähis Pe · Voolavuspiir on jõuni, kus toimub materjali intensiivne pikenemine, kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike. Tähis PT · Tugevuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kaelakoht), millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene
pinnale erikoostise ja erineva värvusega oksiidikiht. T määramisel peab arvestama ka ruumi valgustust. Mida ↑on noolutusT, seda rohkem ↓terases sisepinged ja ↑plastsus. Noolutusviisid: a) Madalnoolutus (150-220*C) - vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure kulumiskindlust tagava kõvaduse (kas. tsementiiditud, pindkarastatud ja tavakar.detailide korral). b) Kesknoolutus (350-480*C)- tagab terasele troostiitstr-ri; ↓sisepinged ja kõvadus, ↑ elastsuspiir, plastsus ja sitkus (kas. vedrude korral). c) Kõrgnoolutus (500-600*C)- tagab sorbiidstr- ri; sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nim. parendamiseks. 19. Alumiinium - maakoore kõige levinum Me, Al on kesksulav (sulamisT=658˚C) kergMe (ρ=2,7Mg/m 3) kuubilise tahkkeske
Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused. Mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti deformeerimisel. Erinevuseks on see, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnatingimustest. Elastsusmoodul, tõmbetugevus ja venitatavus määratakse polümeeridel samuti nagu metallidel. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastusmoodul ja tõmbetugevus võivad olla väga väikesed ja ka küllalt suured. Polümeeride venitatavus võib olla väga suur. Temperatuuridel üle 40 kraadi muutub materjal täiesti plastiliseks. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temperatuurist olla kolmes olekus: klaasitaolises, viskoelastses ja viskoosses olekus. Sulamistemperatuur ja klaasistumistemperatuur määratakse nagu klaasidel ruumala muutuse alusel sõltuvana temperatuurist. Osaliselt
tekkinud jälje pindala ja kõvadus. Tugevus Selleks nimetatakse materjali omadust vastupanna pidevalt mõjutavale jõule. Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevus. Tõmbekatse Tehakse selleks, et määrata materjali tõmbetugevust. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. On ka mõned piirid: proportsionaalsuspiir, elastsuspiir, voolavuspiir, tugevuspiir. Sulamid Vasesulamid Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3 . Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. 4 Alumiiniumisulamid
Omadused on sarnased metallidega. Erinevus on see, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, samuti temo ja keskkonnatingimustest. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastsusmoodul ja tõmbetugevus võivad olla väga väikesed aga ka võrreldavad metallidega. Polümeeride venitavus võib olla väga suur. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temp olla kolmes olekus: klaasitaolises, viskoelastses ja viskoosses olekus
o Kullasulamite o Roostevabast terasest kinnitusklambrite o Juurekanali instrumentide o Süstlanõelte jt. puhul. Näiteks, mida suurem on instrumendi number, seda jäigem ta on. Võrdelisuse e. elastsuse piir on väiksem suuremate instrumentide korral ja mittelineaarsus ilmneb juba väiksemate paindenurkade korral. Instrumendile jääb jääv deformatsioon, kui ületatakse elastsuspiir. Varda ülemised kihid venivad välja, alumised aga surutakse kokku. Mõlema kihi vahel paikneb neutraalne kiht, mille pikkus ei muutu- see kiht kõverdub Paindemomendi mõjul kiud ühel pool neutraalkihti pikenevad ja teisel pool lühenevad. Sellega seoses ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber nulljoone ja varda telg kõverdub. Vaadeldava paindedeformatsiooni mõõduks võtame paindenurga Ψy - varda otspindade vastastikuse pöördenurga (radiaanmõõdus) (skeem e)
tulemusena ka võrdne kõvadus. Noolutamine on termotöötlemise lõppoperatsioon, mis fikseerib terasdetailis tema tööomadused. Üldtendents seisneb terase kõvaduse ja tugevuse (Rm, Rp) languses temperatuuri kasvuga koos plastsuse (A, Z) kasvuga. Kõrgsüsinikuteraste kõvaduse kasv madaltemperatuursel noolutusel 100 150 0C on seotud jääkausteniidi osalise üleminekuga noolutusmartensiiti. Noolutus 300 0C suurendab terase tugevus- ja elastsuspiir võrreldes karastatud seisuga tänu kristallvõre sisepingete vähenemisele, kuid veel ei too karbiidiosakeste suuruse kasvu. Maksimaalne plastsus vastab noolutamisele 600- 650 0C juures, kui terases tekib noolutussorbiiti struktuur, kuumutamine üle 650 0C juba ei mõju plastsusele. Termiline töötlus, mis seisneb karastamises ja järgnevas kõrgnoolutuses nimetatakse termiliseks parendamiseks, ja on tüüpiline konstruktsioonitüüpi detailide valmistamisel.
Kõigi põrandamaterjalide puhul näidatakse hõõrdetegurid ära 4) KULUVUSEKS nim. Materjali massi ja mahu vähenemist hõõrdumise ja löökide koosmõjul (põrandakatte materjalides oluline). 5) LÖÖGITUGEVUS iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. 6) ELASTSUS on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda, sealjuures purunemata ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. (plastmassid). ELASTSUSPIIR materjalil olev pinge, mille ületamisel materjal ei võta tagasi endist kuju, vaid tekib jääv deformatsioon. 7) PLASTSUS on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma purunemise ja pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist säilitada deformeerunud kuju (plastiliin). 1. Lühiajaline mördid, plaatimissegud 2. Püsiv metallid
Vulkaniseerimise põhirekatsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Kui ristsidemeid on palju, siis kumm jäigastub- tekib kõvakumm, mis on tõeline termoreaktiiv. 17. Polümeeride mehaanilise ja termomehaanilised omadused. Omadused on sarnased metallidega. Erinevus on see, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, samuti temo ja keskkonnatingimustest. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastsusmoodul ja tõmbetugevus võivad olla väga väikesed aga ka võrreldavad metallidega. Polümeeride venitavus võib olla väga suur. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temp olla kolmes olekus: klaasitaolises, viskoelastses ja viskoosses olekus. Slamistemp ja klaasitemo määratakse nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temp. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on klaasitemp
1.5.4.1.6. Löögikindlus Löögikindlus iseloomustab materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes. 1.5.4.1.7. Sõmermaterjalide purunevus muljumisel. tugevusnäitaja saadakse muljumismeetodil 1.5.4.2.Deformatiivsed omadused Elastsuse piir on välisjõud pinge), mille juures tekkiv deformatsioon ei ületa teatud temale ettenähtud piirväärtust. Voolavuspiir on konstantne jõud, mille juures kasvavad plastsed deformatsioonid Elastsuspiir on materjali pinge, milleni tekitatakse materjalis elastne deformatsiooni Voolavuse piirile vastab konstantne. pinge, mille juures plastne deformatsioon kasvab Tugevuse piir on maksimaalne pinge, mille juures materjal puruneb (D). neile materjalidele kehtestatud standardite kohaselt ja arvestades tingimusi, milles materjal töötab. 1.5.5. Tehnoloogilised omadused Tehnoloogilised omadused on sellised omadused, millised iseloomustavad selle materjali
1 T= . f NB! Reaalsetes süsteemides tekivad harmoonilised võnkumised enamasti suhteliselt väikestel hälvetel tasakaaluasendist, sest ainult väikestel hälvetel on jõud võrdeline hälbega. Suurematel hälvetel lineaarsus kaob. Seetõttu on praktilistes rakendustes vaja alati teada, millistel hälvetel võime kehale mõjuvad jõudu lugeda elastsusjõuks. Isegi vedrude korral, kus jõud on võrdeline hälbega ka suhteliselt suurte hälvete korral, on olemas oma elastsuspiir, millest alates vedru ,,venib" välja ja tema algolek ei taastu. Vedru otsa riputatud keha võnkumine. Riputades vedru otsa kuulikese massiga m tekivad kuulikese väljaviimisel tasakaaluasendist harmoonilised võnkumised. Kuna kuulikesele mõjub ühelt poolt vedru elastsusjõud F = -k x ja teiselt poolt raskusjõud P = m g , siis tekib uus tasakaaluasend x0 , kus need kaks jõudu on tasakaalus. Jõudude võrdsusest k x 0 = m g saame võnkeperioodi arvutada vedru
Eristatakse kolme noolutusviisi: o 1) Madalnoolutus kuumutusega 150-220 C . Vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure, kulumiskindlust tagava kõvaduse. Kasutatakse tsementiiditud, pindkarastatud ja mitmesuguste tavakarastatud detailide korral. 2) Kesknoolutus kuumutusega 350-480 °C) , mis tagab terasele troostiitstruktuuri. Vähenevad sisepinged ja kõvadus, tõuseb elastsuspiir, plastsus ja sitkus. Kasutatakse põhiliselt vedrude ja mõningate löögiga töötavate instrumentide korral. 3) Kõrgnoolutus kuumutusega 500-600 °C , mis tagab sorbiitstruktuuri. Sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. 19.-20
Külmtöötlus Vähese süsinikusisaldusega terase tõmbekoormamisel üle voolavuspiiri säilivad pärast koormuse eemaldamist jäävdeformatsioonid. Kui sama katsekeha koormata uuesti, on pinge ja deformatsiooni seos lineaarne ca kuni eelmise koormamise lõppkoormuseni. Seega on terase voolavuspiir kasvanud. Korduvalt selliselt toimides on katsekeha saanud uued tugevusnäitajad, kusjuures o voolavuspiirkond on kadunud; voolavuspiir asendatakse nn. 0,2% piiriga; o proportsionaalsuspiir ja elastsuspiir on tõusnud; o kõvadus on suurenenud ja sitkus vähenenud; o kalduvus vananeda on suurenenud; o terase kuumenemisel (näit. tulekahjul) külmtöötlemisega saadud omadused kaovad - seega külmtöödeldud terast ei tohi (välja arvatud erandjuhtudel) keevitada. Külmtöötlus on näiteks o traadi ja varraste tootmine külmtõmbamise teel; o lehtterase ja pleki külmvaltsimine teel. Termiline töötlemine
Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teiste materjali abil. Materjali omaduste puhul jagunevad materjalid kaheks. Isotroopne materjal omadused on ühesugused kõikides ruumi suundades ja anisotroopne materjal omadused on mõnes suunas erinevad. Omadusi mõjutab see, kas materjal on ühtlane või defektidega. Materjalide omadused võivad olla füüsikalised(tihedus, sulamistemp.), keemilised, bioloogilised, tehnoloogilised või mehaanilised(elastsuspiir). Tugevus on tahke aine omadus panna vastu välisjõudude mõjule, mis püüavad teda purustada või deformeerida. Deformatsiooni on kahte liiki elastne ja plastne. Kui jõud on suured, siis ese puruneb. Eri liiki tugevused on tõmbetugevus, survetugevus, paindetugevus, väändetugevus ning nihketugevus. Staatiline tugevus vastupidavus pidevalt mõjutavale jõule. Dünaamiline tugevus omadus panna vastu suure kiirusega muutuvale koormusele
WL ja Wp esitatakse siin %-des. Mida suurem on pinnase savisisaldus, seda suurem on plastsusarv. Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 17 Konsistents Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest. 13. Coulomb´i seadus, tasapinnaline nihe, stabilomeeter. Sisehõõre- Nidusus. Nihketugevus. Plastsusteooria kirjeldab paigutusi peale elastsuspiir ning see tugineb Coulombi valemil : Coulomb' esitas oma pinnasesurve teooria enam kui 200 aastat tagasi (1776). Teooria võtab arvesse seina ja pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Arvestada on võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Nihe toimub seal, kus
Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevus. Tõmbekatse tehakse selleks, et määrata materjali tõmbetugevust. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Proportsionaalsuspiir on kuni selle jõuni, kus toimub mõjuva jõu ja pikenemise vahel proportsionaalne ehk võrdeline suhe. Tähis P pe Elastsuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta. Tähis Pe Voolavuspiir on jõuni, kus toimub materjali intensiivne pikenemine, kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike. Tähis PT Tugevuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kaelakoht), millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene.Erinevate ja suurte
Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevus. Tõmbekatse tehakse selleks, et määrata materjali tõmbetugevust. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Proportsionaalsuspiir on kuni selle jõuni, kus toimub mõjuva jõu ja pikenemise vahel proportsionaalne ehk võrdeline suhe. Tähis P pe Elastsuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta. Tähis Pe Voolavuspiir on jõuni, kus toimub materjali intensiivne pikenemine, kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike. Tähis PT Tugevuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kaelakoht), millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene.Erinevate ja suurte
Lainefront hetkel t t 4 8.3 Lainete interferents Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summaarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. Füüsikaliselt tähendab see, et kui keskkonna elastsuspiir pole ületatud, siis ühes ja samas ruumipiirkonnas levivad erinevad lained teineteist ei mõjuta. Nende koosmõju piirkonnas üksiklainete poolt esilekutsutud hälbed liituvad, kuid pärast selle piirkonna läbimist jätkavad lained edasiliikumist moonutamata kujul. Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents
annaabi.ee 
