KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
ni xini nx2 ni(x- x)2 xi 2 1 2 4 2512,01 6 1 6 36 2127,05 7 1 7 49 2035,81 12 1 12 144 1609,61 17 1 17 289 1233,41 18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 1 36 1
1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) = = 0,85 0,75 0,3 +
Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm kaülikool instituut Õppemärkmik xxxx92 Õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Era
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
katsekeha d l Sele 2.1. Tõmbekatsekeha. Sele 2.2. Tõmbekatsemasin. Tugevusnäitajate põhidimensioon on N/m2, tavaliselt kasutatakse N/mm2 (MPa). Oluliseks näitajaks on ka proportsionaalsusepiir pr – suurim pinge, mille saavutamisel pinge ja deformatsioon on omavahel lineaarses sõltuvuses (kehtib Hookei seadus). Tõmbepinge Tõmbepinge Rm Rm ReH Rp0,2 ReL -1pr Pikenemine Pikenemine a) b) 0,2 %
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
tingimata ekspluatatsioonis tekkivate tegelike mõõtmete muutusega ning koostamisel, käivitamisel, teisaldamisel tekkivate deformatsioonide ja hälvetega. Lisaks võivad tekkida temperatuuri deformatsioonid, kui paari materjalid on erinevad ning raske on määratleda tegelikke temperatuure paaris. Funktsionaalne istutolerants on leitav valemiga: TF = TE + + TTE, kus TE on tolerantsi ekspluatatsiooniline osa (kulumine, deformatsioon, koostamine), valmistamise tegelike mõõtmete hajumisväli, TTE on tehnoloogilise protsessi varu (viimased kaks moodustavad joonisega antud konstruktsioonilise tolerantsi T). Suhe KT= TF /T on täpsusvarutegur ning sõltub toote ressursi tasemest. Nt karburaatori düüsi läbimõõdul on suhe 2. Ekspluatatsioonilist tolerantsi on keeruline määrata ning saadakse reeglina uurimistööde alusel ning seejärel arvutusvalemite kujundamine.
oluline. Erinevatel kividel on see erinev 250 ja 1,55 1,45 1,35 1,25 1,15 (10 ...20%) ja sõltub põhiliselt pooride rohkem hulgast kivis ning nende avatusest. On lubatud lineaarne interpoleerimine. Mördis olev vesi imendub kivisse ning see põhjustabki nakke tekke segu ja kivi vahel. Külmakindluse määramiseks peavad kivi poorid olema veega täitunud. Sellist kivi külmutatakse korduvalt läbi, kuni väheoluliste vigastuste tekkimiseni. Minimaalne külmakindluse arv peaks kividel olema ca. 20 tsüklit. Happekindlus on vajalik erikonstruktsioonides. Selline kivi sisaldab puhast kvartsi või alumiiniumdioksiidi ja kivi põletatakse paakumiseni. Veeimavus peab olema alla paari protsendi. Kuumakindlus on üsna suur põletatud kividel. Küttekoletes kasutatakse spetsiaalseid
Tala seinas toodud element 1,2,3,4 on koormatud nii nihke-, kui ka normaalpingetega. Materjali purunemine toimub mitme erineva pinge koosmõjul - liitpinge. Vastavalt neljandale (energeetilisele) tugevusteooriale tekib materjalis ohtlik olukord siis kui liitpingest põhjustatud deformatsiooni energia võrdsustada üheteljelise pinge energiaga. v = 2x + 2z - x z + 3 2 TERASE OMADUSED, (mis ei sõltu tugevusklassist) Elastsusmoodul: E = 210 000 N/mm2 Nihkemoodul: E 2.1 10 5 G= = = 0.808 10 5 81 000 N/mm2 2 (1 + ) 2 (1 + 0.3) Poisson'i tegur: = 0.3 Soojuspaisumis tegur: = 12·10-6 1/K Tihedus: 7850 kg/m3
Projekteerijal ei ole vaja tegeleda katsetamisega vaid ta saab vajalikud omadused tabelitest. Vastutusrikkamatel juhtudel ehitusel tehtavad üksikud katsed (näiteks betooni tugevuse määramiseks) tehakse kontrolli eesmärgil. Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus. See võib olla muutlik isegi ühe ehituskoha piires. Seepärast on paratamatult igal konkreetsel juhul vajalikud uuringud pinnase ehituse ja omaduste määramiseks. Projekteerijal peab olema selge ettekujutus, milliseid omadusi on vaja määrata ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Rakenduslikud distsipliinid vundamentide, tunnelite, tammide, teede jne projekteerimine kasutavad pinnasemehaanika loodud arvutusmudeleid, lisades kogemusel tugineva varutegurite süsteemi ja konstruktiivsed võtted. Ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika ja eelnimetatud rakendusalad on väga tihedalt seotud, moodustades ühe komplekse süsteemi.
Joonis 2.1 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 15 Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase diagramm on näidatud joonisel 2.1(a). Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine u. Füüsikalist voolavuspiiri mitteomaval terasel [joonis 2.1(b)] käsitletakse voolavuspiirina tera- se 0,2% kontrollpinget f0,2, millele vastav terase plastne deformatsioon on 0,2%. Terase kasutatavuspiiri raudbetoonkonstruktsioonis määrab ära tema voolavuspiir (voolavustugevus), sellest suurema pingega kaasneb konstruktsiooni purunemisele (või kasu- tuskõlbmatuks muutumisele) viiv pragude arenemine Armatuur peab enne purunemist olema suuteline arendama küllalt suurt plastset deformat- siooni (olema küllalt veniv). See tagab armatuuri ja betooni koostöö kandepiirseisundis ja
paremate omadustega. C45E 0,45 - 370 630 25 28Mn6 0,28 1,6 Mn 440 650 40 Vedruterased 34Cr4 0,34 1,2 Cr 460 700 40 Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid 34CrMo4 0,34 1,2 Cr 550 800 45 detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult 0,3 Mo terase elastsust; plastne deformatsioon on luba- 34CrNiMo6 0,34 1,7 Cr 800 1000 45 matu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue 1,7 Ni kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud 0,3 Mo töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on 1) keskmine tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Tabel 1.16
Kuid sideaine sisalduse suurenedes kermiste tugevus suureneb, aga erosioonikindlus väheneb. Sageli on peene- ja jämedateralised kermised väiksema tugevusega kui keskmise terasuurusega kermised. Sellist käitumist pole kermiste erosioonikindluse puhul aga täheldatud. Tavaliselt karbiiditerade suuruse vähenedes erosioonikindlus suureneb. Seega materjalide paindetugevus ilmselt ei ole materjalide erosioonikindluse prognoosimisel arvestatav omadus. Elastsusmoodul näitab aatomitevaheliste sidemete muutumist nende vahekauguse muutumisel. Mida tugevamad on aatomite vahelised sidemed, seda suuremat jõudu on vaja rakendada aatomitevaheliste kauguste suurendamiseks ja seda suurem on 18 elastsusmoodul. Seepärast on esmapilgul ootuspärane, et elastsusmooduli suurenedes materjalide erosioonikindlus suureneb. I.Hussainova on leidnud, et WC-Co, TiC-NiMo ja Cr3C2-Ni kermiste erosiooni
A= 100 , ReH Lo Voolavuspiir ReL kus Lo teimiku algmõõtepikkus, L teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist; Pikenemine b) katkeahenemine Z% So - S Z= 100 , So b) kus So teimiku algristlõikepindala, Tõmbepinge S teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. Kuna tõmbeteimil koormamise käigus teimiku ristlõige väheneb, siis sel teel saadud voolavuspiiri
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisemon kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus.Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel
Sirge tõusu tg järgi saab leida aktiveerimisenergia: Graafikult saab leida ka konstandi . Väljendame võrrandi 4.7 abil D kahel temperatuuril: Lahutame esimesest võrrandist teise: Joonisel 4-7 on esitatud mõnede elementide difusiooniteguri sõltuvused temperatuurist. Lisandite difusiooni kasutatakse: - metallide pinna töötlemiseks (raua pinna karboniseerimine); - pooljuhtmaterjalide legeerimiseks jne. 6. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon. 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
pinnaseuuringutega - annab loodusega seotud alusinformatsiooni. struktuuriga pinnase suhet täielikult rikutud struktuuriga pinnase tugevusse. pinnase veejuhtivuse määramiseks). Pinnasemehaanika - arvutusmudelite loomine geotehniliseks projekteerimiseks Vesisavi ülitundlikud pinnased, mis rikkumata olekus taluvad suuri koormusi 1.5.1.2 Välikatsed veejuhtivuse määramiseks Välikatsed annavad - teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja üheteljelisel survel, pärast struktuuri rikkumist käituvad aga vedelikuna. suurema usaldatavuse kui lab-katsed. Rajatakse puurauk, kust pumbatakse vundamentide, allmaa-ehitiste, maanteede jne projekteerimist käsitlevad Pinnase struktuuri rikkumine väheneb tunduvalt seele tugevust ja suurendab vett välja või lisatakse
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kashirova FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE Lõputöö Juhendaja: Rene Pihlak Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED .............. 6 1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht..................................................................................................... 6 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks .......................................................................... 8 1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod .................................................................................10
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Mg+ + 2OH- → Mg(OH)2 Alusena tõrjub ammooniumsoolade lahustest välja NH 3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 → MgSO4 + 2NH3 + 2H2O Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 – tugev alus tugevam kui Ca(OH)2 märgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures) küllastatud vesilahus – barüütvesi (kasutatakse CO2 tõestamiseks ja määramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina; õhus seismisel → BaCO3 ) Tööstuses: õlide, rasvade puhastamisel sulfaadi eemaldamiseks lahustest jm. Ülejäänud hüdroksiide kasut. väga vähesel määral Sr(OH)2 – mõnikord suhkrutööstuses Be(OH)2 – amfoteerne, reageerib nii hapete kui leelistega: Be(OH)2 + 2HNO3 → Be(NO3)2 + 2H2O Be(OH)2 + 2NaOH → Na2Be(OH)4 2.3.4.3. Halogeniidid – valged tahked kristallained
Statsionaarsele orbiidile jõudmiseks tuleb kehale anda esimene kosmiline kiirus, mille minimaalne väärtus vk1 = 7,9 km/s. Maa raskusjõu ületamiseks, näiteks lendamiseks teistele Päikesesüsteemi planeetidele tuleb kehale anda vähemalt teine kosmiline kiirus vk2 = 11,2 km/s. Selleks, et keha saaks lahkuda Päikesesüsteemist, tuleb kehale anda vähemalt kolmas kosmiline kiirus vk3 = 16 km/s. 5.3.2. Elastsusjõud Elastsusjõud avaldub deformatsioonil. Mis on deformatsioon? See on keha kuju või ruumala muutus. Mõnel juhul kuju ja ruumala taastub , see on elastne deformatsioon. Kui keha kuju või ruumala ei taastu, on tegu plastilise deformatsiooniga. Edaspidi käsitleme ainult elastset deformatsiooni. Elastsel deformatsioonil taastub keha kuju või ruumala tänu elektromagnetilise iseloomuga jõule, nn. elastsusjõule, mis tekib keha aatomite vahel kui nende elektronkatteid välja venitada või kokku suruda.
Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus. On omadus, mis seisneb materjalide purunemises korduvate temperatuuripingete toimel. Seda nähtust tuleb arvestada vahelduva soojusreziimi tingimustes töötavate seadmete detailide juures. Värvus. Metalle jaotatakse mustadeks(rauaühendid) ja värvilisteks metallideks. Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele. Brinelli meetod, mis kasutab kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5 mm. Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus. Rocwelli kõvaduse katse. Siin kasutatakse kõvaduse määramiseks teemantkoonust tipunurgaga 120 kraadi. Ning karastatud teraskuuli läbimõõduga 1,50mm.Survepressi varustas Rockwell indikaatoriga millel oli kaks skaalat. Must C skaala ja punane B skaala. Kui mõõdetakse karastatud
Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus. On omadus, mis seisneb materjalide purunemises korduvate temperatuuripingete toimel. Seda nähtust tuleb arvestada vahelduva soojusreziimi tingimustes töötavate seadmete detailide juures. Värvus. Metalle jaotatakse mustadeks(rauaühendid) ja värvilisteks metallideks. Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele. Brinelli meetod, mis kasutab kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5 mm. Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus. Rocwelli kõvaduse katse. Siin kasutatakse kõvaduse määramiseks teemantkoonust tipunurgaga 120 kraadi. Ning karastatud teraskuuli läbimõõduga 1,50mm.Survepressi varustas Rockwell indikaatoriga millel oli kaks skaalat. Must C skaala ja punane B skaala. Kui mõõdetakse karastatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
