Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING ELAMU AADRESSIL MAAKRI 28A (kursusetöö) Õppeaine: RESTAUREERIMISE ALUSED Teaduskond: Arhitektuur Õpperühm: EA-51 Üliõpilane: Loreida Hein (ekstern) Juhendaja: M. Keskküla Tallinn, 2004 2 Elamu Maakri tn 28A SISUKORD MAAKRI 28A ELUMAJA TEHNILISED NÄITAJAD lk 3 KINNISTU AJALOOST lk 3 OBJEKTI ISELOOMUSTUS lk 5 OBJEKTI TEHNILINE SEISUND lk 5 KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD lk 6 ETTEPANEKUD KAHJUSTUSTE LIKVIDEERIMISEKS lk 7 EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED MUUDATUSED ALGSE ARHITEKTUURSE LAHENDUSE JUURES lk 8
docstxt/11974027762.txt
docstxt/12785945059324.txt
docstxt/12785945499324.txt
docstxt/12785944599324.txt
docstxt/12785955399324.txt
docstxt/13170586674545.txt
docstxt/135670508662.txt
docstxt/135670517721.txt
docstxt/135670524161.txt
docstxt/13567050291.txt
docstxt/13146280961019.txt
docstxt/13146280051019.txt
docstxt/13146282391019.txt
Talupojad keskajal Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . .. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest
docstxt/11974035072.txt
docstxt/11974035932.txt
docstxt/13146278551019.txt
Kooskõlas ümbritseva loodusega. Talu ehitati kuiva kohta, tähtis oli vee, metsa lähedus. Hooned paiknesid ümber muruga kaetud õue. Vanadele taluhoonetele olid iseloomulik suur õlgede või rooga kaetud kelpkatus. hobuse- või linnupea Katuseharja kummaski otsas oli kolmnurkne ava, ungas, unkaauk, mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk sisse. Rehe elamu koosnes kahest suurest poolest rehetoast ja rehealusest . Rehetoas kuivatati partel vilja ja suitsu sees säilis vili väga hästi Rehepeks Rehetuba Reheahi ● Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi ahjud: kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures
Linnus-asula- paiknes enamasti linnuse vahetus naabruses, püsivalt asustatud Muinasaja lõpu tegevusalad 1) Maaharimine (adramaa- ühe adraga üleharitav maa, kolmeväljasüsteem I kesa I suvivili I talivili I ) 2) Loomakasvatus 3) Küttimine ja kalapüük 4) Mestmesindus 5) Käsitöö- raua töötlemine ja tootmine (relvad ja tööriistad), pronksist ja hõbedast ehted, kudumine 6) Kauplemine (vahetuskaubandus- enda tarbeks, vahenduskaubandus- edasi vhetamiseks) Elamu kujunemine Elanike arv oli umbes 10x väikem kui praegu Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, ent toidu hankimiseks tegeldi veel loomakasvatusega, metsamesindusega ja kalastamisega Käsitööaladest olid tähtsamad metalli töötlemine ja kudumine Tänu soodsale asendile Vana-Vene ja Eestlaste elamuks oli suitsutuba, mida kasutati ka hilisemal ajal Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkond, mida 13. saj alguses võis olla umbes 45 Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa
Mehed ise sealjuures pidid aga väljaspool kodu teenima rikkust. Perekond tähendas naisele tervet hulka inimesi kelle eest tuli hoolitseda. Esikohal oli mees ja seejärel tulid lapsed. Keskajal jäid naised siiski perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustatuse, seletamise ja arutlemise objektiks. Tähendab enam ei olnud tegemist päris enesest mõistetava tavaga. 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid
EGIPTUS:ARHIDEKTUURIkaksALALIIKI:1.Sakraalarhidektuur e. (kiriklik)kabelid,kirikud 2. Prohaanarhidektuur e. (elamu) lossid,kindlused. KUULSAIM KIVIAJA NAISEKUJUKE: Willerdorfi Venus (Austria) Autor puudub. KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE
astmeline sirgjooneline trepp. Trepi valem 182x250mm. Trepile paigaldada vasakule küljele käsipuu kõrgusega 900mm. Käsipuu vahed täita horisontaalsete lattidega, mille vahed peavad olema 110mm. Välistrepp maja peasissekäigu ees valmistada 33mm immutatud terrassilaudadest vaivundamentidele diameetriga 150mm ja sammuga 2000mm. Vaiade peale paigaldada puitsõrestik immutatud taladest 50x150mm sammuga 1200mm. Vaivundamentide sügavus min 1500mm. 2.3.3. Põrandad Elamu esimese korruse põrand valmistada raudbetoonplaadina kogupaksusega 175 mm, mille sisse paigaldada põrandaküttetorustik. Eemaldada hoone sisene orgaaniline pinnas ning rajada mineraalsest pinnasest aluskiht. Seejärel paigaldada isolatsiooniplaadid (XPS-250) 50+100mm, vee- ja radoonikindel membraan ning betoon (C25/30). Põrand katta vastavalt ruumi iseloomule laminaat põrandakattega, niisketesse ruumidesse teha hüdroisolatsioon. 2.3.4. Vahelaed
Ökoloogilised majad Eestis Nelja ökomaja kirjeldus: Elamu Läänemaal Elamu Tabasalus Elamu Elamu Muhus Leppneemes Projekteerimine ja ehitamine Ökomaja asukoht Läänemaa, Ridala vald Harjumaa, Harku vald Harjumaa, Viimsi vald Muhu saar Hoone 2001-2002 Mai-detsember 2003 2000-2001 1997-1999 ehitamisperiood Hoone arvestuslik Ca 5 miljonit 0,5 miljonit maksumus
osas olevate tehniliste näitajate definitsioonid! Saada vastus aadressil: [email protected] Seletuskiri 1.ÜLDOSA Käesolev individuaalelamu ehitusprojekt on koostatud krundi (asukoht : Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Panapealse 28 ) omaniku - ELEMENTELAMU OÜ - tellimusel. 2.ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Individuaalelamu on planeeritud piirkonda, kus terviklik elukeskkond on alles välja kujunemas. Krundil hetkel hoonestus puudub. Elamu on paigutatud krundi põhja külge risti Pangapealse tänavaga. Antud lahendus võimaldab kõige optimaalsemalt ära kasutada hoonega lõuna poolt piirnevat krundi ala. Pääs krundile (ja majaalusele avatud autoparklale) on antud territooriumi loode nurgast. Elamu ja tänava vahelisele alale on kavandatud tänavakivi-kattega ala. 3.ARHITEKTUURNE LAHENDUS Elamu on lihtsa vormikeelega kahekorruseline hoone. Hoonele on kavandatud lamekatus.
Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2 Katus kaldkatus (ühe või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda panipaigad korteritele. Soovitav on projekteerida elamu tuulekojaga ja sissepääsu kohal oleva elamuga sobiva varikatusega. Projekti koostamisel arvestada, et korterites on tsentraalne vesivarustus, küte, kanalisatsioon ja sundventilatsioon. Plaanidel näidata võimalikud vertikaalsete sahtide asukohad, kus paiknevad eelpool loetletud torustikud-kanalid.
Eluruumidele esitatavad nõuded ET-1 0301-0285 Hoone vastab detailplaneeringu ja mürakaitse nõuetele Krunt Krunt asub Maarjatähe tänava hargnemise kohas,Maarjatähe tänav jääb põhja ja edela poole. Krundi lubatud ehitusala on kolmnurga kujuline ja väike. Krunt asub väikeses lohus Vertikaalplaneerimine. Haljastus Maarjatähe tänava kõrgus antud krundi sissesõidu kohal on 58.50. Garaazi ees on maapinna kõrguseks ette nähtud 58.80. Maapinna kõrgus krundi keskel on 58.40. Elamu põrand on pandud kõrgusele 59.00 . Vihmavete ärajuhtimine krundil toimub edela suunas. Krundi pinda on ette nähtud tõsta 20 cm kasvumullaga. Krunt haljastatakse keskse muruväljakuga ja astmeliselt tõusvate põõsaste ja puudega selle ümber. Juurdepääsud, piirded Põhjapoolsele piirile ehitatakse autovärav , mis avaneb automaatselt piirile ehitatud müürikese taha. Autovärava kõrvale kivipostide vahele rajatakse jalgvärav. Müüri sisse ehitatakse postkast
REHIELAMU SIIM SUURKASK Rehielamust · Eestlaste vana traditsiooniline elamu · Eesti talu tähtsaim hoone · Ehitati esiküljega õue poole ning sageli paiknes otse sissesõidukoha vastas Rehielamu kasutusalad · Elamu · Rehetuba · Laudaruum · Tööruum · Hoiuruum · Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku
1.2 Ülevaade uuritud elamutest Uuringuobjektideks olid maapiirkondades asuvad enne Teist maailmasõda ehitatud palk- taluelamud. Uurimisobjektid valiti MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseumi, MTÜ Piiriveere Liider ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt pakutud kandidaatide seast. Elamud valiti lähtuvalt nende kasutusotstarbest, kütteviisist ja asukohast. Peamised elamutüübid olid: lahuselamu (13 tk.); rehielamu (kambrid + rehetuba + rehealune) ja koosehitis (elamu koos kuuriga, laudaga vms. ühe katuse all) (11 tk.); Setu talu elamu (5 tk.). Lahuselamu Koosehitis Rehielamu Setu talu elamu (vaade teelt) Joonis 1.1 Uuringus esinenud peamised elamutüübid. Rehielamuna on uuringus käsitletud elamut, kus ühe katuse all on rehetuba, sellest ühele poole jääb rehealune ja teisele poole jäävad eluruumid (Joonis 1.2 vasakul)
enamasti 6:13 sammast) · Üheruumiline aatumiga, viilkatusega, kahele sambale toetuva portikusega, terrassile rajatud hoone. · Kujunduse üldprintsiip ühtus värisarhitektuuriga · Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid
Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU ............................................................................................4 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU................................................................6 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID...........................................................9 3.1 Seinad...................................................................................................................9 3.3 Ahjud..............................................................................
"Radon" eramu tarbeks. Kanalid ja ühendusosad on valmistatud polüeteenist (PE) ja polüpropeenist (PP), mis ei allu korrosioonile ja taluvad hästi hoone alusest pinnasest tingitud koormust. Toodet turustatakse paketina, milles on piisavalt komponente eramu radoonitorustiku rajamiseks. Paketiga kaasas on juhend torude paigaldamiseks. Joonis 2. Radoonikanali asetsemisskeem põrandaaluses pinnases 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 1. Elamu tarindites tuleb vältida selliste ehitusmaterjalide kasutamist, mille radioaktiivsete ainete sisaldus on suur (eriaktiivsuse indeks on suurem kui 1) 2. Olmevee radoonisisaldus ei tohi olla suurem, kui on Eesti Standardiga EVS 663:1995 "Joogivesi. Üldnõuded" kehtestatud norm. Kõrgema radoonisisaldusega olmevee tarbimise korral tuleb kasutada eriseadmeid veest õhu eemaldamiseks. Parimate veest õhu eemaldamise seadmetega on võimalik vähendada vee
korterelamu 66% · Ühepereelamus elab ligi kolmandik · Kahepere- või ridaelamus elab 6% Ruumide piisavus · 55% tubade arv on võrde(rohkem) elanike arvuga. · 45% tubade arv on väiksem elanike arvust. Rahulolu Elamustingimustega oldi täiesti rahul 80%. Põhiliselt rahulolematuid oli 20% Neid , kes ei olnud üldse rahul, ei olnudki. Kodu puhul hinnatakse · Rahulik, vaikne asukoht · Kergesti ligipääsetavus · Mugavuse kõrge hindamine Uue elamu soetamisel · Mugavusi (kõige tähtsamaks pidas 75%) · Sobiv suurus · Elamu seisukord · Transpordiühendus · Teenuste lähedus · Siseplaneering · piirkonna prestiizi.
eluiga on tavaliselt väga pikk, siis on eluaseme juures oluline silmas pidada, et tegemist on ühtaegu nii ”elamufondi” kui ka ”eluasemeteenusega”; 2. Heterogeensus – sama hinnaga elamud võivad erineda suuruse, vanuse, arhitektuurilise ilme, asukoha, asumi kvaliteedi ja selle maksumuse mudeli ning kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenuste ja kehtestatud maksude poolest; 3. Ruumiline fikseeritus – oluline on eristada elamu omadusi ja asumi iseloomu, kus elamu asub. Põhiliselt peetakse oluliseks kaugust teistest tähtsamatest linnaosadest (infrastruktuur) ning asumi ümbritseva ala maakasutuse iseloomust; 4. Valitsuse sekkumise tase – enamikes eluasemepoliitika süsteemides on avaliku sektori sekkumine kõrge, kasutatakse nii otseseid kui kaudseid majanduspoliitilisi mõjutusvahendeid. Eluasemepoliitika (ehk elamupoliitika) on meetmete kompleks,
SUURGILDI HOONE Suurgildi hoone Pikk 17 paikneb all-linnas Pikal tänaval, Pühavaimu kiriku vastas ning on ehitatud aastail 1407-10. Algselt paiknes Suurgildi hoone Pika ja Pühavaimu tänavate vahel, praeguse kohviku Maiasmokk kohal, kuid ta ulatus rohkem lõuna poole, hõlmates seal tänapäeval paikneva kolmnurkse platsi. 1407 ostis Suurgild oma praeguse hoone kohal asetsenud 14. sajandil ehitatud elamu ning müüs oma vana maja tingimusel, et uus omanik lammutaks hoone lõunapoolse osa ning püstitaks hoone keskkohta uue viilu. Nii ka sündis ning sellega tagati Suurgildi uue, esindusliku hoone parem nähtavus, kuna selle hoone ette tekkis praeguseni säilinud kolmnurkne plats. Sellelt platsil on tänapäeval jälgitavad nii Suurgildi hoone kui ka keskaegse Tallinna teine silmapaistev ehitis - Pühavaimu kirik. Peale ostutehingut 1407 alustati Suurgildi uue hoone ehitusega
võimsus, milline töötab maksimaalse koormuse ajal, kuid ei tööta kogu pooltunni vältel; t pideva töötamise kestus. Arvutuslikud koormused tuleb määrata eraldi päevase ja õhtuse maksimumi ajaks. Lihtsustatud arvutuseks võib päevase ja õhtuse maksimumi jaoks tööstustarbijatel võtta Kp = 1 ja Kõ = 0,6 ja olmetarbijatel ilma elektripliitideta kohtades Kp = 0,3...0,4 ja Kõ = 1 ning elektripliitide korral Kp = Kõ = 1. Elamu elektrikoormuste arvutamiseks võib kasutada vastavaid tabeleid (Energiamüük või EEI J2:1995). Olemasolevate asulate elektrivarustuse rekonstrueerimise projekteerimisel võib arvestada ka energia tarnija andmeid eelmiste perioodide tarbimise kohta. Kui asulad gasifitseeritakse, siis nende elektrienergia tarbimine väheneb ligikaudu 20%. Maakohtades võib elektrilise koormuse ligikaudseks määramiseks kasutada järgmisi arvutuslikke koormusi ühe elamu kohta:
NELJAS SEMINAR Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe Kinnistu kuulub A-le ½ mõttelises osas, B-le ¼ mõttelises osas ja C-le ¼ mõttelises osas. Kinnistul paikneb kahekorruseline nelja korteriga elamu. Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus AS Elion Ettevõtted kasuks, mille sisuks on kohustus taluda nimetatud elamu koridoris telefonikaabli paiknemist ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab ühishüpoteek pank E kasuks. Kinnistu kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt, et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, üks B-le ja üks C-le ning elamu juurde kuuluva maaüksuse suhtes sõlmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1
Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 6. Kalendrisse Nad tegid aasta 365 päevaseks, ja iga nelja aasta tagant on 1 lisapäev. 7. Roomaste riietus : · Alusrõivas tuunika · Pidulik pealisrõivas tooga · Ametimehed kandsid lumivalget rüüd · Jalanõudena olid neil sandaalid 8. Rikka roomlase elamu Ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis asetsespõranda keskel väike bassein. Vaese roomlase elamu Mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad.
Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati
Klassitsism Eestis Aeg: 18.saj. 80-st-19.saj. keskp. Keskused: Tallinn, Tartu Mõjud: (pealinn)Peterburist (1809-tüüpfassaadide määrus), Saksast (mõisnikud) Arh. Varakl. Tallinn. 1) J.Schultz-Eestimaa kubermanguvalitsushoone: barokne fassaad, klassikaline plaanilahendus ja sise...?? 2) Teatrihoone Lai tn. 3 (põles 1855) 3) Elamu Kohtu tn. 2 4) Kõrtsid: Viitna, jt. Tartu. Pärast 1775.a. tulekahju ehitati palju hooneid klassits. Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm.
Vana-Kreeka Karolina Toom Interjöör Majad ehitati päikese käes kuivanud tellistest, hiljem lubjakivist ja marmorist Kreeka elamu- mitmeruumiline, ruumid koondunud ümber siseõue Seinad krohvitud, põrandad tambitud savist või kiviplaatidest Vähenõudlik elamu, hellenismi ajal muutub kõik rikkamaks Ornamendid laenati arhitektuurist- meander, jooksev koer, pärlinöör, hammaslõige jne MÖÖBEL - Materjaliks kasutati kohaliku puud, pähkel, tamm, küpress, seeder, oliivipuu - Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur - Põhilised esemed olid voodid, mahutid, toolid TOOLID
(KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud. Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused. Esmalt ilmnes saunaruumis niiskuskahjustus, mille uurimisel ekspertide poolt ilmnes, et kahjustusega kaasneb seinas tervisele ohtliku hallitusseene levik. Seina avades ilmnes, et saunaseinad ja lae
ogg.360p.webm 6. Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. 7. Rahvakunst - on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade, rõivaste, mööbli ja hoonete (enamasti elamute) vormis ja kaunistustes 8. Rehielamu- Rehielamu oli eestlaste vana traditsiooniline elamu. Rehielamu oli eesti talu tähtsaim hoone. See ehitati esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid.Ta koosnes kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ja teisele poole jäävatest kambritest. 9. Rahvariided 10. Tarbekunst - ka rakenduskunst, on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega
Võim linnades oli kõige rikkamate ja mõjukamate suurkaupmeeste nn. patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe. Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamasti 2-3 korruselised. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Siin oli samuti mööblit vähe, sest eluruumid olid määratud
HOONE PROJEKT Õppeaines ,,Ehitusõpetus" Juhendaja Meeli Kams Tartu 2010 1. Seletuskiri 1.1 Üldosa Katsstriüksuse nimi on Omatalo, mille katastritunnus on 0428: 002: 37823 Hoone projekteerimise on lähtutud Eestis kehtivatest RYL normidest ja ehitusseadusest. Projekteeritud õhepereelamu on tüüpne, samas on võimalik teha mõningaid muudatusi arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga. 1.3 Arhitektuurne lahendus Eramu on 1-korruselisena, ilma keldrita kivimaja. Esimesel korrusel paiknevad tuulekoda, esik, elutuba, TV-nurk, kaks magamistuba, avatud köök, WC-vannituba, saun ja puhkeruum. Siseseinad viimistletakse kuivades ruumised krohvi ja värviga
10 mm krohv + viimistlusvärv Mittekandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Element kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Katus Katuse kalle: 10% Katuse konstruktsioon: 13mm kipslagi 10mm distantsliist 400mm Liimpuittalad 300mm mineraalvill 0,1mm aluskate 10mm distantsliist 38mm roovlatt 18mm profiilplekk TP20 Välisviimistlus Elamu sokkel krohvida. Välistrepp on valatud betoonist. Välisseinad kaetakse krohviga. Katuse kattematerjaliks on Profiilplekk TP20. Aknad on klaaspakettaknad, Siseviimistlus -5- Ruumide viimistlus näeb ette seina katteks krohvi, niisketes ruumides keraamilised plaadid,mille all on veetõke. Põrandakate on klinkerplaat. Laes on ripplagi (kipslagi), mis on mõeldud varjamaks ventilatsiooni ja elektrijuhtmeid (va tehniline ruum). 5.Elektrisüsteem
) Term antiikaja kümblusasutus Toomkirik peakirik, piiskopikirik mille juures asus toomkapiteel (vaimulike nõukogu) Tsentraalehitis keskse püstteljega sümmeetriline ringi-, ellipsi- või korrapärase hulknurga kujulise phiplaaniga hoone, mida tavaliselt katab kuppel. Vahvärk puidust seinakonstruktsioon kandva palksõrestiku ning tellistest või savist täitega, kusjuures sõrestik jäetakse enamasti nähtavale, kasutusel kuni XX saj.-ni Villa levinum elamu tüüp itaalias, mida ehitati linnast välja poole
Metropolid paisuvad silmnähtavalt, eeslinnad laienevad, neelates endasse kõigepealt külad ja seejärel lähedal asuvad linnadki. On sündimas hiidlinnastud. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse. Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni. Välisseinte ehituseks sobivad kõige rohkem betoon ja tellis. Ka kipsseinad ja teised kergkonstruktsioonid võivad anda vajaliku heliisolatsiooni, kui ehituses rakendatakse meetmeid heli kaudse ülekande vähendamiseks külgnevate konstruktsioonide kaudu. Suurema mürakindluse saavutamiseks on otstarbekas kasutada ka tugevdatud
annaabi.ee 
