Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"elamu" - 825 õppematerjali

elamu

Kasutaja: elamu

Faile: 0
thumbnail
10
doc

Elamu Põhiprojekt

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS....

Ehitus → Ehitus
120 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Restaureerimine - Maakri tn 28A

kindlat ajastu märki. Selle hävimisel kaob ka hoone ajalooline väärtus. Julgemat lähenemist võib lubada paljastunud tulemüüri puhul. Esmalt tuleks uurida, mis plaanid on kõrvalkrundi omanikul--kas sinna on hoone kerkimas või jääb ala tühjaks. Viimasel juhul on kivisein hoone sisekliima seisukohalt kindlasti nõrk koht. Otstarbekas oleks sein väljastpoolt soojustada, kuigi väärikam lahendus oleks paemüür hoopis paljaks puhastada. Kuna elamu kõrvale pole tõenäoliselt algusest peale teist maja rajama asutud, on millalgi sinna raiutud paar lisaakent. Neid võiks sinna juurdegi teha. Samuti tasuks siis selles küljes juba ka katuseräästa pikendada. Kiviseina viimistlus peaks olema harmoonias restaureeritud puitseintega, kuid võib-olla ei peaks sinna kopeerima ajaloolisi kivist dekoorribasid, vaid jätma inimestele võimaluse eristada uut vanast, taastatust.

Ehitus → Restaureerimine
34 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Elamu - I korruse plaan

docstxt/11974027762.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
486 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Elamu lõige nr.9

docstxt/12785945059324.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
156 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Elamu vaade nr.9

docstxt/12785945499324.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
108 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Elamu plaan nr.9

docstxt/12785944599324.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
186 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Elamu konstruktiivne sõlm nr.9

docstxt/12785955399324.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
126 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elamu plaan variant nr 7

docstxt/13170586674545.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
207 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elamu matrikkel 5 (ehitusgraafika II)

docstxt/135670508662.txt

Ehitus → Ehitusgraafika ii
82 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elamu matrikkel 6 (ehitusgraafika II)

docstxt/135670517721.txt

Ehitus → Ehitusgraafika ii
106 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elamu matrikkel 9 (ehitusgraafika II)

docstxt/135670524161.txt

Ehitus → Ehitusgraafika ii
104 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elamu matrikkel 0 (ehitusgraafika II)

docstxt/13567050291.txt

Ehitus → Ehitusgraafika ii
76 allalaadimist
thumbnail
0
JPG

Ehitusgraafika II elamu nr.6 Lõige

docstxt/13146280961019.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
125 allalaadimist
thumbnail
0
JPG

Ehitusgraafika II elamu nr.6 sõlm

docstxt/13146280051019.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
88 allalaadimist
thumbnail
0
JPG

Ehitusgraafika II elamu nr.6 Vaade

docstxt/13146282391019.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
112 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskaja Talupojad

Talupojad keskajal Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . .. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest

Ajalugu → Ajalugu
264 allalaadimist
thumbnail
0
JPG

Näidisprojekt2

docstxt/11974035072.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
266 allalaadimist
thumbnail
0
JPG

Näidisprojekt3

docstxt/11974035932.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
267 allalaadimist
thumbnail
0
JPG

Ehitusgraafika II elamu nr.6 teise korruse plaan

docstxt/13146278551019.txt

Ehitus → Ehitusgraafika
118 allalaadimist
thumbnail
36
odp

Rehelamu

Kooskõlas ümbritseva loodusega. Talu ehitati kuiva kohta, tähtis oli vee, metsa lähedus. Hooned paiknesid ümber muruga kaetud õue. Vanadele taluhoonetele olid iseloomulik suur õlgede või rooga kaetud kelpkatus. hobuse- või linnupea Katuseharja kummaski otsas oli kolmnurkne ava, ungas, unkaauk, mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk sisse. Rehe elamu koosnes kahest suurest poolest rehetoast ja rehealusest . Rehetoas kuivatati partel vilja ja suitsu sees säilis vili väga hästi Rehepeks Rehetuba Reheahi ● Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi ahjud: kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaja periodiseering

Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...

Ajalugu → Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti talurahva eluolu XIX sajandil

Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Tal...

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskaeg

Mehed ise sealjuures pidid aga väljaspool kodu teenima rikkust. Perekond tähendas naisele tervet hulka inimesi kelle eest tuli hoolitseda. Esikohal oli mees ja seejärel tulid lapsed. Keskajal jäid naised siiski perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustatuse, seletamise ja arutlemise objektiks. Tähendab enam ei olnud tegemist päris enesest mõistetava tavaga. 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid

Ajalugu → Ajalugu
319 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiajalugu KT 1

EGIPTUS:ARHIDEKTUURIkaksALALIIKI:1.Sakraalarhidektuur e. (kiriklik)kabelid,kirikud 2. Prohaanarhidektuur e. (elamu) lossid,kindlused. KUULSAIM KIVIAJA NAISEKUJUKE: Willerdorfi Venus (Austria) Autor puudub. KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE HAUDEHITISED: MASTABA-vanim haudehitis. EGIPT. KULTUURI KAKS SUUNDA: 1. jumalad, vaaraod. 2. Lihtinimesed, loomad. MUUTUSED UUE AJA ARHITEKTUURIS: Loobutakse püramiidide ehitamisest ja hakati rajama templikomplekse ja hauakambreid. AINUJUMAL ATON: Enhatoni portree, Nofrete, Atoni pere kummardab- templid avatakse valgusele. VANAKREEKA JA-ROOMA : ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Eramu eelprojekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD.................................................................................................

Ehitus → Konstruktsioonid
614 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Ökoloogilised majad Eestis

Ökoloogilised majad Eestis Nelja ökomaja kirjeldus: Elamu Läänemaal Elamu Tabasalus Elamu Elamu Muhus Leppneemes Projekteerimine ja ehitamine Ökomaja asukoht Läänemaa, Ridala vald Harjumaa, Harku vald Harjumaa, Viimsi vald Muhu saar Hoone 2001-2002 Mai-detsember 2003 2000-2001 1997-1999 ehitamisperiood Hoone arvestuslik Ca 5 miljonit 0,5 miljonit maksumus

Ehitus → Ehitus
3 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Seletuskiri

ELEMENTELAMU OÜ - tellimusel. 2.ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Individuaalelamu on planeeritud piirkonda, kus terviklik elukeskkond on alles välja kujunemas. Krundil hetkel hoonestus puudub. Elamu on paigutatud krundi põhja külge risti Pangapealse tänavaga. Antud lahendus võimaldab kõige optimaalsemalt ära kasutada hoonega lõuna poolt piirnevat krundi ala. Pääs krundile (ja majaalusele avatud autoparklale) on antud territooriumi loode nurgast. Elamu ja tänava vahelisele alale on kavandatud tänavakivi-kattega ala. 3.ARHITEKTUURNE LAHENDUS Elamu on lihtsa vormikeelega kahekorruseline hoone. Hoonele on kavandatud lamekatus. Elamu planeeringu läbiv idee on ruumide maksimaalne avatus lõunakaarde. Esimesel korrusel paiknevad elutuba-köök (kust on antud pääs hoone-esisele terrassile), trepihall, tuulekoda, katlaruum, tualettruum ja saun. Teisel korrusel paiknevad puhkeruum (mis on läbi õhuruumi ühenduses esimese

Ehitus → Ehitusviimistlus
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS

aluse krundi piirini). Korruste arv ­ 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast ­ max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass ­ TP2 Katus ­ kaldkatus (ühe ­või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda panipaigad korteritele. Soovitav on projekteerida elamu tuulekojaga ja sissepääsu kohal oleva elamuga sobiva varikatusega. Projekti koostamisel arvestada, et korterites on tsentraalne vesivarustus, küte, kanalisatsioon ja sundventilatsioon. Plaanidel näidata võimalikud vertikaalsete sahtide asukohad, kus paiknevad eelpool loetletud torustikud-kanalid. Korteri ruumide koosseisu ja korterite suuruse pakub välja üliõpilane. Korterite ligikaudsed soovituslikud üldpinnad sõltuvalt tubade arvust:

Arhitektuur → Arhidetuur
9 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Projekti seletuskiri

Eluruumidele esitatavad nõuded ET-1 0301-0285 Hoone vastab detailplaneeringu ja mürakaitse nõuetele Krunt Krunt asub Maarjatähe tänava hargnemise kohas,Maarjatähe tänav jääb põhja ja edela poole. Krundi lubatud ehitusala on kolmnurga kujuline ja väike. Krunt asub väikeses lohus Vertikaalplaneerimine. Haljastus Maarjatähe tänava kõrgus antud krundi sissesõidu kohal on 58.50. Garaazi ees on maapinna kõrguseks ette nähtud 58.80. Maapinna kõrgus krundi keskel on 58.40. Elamu põrand on pandud kõrgusele 59.00 . Vihmavete ärajuhtimine krundil toimub edela suunas. Krundi pinda on ette nähtud tõsta 20 cm kasvumullaga. Krunt haljastatakse keskse muruväljakuga ja astmeliselt tõusvate põõsaste ja puudega selle ümber. Juurdepääsud, piirded Põhjapoolsele piirile ehitatakse autovärav , mis avaneb automaatselt piirile ehitatud müürikese taha. Autovärava kõrvale kivipostide vahele rajatakse jalgvärav. Müüri sisse ehitatakse postkast

Ehitus → Üldehitus
146 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Rehielamu

REHIELAMU SIIM SUURKASK Rehielamust · Eestlaste vana traditsiooniline elamu · Eesti talu tähtsaim hoone · Ehitati esiküljega õue poole ning sageli paiknes otse sissesõidukoha vastas Rehielamu kasutusalad · Elamu · Rehetuba · Laudaruum · Tööruum · Hoiuruum · Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

taluelamud. Uurimisobjektid valiti MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseumi, MTÜ Piiriveere Liider ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt pakutud kandidaatide seast. Elamud valiti lähtuvalt nende kasutusotstarbest, kütteviisist ja asukohast. Peamised elamutüübid olid:  lahuselamu (13 tk.);  rehielamu (kambrid + rehetuba + rehealune) ja koosehitis (elamu koos kuuriga, laudaga vms. ühe katuse all) (11 tk.);  Setu talu elamu (5 tk.). Lahuselamu Koosehitis Rehielamu Setu talu elamu (vaade teelt) Joonis 1.1 Uuringus esinenud peamised elamutüübid. Rehielamuna on uuringus käsitletud elamut, kus ühe katuse all on rehetuba, sellest ühele poole jääb rehealune ja teisele poole jäävad eluruumid (Joonis 1.2 vasakul). Pooltel rehielamutel oli rehetuba ümber ehitatud köögiks ja/või toaks

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mööbli interjöör

enamasti 6:13 sammast) · Üheruumiline aatumiga, viilkatusega, kahele sambale toetuva portikusega, terrassile rajatud hoone. · Kujunduse üldprintsiip ­ ühtus värisarhitektuuriga · Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Loovtöö Rehielamu

Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU ............................................................................................4 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU................................................................6 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID...........................................................9 3.1 Seinad...................................................................................................................9 3.3 Ahjud...............................................................................

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine, Radoon, Asbest

"Radon" eramu tarbeks. Kanalid ja ühendusosad on valmistatud polüeteenist (PE) ja polüpropeenist (PP), mis ei allu korrosioonile ja taluvad hästi hoone alusest pinnasest tingitud koormust. Toodet turustatakse paketina, milles on piisavalt komponente eramu radoonitorustiku rajamiseks. Paketiga kaasas on juhend torude paigaldamiseks. Joonis 2. Radoonikanali asetsemisskeem põrandaaluses pinnases 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 1. Elamu tarindites tuleb vältida selliste ehitusmaterjalide kasutamist, mille radioaktiivsete ainete sisaldus on suur (eriaktiivsuse indeks on suurem kui 1) 2. Olmevee radoonisisaldus ei tohi olla suurem, kui on Eesti Standardiga EVS 663:1995 "Joogivesi. Üldnõuded" kehtestatud norm. Kõrgema radoonisisaldusega olmevee tarbimise korral tuleb kasutada eriseadmeid veest õhu eemaldamiseks. Parimate veest õhu eemaldamise seadmetega on võimalik vähendada vee

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
16 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Kodu ja eluase

korterelamu 66% · Ühepereelamus elab ligi kolmandik · Kahepere- või ridaelamus elab 6% Ruumide piisavus · 55% tubade arv on võrde(rohkem) elanike arvuga. · 45% tubade arv on väiksem elanike arvust. Rahulolu Elamustingimustega oldi täiesti rahul 80%. Põhiliselt rahulolematuid oli 20% Neid , kes ei olnud üldse rahul, ei olnudki. Kodu puhul hinnatakse · Rahulik, vaikne asukoht · Kergesti ligipääsetavus · Mugavuse kõrge hindamine Uue elamu soetamisel · Mugavusi (kõige tähtsamaks pidas 75%) · Sobiv suurus · Elamu seisukord · Transpordiühendus · Teenuste lähedus · Siseplaneering · piirkonna prestiizi.

Informaatika → Informaatika
8 allalaadimist
thumbnail
214
doc

KINNISVARA HALDAMINE

eluiga on tavaliselt väga pikk, siis on eluaseme juures oluline silmas pidada, et tegemist on ühtaegu nii ”elamufondi” kui ka ”eluasemeteenusega”; 2. Heterogeensus – sama hinnaga elamud võivad erineda suuruse, vanuse, arhitektuurilise ilme, asukoha, asumi kvaliteedi ja selle maksumuse mudeli ning kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenuste ja kehtestatud maksude poolest; 3. Ruumiline fikseeritus – oluline on eristada elamu omadusi ja asumi iseloomu, kus elamu asub. Põhiliselt peetakse oluliseks kaugust teistest tähtsamatest linnaosadest (infrastruktuur) ning asumi ümbritseva ala maakasutuse iseloomust; 4. Valitsuse sekkumise tase – enamikes eluasemepoliitika süsteemides on avaliku sektori sekkumine kõrge, kasutatakse nii otseseid kui kaudseid majanduspoliitilisi mõjutusvahendeid. Eluasemepoliitika (ehk elamupoliitika) on meetmete kompleks,

Haldus → Kinnisvara haldamine
143 allalaadimist
thumbnail
4
docx

SUURGILDI HOONE

SUURGILDI HOONE Suurgildi hoone Pikk 17 paikneb all-linnas Pikal tänaval, Pühavaimu kiriku vastas ning on ehitatud aastail 1407-10. Algselt paiknes Suurgildi hoone Pika ja Pühavaimu tänavate vahel, praeguse kohviku Maiasmokk kohal, kuid ta ulatus rohkem lõuna poole, hõlmates seal tänapäeval paikneva kolmnurkse platsi. 1407 ostis Suurgild oma praeguse hoone kohal asetsenud 14. sajandil ehitatud elamu ning müüs oma vana maja tingimusel, et uus omanik lammutaks hoone lõunapoolse osa ning püstitaks hoone keskkohta uue viilu. Nii ka sündis ning sellega tagati Suurgildi uue, esindusliku hoone parem nähtavus, kuna selle hoone ette tekkis praeguseni säilinud kolmnurkne plats. Sellelt platsil on tänapäeval jälgitavad nii Suurgildi hoone kui ka keskaegse Tallinna teine silmapaistev ehitis - Pühavaimu kirik. Peale ostutehingut 1407 alustati Suurgildi uue hoone ehitusega

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektriliste koormuste arvutamine

arvestada ka energia tarnija andmeid eelmiste perioodide tarbimise kohta. Kui asulad gasifitseeritakse, siis nende elektrienergia tarbimine väheneb ligikaudu 20%. Maakohtades võib elektrilise koormuse ligikaudseks määramiseks kasutada järgmisi arvutuslikke koormusi ühe elamu kohta: a) vanad majad ­ 1,8 kW, gasifitseeritult ­ 1,5 kW; b) uuselamud ­ 2,2 kW, gasifitseeritult ­ 1,8 kW; c) paljukorterilise elamu üks korter ­ 6 kW, gasifitseeritult ­ 4 kW. Kui puudub tsentraalne soojavee varustus, siis tuleb arvestada lisavõimsusega 1,5 kW, konditsioneeride kasutamisel lisandub 1 kW. Paljude ühesuguste tarbijate olemasolul tuleb koormuste summeerimisel arvestada üheaegsus- tegureid. m m S p K 0 S pi , Sö K 0 Söi i 1 i 1

Energeetika → Energiaarvutus
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe

NELJAS SEMINAR Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe Kinnistu kuulub A-le ½ mõttelises osas, B-le ¼ mõttelises osas ja C-le ¼ mõttelises osas. Kinnistul paikneb kahekorruseline nelja korteriga elamu. Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus AS Elion Ettevõtted kasuks, mille sisuks on kohustus taluda nimetatud elamu koridoris telefonikaabli paiknemist ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab ühishüpoteek pank E kasuks. Kinnistu kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt, et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, üks B-le ja üks C-le ning elamu juurde kuuluva maaüksuse suhtes sõlmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1

Õigus → Asjaõigus
92 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Rooma - ühiskond ja eluolu

Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 6. Kalendrisse ­ Nad tegid aasta 365 päevaseks, ja iga nelja aasta tagant on 1 lisapäev. 7. Roomaste riietus : · Alusrõivas ­ tuunika · Pidulik pealisrõivas ­ tooga · Ametimehed kandsid lumivalget rüüd · Jalanõudena olid neil sandaalid 8. Rikka roomlase elamu ­ Ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis asetsespõranda keskel väike bassein. Vaese roomlase elamu ­ Mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad.

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg itaalias

Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti klassitsism

Klassitsism Eestis Aeg: 18.saj. 80-st-19.saj. keskp. Keskused: Tallinn, Tartu Mõjud: (pealinn)Peterburist (1809-tüüpfassaadide määrus), Saksast (mõisnikud) Arh. Varakl. Tallinn. 1) J.Schultz-Eestimaa kubermanguvalitsushoone: barokne fassaad, klassikaline plaanilahendus ja sise...?? 2) Teatrihoone Lai tn. 3 (põles 1855) 3) Elamu Kohtu tn. 2 4) Kõrtsid: Viitna, jt. Tartu. Pärast 1775.a. tulekahju ehitati palju hooneid klassits. Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther ­ Raekoda 2) Johann Zaklowsky ­ Kivisild 3) P. Spekle ­ Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Vana Kreeka interjöör

Vana-Kreeka Karolina Toom Interjöör Majad ehitati päikese käes kuivanud tellistest, hiljem lubjakivist ja marmorist Kreeka elamu- mitmeruumiline, ruumid koondunud ümber siseõue Seinad krohvitud, põrandad tambitud savist või kiviplaatidest Vähenõudlik elamu, hellenismi ajal muutub kõik rikkamaks Ornamendid laenati arhitektuurist- meander, jooksev koer, pärlinöör, hammaslõige jne MÖÖBEL - Materjaliks kasutati kohaliku puud, pähkel, tamm, küpress, seeder, oliivipuu - Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur - Põhilised esemed olid voodid, mahutid, toolid TOOLID

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hagiavaldus maakohtule tsiviilasjas

(KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud. Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused. Esmalt ilmnes saunaruumis niiskuskahjustus, mille uurimisel ekspertide poolt ilmnes, et kahjustusega kaasneb seinas tervisele ohtliku hallitusseene levik. Seina avades ilmnes, et saunaseinad ja lae

Õigus → Õigusteadus
325 allalaadimist
thumbnail
16
docx

21. sajandi kunsti stiilid

I_Am_a_Creator_Not_a_Dictator.ogg.360p.webm 6. Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. 7. Rahvakunst - on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade, rõivaste, mööbli ja hoonete (enamasti elamute) vormis ja kaunistustes 8. Rehielamu- Rehielamu oli eestlaste vana traditsiooniline elamu. Rehielamu oli eesti talu tähtsaim hoone. See ehitati esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid.Ta koosnes kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ja teisele poole jäävatest kambritest. 9. Rahvariided 10. Tarbekunst - ka rakenduskunst, on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskaja kultuurist ja olustikust

Võim linnades oli kõige rikkamate ja mõjukamate suurkaupmeeste nn. patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe. Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamasti 2-3 korruselised. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Siin oli samuti mööblit vähe, sest eluruumid olid määratud

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusõpetuse seletuskiri

Annika Birk HOONE PROJEKT Õppeaines ,,Ehitusõpetus" Juhendaja Meeli Kams Tartu 2010 1. Seletuskiri 1.1 Üldosa Katsstriüksuse nimi on Omatalo, mille katastritunnus on 0428: 002: 37823 Hoone projekteerimise on lähtutud Eestis kehtivatest RYL normidest ja ehitusseadusest. Projekteeritud õhepereelamu on tüüpne, samas on võimalik teha mõningaid muudatusi arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga. 1.3 Arhitektuurne lahendus Eramu on 1-korruselisena, ilma keldrita kivimaja. Esimesel korrusel paiknevad tuulekoda, esik, elutuba, TV-nurk, kaks magamistuba, avatud köök, WC-vannituba, saun ja puhkeruum. Siseseinad viimistletakse kuivades ruumised krohvi ja värviga

Ehitus → Ehitusõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 ...

Insenerigraafika → Cad projekteerimine.
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arhitektuuri ajalugu sõnad

) Term ­ antiikaja kümblusasutus Toomkirik ­ peakirik, piiskopikirik mille juures asus toomkapiteel (vaimulike nõukogu) Tsentraalehitis ­ keskse püstteljega sümmeetriline ringi-, ellipsi- või korrapärase hulknurga kujulise phiplaaniga hoone, mida tavaliselt katab kuppel. Vahvärk ­ puidust seinakonstruktsioon kandva palksõrestiku ning tellistest või savist täitega, kusjuures sõrestik jäetakse enamasti nähtavale, kasutusel kuni XX saj.-ni Villa ­ levinum elamu tüüp itaalias, mida ehitati linnast välja poole

Arhitektuur → Arhitektuur
90 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Referaat Müra

Metropolid paisuvad silmnähtavalt, eeslinnad laienevad, neelates endasse kõigepealt külad ja seejärel lähedal asuvad linnadki. On sündimas hiidlinnastud. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse. Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni. Välisseinte ehituseks sobivad kõige rohkem betoon ja tellis. Ka kipsseinad ja teised kergkonstruktsioonid võivad anda vajaliku heliisolatsiooni, kui ehituses rakendatakse meetmeid heli kaudse ülekande vähendamiseks külgnevate konstruktsioonide kaudu. Suurema mürakindluse saavutamiseks on otstarbekas kasutada ka tugevdatud

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun